Kliendisuhete hoidmine ja loomine. Personali otsimine ja värbamisega seonduv. Töölepingute sõlmimine. Konsultatsioon ettevõtetele tööjõuturul toimuvast. Värbamisprojektide teostamine ja juhtimine. Personalitööks vajalikud oskused on Pillel järgmised: Omab teadmisi personalitööd reguleerivatest õigusaktidest: koostanud iseseisvalt järgmisi personalitöö dokumente: töölepingud (renditöötajatega mallide alusel), töölepingute muudatused lisana, töölepingu lõpetamised. Valdab eesti keelt kõnes ja kirjas, inglise keelt tööks vajalikul suhtlemistasandil. Pillel on hea suhtlemisoskus, mille tunnistuseks on näiteks töötamine tööjõuteemalise ajakirja vabakutselise kaastoimetajana. Omab psühholoogiaalaseid teadmisi: nõustab jooksvalt töötajaid personalitöö küsimustes ning tegeleb ka tööotsijate karjäärinõustamisega.
Eesti Maaülikool Maaehitus-1 Õigusõpetus Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tartu 2013 Sissukord: 1) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel 2) Töölepingu ülesütlemise piirangud 3) Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtajad 4) Töölepingu ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel 5) Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel, mis tuleneb töötajast või majanduslikust olukorrast. Mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks peab sisalduma ülesütlemisavalduses. Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri või faks) või kirjalikus (omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) vormis Töölepingu ülesütlemise piirangud Tööandja ei tohi töölepingut ...
ITAALIA RAHVASTIK 2007 Üldandmed: Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Pindala 301 230 km² Loomulik iive(2004) 1,33 Demograafilise ülemineku etapp Rahvastiku vananemise etapp Rahvastiku paiknemine ja tihedus: Varem asuti elama pealinna ja suurematesse linnadesse. Linnades elab üle 70% rahvastikust. Tihedamini on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam on asustus Alpides Valle d'Aostas ja Sardiinias. Ränne: Madala elatustaseme ja alalise tööpuuduse tõttu on Itaalia üks esimesi väljarännumaid. Enne Euroopa Majandusühendusega ühinemist rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse ja Ladina- Ameerikasse. Pärast ühinemist siirdutakse peamiselt Lääne-Euroopasse, tihti tähtajaliste töölepingute alusel. Itaaliasse suurenes ka odava tööjõu sissevool arengum...
ja ametikohad omavahel kokku viia ning on põhimõtteliselt üldsusele teada, et mis ülesannetes (riigisaladuse mõistes) keegi on. Oman ise täielikku riigisaladuse luba, mille saamiseks pidin läbima julgeolekukontrolli ja saama juurdepääsuloa. Julgeoleku kontrolli tegi julgeolekuasutus Kaitsepolitseiamet. Vastavalt RS-le puutun kokku väga delikaatsete andmete- ja infoga. Tulles tagasi juurdepääsupiirangute märkimise juurde ja eelpool mainitud töölepingute koostamiste kohta, siis kõik lepingud (k.a töölepingud) avalikustatakse Päästeameti kodulehel olevas dokumendiregistris, mis tähendab, et selliseid dokumente pean kindlasti kaitsma AK märkega. Töölepingu puhul on üldjuhul kasutuses AK märked: AvTS § 35 lg 1 p 12 ja/või TLS § 28 lg 2 p 13. 4 Kasutuses on ka majasisesed dokumendid (nt aktid, avaldused/taotlused, kuluaruanded,
(Seinbeg, 2014) ,,Kõik toimib seni, kuni tööandja ja töötaja on vastastikuste kohustuste täitmises ühel meelel" (Seinberg, 2014). Tööandja peab tõendama, et töötaja on tutvunud töökorraldusreeglite, ohutusjuhendite ja teiste nõutavate dokumentidega. Kõige lihtsam moodus ennast selliste olukordade eest kaitsta on see, et vajalikud dokumendid on olemas ning töötaja allkiri koos kuupäevaga fikseeritud. (Seinberg, 2014) Praktikas tuleb ette, et probleemiks võib osutuda ka töölepingute ülesütlemised. Töölepingut on võimalik erakorraliselt üles öelda erinevatel juhtudel (Töölepingu seadus, § 88-91): tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel; tööandja poolt majanduslikel põhjustel; kollektiivne ülesütlemine; ülesütlemine töötaja poolt. Töötajast tulenevatel põhjustel saab töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikuga seotud mõjuvatel põhjustel, näiteks haiguse tõttu
Töölepingu seadus Kermo Kadak MT10 Töölepingu seadus on Eesti Vabariigi seadus, mis korraldab töölepingute sõlmimist Eestis tööleping võeti vastu juba aastal 1992. Töölepingut tehes tuleks alati määrata palga summa. Lepingus peab olema ka kes maksab töötaja eest makse .Kas töötaja või tööandja. Lepingus peab olema kirjas mis kellast mis kellani peab tööl käima Kunagi ei tasuks ennem tööle asuda kui tööleping pole tehtud. Soovituslik on tööleping teha tähtajatult. Kui firmal pole sulle tööd pakkuda ja sa pole kuu aega tööl käinud ,siis peab teadma et firma peab maksma sulle vähemalt selle kuu eest miinimum palga.Aga üldjuhul ei taheta seda teha .Firma üritab sellest koguaeg kõrvale hiilida et mitte maksta . Miinimum palga tund on 1.90 eurot. Ja kuus teeb kokku see 320 eurot. Kui firma määrab trahvid nt.hilinemise eest ,siis seadusega pole see lubatud .Et sellega võib kohe vaidlema minna. Aga kui töötaja on nõus ...
