*majandust reguleerib valitsus- suurema tulu saajad maksavad suuremaid makse *riik peab tagama kõigile väärika eluaseme 11. Iseloomusta konservatiivset ideoloogiat *tähtis on usk ja traditsioonid *riik ei sekku majandusse *ühiskond peab olema stabiilne *pere ja kirik hoolitseb abivajajate eest 12. Erinevused konservatiivse ja liberaalse ideoloogia vahel *K- tähtis on kollektiiv. L- tähtsad on indiviidid *K- usk on tähtis. L- usk ei ole tähtis *K- põhiväärtus traditsioonid, rahvuslus. L- põhiväärtus vabadus *K- toetatakse rahvusliku kapitali. L- kõigile võrdsed võimalused 13. Iseloomusta konservatiivset, liberaalset ja sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit. *Konservatiivne- palka makstakse peamiselt teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi. Heaolu eest vastutavad tööandja, töövõtja ja pere. Tunnusjooneks sotsiaalpartnerluse tugevus. *Liberaalne- toetusi makstakse ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise. Põhiväärtusteks
sunnib inimesi rohkem tööle. Konservatismi iseloomustab saavutatu säilitamine; kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikriik; järkjärguline areng ilma järskude muutusteta. Sarnanevad: Hinnatakse eraomandi puutumatust, peremudelit ja usul põhinevat moraali; riik tagab avaliku korra. 11. Oskad nimetada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia järgnevaid tunnuseid: põhiväärtused, riigi roll, majanduslikud taotlused, sotsiaalsed nõudmised ja sihtgrupp. Liberalismi põhiväärtus: inimene ja tema vabadused Konservatismi põhiväärtus: alalhoidlikkus, saavutatu säilitamine Sotsiaaldemokraatia põhiväärtus: võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise Liberalismi riigi roll: sekkub kodanike igapäevaellu vähe; tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu Konservatismi riigi roll: järkjärguline areng ilma järskude muutusteta Sotsiaaldemokraatia riigi roll: riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne
KESKKONNAKAITSE 1.Elukeskkonnaks nimetatakse liikide omavaheliseid suhteid ja liikide ning eluta looduse keerulisi vastastikuseid seoseid.( http://www.envir.ee/loodus/9page.html ) 3.Säästva arengu põhimõtted on looduskeskkonna pikaajaline säilitamine ja tema kasutusvõimaluste hoidmine tulevastele põlvedele.(Liisa-Kai Pihlak,Andres Tõnisson,Geograafia Põhikoolile,Koolibri,2005) 5.Eestis on neli rahvusparki. LAHEMAA RAHVUSPARK Lahemaa rahvuspark asub Põhja-Eestis. Ta pindala on 64 915 ha maismaad Lääne- Virumaal ning Harjumaal. Lisaks sellele veel 47 069 ha sellega piirnevat rannamerd. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. Selle rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja- Eestile iseloomuliku pärandkultuurmaastike ja looduse kaitse. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) KARULA RAHVUSPARK Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis Karula kõrgustikul.Karula rahvuspark asutati 1979. a maastikukaitsealana ning temast sa...
Õnn on elu põhiväärtus Igal inimesel on erinevad väärtushinnangud. Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka elu põhiväärtusi. Ühe jaoks võib elu seisneda rahas, teise jaoks peres, kolmanda jaoks muusikas või isegi ilusas suures majas, kuhu ta plaanib oma kahe lapse, elukaaslase ja koeraga kolida. Mis siis ikkagi on elus põhiline? Kas see üldse on küsimus, millele on võimalik üheselt vastata? Mina ei ole kunagi ette kujutanud oma tulevikku kurva ja üksikuna. Ma ei tahagi mõelda kõigile nendele halbadele asjadele mis juhtuda võivad. Ma ei arva, et see, kui ma loodan parimat teeb mind naiivseks. Mina isiklikult usun, et materiaalsed väärtused on ajutised, need tulevad ja lähevad. Seni, kuni esmased vajadused on kindlalt rahuldatud on olulisim olla õnnelik. Ka see, mis inimesi õnnelikuks teha võiks on individuaalne. Üldjuhul on õnne allikaks kas koos armastatud inimestega aja veetmine , mõni eriline...
aastal maastikukaitsealana ja muudeti hiljem rahvuspargiks. Asub LõunaEestis, nii Võru kui ka Valga maakonnas, Karula kihelkonnas. Pindala on 12 300 ha. Eesti väikseim eksisteeriv kaitseala. Kaitsta LõunaEestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid maastike. Säilitada pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit ning tasakaalustada keskkonnakasutust. Taastada, uurida ja tutvustada kaitsealuseid liike Karula rahvuspargis. Põhiväärtus on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvu lised kuplid, seljakud, mõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad omakorda sood ja järved. Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebasemõisa Tornimägi (137,8 m). Karula pärandkultuurmaastik on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega.
