KONTORIMÖÖBLI LIISINGULEPING NR. XXXXXX _____________________________________________________________________________ LUGUPEETUD KLIENT (edaspidi liisinguvõtja) registrikood: asukoht: telefon: faks: e-post: tegevuskoht: esindaja: esinduse alus: seadus volitatud isik liisingueseme vastuvõtmisel ja üleandmisel: ______________________________________________________________________________ GREEN IT OÜ (edaspidi liisinguandja) registrikood: 11306239 asukoht: Akadeemia tee 19, Tallinn 12618 telefon: +3726 838 021 e-post: [email protected] esindaja: Margo Luberg esinduse alus: seadus
Finantsterminina mõistetakse liisingu all liisingufirma poolt vallasasjade või kinnisasjade rentimist, kus rendiobjekti omandiõigus on liisingufirmal ning valdus- ja kasutusõigus rentnikul. Peaaegu igasugust vara, mida saab osta saab ka liisida. Ettevõtted liisivad mitmesugust vara nii lühikeseks kui ka pikaks perioodiks. Näiteks nagu seadmed ja masinad. Liisinguid ei anna ainult liisingufirmad vaid ka pangad. Igal liisingu tehingul on kaks osapoolt  liisinguandja ja liisinguvõtja. Liisinguandja on vara omanik ja liisinguvõtja on vara kasutaja. Liisitud vara tuleb tavaliselt ka kindlustada. Liisinguvõtja peab tegema ka omafinantseeringu, see on mingi protsent vara maksumusest. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustub maksma liisingu eseme kasutamise eest tasu.
Liisingulepingu regulatsiooni aluseks on võetud UNIDROIT 1988. a. konventsioon finantsliisingu kohta, samuti vastavad sätted Vene uues tsiviilseadustikus, Tšehhi kaubandusseadustikus ning Quebec'i tsiviilkoodeksis. Liisingulepingu olemus Liisinguleping on oma olemuselt kasutusleping, mille alusel annab üks isik teisele isikule kasutada eseme ja teine isik kohustub maksma eseme kasutamise eest tasu. Tulenevalt VÕS § 361 kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguleping on segaleping, kuna liisinguleping omab endas nii müügilepingu, kasutuslepingu (rendileping), laenulepingu (tarbijakrediidilepingu), esindusõiguse iseloomu. 1
Liising Olemus ja eripära Liising on leping, millega liisinguandja ehk redileandja ostab liisinguvõtja ehk rentniku soovitud vara ning rendib selle liisinguvõtjale kokkulepitud ajaks ehk liisinguperioodiks. Liisinguperioodil jääb vara omanikuks liisinguandja. Liisinguvõtja saab omandiõiguse siis, kui kompenseerib liisinguandjale täielikult vara seotusmaksumuse või ostab selle vastavalt jääkväärtusele välja. Liisitakse erinevat vallas- ja kinnisvara, näiteks sõidukeid, masinaid, seadmeid ja tehnikat. Autoliisingu tingimuste võrdlus Swedba LHV Coop nk pank Liisingus Alates Alates Alates umma 5000 5000 5000
teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Üüri- ja rendilepingu eristamisel kehtib üks määrav tunnus. Nimelt saab üürilepinguga üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse Liisinguleping- Liisingulepingu mõiste sisaldub VÕS-i §-s 361: liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsileping- Frantsiisileping- Tasuta kasutamise leping- Võlaõigusseaduse 21. peatükk reguleerib tasuta kasutamise lepinguga seonduvat. Tasuta kasutamise lepingu järgi tekib ühel isikul eseme kasutamise õigus ning teisel isikul eseme kasutamise võimaldamise kohustus. Tasuta kasutamise lepingu alusel saab kasutusse anda kõikvõimalikke õiguse esemeid. Võlaõigusseaduse
4) Põllumajandusliku kinnisasja või ettevõtte rendileandjal on oma rendilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus rentniku poolt kinnisasjale või ettevõttesse toodud asjadele ning rendilepingu eseme viljadele (nt metsasaadused, rentniku soetatud tehnika) (VÕS § 351). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 9/ 9 Liising VÕS § 361- Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (VÕS § 362): · tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui eset ei anta üle tähtaegselt liisinguandjast tulenevatel asjaoludel - liisinguvõtjal õigus lepingust taganeda.