normaliseerimine, säilitades samal ajal sellist liiki lepingute paindlikkuse.Ühe riigi süsteemi ei ole kerge üle kanda teise liikmesriiki, kuna tegutsemisviisid on seotud just konkreetse riigiga. Arvestama peab eri tasandeid (töötaja, leibkond, äriühing, sektor, riik) ning nende vastastikust mõju. Arvuline või lepinguline paindlikkus tähendab seda, et äriühingud kasutavad paindlikuma tööjõu saavutamiseks rohkem ajutisi lepinguid. Kõige levinum ajutiste töölepingute vorm on tähtajalised lepingud (kaasa arvatud hooajaline töö), ajutine töö (sealhulgas ajutine töö agentuurides) ja töö nõudmisel (Foundation Findings 2009). Alates 2005. aastast on avatud kooskõlastusmeetodi tegevused (suunistes kokkuleppimine, eesmärkide seadmine, võrdlusuuring, iga-aastane aruandlus ja vastastikune õppimine) ühte koondatud ning selle alusel arutatakse igakevadisel ülemkogul laiemaid majanduspoliitilisi suuniseid.
(töölepingute ja inimõiguste osas) ning informatsiooni turvalisest reisimisest ja tööotsingutest. Samuti pakutakse abi inimkaubitsemise ohvritele ja nende sugulastele. · Hotline-i» telefon (6 607 320) on avatud tööpäevadel kella 10.00 kuni 18.00. Tagame helistajatele anonüümsuse ja konfidentsiaalsuse. · Pöörduda võib lisaks helistamisele ka läbi interneti kodulehekülje www.lft.ee (link: inimkaubitsemine). · Living for Tomorrow kontoris (Mardi tn.3) saab tasuta juriidilist abi töölepingute õigsuse küsimustes ja individuaalkonsultatsioone. Kui kedagi on petetud valede lubadustega tööst, abieluga välismaal või omal maal, sunnitud tegelema prostitutsiooniga, ekspluateeritud, ähvardatud, pekstud, ära võetud dokumendid, töötasu või tehtud midagi sarnast on soovitav pöörduda abi saamiseks nende poole. Kasutatud materjald Eesti Ekspress 30.10.2008 Janar Filippov Pastimees 21.07.2005 Kirsti Pent , IOM Tallinna esindus www.noortek.ee www.redcross.ee www.lft.ee
distsiplinaarkaristus vormistada käskkirja või mõne muu dokumendiga, millest on näha, mille eest tööleping lõpetatakse ning kes ja millal töötajale selle karistuse määrab. Vatavalt §6 võib distlipinaar karistuse määrata 6 kuu jooksul, alates üleastumise toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt 1 kuu jooksul alates päevast, mil sellest sai teada mis tahes isik, kellele süüalune tööalaselt allub. Töölepingute kollektiivne lõppemine TLS §89´ kohaselt loetakse töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks tööandja algatusel töölepingu lõpetamist, millega lõpetatakse töölepingud juriidilise isiku lõpetamise (mida praktikas suht harva), samuti füüsilisest isikust tööandja töö lõppemise, tööandja pankroti väljakuulutamise või töötajate koondamise tõttu 30 päeva jooksul, kui tööleping lõpetatakse vähemalt: 5 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd kuni 19 töötajale.
Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, tööandjale töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemisega seotud kulude osaline hüvitamine ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
. Ühiskonnaõpetuse loeng. Maksud, maksed . Riigi kulutused heaolule Maksud Maks on õiguaktiga (seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega) riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progress...
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne...
Mihkel Peips Majandus ja ettevõtlus Eesti ja Holland Eesti ettevõtte maksud Tulumaks Tulumaks on sissetulekult võetav maks. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning juriidilise isiku tulumaks. Eesti tulumaksumäär on 2016. aastal 20% . Maksudeklaratsiooni esitatakse maksu -ja tolliametile iga kuu 10. kuupäevaks. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on tasu, mida kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Töötaval inimesel tasub sotsiaalmaksu tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Iga kuu 10. kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda maksu- ja tolliametile. Minimaalse kohustuse all oleva sotisaalmaksu kuumäär on 390 eurot. Käibemaks Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks, see tähendab, et maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt....
Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Veel on järgmised maksed: Töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. NB! Alates 1. maist 2009 kaob Tööturuamet, tema funktsioonid võtab üle Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakset maksavad: 1) kindlustatu (maksemäär 0,6%) 2) tööandja (maksemäär 0,3%) Seaduse mõttes ei ole kindlustatud isik: FIE; notar, kohtutäitur, vandetõlk või mõni muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik jt;
Tööleping kohakaasluse alusel töötamiseks sõlmitakse samamoodi nagu põhitööl töötamiseks. (5) Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Valdaval enamikul juhtudel sõlmitakse töölepingud määramatuks ajaks, s.t. nende lõppemise hetk ei ole kindlaks määratud. Sel moel arvestab seadusandja töösuhete stabiilsusega. Määratud ehk kindlaks määratud tähtajaga töölepingute näiteks võib tuua hooajatööde tegemise või kellegi asendamise. Rääkides töölepingu tähtajast, võib selle kindlaks määrata kalendaarselt või töö lõppemisega, aga peab arvestama fakti, et tähtajaline tööleping ei tohi olla pikem kui 5 aastat. Kui töölepingu tähtaeg on märkimata, siis loetakse tööleping automaatselt sõlmituks määramata tähtajaks. (2, 3) 3.1 Töölepingu lõpetamine Tööleping võib lõppeda vaid seadusega ette nähtud alustel
Töölepingu lõppemine Töösuhte lõppemise alused Kokkuleppel Tähtaja möödumisel Töötaja, tööandja surm Ülesütlemine Korraline Erakorraline Töölepingu ülesütlemine korraline ja katseajal Korraline § 85 Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda Töötaja võib tähtajatu töölepingu korraliselt igal ajal üles öelda Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda v.a töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut Katseajal §86 Mõlemad pooled võivad katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791 Erakorraliseks ülesütlemiseks peab mõlemal poolel olema mõjuv põhjus Tööandja Tööandja poolne erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel (§88) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi ...
asendamise ajaks. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang * Kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Lepingueelsed läbirääkimised * Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi.
kui ületunnitöö kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Nende töötajate üle, kellel lubatakse kokkuleppeliselt töötada keskmiselt kuni 52 tundi nädalas, peab tööandja pidama eraldi arvestust ning esitama selle tööinspektori või töötajate esindaja nõudmisel neile tutvumiseks. Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööaja. See põhimõte kehtib absoluutselt kõigi töölepingute puhul. Ületunnitöö tegemises tuleb poolte vahel alati kokku leppida. Kokku tuleb leppida ka ületunnitöö hüvitamises. Kui kokkulepet hüvitamises ei ole, siis saab töötaja ületunnitöö tegemise ajaga samas mahus vaba aega. Kui lepitakse konkreetselt kokku, et ületunnitöö eest makstakse tasu, siis peab see olema vähemalt 1,5kordne töötasu. Ületunnitöö tegemise kokkulepe on tühine, kui see:
aastat. Äkki teatab tööandja, et uuel aastal ta teile enam uut lepingut ei sõlmi, kui vana on lõppenud. Küsimus: On see seaduslik? Kas te saate seda kuidagi takistada või vaidlustada? V:Kui tähtajalist lepingut on pikendatud samadel alustel tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem,kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul,loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks.Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks,kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Lepingu lõpetamine ei ole seaduslik ning seda saab töövaidluskomisjonis vaidlustada. 4. Määratud ajaks sõlmitud tööleping võib olla kestusega maksimaalselt ...5...... aastat 5. Tahate oma tähtajatu töölepingu üles öelda, kuid mingit kiireloomulist põhjust selleks ei ole. Küsimus: Kuidas käitute ja kaua see aega võtab?