taluda ja seda nimelt veel vanaduses, sest siis tahavad kõik veeta oma viimaseid päevi koos oma armastatutega. Kahju on vaadata neid, kes on endale nooruses krabanud suure varanduse kokku ja vanaduses peavad seda ikka üksi nautima. Julgen kahelda kas nad tunnevad sellest rõõmu, kui neil pole armastavaid lähedasi ja perekonda, kellega seda jagada. Ja kõik on sellepärast, et kunagi polnud aega, vaid oli vaja teha karjääri ja ajada hunnik raha kokku. Raha ei tohiks olla elu põhiväärtus, ta peab olema vahend, mis pakub võimalusi. Elu kolm põhiasja on usk, lootus ja armastus. Ilma nendeta oleks elu võimatu. Ja ega armastus ei tähenda kohe teist inimest. Kõige pealt tuleb ennast armastada ja siis saavad alles teised inimesed sind armastada. Üksi olles saame mõelda oma elu üle järele ja see on aeg, mil oleme lihtsalt iseendaga. See on kvaliteetaeg, mida vajavad kõik. Saame unistada rahus ja olla vaikuses. Põgeneda reaalsuse eest, kui kõik tundub mõttetu ja halb
toetusi, kes vastustab heaolu eest, millised on heaolu kesksed põhimõtted?) KONSERVATIIVNE LIBERAALNE SOTSIAALDEMOKRAATLIK Heaolu eest vastutab tööandja, Heaolu eest vastutab igaüks ise Heaolu eest vastutab riik töövõtja ja pere Toetusi ei maksta Toetused vaid vaestele ja Toetused on tagatud kõigile pensionäridele Järjepidev heaolipoliitika Põhiväärtus indiviidi vabadus, Sotsiaalsed muudatused võrdsed võimalused 14. Millist heaolu mudelit järgitakse Eestis? Põhjenda oma arvamust kahe näitega. Eestis järgitakse sotsiaaldemokraatlikku heolumudelit. Haridus on kõigile tasuta. Arstiabi saavad kõik, hoolimata oma sissetulekust. 15. Mis on sotsiaalne tõrjutus? Millised on 3 peamist sotsiaalse tõrjutuse põhjust?
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhtel...
kultuuri kontekstis. Vastuväide: tuleks mõelda, kas orjuse kaotamine on kui muudatus töökorralduses või on see pigem kui moraalne progress? Vastuväide: kultuurisõltelisele relativismile kuidas seletada eetiliste printsiipide kultuuride vahelist kattuvust? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga, see on globaliseeruva eurotsentrlistliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri põhiväärtus. Seda väärtust ei peaks juurutama kuskilt mujalt.
lauanõud, riietus jne. Kõikidel tarbekunsti aladel saavutasid käsitöömeistrid kõrge professionaalsuse. Nende töö oli peen ja maitsekas. Tarbekunstis oli 18. sajand portselani õitseaeg. Portselan oli keraamika liik. Valgele savile lisati jahvatatud kivimeid ning sellest tehtud vorm põletati ja glasuuriti. Rokokoo armastas väikseid esemeid ja kaunistuseks motiive, lilledest, lintidest, väänlevatest taimedest, luikedest, linnukestest jne. Portselani põhiväärtus seisneb selles, et ta on kõva ja temast saab vormida kõiki neid asjakesi, rääkimata inimeste kätest ja jalgadest. Samuti sobib rokokoovaimuga portselani õrnus ja läbipaistvus ning portselanivärvide erksus ja puhtus. Rokokooaegsed toad olid täis toredaid portselanist esemeid, näiteks küünlajalgu, vaase ja lihtsalt kujukesi. Lauanõud olid sageli kaunite naiste, laste ja lilledega nõnda üle kuhjatud.
lagunemine. Herakleitos muutumine on absoluutne, selle taga on tervikidee ehk logos. II Ateena filosoofid põhiprobleem inimene. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnepidamist; tugevama õigus; polnud põhiväärtusi, tõe kriteerium oli selle kasulikkus inimesele. Sokrates(490-399 eKr) uskus, et on olemas tõeline tõde ja väärtus, mis tuleb võtta asjade aluseks,"me ei tea, mis on see põhiväärtus, aga peame sellele lähemale liikuma", kasutas sokraatilist ehk küsimuste-vastuste põhist dialoogi Platon(427-357) Sokratese õpilane, pani ka oma mõtteid kirja Sokratese dialoogide kaudu; kahe maialma teooria: tõeline, muutumatu ideedemaailm vs selle hale meeltega tajutav vari ehk nö ,,reaalsus", side kahe maailma vahel on hing. Ideaalne riik: filosoofidest valitsejad(mõistus), alluv sõjavägi(tahe), mass(kirg). Platoni kool Akadeemia
riietus jne. kõikidel tarbekunsti aladel saavutasid käsitöömeistrid kõrge professionaalsuse. Nende töö oli peen ja maitsekas. Tarbekunstis oli 18. sajand portselani õitseaeg. Portselan oli keraamika liik. Portselan leiutamine Euroopas sattus igati sobivasse aega. Rokokoo armastas väikseid esemeid ja kaunistuseks motiive, lilledest, lintidest, väänlevatest taimedest, luikedest, linnukestest jne. Portselani põhiväärtus seisneb selles, et ta on kõva ja temast saab vormida kõiki neid asjakesi, rääkimata inimeste kätest ja jalgadest. Samuti sobib rokokoovaimuga portselani õrnus ja läbipaistvus ning portselanivärvide erksus ja puhtus. Rokokooaegsed toad olid täis toredaid portselanist esemeid, näiteks küünlajalgu, vaase ja lihtsalt kujukesi. Lauanõud olid sageli kaunite naiste, laste ja lilledega nõnda üle kuhjatud, et ei aimugi näiteks temas peituvat supitirinat
Valgustusaeg. 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goet...
