4.2. Üürnik kohustub tasuma järgneva kuu korteriüüri igakuiselt ühekordse sissemaksena jooksva kuu 5-10 kuupäevaks alates lepingu allkirjastamise momendist. 5-10 . 4.3. Kui tasutud summa on väiksem kui punktis 4.1 toodud summa, loetakse üür maksmata jäetuks. , . 4.1 , . 4.4. Käesoleva lepingu p. 4.1 alusel makstava üüri sisse ei kuulu tasu kommunaalteenuste kasutamise eest, mille üürnik kohustub tasuma igakuiselt lisaks Üüritasule vastavalt Üürileandja poolt esitatavatele arvetele (KÜ ja Eesti Energia). , . 4.1 , , , (KÜ, Eesti Energia). 4.5. Kommunaalteenuste kasutamise eest kohustub Üürnik tasuma igakuiselt 7 kalendripäeva jooksul vastavalt Üürileandja poolt esitatud arvetele. 7 . 4.6.Üürnik maksab Üürileandjale tagatisraha suuruses ____ (____________________)
3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Üürileandjal on õigus kontrollida Eluruumi ja Sisustuse sihipärast kasutamist, samuti muude Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning teha Üürnikule rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutusi. 3.2. Üürileandja kohustub: 3.2.1. võimaldama Üürnikul kasutada Eluruumi ja Sisustust vastavalt Lepingule; 3.2.2. tasuma õigeaegselt ja täies ulatuses vastavatele teenusepakkujatele Kõrvalkulude eest juhul, kui seda ei tee üürnik, tagamaks Üürnikule vastavate teenuste kättesaadavuse; 3.2.3. kandma Eluruumi ja Sisustusega seonduvad remondikulud, kui nende kandmise vajaduse ei ole põhjustanud Üürnik. 3.3. Üürnikul on õigus majutada Eluruumi abikaasat, alaealisi lapsi või töövõimetuid vanemaid. Teiste isikute majutamiseks Eluruumi on vajalik Üürileandja kirjalik nõusolek. 3.4. Üürnik on kohustatud: 3.4.1. tegema Eluruumis või Sisustuse osas parendusi või muudatusi üksnes Üürileandja eelneval
ELURUUMI ÜÜRILEPING Tallinnas, "____" _______________ _______ ________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale kuuluva korteri nr ___, mis asub Tallinnas ___________ tänaval, elamus nr ____, üldpinnaga
4.3.8 tegema Üüriobjekti säilitamiseks õigeaegselt kapitaalremonti, teavitades sellest Üürnikku kirjalikult vähemalt [päevade arv sõnadega] ([päevade arv numbritega]) päeva ette. Üürnik võib nõuda kapitaalremondi tegemist, kui Üüriobjekt on saanud Üürnikust mittetingitud asjaoludel oluliselt kahjustatud; 4.3.9 Üürileandja ei kanna vastutust materiaalsete väärtuste, mida üürnik hoiab Üüriobjektil või hoones, kus Üüriobjekt asub, kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. 4.4 Üürnik on kohustatud: 4.4.1 kasutama Üüriobjekti hoolikalt ja vastavalt Üüriobjekti sihtotstarbele; 4.4.2 hoidma Üüriobjekti korras ning heakorrastatud seisundis ja vajadusel tegema sellele hooldusremonti; 4.4
SEADME ÜÜRILEPING Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel [seadme nimetus ja kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis ...
