osakaal osakapitalis on piiratud). Aktsia on tähtajatu väärtpaber ning seda peetakse ka kõige riskantsemaks (sest AS-il puudub kohustus omad aktsiad tagasi osta). LIHTAKTSIA annab omanikule hääleõiguse ja seeläbi võimaluse osaleda firma juhtimises. Lihtaktsia omanikul on õigus saada dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga. Kui ettevõtte on kahjumis, siis aktsionär ei saa midagi. EELISAKTSIA omanikul puudub hääleõigus ja seetõttu ta ei osale juhtimises. Samas ta võib saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Eelisaktsionäridel on aga võimalus hääleõigust saada juhul kui nad pole oma dividende 2 aastat järjest saanud täies mahus. Dividendide suurus (määr) on määratud tavaliselt põhikirjaga, ning need kes seda saavad on ettevõtte asutajad. Eelisaktsiaid võib nimetada hübriid väärtpaberiteks, sest nendele on omased teatud lihtaktsiate
Väärtpaberiturgude teke. Tekkisid tänu kaubavahetusele, kus ühtede ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla
Ühele nimiväärtuseta aktsiale osaks langev aktsiakapitali osa (aktsia arvestuslik väärtus) määratakse aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Ettevõtte omanikel võivad olla erinevad õigused ettevõtte juhtimisel ja dividendide saamisel. Sellest lähtuvalt jagatakse aktsiad: ·lihtaktsiad ·eelisaktsiad Eelisaktsia on hääleõiguseta aktsia, mis annab eesõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus). Eelisaktsia omanikule makstakse dividend välja enne dividendi väljamaksmist teistele aktsionäridele. Dividend
Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub
mingit dividendi suuruse piiri. Kui ettevõte tegutseb edukalt ja kasum on suur, siis saab lihtaktsionär ka suurt dividendi. Kui aga ettevõttel on majanduslikke raskusi ja aasta lõpptulemuseks saadakse kahjumit, siis tuleb aktsionäril dividendist loobuda. Eelisaktsia dividend määratakse kindla Click to edit Master text styles protsendil aktsia nimiväärtusest või ka Second level kindla rahasummana. Third level Näiteks võib ettevõte välja anda Fourth level 7protsendilisi eelisaktsiaid Fifth level nimiväärtusega 100 krooni. Sellisel
d. 6. Pakkumise seadus väljendab a. otsest seost hinna ja müügil oleva kauba koguse vahel; b. vastupidist seost hinna ja müüdud kauba koguse vahel; c. müüjate hulga ja ostjate hulga vahelist seost; d. kauba elastsuse taset. 7. Kui nominaalpalk tõuseb 10% aastas ja hinnatõus on 13% aastas, siis reaalpalk a. langeb 23% võrra; b. langeb 3% võrra; c. tõuseb 3% võrra; d. tõuseb 23% võrra; 8. Milline alltoodud väidetest eelisaktsia kohta on õige? a. Eelisaktsia annab aktsionärile eelisõiguse hääletamisel. b. Eelisaktsia omanik saab kergemini aktsia maha müüa. c. Eelisaktsia annab lihtaktsionäri suhtes eelisõiguse kasumist osa saamisel. d. Kõik eelnevad väited on õiged. 9. Ettevõtte püsikulud on a. rent, laenuintressid, turvateenus; b. elektrikulu, rent, turvateenus; c. tööjõukulu, rent, turvateenus; d. tööjõukulu, elektrikulu, rent. 10. Deflatsioon a
võlakiri. Hüpoteek pikaajaline Järelturg varasemad aksiad. Lihtaktsia muutuv osaluse suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile divident, omanikul õigus häälele ja osalusele ASi kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. kuuluva kapitali osa. Dividendid maksed juhtimisel. Eelisaktsia omanikul eelis dividendide Omakapital omanikele kuuluv kapital, aktsionäridele ettevõtte kasumist. Fondibörs saamisel. Kulum põhivara väärtuste vähenemine osaluse suurus. Aktsia väärtpaber, kaubeldakse väärtpaberitega, turg. Esmaturg vastavalt kulumisele. Prospekt infoülevaade. aktsionärile kuuluva kapitali osa. uued aktsiad. Järelturg varasemad aksiad. Tehingu kulgemine E.-s teade enne 13.55,
väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Lihtsustatult võib öelda, et investeerida saab ainult nii palju kui säästetakse. Seega, mida rohkem inimesed raha koguvad ja seda pangas hoiavad, seda rohkem on võimalik ühiskonnas teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb kogu majandus. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne. 11. Eelisaktsia ja lihtaktsia erinevus Eelisaktsia (inglise keeles preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see- eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri.
Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Eelisaktsia: aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Eelisaktsia omanikul on peale hääleõiguse kõik muud aktsionäri õigused. Võlaõigusseadus sätestab reeglid võlasuhetele. Toob välja levinumad lepingud, lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha
2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia · võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus · investeerimisfondi osak · tuletisväärtpaber (derivative) nagu näiteks optsioonid, futuurid , forward lepingud jne 3. AKTSIAD Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks.
Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses. Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti likviidsus ehk kaubeldavus.[3] Järgmine väärtpaberite grupp on aktsiad. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust mingile osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiate erinevad liigid on lihtaktsia ja eelisaktsia. Lihtaktsia on omandiõigust väljendav väärtpaber. Lihtaktsia omanikud on ettevõtte tõelised omanikud. Lihtaktsial puudub lõpptähtaeg, see lõppeb siis kui ettevõte läheb pankrotti või ettevõte lõpetab tegevuse. Lihtaktsia omanikul on õigus dividendile, kusjuures dividendi suurusel ei ole piire, kui ettevõttel läheb edukalt on ka dividendid suured, kui läheb kehvemini on ka dividendid kehvemad. Lihtaktsia omanikul on hääleõigus ettevõtte juhtkonna valimisel, põhikirja
teha ning selle otsuse peab vastu võtma üldkoosolek. Samuti saab aktsiakapitali vähendada. Vähendamiseks on erinevaid viise: · Tavaline vähendamine · Lihtsustatud vähendamine selle puhul ei tohi aktsinäridele teha väljamakseid (masta dividende) selle aasta jooksul, kui otsustati vähendada + 2 aasta jooksul pärast seda. 1.4 Hääleõigus Kui aktsial ei ole nimiväärtust, siis on kõikidel üks hääl. Igal aktsial on üks hääl. Kui kahe aasta jooksul eelisaktsia dividende välja ei maksta, siis muutub eelisaktsia tavaliseks ning omanikul on hääleõigus. Hääletada saab ka posti teel net kiri peab olema kohal enne üldkoosolekut. Kui hääled on pooleks, loeb juhatuse esimehe hääl. Aktsionärid võivad kokku leppida, kuidas nad hääletavad. 1.5 Leppetrahv Aktsionäride vahelisel lepingul on seltsingu sätted kokkulepe, kes kui palju panustab. Aktsionäride vaheline leping või seltsinguleping ei muutu kunagi töötavaks, kui sellel puudub
juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe.... wtf vaadata eelmine. Kasumi jaotamine määratakse häälte arvust tulenevalt. Lahkumisel müüb osanik oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel osanikel. Ühingu varaline seis sealjuures ei muutu. HÄÄLED TULENEVAD AKTSIATEST suurim sisuline erinevus. Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Erinevad aktsialiigid on: lihtaktsia, eelisaktsia, esitajaaktsia. Lihtaktsia - Äriplaan. Toodangu/teenuse seisund. Eelisaktsia, vastutuse liigid (täis, osaline, solidaarne skeem), usaldusühing
seda väga väikeses ulatuses. See on kasulik, kuna reeglina saadi aktsiakapitali eurodesse ümberarvutamisel komakohtadega arv. Aktsiakapitali täisarvuliseks muutumine koos aktsiate nimiväärtuse seaduse nõuetega kooskõlla viimisega kujutas endast aga reegline aktsiakapitali suurendamist või vähendamist. Seega lihtsustas nimiväärtuseta aktsia kasuks otsustamine aktsiaseltsi eurokõlbulikuks muutmist olulisel määral. (20) 1.2 Eelisaktsia Lihtaktsiate kõrval on osa ettevõtteid välja lasknud eelisaktsiaid. Eelisaktsiad on lihtaktsiatest väiksema riskiga, sest eelisaktsiate omanikele makstakse dividend välja enne dividendi maksmist lihtaktsiate omanikele. Ka ettevõtte pankroti korral on eelisaktsionäride nõuded lihtaktsionäride omadest eespool. Samas ei anna eelisaktsiad hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul (ehk võimalust ettevõtte juhtimises kaasa rääkida). Ka on eelisaktsiate dividendi suurus tavaliselt