kui ületunnitöö kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Nende töötajate üle, kellel lubatakse kokkuleppeliselt töötada keskmiselt kuni 52 tundi nädalas, peab tööandja pidama eraldi arvestust ning esitama selle tööinspektori või töötajate esindaja nõudmisel neile tutvumiseks. Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööaja. See põhimõte kehtib absoluutselt kõigi töölepingute puhul. Ületunnitöö tegemises tuleb poolte vahel alati kokku leppida. Kokku tuleb leppida ka ületunnitöö hüvitamises. Kui kokkulepet hüvitamises ei ole, siis saab töötaja ületunnitöö tegemise ajaga samas mahus vaba aega. Kui lepitakse konkreetselt kokku, et ületunnitöö eest makstakse tasu, siis peab see olema vähemalt 1,5kordne töötasu. Ületunnitöö tegemise kokkulepe on tühine, kui see:
Töölepingu võrdlus teiste töö tegemist reguleerivate lepingutega Töösuhe on võlasuhe: kaks isikut võlgnevad teineteisele midagi ning see võlgnevus on vastastikune. Võlasuhteid reguleeritakse Eestis VÕS'a, mille üldosa kehtib kõigi lepingute suhtes ning eriosas sätestatakse erinevate lepinguliikide regulatsioon. Tööleping on ainulaadne, sest kuigi tegemist on lepinguga, millele laienevad VÕS üldsätted, on töölepingute regulatsioon sätestatud eraldi töölepingu seadusega. Töölepingule laienevad samas aga ka VÕS käsunduslepingut reguleerivad sätted. Töölepingu võrdlus teiste töö tegemist reguleerivate lepingutega (2) Töölepingu alusel tekib tugev sõltuvussuhe, mille tõttu vajavad pooled erilist tööõiguslikku kaitset. Tugevat sõltuvussuhet iseloomustab eelkõige järgmine: lepingu pooled seovad end pikaajaliselt ning esineb ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks;
Klienditeenindajaid ning laotöölisi oli kokku 16 ning kõigil oli tunnipõhine palk. Kõik töötajad olid rahul oma tööga ning nad olid motiveeritud tegema seda mida nende töökohustused käskisid. Kõik töötajad näitasid koostöö võimet ning tänu sellele toimis meeskonnatöö mille tulemusena olid väga head töö tulemused. Timo töötas antud supermarketi osakonna juhatajana juba 6 aastat ning tema tegevusvaldkonda kuulus töötajate organiseerimine töökohtadele, töölepingute tegemine ning klientide heaolu kontrollime. Selle aja vältel kui Timo töötas supermarketi osakonna juhatajana oli klientide rahulolu väga hea ning töö sujus väga korrektselt. Kuna Timo-l oli mõtted töökoha vahetamisest, siis otsiti talle asendajat ning asjendaja valitakse töötajate seast. Järgmised 2 kuud oli väga edukad, kuna töötajate motivatsioon oli põhjas tänu ametikõrgendusele, mis lubati parimaile töötajale. Uue töötaja leidmine läheb osakonna
välja arvatud asendamise puhuks, kui leping võib olla sõlmitud kuni asendamise vajaduse lõpuni (näiteks lapsehoolduspuhkusel olija asendamine võib kesta mitte ainult 3 aastat, vaid ka 6, 9 või enam aastat). Samalaadse töö tegemiseks võib järjestikku sõlmida vaid kaks lepingut ja pikendada saab sama lepingut ainult korra viie aasta jooksul, vastasel juhul loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe lepingu lõppemise ja järgmise sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Tähtajaline tööleping lõppeb: Konkreetse kuupäevaga; Tulemuse saabumisega; Tulemuse saavutamisega Tööleping sõlmitakse TLS § 4 lg 2 kohaselt kirjalikult. Kirjalik vorm tähendab seda, et leping peab olema mõlema poole poolt allkirjastatud ehk siis leping loetakse sõlmituks hetkest, kui mõlemad pooled on
Töölepingu võrdlus teiste töö tegemist reguleerivate lepingutega Töösuhe on võlasuhe: kaks isikut võlgnevad teineteisele midagi ning see võlgnevus on vastastikune. Võlasuhteid reguleeritakse Eestis VÕS'a, mille üldosa kehtib kõigi lepingute suhtes ning eriosas sätestatakse erinevate lepinguliikide regulatsioon. Tööleping on ainulaadne, sest kuigi tegemist on lepinguga, millele laienevad VÕS üldsätted, on töölepingute regulatsioon sätestatud eraldi töölepingu seadusega. Töölepingule laienevad samas aga ka VÕS käsunduslepingut reguleerivad sätted. Töölepingu võrdlus teiste töö tegemist reguleerivate lepingutega (2) Töölepingu alusel tekib tugev sõltuvussuhe, mille tõttu vajavad pooled erilist tööõiguslikku kaitset. Tugevat sõltuvussuhet iseloomustab eelkõige järgmine: lepingu pooled seovad end pikaajaliselt ning esineb ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks;
2.2.3 korraldama seaduses sätestatud kohustuslike Ühingu siseste dokumentide (sealhulgas töösisekorra-, tööohutus- ja tervishoiueeskirjade, ametijuhendite jms) koostamise ja esitama need tutvumiseks Ühingu töötajatele; 2.2.4 otsustama Ühingu majandustegevuse korraldamiseks vajalike töötajate arvu ning töötajatega töölepingute sõlmimise ja lõpetamise üle; 2.2.5 pidama Osanike nimekirja seaduses sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui Ühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris; 2.2.6 täitma muid osaühingu juhatuse liikmele seaduse ja/või Ühingu põhikirjaga kehtestatud kohustusi ning ülesandeid; 2.2.7 tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, olema hoolas ja