seadmed. Nelja kuu jooksul AS Teedeehitus üüri ei maksnud, leides, et remondikulud peavad olema kantud üüri katteks. Ehitusettevõte sellega ei nõustunud, väites, et AS Teedeehitus tegi need tööd ilma tema nõusolekuta. Kas AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega? Tegu on üürilepinguga. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Jah, AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega. Üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama (VÕS § 282 lg 1.1). Üürnik võib ise ka parandada ekskavaatori. Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on
vastuolu korral kohaldatakse üldreeglina poolte vahel kokkulepitut. Seega on dispositiivsus lepingupoolte vabadus valida: Milline leping sõlmitakse Millise sisuga leping sõlmitakse Millises vormis leping sõlmitakse Näide: Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark arutleb oma portaalis Adaur.ee selle üle, kes peaks siis ikkagi maksma maakleritasu - kas üürileandja kui teenuse tellija või üürnik kui teenuse kasutaja? Toompark jääb seisukohale, et kui üürileandja annab korterit üürile ja leiab endale selles töös appi maakleri, siis peab vahendustasu maksma üürileandja kui maakleriteenuse tellija. Viidates Võlaõigusseaduse § 658 lõikele 1, mille alusel peab maakleritasu maksma käsundi tellija. Samas möönab Toompark, et tegelik praktika on sageli teistsugune – maakler küsib maakleritasu üürnikult
4.2.3 pidama oma eluruumis kinni sanitaar-, tuleohutuse- ja elamu ekspluateerimise eeskirjadest. 4.2.4 hüvitama tema või temaga koos elavate isikute poolt eluruumis või nendes asuvate seadmete rikkumisega tekitatud kahju; 4.2.5 VÕS §282. Üürniku teatamiskohustus 4.2.6 VÕS §283. Üürniku talumiskohustus 4.3 Üürileandjal on õigus: 4.3.1 kontrollida lepingutingimuste täitmist; 4.3.2 leping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik ei kasuta asja hoolikalt või ei arvesta korduvalt teiste majaelanike huvidega või rikub jämedalt lepingu tingimusi. Samuti juhul, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval või võlgnetava üüri või kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvat üüri või kõrvalkulude summat. 4.4 Üürileandjal on kohustus: 4.4.1 Anda korter üürnikule üle punktis 2.2 nimetatud ajal. Punktis 2.2 ei ole nimetatud ühtegi aega,
tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping. Üürileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmärk on suunatud
päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürilepingu sõlmimisel määratletakse asja kasutusotstarve. Lepingu kestel võib asja seisund küll halveneda, kuid mitte nii palju, et see takistaks asja lepingujärgset kasutamist. Kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise, võib üürnik lepingust taganeda. Tähtajast hilisemat asja üleandmist loetakse oluliseks lepingu rikkumiseks, mille puhul võib lepingust taganeda. Kui üürnik asja vastu võtab, kuigi teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingu tingimustele, kaotab ta lepingust taganemise õiguse. Kui puudus tekib asja kasutamise ajal, siis üürnik saab nõuda üksnes nende puuduste kõrvaldamist, mida ta oma kulul kõrvaldama ei pea. VÕS § 280
ELURUUMI ÜÜRILEPING Tartus, 17. Jaanuar 2016.a Käesolevaga lepivad Sten-Markus Pillmann (üürileandja) ning Artur Pukk (üürnik) kokku alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Pooled Juhinduvad omavahelistes suhete reguleerimisel Eesti Vabariigi õigusaktidest ning käesolevast lepingust. 1.2 Üürileandja avaldab ja kinnitab, et tal on õigus sõlmida käesolev leping vastavalt allpool toodud tingimustele ning ühelgi kolmandal isikul ei ole lepingu objekti suhtes valdus-, kasutus- ega käsutusõigust ning seaduslikku alust selliste õiguste taotlemiseks. 1.3 Üürnik tagab lepingu tähtaja kestel lepingu objekti säilimise, sihhipärase kasutamise, hooldamise ja tagastamise vastavalt lepingule.
§ 12 lg 2). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 4/ 9 Üürileping ja rendileping - asja kasutuslepingud Üürileping ja rendileping erinevad selle poolest, millised õigused kasutajal tekivad. Üürileping Üürilepingu mõiste - Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Üürilepingu puhul tekib ainult asja kasutamise õigus. Tavaliselt on üürilepingu esemeks eluruumid, parklad vms asjad, mille suhtes omanik soovib, et keegi teine seda kasutaks, aga kõik muud õigused asjale jätab omanik endale, st omanik annab enda õigustest ära ainult asja kasutamise õiguse. Kinnisasja üürimise reeglid kehtivad : 1) eluruumide üürimisele (elamu, korter- kasutatakse alaliseks elamiseks)
Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Etendus rääkis 43. aastasest taksojuhist John Smithist, kellel oli kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last. Ühel päeval kohtuvad Johni kaks teismelist last juhuslikult internetis ja tahavad kokku saada. Kui taksojuht on siiani veel oma kaootilist elu varjanud siis nüüd muutub see pööraste sündmuste jadaks. John püüab meeleheitlikult oma topeltelu päästa, teda abistab tema üürnik Stanley kes peab sõbra päästmiseks välja mõtlema ühe absurdsuse teise järel. Tegelasteks olid 43. aastane taksojuht ja kahe pere pidaja John Smith. Johni abikaasad Barbara ja Rose. Johni lasteks olid Kevin ja Becky. Johni üürnik oli Stanley ja tema isa . Mulle meeldis väga see etendus kuna see oli tõeline komöödia. Ühteki minutit ei möödunud ilma naeruta. Lava kujundus oli väga hästi ära kasutatud, kui kahe korterina. Samuti sobis ka lava
Kõige olulisem üürilepingu tingimus üürnikule on muidugi üür. Üüri suurust piirab ainult üürileandja fantaasia, sellepärast ei maksa küsitud hinnast kohe ehmuda. Läbirääkimistel õnnestub üüri tihti märgatavalt alla kaubelda. Ajalehekuulutustest jääb sageli mulje, et üürid on hiigelsuured, tegelikult maksab enamik üürnikke siiski väiksemat üüri kui lehekuulutustes kirjas. Üüri määramisel tuleks kokku leppida, kas see hõlmab kõiki makseid, või peab üürnik veel maksma eraldi nn kommunaalteenuste (vesi, kanalisatsioon, elekter, telefon, gaas jne) eest. Tegelikult tasutakse kõiki selliseid kommunaalmakseid eraldi lepingute järgi, mida majaomanikud sõlmivad vastavate tarnijatega. Seaduse kohaselt peavad üürnikud tasuma oma kasutatavale pinnale vastava osa neist maksetest. Tavaliselt lepitakse kokku, et üüriga ei ole kaetud elekter, telefon ja gaas, veemõõtjatega korterites ka vesi,
Seega on inimesel A ja inimesel B võimalus jõuda kokkuleppeni selles osas, mis kuupäeval üüriarve tasutakse, et see oleks kooskõlas mõlema poole soovide ning vajadustega. Korteriomanik võib kehtestada ka omapoolsed reeglid ning kohustused inimesele, kes soovib temale kuuluvat elamispinda ehk vara kasutada. Elementaarseteks kohustusteks antud lepingu puhul üürnikule on - ruumides mitte suitsetamine, lärmi mitte tekitamine ning elamispinna korrashoid. Seega on üürnik kohustatud neid reegleid järgima, et antud leping oleks mõlemale poolele aus ning ei oleks ühe isiku suhtes ebaõiglane või mingil määral koormav. Filosoofilisest vaatenurgast hea usu põhimõttele pilku heites võib öelda, et tegu on usuga teisse inimesse. Inimene on selle kokkuleppe kohaselt kohustatud olema teise poolega aus ning mitte ära kasutama teise inimese usaldust. See on kahe inimese vaheline usaldus küsimus, mida ei tohi ühegi inimese vastu pöörata.
Üürileping ja Gunnar Lepp Jaanika rendileping Rumjantseva Üürileping rendileping v Üürileping ja rendileping EI OLE sama asi v Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi on mõlemad küll kasutuslepingud ja neil on palju sarnasusi, aga need on siiski kaks erinevat lepinguliiki. Üürilepingu mõiste (VÕS § 271) v Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepingu mõiste (VÕS § 339) v Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Lepingute eristamine v Vale on arusaam, et üürileping on eluruumi puhul ja rendileping äriruumi puhul. v
500 sestertsi. Tegemist oli tähtajalise üürilepinguga, millega oli fikseeritud täpne aastane üüritasu. Kuni aasta mõlemad osapooled täitsid oma kohustusi vastavalt sõlmitud üürilepingu alusel. Probleem tekkis siis, kui Daphne otsustas maja ära müüa Felixile. Maja müümisel pidi Felix arvestama, et üüriobjekti müümisel teisele isikule on üürileandjal kohustus tagada, et üürnik saaks üüriobjekti kasutada ka uue omanik korral, vastasel juhul võib üürnik tema (üürileandja) vastu nõude esitada (D. 19.2.25.1). 3.2 Millised nõuded on Erosel Felixi vastu? Aasta pärast ostis Felix Daphelt maja, kus elas sees üürnik Eros. Kaasusest selgub, et Felixi ja Daphnelti vahel toimus "EMPTIO-VENDITIO" ostu-müügi leping. Võlaõigussuhte tekkimiseks käesolevas kaasuses on täidetud vajalikud tehingu tingimused: asi kui res mancipi, lepingu alus e. õigustehing teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks
Üürileandjal on õigus võtta tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest. *Üürileandja peab üürniku nõudmisel tagama vajalikke lisa kulusid tõendavate arvetega tutvumisel. 32. Üürile antud (kinnis)vara korrashoiu põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürile andja ei pea olema omanik. Üürilepingu järgi võib üürile andjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik. 32. Üürile antud (kinnis)vara parendamise põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja nõusolekul, mis on esitatud kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis
Vt §272 lg2 vastavaid sätteid kohaldatakse ka üksnes kinnisasja osaks oleva ruumi üürimisel o Eluruumide üür: def. §272 lg1 lause , regulatsiooni olulisus §275 o Äriruumide üür: def. §272 lg1 lause 2 Poolte kohustused Üürileandja kohustused: Asja üleandmise kohustus §276 lg1 Asja konditsioon: o Asjal peavad olema kokkulepitud omadused Kui üürnik on asja üle vaadanud, loetakse tavapärasel välisel vaatlusel tuvastatav seisund kokkulepituks o Kokkuleppe puudumisel peab asi olema „lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis“ (§276 lg1) ning ei tohi olla puudusi (§277 lg1) Asi peab olema kasutatav vastavalt sihtotstarbele, millest üleandmisel lähtuti ( §276 lg2)
Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Pooled olid suure saali remondis üürilepingus kokku leppinud. Samas aga ilmnes, et remont nõuab suuri lisakulutusi. Tulenevalt VÕS § 285 on juhul, kui üüritud asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, üürnikul õigus nõuda üüri alandamist. Nimelt VÕS § 296 sätestab, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada, sest asja lepingujärgne kasutamine on takistatud. Üürileandja oli teadlik, et üürnik vajas saali flamenco tantsimiseks ja saali remont oluliselt takistab üüritud ruumide lepingus sätestatud kasutamise eesmärki. Üürnik võib talle kuuluva nõude remondi lisakulud - tasaarvestada üürileandja üürinõudega,
§ 283. Üürniku talumiskohustus (1) Üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Asja suhtes tehtavate tööde ja muude mõjutuste talumise kohustus ei välista ega piira üürniku õigust tööde või muude mõjutuste tõttu alandada üüri ega nõuda kahju hüvitamist. AGA! Kui vaid kuu aega on üürnik sees elanud, siis nii lühikese aja jooksul peaks üürileandja juba ammu kursis olema sellise suure veaga majas. Üürileandja peab üürnikut teavitama kõigest ette. Kaasus 2 AS X, kes on ostja ja on OÜ C, kes on müüja. 3. isik on füüsiline isik B, kelle kontrolli all on C. Sõlmivad lihtkirjaliku müügilepingu, millega C kohustub müüma X-le osaluse OÜ liinilaevade tarkvara arendamise äriühingust osa Y. Makse toimub viies osas. Hiljem sõlmivad notariaalse lepingu
-kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade ( ruumide ) regulaarse ülevaatuse korraldamine. -järelvalve kinnistul hooldustöid tegevate ettevõtete üle. -turvalisuse meetmete tagamine kinnistul. -kõigi võimalike tehnosüsteemide avariide operatiivsete lokaliseerimiste korraldamine. -pakkumiskonkursside korraldamine hooldustööde tegemiseks. -kommunaalteenuste ostmine või vahendamisel lepingute sõlmimine ja nende täitmise korraldamine. -ruumide kasutaja ( rentnik , üürnik ) tellimusel tehtavate väikeremontide ja viimistlustööde korraldamine ning kaasneva järelvalve tagamine. 4. Kinnisvara administratiivse haldamise sisu. -tööandjana kohustuste täitmine oma töötajate ees. -( volituste olemasolul ) ruumide rendi või üürikokkulepete osas läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine. -üürniku /rentniku ja omaniku vahendanmine seoses lepingutest tulenevate eriarvamustega. -kinnistu kohta käivate tehniliste dokumentide
-kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade ( ruumide ) regulaarse ülevaatuse korraldamine. -järelvalve kinnistul hooldustöid tegevate ettevõtete üle. -turvalisuse meetmete tagamine kinnistul. -kõigi võimalike tehnosüsteemide avariide operatiivsete lokaliseerimiste korraldamine. -pakkumiskonkursside korraldamine hooldustööde tegemiseks. -kommunaalteenuste ostmine või vahendamisel lepingute sõlmimine ja nende täitmise korraldamine. -ruumide kasutaja ( rentnik , üürnik ) tellimusel tehtavate väikeremontide ja viimistlustööde korraldamine ning kaasneva järelvalve tagamine. 4. Kinnisvara administratiivse haldamise sisu. -tööandjana kohustuste täitmine oma töötajate ees. -( volituste olemasolul ) ruumide rendi või üürikokkulepete osas läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine. -üürniku /rentniku ja omaniku vahendanmine seoses lepingutest tulenevate eriarvamustega. -kinnistu kohta käivate tehniliste dokumentide