2) Osaühing ei pea oma osanikele välja andma kirjaliku väärtpaberit. Aktsiaseltsi omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht. Omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht, millel on 3 alaliiki: 1) hääleõigusega nimeline aktsia, millest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionäärina kantud aktsiaraamatusse. 2) Hääleõigusega esitaja aktsiad, sellest tulenevad üigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht 3) Hääleõiguseta eelisaktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Dividendideks nim. seda osa etevõttekasumist, mis pärast maksude ja jaotamata kasumi mahaarvestamist jagatakse aktsionääride vahel vastavalt aktsiate arvule. Äriühingu nimi Äriühingu nime peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud või vähem kui 3 a tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. Äri nimi ei või olla eksitav ettevõtja
Tartu, 2012 Ülesanne 1 Rühm: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Lähteülesanne: Asutada AS aktsiate märkimiseta. · Aktsikapitali suurus on 27000 · Kasutada kahte liiki aktsiaid: nimelised ja eelisaktsiad · Määrata aktsiate nimiväärtus · Määrata aktsiate nimiväärtus kasutades AS asutamisel erinevaid liiki aktsiaid · Eelisaktsiate nimiväärtuse summa ei tohi ületada 1/3 aktsiakapitalist · Määrata eelisaktsia dividendi suurus · Aktsiakapitali suuruse arvestamisel lähtuda mitterahalisest sissemaksest milleks on 2 arvutit · Koostada AS asutamisleping ja põhikiri · Koostada tegevuse järjestus AS asutamisel. AS Kohvi Kohvik asutamisleping Meie, Mirjam Vesi, isikukood 49007042721, elukoht Tartu, Jaama 2, 60258 ja Karin Erimäe, isikukood 49005262759, elukoht Tartu, Pihlaka 5, 51127 ja Mari Murakas, isikukood 48907255689, elukoht Tartu, Jalaka 7, 51236
5 2.1 Aktsiate liigitamine Aktsionäridele antava hääleõiguse reguleerimiseks võib ettevõte välja lasta erineva klassi aktsiaid. Reeglina jagunevad need liht- ja eelisaktsiateks ning märgistatakse tähtedega (A-, B-, C-seeria aktsiad). Erineva klassi aktsiad annavad aktsionäridele erinevad õigused: näiteks A-seeria aktsia võib anda omanikule ühe hääle, B-seeria kolm häält, C-seeria eelisaktsia ühe hääle. Lihtaktsiad (Common Stock) on enamasti tavalised hääleõigusega aktsiad. Aktsionär teenib kasumit aktsia hinna tõusult ja ettevõtte makstavatelt dividendidelt. Paljud aktsiad on vabalt kaubeldavad reguleeritud turgudel. Eelisaktsiate (Preffered Stock) puhul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul piiratud või puudub täielikult. Eelisaktsia omanik ei saa tavaliselt ettevõtte juhtimises osaleda, kuid eelisaktsia annab
a) Omakapital (E) Aktsiate väärtus kokku on: E = P/B x B = 1.5 x 3.5milj = 5.25 milj Omanike nõutav tulumäär on leitav kasutades Gordoni mudelit (st saame avaldada kasvuperpetuiteedi valemist), ehk Div/E + g. re = (80%)x800 000 x1.04/5.25 milj + 4% = 16.7% Sama tulemuse oleksime ka saanud kui oleksime teinud arvutused ka ühe aktsia kohta b) Eelisaktsiad (P) Eelisaktsiaid emiteeritakse selliselt et need pakuvad investoritele tootlust 5% aastas (rp). Sellise tootluse juures on eelisaktsia eest makstav hind järgmine: Vp = 10%*100 / 5% = 200 eurot. Kokku on eelisaktsiaid väärtuses 10 000 * 200 = 2.0 milj eurot. Eelisaktsiatelt nõutav tulumäär r p on seega 5% (juba ülesandes antud) c) Laenukapital (D) Ettevõte on emiteerinud võlakirju: 1 1 1000 V =4 % ×1000 (− 3 % 3 % ( 1+3 % ) 6)+ ( 1+ 3 % )6
Investeerimine ja säästmine. Aktsiad. Eelis- ja lihtaktsiad. Võlakirjad ja tuletisväärpaberid. Börs. Börsil noteerimise tingimused. Börsil kasutatavad strateegiad. Kapitaliturg ja rahaturg. Esmasturg ja järelturg. Börsi põhinimekiri ja I-nimekiri. Aktsiaindeks. Talse. Investeerimine igasugune kapitali kasvaamine ühiskonna elu edasiviimiseks. Lihtaktsiad tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusut ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Eelisaktsia aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omaniks ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtakstiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Võlakiri - leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule.
