Dividendide suurus (määr) on määratud tavaliselt põhikirjaga, ning need kes seda saavad on ettevõtte asutajad. Eelisaktsiaid võib nimetada hübriid väärtpaberiteks, sest nendele on omased teatud lihtaktsiate tunnused (näiteks: puudub tähtaeg ja võib saada dividende), teiselt poolt on need aktsiad sarnased võlakirjadega (saab %-te) sest need on garanteeritud tulususega (dividendid) väärtpaberid. Reeglina on eelisaktsia omanikuks asutaja ja liikmed, kes garanteerivad sellega endale teatud tulu ka esimestel tegevusaastatel. Kui otsustatakse, et ettevõtte emiteerib eelisaktsiaid, siis see on asutajate privileeg neid endale saada. 26.10.2009 Aktsiate turuväärtuse olulise kasvu korral võib kahaneda huvi nende aktsiate vastu, eriti keskmiste ja väikeste aktsionäride hulgas (need aktsiad pole juba nii atraktiivsed kuna lähevad kallimaks ja on seotud riskidega võib muutuda vähekaubeldavaks)
Väärtpaberiturgude teke. Tekkisid tänu kaubavahetusele, kus ühtede ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla
Ettevõtte omanikel võivad olla erinevad õigused ettevõtte juhtimisel ja dividendide saamisel. Sellest lähtuvalt jagatakse aktsiad: ·lihtaktsiad ·eelisaktsiad Eelisaktsia on hääleõiguseta aktsia, mis annab eesõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus). Eelisaktsia omanikule makstakse dividend välja enne dividendi väljamaksmist teistele aktsionäridele. Dividend määratakse põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa, võib eelisaktsia omanikele dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal
e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub hääletamisõigus, kuid vahel on hääletamisõigus lubatud tähtsamate otsuste tegemisel, nagu uute aktsiate emiteerimine või direktsiooni valimine. Teise järgu aktsiad Teise järgu aktsiaid antakse välja ainult kindlale ettevõttele ning aktsial on kindlaks määratud erilised õigused.
mingit dividendi suuruse piiri. Kui ettevõte tegutseb edukalt ja kasum on suur, siis saab lihtaktsionär ka suurt dividendi. Kui aga ettevõttel on majanduslikke raskusi ja aasta lõpptulemuseks saadakse kahjumit, siis tuleb aktsionäril dividendist loobuda. Eelisaktsia dividend määratakse kindla Click to edit Master text styles protsendil aktsia nimiväärtusest või ka Second level kindla rahasummana. Third level Näiteks võib ettevõte välja anda Fourth level 7protsendilisi eelisaktsiaid Fifth level nimiväärtusega 100 krooni. Sellisel
d. 6. Pakkumise seadus väljendab a. otsest seost hinna ja müügil oleva kauba koguse vahel; b. vastupidist seost hinna ja müüdud kauba koguse vahel; c. müüjate hulga ja ostjate hulga vahelist seost; d. kauba elastsuse taset. 7. Kui nominaalpalk tõuseb 10% aastas ja hinnatõus on 13% aastas, siis reaalpalk a. langeb 23% võrra; b. langeb 3% võrra; c. tõuseb 3% võrra; d. tõuseb 23% võrra; 8. Milline alltoodud väidetest eelisaktsia kohta on õige? a. Eelisaktsia annab aktsionärile eelisõiguse hääletamisel. b. Eelisaktsia omanik saab kergemini aktsia maha müüa. c. Eelisaktsia annab lihtaktsionäri suhtes eelisõiguse kasumist osa saamisel. d. Kõik eelnevad väited on õiged. 9. Ettevõtte püsikulud on a. rent, laenuintressid, turvateenus; b. elektrikulu, rent, turvateenus; c. tööjõukulu, rent, turvateenus; d. tööjõukulu, elektrikulu, rent. 10. Deflatsioon a
võlakiri. Hüpoteek pikaajaline Järelturg varasemad aksiad. Lihtaktsia muutuv osaluse suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile divident, omanikul õigus häälele ja osalusele ASi kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. kuuluva kapitali osa. Dividendid maksed juhtimisel. Eelisaktsia omanikul eelis dividendide Omakapital omanikele kuuluv kapital, aktsionäridele ettevõtte kasumist. Fondibörs saamisel. Kulum põhivara väärtuste vähenemine osaluse suurus. Aktsia väärtpaber, kaubeldakse väärtpaberitega, turg. Esmaturg vastavalt kulumisele. Prospekt infoülevaade. aktsionärile kuuluva kapitali osa. uued aktsiad. Järelturg varasemad aksiad. Tehingu kulgemine E.-s teade enne 13.55,
väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Lihtsustatult võib öelda, et investeerida saab ainult nii palju kui säästetakse. Seega, mida rohkem inimesed raha koguvad ja seda pangas hoiavad, seda rohkem on võimalik ühiskonnas teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb kogu majandus. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne. 11. Eelisaktsia ja lihtaktsia erinevus Eelisaktsia (inglise keeles preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see- eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas.