vabastab lühiajalise aja jooksul korraga palju töötajaid (vähemalt 10 töötajat ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20–99 töötajat). Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda vastavalt TLS § 89 lg 1-le, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kollektiivsel ülesütlemisel peab tööandja: enne töölepingute ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajatele võimaluse korral teist tööd, tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 89 lg 3); arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet (TLS § 89 lg 4); õigeaegselt andma kirjaliku teabe töölepingu kollektiivse lõpetamise kohta
Kaupade sisseveol vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri tolliformaalsuste käigus tuleb teil tasuda kaupade eest tollimaks. Tollimaksu suurus sõltub kauba liigist, päritoluriigist ja ka kogusest. Lisaks tollimaksule tuleb teil tasuda ka käibemaks ning olenevalt kauba liigist vajadusel ka aktsiis (kui on aktsiisiga maksustatav kaup - alkohol, tubakas, mootorikütus). Töötuskindlustusmakse eesmärgiks on töötaja kindlustamine töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest. Tööandja peab töötuskindlustusmakseks arvestada ja tasuda 1,4% (tööandja töötuskindlustusmakse) töötaja brutotasult (näiteks 1000-eurose tasu puhul tasute töötaja eest töötuskindlustusmakset 14 eurot). Lisaks sellele tuleb tööandjal kinni pidada ning tasuda töötaja töötuskindlustusmakse, mille määraks on 2,8% brutotasust. Hasartmängumaksu määr sõltub mängu liigist, maksustamisperioodiks on kalendrikuu (v
Mõjuvaks põhjuseks on lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamine või olukorras kus ettevõte vajab suvehooajaks täiendavat tööjõudu. Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. TLS ei piira ega keela tähtajaliste töölepingute sõlmimist eriseadustest tulenevalt. TLS lubab tähtajalist töölepingut sõlmida ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Eriseadustes ette nähtud tähtajalise töölepingu sõlmimise alused ei käsitle enamasti ajutise iseloomuga töid. Tähtajalise
motiveeritud personal, veeremi tootlikkuse pidev kasv ja tarnelubaduste täitmine. Logistikapartneri kompetentsi kuulub: tulemusliku motivatsioonisüsteemi loomine; veeremi ja autojuhtide tootlikkuse hindamine ja parendamine; operatsioonide mõõtmiseks ja efektiivsuse tagamiseks vajaliku mõõdikutesüsteemi loomine; veeremi ennetava hooldus- ja remondisüsteemi loomine; personali töölepingute, ametijuhendite ja muude seadusandlusest tulenevate dokumentide ettevalmistamine ja vormistamine. Transporditeenuse ostmisel ja pakkumisel on üheks võtmeteguriks pakutav veohind. Veohinna määramisel tuleb jälgida kõigi veo teostamiseks tehtavate kulutuste kajastamist omahinnas. Selleks oleme loonud mudeli - transpordikulude kalkulaatori, mis on täpne ja mugav töövahend kasumlikkuse ning konkurentsivõime tagamiseks optimaalse veohinna leidmisel.
kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Pankrotihaldur kui tööandja - tööandja edasist tegevust korraldab pankrotihaldurpankrotihaldur koostab ettevõtte tervendamiskava või teeb ettepaneku ettevõtte tegevus lõpetada, mille kinnitab võlausaldajate üldkoosolekettevõtte (ja juriidilise isiku) tegevuse lõpetamise otsuse kinnitab kohuspankrotihaldur jätkab töölepingute täitmist või lõpetab need. Töölepingu lõpetamise protseduur - tööandja peab ülesütlemisest ette teatama, kui töötaja on tööandja juures töötanud: kuni 1 aasta – vähemalt 15 päeva 1-5 aastat – vähemalt 30 päeva 5-10 aastat – vähemalt 60 päeva üle 10 aasta – vähemalt 90 päeva tööandja maksab hüvitist 1 kuu keskmise tasu ulatuses maksab kindlustushüvitist koondamise korral, kui töötaja on tööandja juures töötanud:
Töölepingu lõpetamine ühingu või asutuse likvideerimisel (TLS § 97) Juriidilisest isikust tööandja tegevuse lõppemine - ühingu baasil ei moodustu uut ühingut; - ühing likvideeritakse. Ettevõtte tegevuse lõppemisel töötajate koondamine. Tööandja pankrot (TLS § 97) Pankrotihalduril õigus pärast pankroti väljakuulutamist või pankrotimenetluse raugemisel töölepingud lõpetada. Ettevõtte tervendamisel (mitte lõptamisel) jätkab haldur töölepingute täitmist või lõpetab töölepingud vastavalt vajadusele. Töötukassa: saamata jäänud palga, puhkusetasu, hüvitiste maksja. Pankrotiotsuse tühistamisel töötajal õigus taotleda uue töölepingu sõlmimist. Töötajate koondamine (TLS § 98) Koondamise asjaolud: töömahu vähenemine, töötaja töökoht kaob tootmise või töö ümberkorraldamise tõttu, varem töötanud töötaja tööle ennistamine, muud juhud, mis tingivad töö lõppemise.