kokku lepiti, on aegunud, võib müüja asja ostjalt välja nõuda vastavalt omandi kaitse sätetele. 10. KASUTUSLEPINGUD--nende iseloomustus Rendileping- Rendilepinguga seonduvat reguleerib võlaõigusseaduse 16. peatükk. Sarnaselt üürilepinguga kohustub ka rendilepingu puhul üks isik andma teise isiku kasutusse rendilepingu eseme ning teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Üüri- ja rendilepingu eristamisel kehtib üks määrav tunnus. Nimelt saab üürilepinguga üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse Liisinguleping- Liisingulepingu mõiste sisaldub VÕS-i §-s 361: liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsileping- Frantsiisileping-
• Vara tasuta kasutamise lepinguga annab üks isik teise isiku kasutusse lepingus kindlaks määratud eseme (vallas- või kinnisasja) ilma, et kasutaja peaks kasutusõiguse eest kasutusse andjale tasu maksma. Küll peab aga kasutaja tasuma kasutusse antava eseme säilitamise ja hooldamisega seotud kulud ning avalik-õiguslikud koormatised ja maksud. Seadme üürileping • Seadme üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse seadme, mida üürnik võib kasutada ainult seadme iseloomust tulenevate eesmärkide saavutamiseks. Kuigi üürnikule läheb üle seadme valdus ja täielik kasutamise õigus, ei tohi üürnik üüriobjekti edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Laenuleping • Laenulepingu näidis on mõeldud ühe isiku poolt teisele isikule rahasumma laenamiseks kindlaks perioodiks. Laenu tagasimaksmine on võimalik
Õigusõpetus Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor KLASSITÖÖ 5 Ülesanne 5: Hagi aegumine Poolte vahel oli sõlmitud korteri üürileping- üürnik kolis välja ja lubas sel päeval -25. märtsil 2010 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri -10 000. Üürileandja veendus,et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi. Küsimused: Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse. Millal, st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval ja mis aastal hagi aegub. Vastus: Kuna raha ei laekunud lubatud kuupäeval 25.03.10 ning üürniku poolt ei olnud täpsustatud, mis
KINNISVARAÕIGUS Eksam 12.12.2014 1. Mis on hea usu põhimõte? Too näiteid. 2. Mis vahe on eellepingul ja broneerimislepingul? KAASUS (oli midagi sellist) A (üürnik) ja B (üürileandja) sõlmisid eluruumi üürilepingu tähtajaga 3 aastat alates 1. juulist 2010. Kokku lepitud üürisumma oli 200 eurot kuus, mis tuli tasuda iga kuu 5. kuupäevaks üürileandja pangakontole. Aasta pärast üürilepingu sõlmimist ütleb B üürilepingu üles põhjendusega, et A on jätnud maksmata kolme kuu üüri. A keeldus eluruume vabastamast. B palkas oma õiguste kaitseks turvafirma C, mille töötajad hõivasid eluruumi, murdes B käsul lahti uste lukud ja asendades need uutega. Kuivõrd A’l polnudki võtmeid uste avamiseks, siis murdsid A politsei loal ja juuresolekul ruumide uksed lahti. Kas asjaosalised käitusid kooskõlas seadusega sh kas nõue ja omavoli olid lubatud? Kui ei, siiskuidas nad oleksid pidanud käituma? ...
AÕS § 40 (2) + a) valdaja nõusolekuta ? + b) seadusevastaselt ? + c) rikkumine või äravõtmine ? + 4) Teolt tabatud või jälitatud ? + Ühiskonnas ei sallita, kui minnakse jõuga midagi võtma, õigusrahu. 5) Omavoli tarvitaja ? + 6) Hädakaitse piiri ei ole ületatud ? AÕS § 41 (1) + VASTUS: O tegevus oli õiguspärane AÕS § 41(2) alusel. Saab nõuda. Maastikuauto kaasus Kitsal Nõmme tänaval pargib naabrimees N pidevalt kinnisasja üürnik Ü värava ette oma suurt maastikuautot selliselt, et Ü ei saa autoväravast välja sõita. Ü on selle peale maruvihane ja tahab teada, kas ta võib N-i auto jõuga ära vedada? Hüpotees: Kas Ü võib auto ära vedada AÕS § 41 (1) ? Eeldused: 1) Kas Ü on asja valdaja ? AÕS § 33 (1) ja (2) + 2) Omavoli? AÕS § 40 (2) ja (3) a) valdaja nõusolekuta ? + b) seadusevastaselt ? + c) valduse rikkumine ? AÕS §40 (3) - Ü takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel ? +
Klassitöö nr.5 Hagi aegumine. Poolte vahel oli sõlmitud korteri üürileping. Üürnik kolis välja ja lubas sel päeval, 25. märtsil 2014 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri 10 000.- Üürileandja veendus, et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi. Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse? TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sellest lähtuvalt tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse 25.märtsil 2014. Millal st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval ja mis aastal hagi aegub? TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Mis tähendab, et hagi aegumistähtaeg hakkas lugema 26.märtsist 2014. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, ...