Enne tähtaja möödumist võib üürilepingu lõpetada: 1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. 11. Liisinguleping Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. (2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja
*tarbijatöövõtuleping on oma majandus või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. *töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma *töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest *töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest 11. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liigid:* kapitalirendi tüüpi – liisinguperioodi lõppedes läheb liisingueseme omand üle liisinguvõtjale *kasutusrendi tüüpi – liisinguvõtjal puudub kohustus liisingueseme omandamiseks 12. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale)
Tulud ja kulud 17)Lausendid ja kanded kontoristidele. 18)Kontode olemus 19)Tulu- ja kulukontode eripära 20)Töötasude arvestus ja deklaratsioon vorm TSD 21)Lisatasude olemus ja maksmine, milliste tegevuste eest võib maksta ettevõttes lisatasu? 22)Käibe tekkimine ja deklareerimine 23)Pearaamat. Mis see on ja kuidas toimub sinna kannete tegemine? 24)Varude arvestuse meetodid (FIFO, LIFO jt) 25)Kapitali- ja kasutusrendi olemus ja erinevus Kapitalirent on liisinglepingu liik, mille korral liisinguvõtja tasub graafikujärgsete maksetena kogu liisingueseme maksumuse ja saab liisingulepingu lõppedes sõiduki omanikuks. Kasutusrent on liisinglepingu liik, mille puhul liisinguvõtja tasub makseid sõiduki ostuhinnast jääkväärtuseni. Jääkväärtusele sõlmitakse tagasiostuleping kas sõiduki müüjaga või mõne muu liisinguandja aktsepteeritud partneriga. See jätab
Välised allikad- võõrvahendid (laenud, omafinantseerimine). 11. Mis on laenu hind? Laenu hind on intress. 12. Millised võimalused on Eesti ettevõtetel laenu saamiseks? 13. Kasutus- ja kapitalirent kui võimalus investeerida tootmisvahenditesse Kasutusrent on sobiv siis, kui sa ei soovi saada sõiduki omanikuks. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle liisinguperioodiks kasutada. Perioodi lõppedes peab liisinguvõtja auto liisingufirmale tagastama, Kapitalirent sobib juhul, kui sõiduk on liisitud sooviga saada lepingu lõppedes auto omanikuks. Liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguandjalt liisinguvõtjale. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingumaksed on tasutud. 14. Mis on kapitali hind? Kapitali hind kujutab endast kõikide finantseerimisallikate (laenud, liisingud, omakapital) kaalutud keskmist hinda
Lepingu ülesütlemine – Lepingu lõpetamine (tühistamine) mingi ettenähtamatu asjaolu tõttu, mis teeb selle täitmise võimatuks või ebaseaduslikuks. Liigpakkumine – Turuseisund, kus pakkumine ületab märgatavalt nõudmist. Liising – Tehing, mille korral liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja, küsides selle eest intressi. Liisinguleping – Leping, milles liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse ning liisinguvõtja kohustub maksma kasutatava eseme eest tasu. Linkpiduriefekt – Nähtus, et üldnõudluse kasvades hinnad tõusevad, ent üldnõudluse vähenedes ei lange, vaid jäävad endiseks. Likviidsus – Likviidsus näitab, missuguse ajaga ja kui kergelt on võimalik varasid muuta sularahaks või siis selle ekvivalentideks (nt rahaks pangakontol), et kasutada seda millegi ostmiseks või võlgade tasumiseks.