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg
endised müüjad pensionärid tööle ja sellest teavitatakse neid meili teel. Töötaja tuli 15. detsembril tööle aga kirjalikku lepingut temaga ei sõlmitud. Mis ajast on tekkinud töösuhe ja leping jõus. Kas saab sõlmida tähtajalist töölepingut. Mida on töötajal õigus nõuda. Töölepingu seadus § 1 lõik 1,2 § 4 lõik 5 TLS § 4 lõike 5 kohaselt ei kehti kirjalik vorminõue töölepingute suhtes, mille pikkus ei ületa kahte nädalat ,s.t selline töösuhe võib olla suuliselt kokkulepitud. Suulise lepinguga tuleb täita kõiki teisi töölepingu seaduse ja teiste tööseaduste nõudeid § 6 lõik 2,9 § 9 lõik 1 Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ei sõlmita lepingut, kuna tal ei ole tööandja ees kohustusi. Töötajal on õigus nõuda töötasu, kokkuleppida selles tööandjaga. § 29 lõik 4.
§ 10. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang (1) Kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. (2) Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. [RT I, 10.02.2012, 1- jõust. 20.02.2012]
-teises riigis töötamise aeg -töötasu maksmise vääring -saadavad hüved -tagasipöördumise tingimused 10. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalused ning piirangud Tähtajaliste töötajate kohta on eraldi direktiiv veel, mis sätestab, et töötingimuste osas ei tohi tähtajalisi töötajaid kohelda vähem soodsamalt kui võrdväärseid alalisi töötajaid. See on raamkokkulepe. Ärahoidmaks järjestikusest tähtajaliste töölepingute või suhete kasutamisest tulenevaid kuritarvitusi, määratlevad liikmesriigid vastavalt vajadusele: - objektiivsed põhjused, mis õigustavad selliste lepingute või suhete uuendamist - järjestikuste tähtajaliste töölepingut või suhete maksimaalse kogukestuse; - selliste lepingute või suhete uuendamiste arvu kui määratud tähtajaga leping sõlmitakse rohkem kui kaks korda järjest sama töö tegemiseks, siis on see automaatselt tähtajatu
Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. 12 4. TÖÖANDJA KOHUSTUSED Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on järgmised kohustused: 1) järgida tööõiguse alast seadusandlust ja muid normatiivseid õigusakte, mis sisaldavad tööõiguse normatiive, samuti kohalikke normatiivakte ning kollektiivlepingute, kollektiivlepete ja töölepingute tingimusi, 2) varustada töötajad töölepingus kokkulepitud tööga ning tagada riiklikele töökaitse normatiividele vastavad töötingimused ja tööohutus, 3) varustada töötajad seadmetega, tööriistadega, tehnilise dokumentatsiooniga ja muude vahenditega, mis on neile tööülesannete täitmiseks vajalikud, 4) maksta töötajatele võrdse väärtusega töö eest võrdset töötasu,
aastal 129,3. Madala elatustaseme ja alalise tööpuuduse pärast oli Itaalia varem väljarännumaa. 1901-1970 emigreerus sealt umbes 20 miljonit elanikku (sedavõrd suure numbriga ka esikoht Euroopas), neist 8,1 miljonit inimest emigreerus aastatel 1901-1913 Põhja- Ameerikasse ja Ladina- Ameerikasse. Pärast seda, kui Itaalia oli astunud Euroopa majandusühendusse, sai ülekaalu väljaränd Lääne- Euroopasse; paljud itaallased siirduvad sinna tähtajalist töölepingute alusel. 1965. aastal töötas muudes Euroopa riikides itaallasi 1,4 miljonit. Alates 1970. aastast, kui Lääne- Euroopas hakkas suurenema tööpuudus, vähenes itaallaste väljaränd sinna tunduvalt. 1978. Aastaks oli itaallastest välistööliste arv kahanenud 853 tuhandeni, neist elas 305 tuhat Saksamaa Liitvabariigis, 106 tuhat Sveitsis, 176 tuhat Prantsusmaal ja 106 tuhat Belgias. Samal ajal suurenes Itaaliasse endasse odava tööjõu sissevool arengumailt, seetõttu ületab
asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhete tähtaja möödumise või pikaajalise töövõimetuse korral) on teil õigus töötuskindlustushüvitisele. Eesti töötuskindlustus hõlmab lisaks töötuksjäämise riskile ka kollektiivse koondamise ja tööandja maksejõuetuse riski. Kollektiivse koondamise puhul on töötuskindlustuse eesmärgiks aidata tööandjal osaliselt katta kollektiivse koondamisega seotud kulutisi. Selleks maksab töötukassa töölepingute kollektiivse ülesütlemise ehk kollektiivse koondamise hüvitisi. Kuna töötukassa võtab kollektiivse koondamise hüvitisi makstes üle osa tööandja hüvitise maksmise kohustusest, on ettevõtte ümberkorraldamine tänu sellele vähem kulukas ja makseraskustesse sattumise risk väiksem. Tööandja maksejõuetuse korral on töötuskindlustuse üleandeks hüvitada töötajatele tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasud. TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE MÄÄRAD