Töölepingu seadus Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulepe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused . Seega töölepingu iseloomulikes tunnusteks on : · see on kahepoolne kokkulepe, milles poolte õigused ja kohustused on vastastikused; · töölepingu objektiks on tööprotsess, mitte töötulemuse reguleerimine; · töötaja on alluvussuhetes tööandjaga; · tööleping on tasuline .s .o. tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu; · töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppega, kuid nad ei tohi olla halvemad kui see on seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus kindlaks määratud. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel; · tööleping vormistatakse lihtkirjalikus vormis ja sellele ...
2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia · võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus · investeerimisfondi osak · tuletisväärtpaber (derivative) nagu näiteks optsioonid, futuurid , forward lepingud jne 3. AKTSIAD Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. ,,Aktsiad on kõige tuntumad väärtpaberid, millel on sajanditepikkune ajalugu
Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses. Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti likviidsus ehk kaubeldavus.[3] Järgmine väärtpaberite grupp on aktsiad. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust mingile osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiate erinevad liigid on lihtaktsia ja eelisaktsia. Lihtaktsia on omandiõigust väljendav väärtpaber. Lihtaktsia omanikud on ettevõtte tõelised omanikud. Lihtaktsial puudub lõpptähtaeg, see lõppeb siis kui ettevõte läheb pankrotti või ettevõte lõpetab tegevuse. Lihtaktsia omanikul on õigus dividendile, kusjuures dividendi suurusel ei ole piire, kui ettevõttel läheb edukalt on ka dividendid suured, kui läheb kehvemini on ka dividendid kehvemad. Lihtaktsia omanikul on hääleõigus ettevõtte juhtkonna valimisel, põhikirja
teha ning selle otsuse peab vastu võtma üldkoosolek. Samuti saab aktsiakapitali vähendada. Vähendamiseks on erinevaid viise: · Tavaline vähendamine · Lihtsustatud vähendamine selle puhul ei tohi aktsinäridele teha väljamakseid (masta dividende) selle aasta jooksul, kui otsustati vähendada + 2 aasta jooksul pärast seda. 1.4 Hääleõigus Kui aktsial ei ole nimiväärtust, siis on kõikidel üks hääl. Igal aktsial on üks hääl. Kui kahe aasta jooksul eelisaktsia dividende välja ei maksta, siis muutub eelisaktsia tavaliseks ning omanikul on hääleõigus. Hääletada saab ka posti teel net kiri peab olema kohal enne üldkoosolekut. Kui hääled on pooleks, loeb juhatuse esimehe hääl. Aktsionärid võivad kokku leppida, kuidas nad hääletavad. 1.5 Leppetrahv Aktsionäride vahelisel lepingul on seltsingu sätted kokkulepe, kes kui palju panustab. Aktsionäride vaheline leping või seltsinguleping ei muutu kunagi töötavaks, kui sellel puudub
juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe.... wtf vaadata eelmine. Kasumi jaotamine määratakse häälte arvust tulenevalt. Lahkumisel müüb osanik oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel osanikel. Ühingu varaline seis sealjuures ei muutu. HÄÄLED TULENEVAD AKTSIATEST suurim sisuline erinevus. Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Erinevad aktsialiigid on: lihtaktsia, eelisaktsia, esitajaaktsia. Lihtaktsia - Äriplaan. Toodangu/teenuse seisund. Eelisaktsia, vastutuse liigid (täis, osaline, solidaarne skeem), usaldusühing
seda väga väikeses ulatuses. See on kasulik, kuna reeglina saadi aktsiakapitali eurodesse ümberarvutamisel komakohtadega arv. Aktsiakapitali täisarvuliseks muutumine koos aktsiate nimiväärtuse seaduse nõuetega kooskõlla viimisega kujutas endast aga reegline aktsiakapitali suurendamist või vähendamist. Seega lihtsustas nimiväärtuseta aktsia kasuks otsustamine aktsiaseltsi eurokõlbulikuks muutmist olulisel määral. (20) 1.2 Eelisaktsia Lihtaktsiate kõrval on osa ettevõtteid välja lasknud eelisaktsiaid. Eelisaktsiad on lihtaktsiatest väiksema riskiga, sest eelisaktsiate omanikele makstakse dividend välja enne dividendi maksmist lihtaktsiate omanikele. Ka ettevõtte pankroti korral on eelisaktsionäride nõuded lihtaktsionäride omadest eespool. Samas ei anna eelisaktsiad hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul (ehk võimalust ettevõtte juhtimises kaasa rääkida). Ka on eelisaktsiate dividendi suurus tavaliselt