mingit õigust teisele isikule kuuluvat kinnisvara käsutada ega seda kuidagi koormata. Millised on Tõnu ja Mihkli õigused antud olukorras? Üürileping - P peab tagasi raha nõuda maksta sest leping on tähtajaline - Tegemist on allüürilepingugga - Välja kolimiseks peab teatada kirjalikult - On õigus kohtusse pöörduda 2. A müüs B-le korteri Tartu kesklinnas. Kui B hakkas korterisse sisse kolima, selgus tema üllatuseks, et korteris elab üürnik C. B-l on küll veel alles tema vana korter Annelinnas, kuid see on juba müügis ning ka ostja on leitud. C keeldub kesklinna korterist välja kolimast. Mida ja kelle käest saab B nõuda? Müügi- + üürileping -korteriostuleping peab olema notariaalne - üürileping ei pea olema noariaalne - pidi olema kirjalik teade B üürinikule et peab välja kolida (erakorraline lõpetamine) -üürnik võib vaielda ja keelduda sest lepingu ülesütlemine ei ole korrektne
Vokaal Ü 1. Kuidas häälik Ü tekib? Ü on kõrge huulestatud eesvokaal. Keele ja lõua asend meenutab i moodustamist (kõnes kujuneb keele asend pisut tagapoolsemaks, häälikut õppides on aga kasuks, kui toome keele võimalikult ette). Huuled on torutatud nagu u hääldamisel, seejuures moodustub väiksem ja ümaram ava kui o hääldamisel, kuna lõug laskub minimaalselt. Ü moodustamist on suhteliselt lihtne omandada: keel, lõug ja huuled teevad rõhuhetkel üheaegse sööstu ette, pika üü korral jäävad sellesse asendisse toetuma. Keeletipp on vastu alumisi lõikehambaid, keeleselja esi- ja keskosa on tõusnud kõva suulae lähedale, keele ja kõva suulae vahel on kitsas väljapääs õhule, keeleküljed on vastu ülemisi purihambaid, huuled on ümardunud ette, hambakaarte vahe on väike, õhk ei lähe ninasse, häälekurrud on suletud ja vibreerivad. 2. Vead hääliku Ü hääldamisel Maksimaalne eesasend annab häälikutele toestatuse ja stabiilsuse pikal hääldamisel. K...
lapsevanem, vend, sõber, tarbija, riigiettevõtte ametnik, sõdur, aktsionär, investor, abikaasa, klubikaaslane juht või töötaja arst, õpetaja palgatööline 5. Kuhu paigutada ühiskonnaelu tasandite tabelis vang, asotsiaal, pensionär, üürnik, illegaalne immigrant, peaminister, streikija? Põhjenda. Vang: Mittemajanduslik hüve - Ühistasand - Valitsemine. See tasand koosneb valitsusasutustest, sise- ja välisjulgeolekust, majanduselust ja õigusmõistmise korraldamisest. Vang ongi saanud vangiks õigusmõistmise korraldamise eesmärgil ja selle tõttu kuulub ta just siia tasandisse. Asotsiaal: Mittemajanduslik hüve - Eratasand - Eraelu. See tasand koosneb pere- ja sõpruskonnast
Kui kalamees võtab teise kalamehe võrgust kalu ja tal puudub selleks Kalapüügi seaduse §-s 3 määratletud luba, siis peab kalu ärandanud kalamees võrgu tegelikule omanikule hüvitama kalade eest saadava võimaliku tulu. 3. Leia normi loogiline struktuur? (Kus on H-D-S) (2) Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud (H) , võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.(D) (3) Üürnik peab üüri maksma ka(D) aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu(H), kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse(D). (Võlaõigusseadus § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine) 4
Emotsionaalsed seisundid( tahe, tunded) Immuunsüsteem, tervis MINA Tee järgmiseks korraks selline asi enda kohta. Kirjelda ning hinda neid tunnuseid. ( psühholoogiline profiil) (Eliise) Tüdruk, neiu, eestlane, nooruk, üpilane, laps, tütar, tüdruksõber, eliise, tartukas, realist, üürnik, aus, õiglane, kass, tüdruk, optimist, positiivne, kiire, viisakas, toimekas, PERVO (Mariliis) EESTLANE, inimene, neiu , naine, tütar, õde, loominguline, aus, mõistev, sober, enesekindel, seiklushimuline, positiivne, mõnus, mariliis, äge, rõõmus, hea, lahke, tütarlamps, mina, kallion, tartukas, maa laps, viisakas, muhe, õpilane Tähelepanu ül. 1. Kass,Siga, koer,lammas,lehm,kana,kukk,voodi,kapp,kamin,laud,riiul,pliit,tool,tulp,roos,sirel,tamm, kask,mänd,kadakas
ASJAÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. mis on omand ja kuidas see tekib? Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omand tekib läbi tehingu va. juhtudel kui omand on leid või igamise teel. 2. mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt),