ajutiselt äraolevat töötajat; 3). Kui töötaja ja tööandja on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevatel mõjuvatel põhjustel: - sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui 2 korda; - tähtajalist lepingut on pikendatud rohkem kui 1 kord viie aasta jooksul. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui kahe töölepingu vaheline aeg ei ületa 2 kuud. 7. Katseaeg. Katseaeg: 1). Töölepingu võib sõlmida poolte kokkuleppel katseajaga, mille käigus tehakse kindlaks töötajal vajalik tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastava töö tegemiseks; 2). Seadusjärgne katseaeg on 4 kuud; 3). Alla 8-kuulise lepingu puhul ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest; 4)
Töötu õppestipendium ja tööturuteenused finantseeritakse riigieelarvest. Passiivne meede- vanim on töötu abiraha, mida on õigus saada kõigil registreeritud töötutel, mitte lihtsalt tööotsijal ning mida finantseeritakse riigieelarvest. Töötu abiraha määrab, arvutab ning maksab elukohajärgne tööhõiveamet. (Toimetulekutoetust makstakse pere sissetulekute pealt aga töötu abiraha üksikisikule nii, et leibkonna sissetulekud ei lähe arvesse). Ühekordne toetus, hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral. Töötuskindlustus (mida korraldab Töötukassa) kui passiivne meetod, millele õigus Eesti alalisel elanikul; tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele; Eestis viibival pagulasel kuni elamisloa tähtaja lõppemiseni. Riigi tööturu ja töökeskkonna edendamise eest vastutab Sotsiaalministeerium. 20. Ohvriabi - tasuta avalik sotsiaalteenus; teenuse eesmärk on säilitada või parandada
organisatsiooniliselt iseseisev osa kuulub, kes on omanik või kes parajasti direktorina tööd korraldab. Eelmise tööandja poolt sõlmitud töölepingud kehtivad edasi, seda juhul, kui jätkatakse oma endist tegevust. Informeerimine ja konsulteerimine tööandja vahetumise korral Senine ja uus tööandja esitavad kirjalikult oma töötajate esindajatele või nende puudumisel töötajatele õigeaegselt, kuid hiljemalt üks kuu enne §-s 6 nimetatud juhtudel töölepingute üleminekut kogu asjakohase informatsiooni, kus on vähemalt järgmised andmed: 1) töölepingute ülemineku kavandatav kuupäev; 2) tööandja vahetumise põhjused; 3) tööandja vahetumise õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele; 11 4) töötajate suhtes kavandatavad meetmed.
3) Koondamine. Töötaja isikust tulenevad põhjused: 1) Mitte vastavus. 2) Katseaja mitte rahuldavad tulemused 3) Pikaajaline töövõimetus (üle nelja kuu aastas). Töötaja käitumisest tulenevad põhjused: 1) Töökohustuste rikkumine. 2) Usalduse kaotus. 3) Vääritu tegu. 4) Korruptiivne tegu. Töölepingu lõpetamine ühingu või asutuse likvideerimise tõttu: Juriidilisest isikust tööandja tegevuse lõppemisel on lubatud töölepingud töötajatega lõpetada. Töölepingute lõpetamise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse põhikirja või ühinemis lepinguga pole ette nähtud teisiti. Juriidilise isiku sund lõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõppevad juhatuse või seda asendavad organi volitused. Likvideerijad peavad korraldama täätajatele lõpp arve, sealhulgas hüvitise maksmise, töölepingu vormistamise, ning tööraamatute kätteandmise
Eriseaduste alusel konkursi teel valitud töötajad (haldusasutuste juhid koolidirektorid jne) Tähtajalise töölepingu järjestikku sõlmimise piirang Töösuhe on algusest peale tähtajatu, kui tähtajaline tööleping on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevatel mõjuvatel põhjustel: sõlmitud samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui 2 korda või pikendatud rohkem kui 1 kord 5 aasta jooksul tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui 2 töölepingu vaheline aeg ei ületa 2 kuud 11. Katseaeg: eesmärk, kehtestamise kord, kestus, poolte õiguslik seisund (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas) Katseaja eesmärgiks on töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamine. Seadusjärgne katseaeg on 4 kuud, alla 8-kuulise lepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest
Sissejuhatus personalijuhtimisse Inimkapital on tänapäeva ettevõtetes muutunud kõige väärtuslikumaks ressursiks, seetõttu peab üha enam organisatsioone vajalikuks, et neil oleks olemas inimene, kes tegeleb ettevõtte töötajatega. Olulised on kõik valdkonnad olenevalt tööturu toimimise põhimõtetest ja töötajate värbamisest kuni karjääri planeerimise ja töösuhte lõpetamiseni. Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv.Juhtimise funktsioonidena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: planeerimine,organiseerimine,eestvedamine ja kontrollimine. Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise,poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Organiseerimine seisneb ülesannete grupeerimises, töökohtade kavandamises ja otsustamisõiguse andmises. Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks pingutu...