2) Osaühing ei pea oma osanikele välja andma kirjaliku väärtpaberit. Aktsiaseltsi omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht. Omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht, millel on 3 alaliiki: 1) hääleõigusega nimeline aktsia, millest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionäärina kantud aktsiaraamatusse. 2) Hääleõigusega esitaja aktsiad, sellest tulenevad üigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht 3) Hääleõiguseta eelisaktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Dividendideks nim. seda osa etevõttekasumist, mis pärast maksude ja jaotamata kasumi mahaarvestamist jagatakse aktsionääride vahel vastavalt aktsiate arvule. Äriühingu nimi Äriühingu nime peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud või vähem kui 3 a tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. Äri nimi ei või olla eksitav ettevõtja
Tartu, 2012 Ülesanne 1 Rühm: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Lähteülesanne: Asutada AS aktsiate märkimiseta. · Aktsikapitali suurus on 27000 · Kasutada kahte liiki aktsiaid: nimelised ja eelisaktsiad · Määrata aktsiate nimiväärtus · Määrata aktsiate nimiväärtus kasutades AS asutamisel erinevaid liiki aktsiaid · Eelisaktsiate nimiväärtuse summa ei tohi ületada 1/3 aktsiakapitalist · Määrata eelisaktsia dividendi suurus · Aktsiakapitali suuruse arvestamisel lähtuda mitterahalisest sissemaksest milleks on 2 arvutit · Koostada AS asutamisleping ja põhikiri · Koostada tegevuse järjestus AS asutamisel. AS Kohvi Kohvik asutamisleping Meie, Mirjam Vesi, isikukood 49007042721, elukoht Tartu, Jaama 2, 60258 ja Karin Erimäe, isikukood 49005262759, elukoht Tartu, Pihlaka 5, 51127 ja Mari Murakas, isikukood 48907255689, elukoht Tartu, Jalaka 7, 51236
5 2.1 Aktsiate liigitamine Aktsionäridele antava hääleõiguse reguleerimiseks võib ettevõte välja lasta erineva klassi aktsiaid. Reeglina jagunevad need liht- ja eelisaktsiateks ning märgistatakse tähtedega (A-, B-, C-seeria aktsiad). Erineva klassi aktsiad annavad aktsionäridele erinevad õigused: näiteks A-seeria aktsia võib anda omanikule ühe hääle, B-seeria kolm häält, C-seeria eelisaktsia ühe hääle. Lihtaktsiad (Common Stock) on enamasti tavalised hääleõigusega aktsiad. Aktsionär teenib kasumit aktsia hinna tõusult ja ettevõtte makstavatelt dividendidelt. Paljud aktsiad on vabalt kaubeldavad reguleeritud turgudel. Eelisaktsiate (Preffered Stock) puhul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul piiratud või puudub täielikult. Eelisaktsia omanik ei saa tavaliselt ettevõtte juhtimises osaleda, kuid eelisaktsia annab
a) Omakapital (E) Aktsiate väärtus kokku on: E = P/B x B = 1.5 x 3.5milj = 5.25 milj Omanike nõutav tulumäär on leitav kasutades Gordoni mudelit (st saame avaldada kasvuperpetuiteedi valemist), ehk Div/E + g. re = (80%)x800 000 x1.04/5.25 milj + 4% = 16.7% Sama tulemuse oleksime ka saanud kui oleksime teinud arvutused ka ühe aktsia kohta b) Eelisaktsiad (P) Eelisaktsiaid emiteeritakse selliselt et need pakuvad investoritele tootlust 5% aastas (rp). Sellise tootluse juures on eelisaktsia eest makstav hind järgmine: Vp = 10%*100 / 5% = 200 eurot. Kokku on eelisaktsiaid väärtuses 10 000 * 200 = 2.0 milj eurot. Eelisaktsiatelt nõutav tulumäär r p on seega 5% (juba ülesandes antud) c) Laenukapital (D) Ettevõte on emiteerinud võlakirju: 1 1 1000 V =4 % ×1000 (− 3 % 3 % ( 1+3 % ) 6)+ ( 1+ 3 % )6
Majandus 1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing. Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon Panganduse ajalugu: Inimesed hoidsid kulda kullassepa "riipulis" ja kulla asemel kasutati veksleid. See vähendas kulla kaotsimineku riski. Kulda sai ka kullassepa käest vekslite vastu vahetada. Hiljem avastas kullassepp, et ta võib kulda ka teistele laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pa...
Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk Ettevõtte kapitaliallikad - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku. Võlakiri Võlakir...
a. Väärtpaberibörsilt. b. Firma prospektist. c. Firma bilansist. d. Firma kasumiaruandest. _b__ 10. Et määrata kindlaks firma finantsolukorda mingil ajahetkel, on kõige parem uurida a. prospekti. b. bilanssi. 2 Junior Achievementi Arengufond c. kasumiaruannet. d. dividendide maksmise aruannet. __c_ 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse a. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. b. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. c. saada eelisjärjekorras dividendi. d. otsustada firma personali valiku üle. __d_ 12. Milline järgnevatest väidetest on hüpoteegi kohta õige? a. Hüpoteek on lühiajaline võlakiri. b. Hüpoteek on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. c. Hüpoteek on pikaajaline kindlustamata võlakiri. d. Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri.
Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex- dividendi kuupäeval aktsiahind langeb. Dividendimäär = Dividend ühe aktsia kohta / Hind ühe aktsia kohta Eelisaktsia (preferred stock) - Aktsia, millele tavaliselt makstakse fikseeritud dividende. Selliste aktsiate omanikel on pankroti korral eelisõigus ettevõtteallesjäänud varale. Dividendide jaotamisel saavad eelisaktsia omanikud need kätte esimestena. Forward - tulevikutehing, mis kohustab tehingu osapooli tulevikus müüma ja ostma mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga. Hajutamine - Portfellistrateegia, mis jaotab varad riski vähendamiseks erinevate investeeringute vahel Intress - Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Investeerimisfond - Investeerimisettevõte, mis kogub raha aktsionäridelt ning investeerib seda erinevatesse väärpaberitesse nagu aktsiad ja võlakirjad
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
5) Aktsiate emissioon emiteerimise allikana. Eelisaktsia sarnaneb oma võimalike õiguste ja kohustuste poolest nii võlakirja kui lihtaktsiaga. Sarnasus võlakirjaga on selles, et mõlemale on garanteeritud tulu väljamaksed. Samas sarnaselt lihtaktsiatega on ka eelisaktsiad tähtajatud väärtpaberid. Võib välja andakoverteeritavat võlakirjad st tähtaja lõpus võib seda vahetada ettevõtte akstia vastu. Võlakiri ja eelisaktsia on ettevõttele riskantsed, kuna tähtaja saabudes tuleb mõlemale teenitud tulu välja maksta. Lihtsaktsiate puhul ettevõttel pole dividendikohustust. Lihtaktsiate emissioon muudab omanike koosseisu, mis võib mõjutada ettevõtte majandustegevust. Igasuguse väärtpaberi täiendaval emiteerimisel peab ettevõte arvestama optimaalse kapitali näitajaga. See tähendab riskidele vastava kapitalistruktuuri kujundamist. 4.