2.2.2. Rendileping Käesoleva lepinguga kohustub rendileandja andma rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu eseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest renti (VÕS § 339). Rendileping on iseloomult sarnane üürilepinguga: rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. 2.2.3. Liisinguleping Antud lepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisingueseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu (VÕS § 361). 9 Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Enamasti ei vastuta liisinguandja liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, v.a kui:
Enne tähtaja möödumist võib üürilepingu lõpetada: 1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. Liisinguleping Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. (2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus
teenuse. Faktoor peab: tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot; või andma fak.kliendile nõude täitmise arvel krediiti, valitsema nõuet faktooringu kliendi jaoks ja teostama sellest tulenevaid õigusi. 34. Kasutuslepingud,nende iseloomustus- 1)Üürilep- üürileandja peab andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri. 2)Liisingulep-liisinguandja peab omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisingueseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse; liisinguvõtja peab maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3)Litsentsilep- litsentsiandja annab saajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja alal; saaja kohustub maksma litsentsitasu. 4)Frantsiisilep-frantsiisiandja peab andma frantsiisivõtjale õiguse kasutada viimase maj-või kutsetegevuses frantsiisiandjale
Üürilepingu - üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu)
rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on · Mittenormatiivne õigusakt: kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja subjektile või määratletud subjektide ringile kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks ( N: kohtuotsus,
maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 52. Lepingud (liisingulepingu mõiste). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 53. Lepingud (laen ja krediit, nende eristamine). Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse
Kuigi laenu antakse tagatisega, on pikaajaliste laenude intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühiajalistel laenudel, sest risk on kõrgem. Hüpoteeklaenuks nimetatakse laenu, mille tagatiseks on kinnisvara. Pikaajaliste laenude erivormiks on sündikaatlaen - mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski. Liising on laenu liik, mille käigus liisinguandja ostab liisinguvõtja huvides kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisingtehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid, väärtpaberid. Liisingul on palju all- liike. Antud kontekstis on mõeldud eelkõige kapitaliliisingut - vara omandiõigus läheb pärast liisingutähtaja lõppu liisinguandjalt liisinguvõtjale. Liisingu eelis võrreldes laenuga tuleneb tagatise nõude puudumisest - liisingtehingu tagatiseks on liisitav seade.
Faktooring sobib ettevõtetele, kus: 1. Ostjale tellimused kasvavad ja üha enam nõutakse maksetähtaega 2. Maksetähtaja tõttu on kasvuks vajaminev raha kinni laekumata arvetes 3. Sobivate tagatiste puudumine 4. Maksufaktooring  hulgikaubandusfirmadel käibemaksu tagastamiseks. Käibemaksu saab faktooringufirmast ennem tagasi, hiljem maksuamet tagastab käibemaksu faktooringufirmale. Liisingleping Liisinglepinguga kohustib liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme(liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise ees. Liising  ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvadusesse tasu eest. Miks kasutada liisingfinatseerimist? o Võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja o Paraneb maksevalmidus o Liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski
jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. 39. Kasutuslepingud,nende iseloomustus 1) Üürileping-Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 2) Liisinguleping-Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3) Litsentsileping-Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
Ideaalne tagatis: · kindlaksmääratav ja stabiilse väärtusega  suhteliselt homogeenne, ei ole kellegi vahel jagatud, hind väga ei muutu · kergesti realiseeritav · kontrollitav  iga hetk saab pank vaadata, et tagatis on alles · suurema väärtusega kui laenusumma  ületab tavaliselt laenusumma 1/3 võrra · selline, mis annab pangale eelisnõude õiguse  nt kinnistu tagatiseks hüpoteegi seadmine. 26. Liisingfinantseerimine Liisinglepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest. Liising  ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvaldusesse tasu eest. Liisingfinantseerimise eelised: · võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja · paraneb maksevalmidus · liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski.
kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142
· tavaliselt nõutakse 20-30% omafinantseeringut. Liising Liisingfinantseerimine e kapitalirent (finance lease)- rendivorm, mille puhul liisingperioodi lõppedes läheb objekti omandiõigus lepingu nõuetekohasel täitmisel liisingfirmalt üle liisijale. Kapitalirent sobib juhul, kui objekt soetatakse eesmärgiga see lepingu lõppedes endale välja osta. Liisingu põhieelised rentniku jaoks on järgmised: · liisingu kasutamisel hoiab liising liisinguvõtja käibekapitali taseme stabiilsena, säästes sularaha teiste tehingute jaoks, mille tulemusena paraneb ettevõtte likviidsus; · hangitud vara läheb kohe tulutoovasse kasutusse, samal ajal kui vara eest tasumine jaotatakse pikale perioodile; · lisaks liisinguobjektile ei nõuta muid lisatagatisi. Väärtpaberite emiteerimine Pikaajaliste projektide finantseerimiseks emiteeritakse kahte tüüpi väärtpabereid: · aktsiaid - omakapitali suurendamine:
antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski. 19. 67 Faktooring  on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüd ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted) 68 Liising - on laenu liik, mille käigus liisinguandja ostab liisinguvõtja huvides kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisingutehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid, väärtpaberid. Liisingul on palju all-liike. 20. 69 Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval perioodil teenitud kasumist.