pdf). 3. Kas 40-tunnine täistööaja ,,norm" kehtib ainult ühe tööandja juures töötamiseks? põhjenda Mitme tööandja juures üheaegselt töötamine ei ole üldjuhul keelatud. Piiratud võib see olla vaid siis, kui töötaja töölepingus on sätestatud kohustus hoiduda tööandjaga konkureerimast - sellisel juhul ei või töötaja teine tööandja olla esimese tööandja konkurent ning tehtav töö konkureeriva iseloomuga. Siin on siiski piiriks ka tööajanorm, mis kõigi töölepingute peale kokku peab vastama üldisele riiklikule tööajanormile ehk üldjuhul täiskasvanud töötaja puhul 40 tundi nädalas. Samuti ei ole välistatud erinevate funktsioonide täitmine ühe tööandja piires - näiteks sekretär töötab samas ka koristajana. Ka siin tuleb kinni pidada tööajanormist (https://www.cvkeskus.ee/questions.php? lastmenu=48). 4. Kas võib summeerida puudega lapse hooldamiseks ettenähtud tasulised puhkepäevad kalendriaastas ja kasutada 12 päeva korraga
Õigusõpetus VIII Majandusteaduskon.. õigus intituut.. kodulk, kus näeme eksami arvestust Haldus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu alla asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib hallata rndi, üüri, pandi või muu suhte alusel, kusjuures selline valdamine on ajutine. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik: sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte.Haldust loetakse seadulikusk, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne.Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teasel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne on, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või mõnel teasel isikul on suurem õigus asja vallata. See tuleneb vanast roomast ja tagatiseks oli lubadus või hea sõna. Asjaõigusseadus tunnistab 2 pandi liiki: ...
kindla sündmuse saabumisega (asendatava töötaja tööle naasmine). § 10. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. TLS ei piira ega keela tähtajaliste töölepingute sõlmimist eriseadustest tulenevalt. TLS lubab tähtajalist töölepingut sõlmida ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Eriseadustes ette nähtud tähtajalise töölepingu sõlmimise alused ei käsitle enamasti ajutise iseloomuga töid. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus
suuremad õigused kui hiljem Eesti kodakondsuse omandanud isikule, loetakse nende seaduste ja määruste mõttes käesoleva seaduse § 5. alusel Eesti kodakondsuse omandanud isikud kui Eesti kodanikud sündimisest saadik. Vabariigi Presidendi dekreet 24. mail 1991. 5. peatükk. Lõppeeskiri. § 26. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja juhtnööre käesoleva seaduse teostamiseks. 3. Uus töölepinguseadus. Töölepingu seadus (ka töölepinguseadus) on Eesti Vabariigi seadus, mis korraldab töölepingute sõlmimist. Mõne aasta eest kehtima hakanud uus töölepinguseadus muutis töösuhteid paindlikumaks tööandja seisukohalt. Kuigi Euroopa finantskriisile eelnenud läbirääkimiste vältel tasakaalustati seadusesätteid kolmepoolsetel läbirääkimistel ametiühingute, tööandjate keskliidu ja valitsuse vahel, loobus valitsus suurest osast töövõtjaif kaitsnud sätetest majanduskriisi survel. Seetõttu pälvis töölepinguseaduse uus versioon ka ohtralt kriitikat.
ajutine iseloom kasutajaettevõtjas. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks. Kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. 26 Konkurentsipiirangu kokkulepe. Töötaja kohustub mitte töötama tööandja konkurendi juures või mitte tegutsema tööandjaga samal majandus- või kutsetegevus alal. Selleks,et kaitsta tööandja mjanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, piirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja
Likvideerimine. 2.Pankrot. 3.Koondamine. Töötaja isikust tulenevad põhjused: 1.Mitte vastavus. 2.Katseaja mitte rahuldavad tulemused 3.Pikaajaline töövõimetus (üle nelja kuu aastas). Töötaja käitumisest tulenevad põhjused: 1.Töökohustuste rikkumine. 2.Usalduse kaotus. 3.Vääritu tegu. 4.Korruptiivne tegu. Töölepingu lõpetamine ühingu või asutuse likvideerimise tõttu: Juriidilisest isikust tööandja tegevuse lõppemisel on lubatud töölepingud töötajatega lõpetada. Töölepingute lõpetamise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse põhikirja või ühinemis lepinguga pole ette nähtud teisiti. Juriidilise isiku sund lõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõppevad juhatuse või seda asendavad organi volitused. Likvideerijad peavad korraldama täätajatele lõpp arve, sealhulgas hüvitise maksmise, töölepingu vormistamise, ning tööraamatute kätteandmise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