1 Test 8, Ettevõtte finantseerimine Junior Achievementi Arengufond C. Eesti Pank. D. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. B 10. Ettevõtte rahalise seisundi määramiseks mingil hetkel, on kõige parem uurida tema A. eelarvet. B. bilanssi. C. kasumiaruannet. D. dividendide maksmise aruannet. C 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse A. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. B. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. C. saada eelisjärjekorras dividendi. D. otsustada firma personali valiku üle. D12. Milline järgnevatest väidetest on hüpoteegi kohta õige? A. Hüpoteek on lühiajaline võlakiri. B. Hüpoteek on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. C. Hüpoteek on pikaajaline kindlustamata võlakiri. D
Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus (mis on mõeldud võlakirjade jaoks, küll võib kasutada ka laenude hinna arvutamisel): Kd= I* (1-t) / D I= aastane intressisumma; t= tulumaksumäär; D= võlakirjade turuväärtus või laenusumma Eelisaktsia hind on tulumäär, mis tuleb teenida investeeringutelt, mida finantseeritakse eelisaktsiate emiteerimisel saadud kapitaliga, et maksta eelisaktsionäridele dividende fikseeritud määra järgi. Eelisaktsia hind sõltub fikseeritud dividendi tasemest ja emiteerimiskuludest. Seda arvutatakse valemi järgi: Kp=dividend aktsia kohta aastas/aktsia turuhind emiteerimiskulud Lihtaktsiate hind on lihtaktsionäride poolt investeeringute kasutamise eest nõutav tulumäär. Lihtaktsiad jaotatakse hinna arvutamisel 2 rühma: · Sismised ehk varem emiteeritud lihtaktsiad ja jaotamata kasum Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo · Uued lihtaktsiad
tuleb registreerida, mis maksab, 3) AS puhul kehtib täiendavaid seaduslikke piiranguid (nõukogu peab olema audiitor, registreerimine väärtpaberikeskuses), 4) raskem on hoida ärisaladust (suurem hulk inimesi teab saladust), 5) juhtimise paindlikus võib väheneda tulenevalt mastaaplikkusest, 6) aktsionärid nõuavad pidevat majanduse tegevuse tõusu, 7) raskem kontroll majandustegevuse üle 5) Aktsiad Tavaarusaama järgi on tavalised aktsiad liht- ja eelisaktsia. Lihtaktsiad on igas AS-s. Eelisaktsiaid on alla poole AS-s. Lihtaktsiad lihtaktsiate olemasolu põhjendab üldse AS olemasolu. Kui AS-l on ainult ühe seeria lihtaktsiad, siis ta üldjuhul samastub OÜ-ga. Lihtaktsiaid võib AS-l olla lõputu hulk seeriaid. Enamikel on 1 seeria omad. Üle 1 seeria omavaid on alla 50%. Erinevaid seeriaid tähistatakse erinevate seeriatega (A, B, C, D ... Z, sai täis, siis AA, AB ... kui veel, siis BA, BB jne.). Aktsia väikseim nominaalväärtus on 10 kr
Ülesanne 10ne aastase kustutustähtajaga võlakiri, kupongi intressimäär 8%, nominaalväärtus 1000 krooni. Arvestades riskiastet loodavad investorid teenida 10%. Leida nüüdisväärtus P0? Eelisaktsia. Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab selle valdaja õigust osal ettevõtte kausmist ning likvideerimise korral ka osale varast. Aktsionäri nõuded rahuldatakse pärast kreeditoride nõuete rahuldamist. Eelisaktsia anna omanikule eelisõiguse nõuete rahuldamisel, kui eelisaktsia omanikul pole hääleõigust, kuid dividende saab ta sõltumata firma majandustulemusest. Juhul kui firma maksab dividendi kord aastas reegline püsiva suurusega, siis ei ole probleemi aktsia väärtuse leidmisel. Oluline on teada vaid eelldatavat kasuminormi. Eelisaktsia väärtus = lõpmatult kestvate dividendi voogude nüüdisväärtusega. P0 = D/r 12
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimi...
12. Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni pool aastat (6 kuud). Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni 1 aasta. 13. Väärtpaberiteks peetakse veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid. Väärtpaberiteks väärtpaberituru seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. 14. Lihtaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui eelisaktsia mõningaid tunnuseid. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Või: Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid. 15. Käskveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Lihtveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja
$ capital Jaotamata kasum / Retained Koondkonto / earnings Income summary D (-) K (+) D (-) K (+) -5 000 0 50 000 50 000 -50 000 ANTUD OnPoint Consulting, Inc. Eelisaktsiad: Eelisaktsiaid (tk.) 10 000 Eelisaktsia aastane dividend $4,50 Lihtaktsiad: Lihtaktsiaid (tk.) 50 000 Deklareeritud aastane dividend: 2001 $20 000 2002 $100 000 2003 $200 000 VASTUSED ÕPIKU KÜSIMUSTELE 1. 2001 2002 1. a
1.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks Eestis 1000-20 000 kr, sõltuvalt ettevõtte tüübist 2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei ...