Omakapital Omakapital on ettevõtte omanikele kuuluv kapital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol. Aktsia Väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Lihtaktsia Annab omanikule hääleõiguse ja õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises. Muutuva dividendiga. Eelisaktsia Annab omanikule eelise saada kindlat dividende ja saada aktsiaseltsi likvideerimisel oma osa aktsiaseltsi varadest (mis sellele peale võlgade tasumist kuuluvad) enne lihtaktsiate omanikke. Dividend Dividendid on maksed aktsionäridele ettevõtte kasumist. Amortisatsioon ehk kulum Amortisatsioon ehk kulum on põhivara, näiteks
a. Väärtpaberibörsilt. b. Firma prospektist. c. Firma bilansist. d. Firma kasumiaruandest. _b__ 10. Et määrata kindlaks firma finantsolukorda mingil ajahetkel, on kõige parem uurida a. prospekti. b. bilanssi. 2 Junior Achievementi Arengufond c. kasumiaruannet. d. dividendide maksmise aruannet. __c_ 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse a. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. b. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. c. saada eelisjärjekorras dividendi. d. otsustada firma personali valiku üle. __d_ 12. Milline järgnevatest väidetest on hüpoteegi kohta õige? a. Hüpoteek on lühiajaline võlakiri. b. Hüpoteek on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. c. Hüpoteek on pikaajaline kindlustamata võlakiri. d. Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri.
dividendidena Dividendipäev - Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev. See tähendab, et kõik kes selle päeva alul aktsiaid omavad saavad dividende. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex- dividendi kuupäeval aktsiahind langeb. Dividendimäär = Dividend ühe aktsia kohta / Hind ühe aktsia kohta Eelisaktsia (preferred stock) - Aktsia, millele tavaliselt makstakse fikseeritud dividende. Selliste aktsiate omanikel on pankroti korral eelisõigus ettevõtteallesjäänud varale. Dividendide jaotamisel saavad eelisaktsia omanikud need kätte esimestena. Forward - tulevikutehing, mis kohustab tehingu osapooli tulevikus müüma ja ostma mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga. Hajutamine - Portfellistrateegia, mis jaotab varad riski vähendamiseks erinevate investeeringute vahel
omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki on aktsiad ja võlakirjad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumist osa saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja peab võlakirjad kustutus- ehk lunastamistähtajal nimiväärtusega tagasi ostma
paremini kindlustatud/tagatud võlakiri on hüpoteekvõlakiri. Kui laen on tagatud kinnisvaraga siis laenutähtaegsel mittetagastamisel alustatakse vara omandiõiguse ümbervormistamist laenuandjale. Hüpoteegi korral väljastatakse laenu andjale dokument ehk seda nimetataksegi hüpoteegiks ja kui laenu tähtaegselt ei tasuta, siis läheb omandiõigus koheselt üle laenuandjale, kes võib vara realiseerida. 5) Aktsiate emissioon emiteerimise allikana. Eelisaktsia sarnaneb oma võimalike õiguste ja kohustuste poolest nii võlakirja kui lihtaktsiaga. Sarnasus võlakirjaga on selles, et mõlemale on garanteeritud tulu väljamaksed. Samas sarnaselt lihtaktsiatega on ka eelisaktsiad tähtajatud väärtpaberid. Võib välja andakoverteeritavat võlakirjad st tähtaja lõpus võib seda vahetada ettevõtte akstia vastu. Võlakiri ja eelisaktsia on ettevõttele riskantsed, kuna tähtaja saabudes tuleb mõlemale teenitud tulu välja maksta
1 Test 8, Ettevõtte finantseerimine Junior Achievementi Arengufond C. Eesti Pank. D. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. B 10. Ettevõtte rahalise seisundi määramiseks mingil hetkel, on kõige parem uurida tema A. eelarvet. B. bilanssi. C. kasumiaruannet. D. dividendide maksmise aruannet. C 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse A. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. B. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. C. saada eelisjärjekorras dividendi. D. otsustada firma personali valiku üle. D12. Milline järgnevatest väidetest on hüpoteegi kohta õige? A. Hüpoteek on lühiajaline võlakiri. B. Hüpoteek on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. C. Hüpoteek on pikaajaline kindlustamata võlakiri. D
Arvutatakse tulumaksujärgsetest individuaalsetest kapitali hindades, mis on kaalutud iga kapitali osatähtsusega kogukapitali WACC=wdKd+wcKc Kus wd võõrkapitali osatähtsus varadest Kd võõrkapitali hind wc omakapitali osatähtsus varadest Kc omakapitali hind Arvutatakse välja individuaalhindade põhjal WACC= W dkd(1-t)+ WcKc+WpKp Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides Kd laenu tulumaksueelne hind protsentides Kc eelisaktsia hind protsentides Kp eelisaktsiate hind protsentides Wd, Wc, Wp kapitali allikate osakaalud protsentides t tulumaksumäär Wdkd(1-t) tähistab laene WcKc - tähistab lihtaktsiaid WpKp tähistab eelisaktsiaid 22. Võõrkapitali hind Võõrkapitali hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind.