kasutamisega. Rendilepingu mõiste Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 17. Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
3. rendile võib anda ainult asendamatuid ja äratarvitamatuid asju; 4. alati tasuline leping (tasuta vara kasutamise leping on eraldi reguleeritud); 5. alati kahekülgne leping; 6. konsensuaalne leping, pärast kokkuleppe saavutamist on rentnikul õigus nõuda vara rendileandmist. Liisinguleping. Rendilepingu alaliigiks on tänapäeval populaarne liisingleping.Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisingut kasutatakse siis, kui üks isik tahaks oma vara maha müüa, teisel oleks seda vaja, kuid tal ei ole kogusummat kusagilt võtta. Näiteks tahab firma alustada tootmist, aga tal ei ole masinate ostmiseks raha. Siis astub vahele kolmas isik, tavaliselt pank või selle tütarfirma, kes ostab
reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Põllumajandusliku rendilepingu esemeks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
eest üüri., lisaks sellele muid kulusid(kui on kokku lepitud). Tähtajaline, tähtajatu üürileping. Mõjuva põhjusega võivad mõlemad osapooled üles öelda. (erakorraline). -rendileping- rendileandja kohustub andma rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama selle vilja. Rentnik peab maksma selle eest tasu -liisinguleping- liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustub maksma selle kasutamise eest tasu. -litsentsileping- litsentsiandjaannab saajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses , territooriumil, saaja peab maksma selle eest tasu -frantsiisileping- frantsiisiandja kphustub andma võtjale õiguse kasutada f-võtja majandus- või kutsetegevuses f-andjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, õigust kaubamärgile, ärilisele tähistusele.
Rendileping võib olla finants- või kasutusrendileping. Kombineeritud rent. Eelnevate kombinatsioon. Nt sõlmitakse kasutusrendileping, kuid lepingus nähakse rendilevõtjale ette optsioon saada lepingus sätestatud tingimustel rendiperioodi lõppedes vara omanikuks. Liising: kasutusliising, kapitaliliising. Liisingulepingu kohaselt on liisingulepingul kolm osapoolt: liisinguandja, liisinguvõtja, liisingueseme müüja. Hilisem rent võidakse sõlmida kapitalirendi või kasutusrendi tingimustel. Finantseerimisallikad võib liigitada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks-Osakapital; Eelmiste perioodide jaotamata kasum; Aruandeaasta kasum (-kahjum). Veksli andja e trassant e kauba müüja, Veksli võtja e remitent, Veksli edasi andmine e indosserimine.
Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu eseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatd eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga
LIISINGULEPING Tallinnas, ".....".......................... ..a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt.999 Tallinn, edaspidi nimetatud "liisinguandja), juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 10000000002, asukohaga Tartu mnt.888 Tallinn, edaspidi nimetatud "liisinguvõtja", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Käesoleva lepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt (müüja nimetus, registrikood, asukoht) .............................sõiduato (mark, mudel, tehasetähis)............................................maksumusega..............................
kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142
3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; 4) üüri tõstmise vaidlustamise kord. RENDILEPING Rendilepingu mõiste. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). LIISINGULEPING Liisingulepingu mõiste. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
teostamiseks - Aktsia- ja/või võlakirjaemissioon - Omanike sissemaksed aktsia- või osakapitali - Rahakäive põhitegevusest ja mittevajaliku vara realiseerimisest - Ettevõtlustoetus - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) Kapitali- ja kasutusrendi erinevus: esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist kasumiaruandes Kasutusrent - Vara tagastatakse liisingperioodi lõpus liisinguandjale või ostab liisinguvõtja selle välja - Kasutusrendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid põhitegevuskuluna - Erandjuhtum  täisteenusliising Kapitalirent - Vara omandiõigus läheb liisingperioodi lõppedes üle liisinguvõtjale - Kapitalirendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid rahakäibe aruandes ja tasumata põhiosa lühi- või pikaajalise kohustusena
Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Tasuta kasutamise lepinguga kohustub uks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) ule eseme tasuta kasutamiseks. Litsentsilepinguga annab uks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud muujalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Frantsiisilepinguga kohustub uks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.
Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. (2) Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega (www.riigiteataja.ee VÕS) 159. Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja Âvõtja kohustused? · VÕS § 361. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. · VÕS § 362. Liisinguandja kohustused (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. Mis on üür ja kõrvalkulud? Üür  Tasu, mida üürnik on kohustatud üürileandjale maksma. // Kõrvalkulud  Muud üüritud asjaga seotud kulud, mida peab üürnik kandma vaid juhul, kui selles on kokku seotud. Mis on liisinguleping ja millised on liisinguandja ja Âvõtja kohustused? Leping, millega liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. // Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui liisingueset ei ole liisinguvõtjale üle antud lepingus
õigus selle viljadele või mitte. Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. Mis on üür ja kõrvalkulud? Üür – Tasu, mida üürnik on kohustatud üürileandjale maksma. // Kõrvalkulud – Muud üüritud asjaga seotud kulud, mida peab üürnik kandma vaid juhul, kui selles on kokku seotud. Mis on liisinguleping ja millised on liisinguandja ja –võtja kohustused? Leping, millega liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. // Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui liisingueset ei ole liisinguvõtjale üle antud lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul,
on seotud asja kasutamisega. Rendilepingu mõiste Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 17. Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi
b. Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. c. Kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelistes suhetes. 4) Kinkeleping Kasutuslepingud 1) Üürileping 2) Rendileping 3) Liisinguleping. Liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja käsutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 4) Litsentileping. Litsentsiandja annab litsentsisaajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulpeitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu. 5) Frantsiisileping
üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. 212. Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja –võtja kohustused? Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused:  Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui: liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja;
amortisatsiooni arvestama. Liisingu andjale tasutakse perioodilisi väljaostu makseid, millele lisandub käibemaks ja eraldi intressiosa. Lepingu perioodi lõpuks tuleb tasuda lepinguobjekti väärtus ja omandiõigus läheb üle liisijale. Tooteliising, kus toote valmistaja või müüja on ise liisinguandja ja kaudseliisingu korral kasutatakse mingit vahendusfirmat. Positiivse liisingu tunnused: 1) Liisinguvõtja maksevõime ei nõrgene, sest ta saab hankida vajaliku toote, kui seda vajatakse, mitte siis kui ta on suutunud selleks raha koguda; 2) Liisingu puhul ei pea ettevõtte oma kapitali siduma seega on kapitali tase stabiilsem ning ettevõte saab vaba raha rakendada muus majandustegevuses; 3) Liisitud vara saab kohe kasutama hakata tasumine toimub hiljem pikemas perioodis;
aga kasutamine. 158. Mis on üür ja kõrvalkulud? Üür on ruumide kasutamise õiguse eest maksmine, kõrvalkulud on hooldusteenuste-, kütte-, side-, elektri- teiste kommunaalteenuste jms. kulud). Kõrvalkulude summa määramise aluseks on nimetatud kõrvalkulude arved. 159. liisingulepingu mõiste. Liisinguandja- ja võtja kohustused Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisingu võtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, säilitama liisingueseme sellisena, nagu see temale üle anti, lepingu lõpetamisel peab ta tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti
· tavaliselt nõutakse 20-30% omafinantseeringut. Liising Liisingfinantseerimine e kapitalirent (finance lease)- rendivorm, mille puhul liisingperioodi lõppedes läheb objekti omandiõigus lepingu nõuetekohasel täitmisel liisingfirmalt üle liisijale. Kapitalirent sobib juhul, kui objekt soetatakse eesmärgiga see lepingu lõppedes endale välja osta. Liisingu põhieelised rentniku jaoks on järgmised: · liisingu kasutamisel hoiab liising liisinguvõtja käibekapitali taseme stabiil- sena, säästes sularaha teiste tehingute jaoks, mille tulemusena paraneb ettevõtte likviidsus; · hangitud vara läheb kohe tulutoovasse kasutusse, samal ajal kui vara eest tasumine jaotatakse pikale perioodile; · lisaks liisinguobjektile ei nõuta muid lisatagatisi. 45 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm
(rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu eseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Oma iseloomult on sarnane üürilepingule. Nende eristamise kriteeriumiks on asjaolu, kas asja kasutajal on õigus selle viljadele või mitte. Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. 3. Liisinguleping. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kohustusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Üldjuhul ei vastuta liisnguandja liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud kui: o liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja;
See peab tulenema lepingust või seadusest. RKTKo 3-2-1-156-13, p 10-11 liisingueseme väärtus Asjaolud: 16  Swedbank Liising Aktsiaseltsi (hageja) hagi OÜ TARTAL GRUPP (kostja) vastu 7491 euro ja viivise saamiseks  Kostja sõlmis hageja käenduslepingu. Kostja kohustus tagama liisingulepingust tulenevate kohustuse täitmise solidaarselt liisinguvõtjaga (see, kes sai auto ostmiseks laenu). Liisinguvõtja ei tasunud makseid. Kostja on käendajana võlgnevuses. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht:  VÕS § 42 lg 1 tüüptingimus on ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka juhul, kui teiseks pooleks ei ole tarbija, vaid teine pool tegutseb samuti oma majandus- või kutsetegevuses  VÕS § 367 Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega,
liisingperioodi lõppedes vara omanikuks. Lepingu katkestamine on keerukas ning eeldab üldjuhul kopsaka trahvi maksmist - Liisinguandja vastutab rohkem ja leping on katkestatav. - Sooritades tehingu kasutusrendi vormis on võimalik muuta kohustis bilansiväliseks. 25. Nimetage vähemalt 2 liisingu kasutamisega kaasnevat probleemi. Liisingu puudused: • Vara jääkväärtusest tulenevad kohustised jäävad üldjuhul liisinguvõtja kanda. • Liisitud vara ei saa kasutada muude kohustiste tagatisena. • Mõningatel juhtudel võib liisingmaksete praegune väärtus olla kõrgem kui ostuhind. – Kulud mujal umbes 3% tehingu hinnast. – Informatsiooni asümmeetria väheneb, aga tekivad agendiprobleemid. – Ettevõte vastutab vara kadumise, kulumise, purunemise eest. !! 26. Mille poolest erineb müügi-tagasirendi tehing tavalisest liisingust? Liisingut iseloomustab: • Üldjuhul esialgne tagastamatu makse.
üürilepingu puhu aaga kasutamine. 216. Mis on üür ja kõrvalkulud? Üür  Tasu, mida üürnik on kohustatud üürileandjale maksma. // Kõrvalkulud  Muud üüritud asjaga seotud kulud, mida peab üürnik kandma vaid juhul, kui selles on kokku seotud. 217. Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja Âvõtja kohustused? Leping, millega liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. // Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui liisingueset ei ole liisinguvõtjale üle antud lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel
Selle sätte esimese lause alusel tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Järelikult tuleb lepingut tõlgendada selliselt, nagu mõistlik üliõpilane pidi sellest aru saama. Viidatud sätte teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. 3-2-1-156-13 p 10-11  tüüptingimused ja nende tühisuse hindamine Hageja palus kostjal hüvitada liisinguvõtja võlgnevuse ja tagastatud sõiduki müügist saadud summa vahe. Kostja hinnangul erineb liisingulepingu lisas kokkulepitu seaduses sätestatust  lepingu järgi tuleb liisinguandja nõude suuruse kindlaksmääramisel arvestada sõiduki müügihinda, mitte aga sõiduki väärtust selle tagastamise hetkel, nagu on sätestatud seaduses. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt tühistades maakohtu otsuse. Kostja pöördus Riigikohtusse.
algul), - väljaostu summa (redemption sum). Avanss ja väljaostu summa ei ole liisingu kohustuslikud elemendid. Tavaliselt kaetakse liisingus avansi ja perioodiliste maksetega vaid suurem osa liisitava objekti väärtusest, tasumata jäänud osa moodustab objekti jääkväärtuse (residual value). Liisinguvõtjal on võimalus osta liisitav ese peale liisingutähtaja lõppemist liisingufirmalt välja, makstes objekti jääkväärtuse. Kui liisinguvõtja ei soovi liisitavat objekti välja osta, siis see objekt jääb liisingufirma omandisse. Liisinguid on erinevat tüüpi, mida me siin detailselt kirjeldama ei hakka, kuid erinevate liisingu tüüpidega on võimalik tutvuda pankade veebilehekülgedel, näiteks SEB panga kõik liisingukalkulaatorid leiate aadressilt http://www.seb.ee/liising, Swedbanki autoliisingukalkulaator on aadressil https://www.swedbank.ee/private/credit/leasing/car?language=EST
annaabi.ee 