varad x varad / omakapital Valemis on omavahel korrutatud maksude tase, intresside tase, kulude tase, varade käibekordaja ja omakapitali multiplikaator. Ettevõtte ROEd on võimalik tõsta mitmel viisil, näiteks efektiivsema aktivate kasutamisega, mis võiks seisneda kiiremas käibes, ka võiks kasutada suuremat finantsvõimendust ja suurendada kasumimarginaali. Lihtaktsiate omakapitali tulutase = ( kasum - eelisaktsia dividendid ) / ( omakapital - eelisaktsiakapital ) Tavaliselt on lihtaktsiate omakapitali tulutase finantsvõimenduse tõttu suurem kui koguvara tulutase. Pikaajalisi laene võiks pidada tõhusamaks finantsvõimenduse liigiks kui eelisaktsiaid kuna pangalaenu intresse ei maksustata. Lihtaktsiate tulunorm = puhaskasum / lihtaktsiad Mida suurem antud kordaja on seda kasulikum see aktsionäridele on. Kulude rentaablus = ärikasum / kulud
(3.12) YTM n , (V B + M ) 2 kus YTM ligilähedane tulu tähtajani, C aastane kupongiintress (mitte intressimäär). 4. AKTSIAD 4.1. Eelisaktsiad Eelisaktsia (preferred stock või preference stock) on omandit tõendav hübriidväärtpaber (võlakiri + lihtaktsia). Kui võlakirjad teatud ajal aeguvad, siis eelisaktsial tähtaeg sarnaselt lihtaktsiaga puudub. Võlakirja omanik on kreeditor, aga nii lihtaktsia kui ka eelisaktsia omaja on ettevõtte omanik. Erinevalt lihtaktsionärist ei saa eelisaktsionär ettevõtte juhtimisse sekkuda ja tal ei ole hääleõigust. Samas peab eelisaktsionäridele maksma fikseeritud dividende. See aspekt teeb eelisaktsia lihtaktsiast vähem riskantseks instrumendiks. Eelisaktsiate tulumäär jääb lähtuvalt riskantsusest võlakirjade ja lihtaktsiate vahepeale. Eelisaktsiate puhul on üheks aktuaalsemaks küsimuseks dividendid ja nende maksustamine. Näiteks
reference point - even though it may have no logical relevance to the decision at hand. Although it may seem an unlikely phenomenon, anchoring is fairly prevalent in situations where people are dealing with concepts that are new and novel. Alistuvus (conformity) - Raamimise efekt (framing effect) Investeerimisobjektid: traditsioonilised ja alternatiivsed investeeringud. Väärtpaberite liigid (lihtaktsia versus eelisaktsia, kupong- ja disktontovõlakirjad, investeerimisfondi osak) Traditsiooniline investeering: raha, aktsiad, võlakirjad. Alternatiivid: osalus ettevõttes, kinnisvara, kunst jne. Lihtaktsia Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte
esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400 000 krooni. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks
Ülesanne 10ne aastase kustutustähtajaga võlakiri, kupongi intressimäär 8%, nominaalväärtus 1000 krooni. Arvestades riskiastet loodavad investorid teenida 10%. Leida nüüdisväärtus P0? Eelisaktsia. Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab selle valdaja õigust osal ettevõtte kausmist ning likvideerimise korral ka osale varast. Aktsionäri nõuded rahuldatakse pärast kreeditoride nõuete rahuldamist. Eelisaktsia anna omanikule eelisõiguse nõuete rahuldamisel, kui eelisaktsia omanikul pole hääleõigust, kuid dividende saab ta sõltumata firma majandustulemusest. Juhul kui firma maksab dividendi kord aastas 13 reegline püsiva suurusega, siis ei ole probleemi aktsia väärtuse leidmisel. Oluline on teada vaid eelldatavat kasuminormi. Eelisaktsia väärtus = lõpmatult kestvate dividendi voogude nüüdisväärtusega. P0 = D/r