Üüri- leping kui püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping on oma olemuselt kestvusleping. Vastavalt VÕS paragrahvile 300 on tähtajalise üüri- lepingu puhul üüri tõstmine võimalik siis, kui on sõlmitud seaduses sätestatud tingi- musi arvestades kokkulepe eluruumi üüri perioodilise suurenemise kohta. Taolist kokkulepet pooled sõlminud ei olnud. Arvestades eeltoodut ning juhindudes üürivaidluste lahendamise seaduse paragrahvist 1 lg 1 palus üürnik tunnustada üüri tõstmise tühisust ja lugeda, et üür ei ole tõstetud. 28. Üürilepingu ülesütlemisavaldus, avaldus üürikomisjoni üürilepingu ülesüt- lemise vaidlustamiseks Autor on toonud näitena üürilepingu ülesütlemise avalduse 25, mille aluseks on tasu- misega viivitamine ehk üürivõlg, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa (VÕS paragrahv 316 lg 1 p 2). Üürilepingu ülesütlemiseavaldust võib vaidlustada, esitades vastava avalduse 30
ÕIGUSE ALUSED ÜLESANDED - 2 TALLINNA ÜLIKOOL HAAPSALU KOLLEDZ SÜGISSEMESTER 2009 1. Leia normi loogiline struktuur? (Kus on H-D-S, märgi alltoodud normis) (2) Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. (3) Üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. (Võlaõigusseadus § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine)
äriruum. Olenemata sellest, mida üüritakse, annab üürileping üürnikule vaid õiguse üüritavat asja kasutada (VÕS N 271). Rendilepingu puhul on rentnikul seevastu lisaks õigusele renditavat eset kasutada ka õigus saada rendiesemest selle korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja (VÕS N 339). Vili võib olla õigusvili või loodusvili. Üüri ja rendi erinevust illustreerib ilmekalt õunapuu rendile või üürile andmine. Juhul, kui üürida õunapuu, saab üürnik õiguse ja võimaluse õunapuud vaadata ja seal otsas istuda, kuid õunu üürnik endale ei saa. Rendilepingu puhul kuuluksid ka õunad rentnikule. Tulles tagasi kinnisvara juurde, on seega oluline teha vahet, kas näiteks äriruumid antakse üürile või rendile. Kui ruumid antakse üürile, siis ei ole üürnikul õigust ruume allüürile anda. Rendi puhul võib aga allüürile andmist pidada eeldatavasti lubatuks, kuivõrd (all)üürile
LOOGIKA KT 1.1. Definitsiooni analüüsimine Dfd – defineeritav. Liigitermin, esineb ühelauselises definitsioonis Subjektina. Dfn – definitsioon, kuidas defineeritakse, mille abil. Liigierisusega täiendatud sootermin. Liik = DFD Sugu – kuuluvus (või nt taimetoitlane on OLEND, kes...) Liigierisus – omadus, mis konkreetsele liigile omandatakse, mis eristab neid teiste sarnaste liikide hulgast. Kajastab liigi põhilisi tunnuseid. Kas liigierisus on olemuslik tunnus v ei. Vaieldav, kui defineeritaval on veel olemuslikke PÕHitunnuseid. Reeglid: 5 Adekvaatsus – peab hõlmama täpselt kogu termini mahu, ristuvus – kui kahe termini mahus on ühiseid objekte, aga kummagil on eraldi veel lisaks objekte. Kui mingi osa defineeritavast jääb välja Ringi puudumine – terminit ei tohi määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult määratletava termini kaudu Selgus – ühetähenduslik Jaatavus – ja...
Ivanova ei saaks inimesi enam petta. Lõpus saab peategelane siiski aru selle idee mõttetusest, tunnistab politseile ausalt kõik ära, asub vaimse taassünni teele- muudab väärtushinnangut. Raskolnikovile oli rahalise abi palumine alandav. Vaesus mõjutas teda palju, oli sunnitud ülikooli pooleli jätma, ei saanud üüri maksta ja see põhjustas talle lisaprobleeme, näiteks naine kelle üürnik ta oli, andis teistsugusest kokkuleppest olenemata Raskolnikovi politesisse, et saada üüriraha. Ta ei saanud toetada enda peret ning ta õde pidi minema raha vajadusest mehele, millest sai Raskolnikov häirivalt hilja teada, alles peale käe palumist, lisaks ei meeldinud talle õe kihlatu Lušin ja lubas selle abielu nurjata. Kui Raskolnikovile anti haletsusest raha, siis viskas ta selle ära. Teoses tekitab vaesus Raskolnikovile
tähtajalisena, siis seaduse kohaselt ei saa sellist lepingut ilma mõjuva põhjuseta üles öelda. • Üürnikul on õigus eluruumi kasutada sõltumata sellest, kes on asja omanik, sest seaduse järgi kehtib üürileping edasi ka uue omaniku suhtes. • Kui üürileping sõlmitakse tähtajatult, siis saab sellise üürilepingu üles öelda igal ajal olenemata On ülioluline punkt, mida üürilepingus lahti kirjutada ning, kus siis on kindlaks määratud: • kuidas üürnik peab talle välja üüritud korterit hoidma • Tegema, kui korteris peaks juhtuma avariiolukord (soovitavalt lisada kontaktnumbrid) •Tavaliselt peavad üürileandjad elementaarseks, et neil jääb õigus igal ajal korterisse minna ja kontrollida, kas kõik on ikka korras. Sel juhul on see õigus neil olemas, kuid sellest tuleb üürnikule ette teatada vähemalt 24 tundi. • Üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, juhul kui lepingut ei ole varem erakorraliselt