tuleb registreerida, mis maksab, 3) AS puhul kehtib täiendavaid seaduslikke piiranguid (nõukogu peab olema audiitor, registreerimine väärtpaberikeskuses), 4) raskem on hoida ärisaladust (suurem hulk inimesi teab saladust), 5) juhtimise paindlikus võib väheneda tulenevalt mastaaplikkusest, 6) aktsionärid nõuavad pidevat majanduse tegevuse tõusu, 7) raskem kontroll majandustegevuse üle 5) Aktsiad Tavaarusaama järgi on tavalised aktsiad liht- ja eelisaktsia. Lihtaktsiad on igas AS-s. Eelisaktsiaid on alla poole AS-s. Lihtaktsiad lihtaktsiate olemasolu põhjendab üldse AS olemasolu. Kui AS-l on ainult ühe seeria lihtaktsiad, siis ta üldjuhul samastub OÜ-ga. Lihtaktsiaid võib AS-l olla lõputu hulk seeriaid. Enamikel on 1 seeria omad. Üle 1 seeria omavaid on alla 50%. Erinevaid seeriaid tähistatakse erinevate seeriatega (A, B, C, D ... Z, sai täis, siis AA, AB ... kui veel, siis BA, BB jne.). Aktsia väikseim nominaalväärtus on 10 kr
Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel või pankroti korral rahuldatakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride nõudeid ja seetõttu on lihtaktsia kõige riskantsem väärtpaber. Aktsiaselts ei ole kohustatud neid kunagi tagasi ostma. Eelisaktsia ei anna hääleõigust. Samas annab õiguse saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Nimelised aktsiad ja esitaja aktsiad. Aktsiaid võib splittida, vähendatakse nimiväärtust, kuid aktsiakapital sellega ei vähene. Kui aktsia on viimasel ajal palju tõusnud, siis võib see muutuda ebaatraktiivseks investori jaoks. 1 Ettevõte ja finantsturg Iga ettevõte töötab teatud rahanduslikus keskkonnas ja reeglina allub selle keskkonna mõjudele.
väärtpabereid. Emitent – väärtpaberi väljaandja. Investor – väärtpaberi omandaja. Väärtpaberid: - omandiõigust tõendavad - võlakohustust tõendavad - ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid) Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber. Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa. Eelisaktsia – dividendi suurus on teada, kuid ei anna hääleõigust. Lihtaktsia – annab hääleõiguse, aga makstav dividend sõltub tegevuse edukusest. Ettevõtte väärtus – kõigi firma aktsiate väärtus kokku. Aktsia hind sõltub kasumi ja varade suurusest, võimalikust kasvust tulevikus, majanduskeskkonnast, aktsiaga kauplemisest. Aktsia turuväärtus ei pruugi kokku langeda “õiglase” hinnaga. Võlakiri (ka obligatsioon, veksel) – laenu võtja kohustus maksta kindlatel tingimustel
Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni pool aastat (6 kuud). Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni 1 aasta. 13. Väärtpaberiteks peetakse veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid. Väärtpaberiteks väärtpaberituru seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. 14. Lihtaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui eelisaktsia mõningaid tunnuseid. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Või: Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid. 15. Käskveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Lihtveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja
$ capital Jaotamata kasum / Retained Koondkonto / earnings Income summary D (-) K (+) D (-) K (+) -5 000 0 50 000 50 000 -50 000 ANTUD OnPoint Consulting, Inc. Eelisaktsiad: Eelisaktsiaid (tk.) 10 000 Eelisaktsia aastane dividend $4,50 Lihtaktsiad: Lihtaktsiaid (tk.) 50 000 Deklareeritud aastane dividend: 2001 $20 000 2002 $100 000 2003 $200 000 VASTUSED ÕPIKU KÜSIMUSTELE 1. 2001 2002 1. a
laenu. 8) Nimeta 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki Aktsiad ja võlakirjad on 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki 9)Mis on aktsia? Aktsia- väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 10) Milliseid aktsiaid ettevõtted emiteerivad? 1) Lihtaktsia-annab õiguse hääletada üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva raha jaotamisel 2)Eelisaktsia- hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel 11)Kuidas nim aktsiatelt teenitavat tulu? Dividend 12)Mis on võlakiri? Väärtpaber, millel on kirjas laenuvõtja kohustus maksta laen pärast laenutähtaja möödumist tagasit intressidega 13)Kuidas nim võlakirjadelt teenitavat tulu? Intress 14) Mis on omakapital? Omakapital- Omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha
varad x varad / omakapital Valemis on omavahel korrutatud maksude tase, intresside tase, kulude tase, varade käibekordaja ja omakapitali multiplikaator. Ettevõtte ROEd on võimalik tõsta mitmel viisil, näiteks efektiivsema aktivate kasutamisega, mis võiks seisneda kiiremas käibes, ka võiks kasutada suuremat finantsvõimendust ja suurendada kasumimarginaali. Lihtaktsiate omakapitali tulutase = ( kasum - eelisaktsia dividendid ) / ( omakapital - eelisaktsiakapital ) Tavaliselt on lihtaktsiate omakapitali tulutase finantsvõimenduse tõttu suurem kui koguvara tulutase. Pikaajalisi laene võiks pidada tõhusamaks finantsvõimenduse liigiks kui eelisaktsiaid kuna pangalaenu intresse ei maksustata. Lihtaktsiate tulunorm = puhaskasum / lihtaktsiad Mida suurem antud kordaja on seda kasulikum see aktsionäridele on. Kulude rentaablus = ärikasum / kulud
Antud näitaja puhul on sisuliselt tegemist võlakirja sisemise tulunormiga, mis võrdsustab tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtuse võlakirja turuhinnaga. Ligikaudne valem on järgmine: (M - VB ) C+ (3.12) YTM n , (V B + M ) 2 kus YTM ligilähedane tulu tähtajani, C aastane kupongiintress (mitte intressimäär). 4. AKTSIAD 4.1. Eelisaktsiad Eelisaktsia (preferred stock või preference stock) on omandit tõendav hübriidväärtpaber (võlakiri + lihtaktsia). Kui võlakirjad teatud ajal aeguvad, siis eelisaktsial tähtaeg sarnaselt lihtaktsiaga puudub. Võlakirja omanik on kreeditor, aga nii lihtaktsia kui ka eelisaktsia omaja on ettevõtte omanik. Erinevalt lihtaktsionärist ei saa eelisaktsionär ettevõtte juhtimisse sekkuda ja tal ei ole hääleõigust. Samas peab eelisaktsionäridele maksma fikseeritud dividende
endas ettevõtte madalat konkurentsivõimet ja võimetust saavutada stabiilset tulude kasvu. Äririsk on risk, mida ettevõtte aktsionärid peavad kandma, kui ettevõtet finantseeritakse üksnes omakapitalist. Finantsrisk on seotud ettevõtte võimega rahuldada oma võlakohustusi (bilansi passiva poole juhtimisega seotud risk). Risk on raha kaotamise tõenäosus majandusürituses, kuid tänu riskile me võime teenida ka suurema riskipreemia mida suurem risk, seda suurem on oodatav tulusus. Eelisaktsia on hübriidväärtpaber (võlakiri+lihtaktsia). Võlakirjast eristab teda ainult see, et tal ei ole tähtaega. Eelisaktsiate omanikel ei ole hääleõigust. Dividendid USA-s on maksustatavad (erinevalt Eestist kehtib seal topeltmaksustamise printsiip). Eelisaktsiate dividendid makstakse välja peale ettevõtte tulumaksu, kuid enne lihtaktsionäridele dividendide väljajagamist. Ettevõtte likvideerimisel makstakse eelisaktsionäridele nende
esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400 000 krooni. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks
P0 hind I kord aastas makstava intressi summa M võlakirja nominaalväärtus ehk maksumus, mis kuulub välja maksmisele lõpp tähtajal ehk n perioodil `r võlakirja eeldatav kasuminorm n võlakirja kustutustähtaeg t aja periood mil arvutatakse intressi Ülesanne 10ne aastase kustutustähtajaga võlakiri, kupongi intressimäär 8%, nominaalväärtus 1000 krooni. Arvestades riskiastet loodavad investorid teenida 10%. Leida nüüdisväärtus P0? Eelisaktsia. Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab selle valdaja õigust osal ettevõtte kausmist ning likvideerimise korral ka osale varast. Aktsionäri nõuded rahuldatakse pärast kreeditoride nõuete rahuldamist. Eelisaktsia anna omanikule eelisõiguse nõuete rahuldamisel, kui eelisaktsia omanikul pole hääleõigust, kuid dividende saab ta sõltumata firma majandustulemusest. Juhul kui firma maksab dividendi kord aastas
eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas) eelisaktsia aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada ja garanteerib dividendide saamise sõltumata ettevõtte finantstulemustest, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel. Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Eelisõigus on aktsionäridele väljastatav EVK-s registreeritud ajutine väärtpaber, mis annab selle omanikule uute aktsiate märkimisel aktsiate eesostuõiguse. Eelisõigusega
audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub. Üldiselt valitakse aktsiaselts ettevõtlusvormiks siis, kui soovitakse minna börsile või kui on tegemist suuremate projektide ning ettevõtmistega. Vastavalt Äriseadustikule võivad äriühingu aktsiad olla kas eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Mis jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Tulundusühistu eesmärgiks on tema liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või
DTL = %EPS / %S, kus DOL = EBIT / S , kus DOL = DTL / DFL, kus EBIT0 = EBIT1 / (1 + DOL*S) WACC = wdkd (1-T) + wckc + weke, kd - laenu hind wd, we, wc - kaalud kc - aktsiakapitali hind WACC - kapit. hind, tulun. rahuld. invest. ke - eelisaktsia hind nõut. tulun. riskitas. juures Riskiv. tulun. - riskivabade I norm C + (B N - B0 )/n YTM = , kus n - aastate arv tähtajani (B N + B0 )/2 YTM - obligats. ligilähed. tulu tähtajani WACC =1/3* YTM*(1-T) + 2/3E, kus 1
Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Aktsiaseltsi asutamisel on kasulik teada: · aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; · aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest; · minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400'000 krooni;
pangast raha kätte sularahana, või nt midagi vahetada kiiresti sularahaks. · Tootlikkus toodetavate kaupade ja teenuste hulk ajaühikus inimese, ettevõtte, tööstusharu või kogu majanduse kohta. · Lihtaktsia esineb aktsiaseltsi aktsionäridele kuuluvat kapitali osa, andes aktsionäridele hääletamise õiguse. Aktsiapaberite jaotamisel saavad nad väärtpaberid hiljem kätte kui eelisaktsionärid. · Eelisaktsia aktsiad, mis saavad kindlaks määratud dividendi enne, kui hakatakse maksma lihtaktsiate dividende, ning mille omanikud saavad likvideerida aktsiaseltsi varadest osa enne lihtaktsionäre. Kuid neid puudub hääleõigus. · Intress- tasu kellegi teise raha kasutamise eest; tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel kasutada oma vara. Nt: maksad pangale intressi. · Dividend maksed, mida tehakse aktsiaseltsi tuludest aktsionäridele.
Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Lihtaktsia on väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, s.t. võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. Eelisaktsia on väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 18.laenude liigid:vahendajad,faktooring,arvelduslaen ehk arvelduskrediit,käibekapitali laen,,investeerimislaenud,hüpoteeklaenud,sündikaatlaen,liising,kapitaliliising,kupongvõlakiri, diskontovõlakiri,reinvesteerimine.varade müük. 19.faktooring,liising: Faktooring on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust
(lihtaktsia). · Aktsiad on nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. · Aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Aktsiaselts · Juhtimine · Aktsiaseltsi juhtimisorganid on: · Aktsionäride üldkoosolek , mis on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. · Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, organiseerib aktsiaseltsi juhtimist ja kontrollib juhatuse tegevust. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt
nüüdisväärtus. Kupongimaksed moodustavad annuiteedi, mille viimane makse toimub võlakirja lunastamistähtajal. Annuiteet on iga-aastane (või iga- perioodine) makse. 3. Konsool- lunastamistähtajata võlakiri ehk see võlakiri ei lõpeta kunagi kupongimaksete tasumist, võlakirju ei lunastata kunagi, emitendil on õigus võlakirjad tagasi kutsuda. Omakapitaliinstrumentideks on eelisaktsiad ja lihtaktsiad. Eelisaktsia dividend on konstantne. Perpetuiteet(ehk lõpmatu annuiteet ehk iga-aastane konstante rahavoogude seeria, mis kasvab lõpmatuseni): P=D/k e , kus P on aktsia turuhind, D on dividend ning k on eelisaktsia nõutav tulunorm. Lihtsaktsiate hind=aktsionäri poolt saadavate kõigi oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtused. Intressitulu ega konstantne dividend ei ole garanteeritud. Kui firma suunab osa tuludest investeeringutesse, siis tulevane kasum ja ka dividendid peaksid kasvama
Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused. Valuutarisk nende nägemine ja pakkumine on erinev. Likviidsusrisk Väärtpaberi müük nominaalhinnaga see tähendab, et järelturul toimub kauplemine varem välja lastud väärtpaberiga müük toimub turuhinnaga. Tuletisväärtpaber derivatiivid Väärtpaberi liigid: 1 · Aktsiad omaniku väärtpaber. Lihtaktsia annab juhtimises osalemise õiguse, eelisaktsia annab õiguse saada minimaalset dividendi tulu. · Võlakirjad ja obligatsioonid näitab teatuid kohustusi. · Optsioon · Forward tulevikule suunatud tehing. · Futuur tulevikule suunatud tehing. · Swap vahetustehing. Rahaasutuste eesmärgiks on olla majanduse vereringeks ja muuta raha kui finantsvara liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja
näha ÄS-s sätestamata aktsiate liike. Uue aktsia liigi saab ette näha vaid seadusega. ÄS sätestab ühe juhu, kui põhikirjaga saab ette näha aktsiatest tulenevad erinevad õigused. ÄS § 235 lg kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused. Liht- ja eelisaktsiad Lihtaktsia annab aktsionärile üldkoosolekul hääleõiguse, st võimaluse osa võtta aktsiaseltsi juhtimisest. Eelisaktsia omanikul hääleõigust ei ole, kuid see kompenseeritakse talle aktsiaseltsi poolt dividendi väljamaksmise kohustusega. Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus). Eelisaktsia omanikule makstakse dividend välja enne dividendi väljamaksmist teistele aktsionäridele (ÄS § 238 lg 1). Dividend määratakse põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti
61. Mis liiki aktsiaid oskad eristada? Eristada võib üheselt kahte liiki aktsiaid: Lihtaktsiad Eelisaktsiad (ÄS § 237 lg 1, vt ka § 276 lg 2) Liht- on kõige tavalisem aktsia, mille omanik saab tulu aktsiahinna tõusust ja dividendidest. Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, kuid kasumi jaotamisel ja ettevõtte likvideerimisel saavad lihtaktsiate omanikud oma osa alles viimasena. 62. Mis on eelisaktsia? Eelisaktsia on väärtpaber/aktsia, mille omamine annab aktsionärile eelisosaluse ettevõttes. Eelisaktsia tunnusteks: (§ 237) eesõigus dividendi saamisel ja lõpetamisel järelejääva kasumi jaotamisel (st dividendi saamise esmaõigus ning dividendi tagatud suurus) Hääleõiguse puudumine või selle piiratud ulatus (nähakse ette põhikirjaga) Eelisaktsiate nimi- või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. 63. Selgita erisusi liht- ja eelisaktsia vahel.
sõlmimine 2. Põhikirja koostamine 3. Notariaalne kinnitamine, allkirjastamine asutajate poolt 4.Pangaarve avamine 5. Sissemaksete tegemine ja aktsiate eest tasumine 6. Mitterahaliste sissemaksete hindamine 7.Aktsiate registeerimine Eesti väärtpaberite keskregistris 8. Äriregistrisse kandmise avaldus 31. Aktsia iseloomustus. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust ASi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule mitmeid õigusi. A on jagamatu. Jaotatakse liht-ja eelisaktsia. Nimiväärtus aktsia nimiväärtus on 10 senti või kordne 10 sendile. A väljalaskehind ei või olla väiksem nim väärtusest: Tühine aktsia väiksema kui 10s. A ülekurs- kui aktsia väljalaskehind on suurem nimiväärtusest. Ülekurssi võib kasut: kahjumi katmiseks. Aktsia annab aktsionärile õiguse: osaleda aktsionäride üldkoos, kasumi jaotamisel, AS lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Aktsia märkim saab märkija õiguse saada aktsia ja kohustustub selle eest tasuma.
(börsiaktsiad, võlakirjad) 21. Väärtpaberid, võlakiri, eelis- ja lihtaktsia 71 Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud ajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. 72 Lihtaktsia väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, st võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. 73 Eelisaktsia väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 22. Laenumortisatsioonigraafiku koostamine ANNUITEET= LAENATUD SUMMA / ANNUITEEDI NÜÜDISVÄÄRTUSE INTRESSITEGUR. 23. Jaemüügihinna arvutamine JAEMÜÜGIHIND=SOETUSMAKSUMUS/(100%-juurdehindluse%) 24. Krediteerimise viisid Kauba eest tasumine 7-10p hiljem-meetodit kasutavad peamiselt hulgikaubandusettevõtted.Väikeettevõtetel puuduvad tihti rahalised vahendid krediidi
annaabi.ee 