bilansis kajastatud nende soetusmaksumuses, väljaarvatud juhtudel, kui nende realiseerimismaksumus on olnud püsivalt soetusmaksumusest madalam. portfelliinvesteeringud investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita Potentsiaalne lihtaktsia finantsinstrument või leping, mis annab õiguse omandada lihtaktsiat. Näited potentsiaalsetest lihtaktsiatest on: eelisaktsia, millega kaasneb õigus vahetada eelisaktsia lihtaktsiate vastu; vahetusvõlakiri, millega kaasneb õigus vahetada võlakiri lihtaktsiate vastu; varrantid ja optsioonid, millega kaasneb õigus soetada lihtaktsia; töötajatele reserveeritud emiteeritavad lihtaktsiad; lihtaktsiad, mida emiteeritakse teatud lepinguliste tingimuste täitmisel, näiteks osaluse, netovara või muu vara soetamisel. potentsiaalne tootmismaht tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud
audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub. Üldiselt valitakse aktsiaselts ettevõtlusvormiks siis, kui soovitakse minna börsile või kui on tegemist suuremate projektide ning ettevõtmistega. Vastavalt Äriseadustikule võivad äriühingu aktsiad olla kas eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Mis jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Tulundusühistu eesmärgiks on tema liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või
DTL = %EPS / %S, kus DOL = EBIT / S , kus DOL = DTL / DFL, kus EBIT0 = EBIT1 / (1 + DOL*S) WACC = wdkd (1-T) + wckc + weke, kd - laenu hind wd, we, wc - kaalud kc - aktsiakapitali hind WACC - kapit. hind, tulun. rahuld. invest. ke - eelisaktsia hind nõut. tulun. riskitas. juures Riskiv. tulun. - riskivabade I norm C + (B N - B0 )/n YTM = , kus n - aastate arv tähtajani (B N + B0 )/2 YTM - obligats. ligilähed. tulu tähtajani WACC =1/3* YTM*(1-T) + 2/3E, kus 1
Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Aktsiaseltsi asutamisel on kasulik teada: · aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; · aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest; · minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400'000 krooni;
pangast raha kätte sularahana, või nt midagi vahetada kiiresti sularahaks. · Tootlikkus toodetavate kaupade ja teenuste hulk ajaühikus inimese, ettevõtte, tööstusharu või kogu majanduse kohta. · Lihtaktsia esineb aktsiaseltsi aktsionäridele kuuluvat kapitali osa, andes aktsionäridele hääletamise õiguse. Aktsiapaberite jaotamisel saavad nad väärtpaberid hiljem kätte kui eelisaktsionärid. · Eelisaktsia aktsiad, mis saavad kindlaks määratud dividendi enne, kui hakatakse maksma lihtaktsiate dividende, ning mille omanikud saavad likvideerida aktsiaseltsi varadest osa enne lihtaktsionäre. Kuid neid puudub hääleõigus. · Intress- tasu kellegi teise raha kasutamise eest; tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel kasutada oma vara. Nt: maksad pangale intressi. · Dividend maksed, mida tehakse aktsiaseltsi tuludest aktsionäridele.
Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Lihtaktsia on väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, s.t. võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. Eelisaktsia on väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 18.laenude liigid:vahendajad,faktooring,arvelduslaen ehk arvelduskrediit,käibekapitali laen,,investeerimislaenud,hüpoteeklaenud,sündikaatlaen,liising,kapitaliliising,kupongvõlakiri, diskontovõlakiri,reinvesteerimine.varade müük. 19.faktooring,liising: Faktooring on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust
Ettevõtluse alused Äriühingud Füüsiline isik vs juriidiline isik · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Selleks oled Sina, Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne. · Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldiselt lahterdatakse äriühinguid: · vastutuse · loomise kiiruse · kapitali vajaduse · ettevõtte juhtimise järgi. Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, m...