Vana kodu üüris ta välja. Mari sai pangast laenu, pannes tagatiseks uue kodu. Üürnik maksab üüri ja selle eest tasub Mari pangalaenu. Teenitavast palgast pool tasub mari veel pangalaenule lisaks, et saada kaelast maksukoormus ning ülejäänud palk jääb elamiskulude katteks. Kui pangalaen on 5 aasta pärast makstud, siis on Maril kinnisvara Tallinnas ja Tartus. Ohtudeks sellise olukorra puhul on, et Mari satub makseraskustesse, sest kaotab töö ja üürnik kolib välja. Tallinna kodu müüakse maha ja Mari peab tagasi Tartusse kolima. 10. Selgita tuletataud nõudlust ressursiturul ühe näite abil. Metsatööstuses on puidunõudlus kasvanud, sest pabritööstuse, mööblitööstuse, saetööstuse toodetava kauba järgi on nõudlus kasvanud. Ja seega kasvab puidu väärtus kui on nõudlus kaupade järele, mis tuleneb nõudlusest teiste kaupade ja teenuste järele. 11. Selgita riigi rolli majandustegevuse õiguslike raamide kujundamisel.
2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks on isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud. Näiteks on laenulepingu puhul õigussuhte subjektideks laenuandja ja laenusaaja, üürisuhte puhul üürileandja ja üürnik jne. Isikud võivad olla füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene. Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhetesse, nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel tekivad riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutus või organisatsioon. Võivad olla eraõiguslikud või avalik-õiguslikud.
2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks on isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud. Näiteks on laenulepingu puhul õigussuhte subjektideks laenuandja ja laenusaaja, üürisuhte puhul üürileandja ja üürnik jne. Isikud võivad olla füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik – on inimene. Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhetesse, nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel tekivad riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne. Juriidiline isik – on seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutus või organisatsioon. Võivad olla eraõiguslikud või avalik-õiguslikud.
Sellele tasemele planeerime juurde oodatava teenuse kallinemise. 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD Võlaõigusseadus (RT I 2001., 81., 487; 2002, 53, 336) Vastu võetud 26. septembril 2001.a. Muudetud 5. juuni 2002.a seadusega. Kehtima hakkas 01. 07. 2002.a. 8.1. Üürilepingud Üürileping - üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Eluruum - on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Äriruum - on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. Lepingupoolte õigused ja kohustused Üürileandja - on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.
Alfred Hitchcock Biograafia Juhendaja: Koostaja: Sisukord 1. Lapsepõlv ja perekond..........................................................................3 2. Esimesed tööaastad...............................................................................3 3. Hitchcock Ameerikas............................................................................4 4. Kasutatud allikad..................................................................................5 2 1. Lapsepõlv ja perekond Alfred Hitchcock sündis 13.augustil 1899. aastal Londonis pere noorima lapsena. Tema isa oli William Hitchcock, kes töötas aedvilja- ja linnumüüjana, ja ema Emma Jane Hitchcock. Pere oli rooma-katoliku usku ja Alfred käis juutide koolis Londonis. Ta ise on oma lapsepõlve kohta öelnud, et ta oli vä...
(käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maakler peab säilitama oma maakleritegevusega seotud dokumente niikaua, kuni nendel dokumentidel on tähtsus käsundiandja huvide kaitsmisel, mitte aga vähem kui kolm aastat. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). . Laenulepingu mõiste (1) Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. (2) Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
Alfred Hitchcock Biograafia Autor: Tanel Sujev Klass: 12c Tartu 2013 Sisukord 1. Lapsepõlv ja perekond..........................................................................3 2. Esimesed tööaastad...............................................................................3 3. Hitchcock Ameerikas............................................................................4 4. Kasutatud allikad..................................................................................5 2 1. Lapsepõlv ja perekond Alfred Hitchcock sündis 13.augustil 1899. aastal Londonis pere noorima lapsena. Tema isa oli William Hitchcock, kes töötas aedvilja- ja linnumüüjana, ja ema Emma Jane Hitchcock. Pere oli rooma-katoliku usku ja Alfred käis juutide koolis Londonis. Ta ise on oma l...
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum;
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