perioodine) makse. 3. Konsool- lunastamistähtajata võlakiri ehk see võlakiri ei lõpeta kunagi kupongimaksete tasumist, võlakirju ei lunastata kunagi, emitendil on õigus võlakirjad tagasi kutsuda. Omakapitaliinstrumentideks on eelisaktsiad ja lihtaktsiad. Eelisaktsia dividend on konstantne. Perpetuiteet(ehk lõpmatu annuiteet ehk iga-aastane konstante rahavoogude seeria, mis kasvab lõpmatuseni): P=D/k e , kus P on aktsia turuhind, D on dividend ning k on eelisaktsia nõutav tulunorm. Lihtsaktsiate hind=aktsionäri poolt saadavate kõigi oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtused. Intressitulu ega konstantne dividend ei ole garanteeritud. Kui firma suunab osa tuludest investeeringutesse, siis tulevane kasum ja ka dividendid peaksid kasvama. Seda peegeldab lihtsaktsia turuhinna kasv. k e =D 1 / P+ g , kus P on aktsia turuhind, D1 on dividend aastal 1, k on lihtaktsia
Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused. Valuutarisk nende nägemine ja pakkumine on erinev. Likviidsusrisk Väärtpaberi müük nominaalhinnaga see tähendab, et järelturul toimub kauplemine varem välja lastud väärtpaberiga müük toimub turuhinnaga. Tuletisväärtpaber derivatiivid Väärtpaberi liigid: 1 · Aktsiad omaniku väärtpaber. Lihtaktsia annab juhtimises osalemise õiguse, eelisaktsia annab õiguse saada minimaalset dividendi tulu. · Võlakirjad ja obligatsioonid näitab teatuid kohustusi. · Optsioon · Forward tulevikule suunatud tehing. · Futuur tulevikule suunatud tehing. · Swap vahetustehing. Rahaasutuste eesmärgiks on olla majanduse vereringeks ja muuta raha kui finantsvara liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja
põhikirjaga saab ette näha aktsiatest tulenevad erinevad õigused. ÄS § 235 lg kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused. Liht- ja eelisaktsiad Lihtaktsia annab aktsionärile üldkoosolekul hääleõiguse, st võimaluse osa võtta aktsiaseltsi juhtimisest. Eelisaktsia omanikul hääleõigust ei ole, kuid see kompenseeritakse talle aktsiaseltsi poolt dividendi väljamaksmise kohustusega. Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus). Eelisaktsia omanikule makstakse dividend välja enne dividendi väljamaksmist teistele aktsionäridele (ÄS § 238 lg 1). Dividend määratakse põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Eelisaktsia omanikel on samuti eelisõigus aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel.
61. Mis liiki aktsiaid oskad eristada? Eristada võib üheselt kahte liiki aktsiaid: Lihtaktsiad Eelisaktsiad (ÄS § 237 lg 1, vt ka § 276 lg 2) Liht- on kõige tavalisem aktsia, mille omanik saab tulu aktsiahinna tõusust ja dividendidest. Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, kuid kasumi jaotamisel ja ettevõtte likvideerimisel saavad lihtaktsiate omanikud oma osa alles viimasena. 62. Mis on eelisaktsia? Eelisaktsia on väärtpaber/aktsia, mille omamine annab aktsionärile eelisosaluse ettevõttes. Eelisaktsia tunnusteks: (§ 237) eesõigus dividendi saamisel ja lõpetamisel järelejääva kasumi jaotamisel (st dividendi saamise esmaõigus ning dividendi tagatud suurus) Hääleõiguse puudumine või selle piiratud ulatus (nähakse ette põhikirjaga) Eelisaktsiate nimi- või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. 63
Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. 33. Esitajaaktsiad. Vabalt võõrandatav aktsia, mis ei ole kinnistatud omaniku nimele. Aktsia, millest tulenevad õigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht. Esitajaaktsiad eksisteerivad materiaalsel s.o. paberkujul ja aktsia omanik on aktsia esitaja. Esitajaaktsia vastand on nimeline aktsia. 34. Eelisaktsiad. Eelisaktsia annab eesõiguse dividendi saamisel ja ASi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel, kuid ei anna hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Kui AS ei ole piisavalt kasumit, dividendi maksmata jätta. See liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades intressi. Kui 3 aastat pole dividendide eest kasumist saanud eelisaktsiate omanikud, siis saavad nad hääleõiguse. 35. Aktsiaraamat
(börsiaktsiad, võlakirjad) 21. Väärtpaberid, võlakiri, eelis- ja lihtaktsia 71 Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud ajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. 72 Lihtaktsia väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, st võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. 73 Eelisaktsia väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 22. Laenumortisatsioonigraafiku koostamine ANNUITEET= LAENATUD SUMMA / ANNUITEEDI NÜÜDISVÄÄRTUSE INTRESSITEGUR. 23. Jaemüügihinna arvutamine JAEMÜÜGIHIND=SOETUSMAKSUMUS/(100%-juurdehindluse%) 24. Krediteerimise viisid Kauba eest tasumine 7-10p hiljem-meetodit kasutavad peamiselt hulgikaubandusettevõtted.Väikeettevõtetel puuduvad tihti rahalised vahendid krediidi pakkumiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