SOTSIOLOOGIA VAHEEKSAM Mida tähendab sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõ...
· Laialdane avalike tööde programm tööpuuduse vähendamiseks. Maanteede, sildade ja kortermajade ehitus. · Maaparandus programm (soode kuivandamine). · Programm ,,Lahing nisu eest" · Töötajate vaba aja eest võtlemine. · Fasistlik noorte liikumine. · Fasismi toetasid kõik futuristid. · Fasistlik arhitektuur. · Mussolini tõrjus salapolitseiga Maffia välja. Põhiväärtused: · Fasismi põhiväärtus on rahvus, mida vastandatakse klassidele ja klassivõitlusele. · Üksik indiviid ja klass on osa rahvusest, nad tuleb allutada rahvusele. Suhtumine fasismi: · Itaallased ise suhtuvad hästi. · Välismaailma positiivne suhtumine, leiti, et anarhism on lõpuks kukutatud. 2 · Tänapäevalgi neutraalne/positiivne suhtumine (nt Berlusconi partei
õpetajad meeskonnatöös ühiste eesmärkide nimel juhinduvad. 7 Õpetajaskond on koolikultuuri kujundaja ja kandja. Õpetaja ei alahinda kolleegide tööd ega tee kriitilisi märkusi õpilaste ja lastevanemate juuresolekul kolleegide kohta. Õpetaja toetab ja nõustab alati noort kolleegi. · Õpetaja suhe enda töösse. Kutsumus on õpetajatöö põhiväärtus. Enda töös on õpetaja sõltuv seda reguleerivatest õigusaktidest, kutsestandardist ning kutse-eetikast. Õpetaja teeb enda tööd vastutustundlikult. Õpetaja täiustab enda kutseoskusi ning annab hinnangu enda tegevusele. Õpetaja tunnistab enda eksimusi ja on valmis enda seisukohti muutma. Ränga kutse-eetilise eksimuse korral astub õpetaja enda ametist tagasi. · Õpetaja suhe ühiskonnaga.
positsioneerimiseks turul. Need on ....... 16) Euroopa Liidus loetakse väikeettevõtteks ettevõtet, kus on ....... töötajat. 17) Protsess, mille läbi ettevõtjate poolt väljaarendatavad uued tooted ja tehnoloogiad muudavad varemeksisteerinud tooted ja tehnoloogiad kasututeks, kannab nime: ....... 18) Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonna Üliõpilasnõukogu ....... (missioon, visioon, tegevuskava, strateegia, põhiväärtus?) on esindada majandusteaduskonna tudengeid ja seista nende huvide eest parimal võimalikul viisil. 19) Milline järgnevatest ei ole frantsiisiandja seisukohalt frantsiisi puuduseks? a) täieliku kontrolli puudumine frantsiisivõtjate tegevuse üle b) võimalikud konfliktid frantsiisivõtjate tegevuse üle c) frantsiisivõtjate madal motivatsioon d) potentsiaalsed kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjatega e) kulutused frantsiisivõtjate tegevuse kontrollimiseks, komandeeringuteks jms.
Karula rahvuspargi külastuskeskuse majutushoone, Järvenukka talu, Tuhka talu, Nakatu turismitalu. Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus.) [15] 2.2 Hinnang loodusväärtustele Karula kõrgustiku alale on loodud Karula rahvuspark, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. [3] Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. [20] Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Mändiku tarupedajas; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht;
Järvenukka talu, Tuhka talu, Nakatu turismitalu. Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus.) [15] 2.2 Hinnang loodusväärtustele Karula kõrgustiku alale on loodud Karula rahvuspark, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. [3] 12 Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. [20] Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Mändiku tarupedajas; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli
on hukkumisele määratud), harjunud elama ,,võlgu võõral arvel". Samas helduse ja headuse kehastus, juhuslikud inimesed nuruvad temalt välja viimsegi kopika. Lopahhin osav ärimees, andekas elupraktik, rikas. Tõmbab Ranevskaja poole, kelle headust ja ilu lapsepõlves tunnetanud. Tal on kultuuripüüet ja valmidust jääda omakasupüüdmatuks. Trofimov ,,igavene üliõpilane" ja tütar Anja tulevikumotiiv. Nende usk tulevikku on nooruslikult veendunud ja seda kannab töö kui elu põhiväärtus. Töö rõõmu, õnne, elu läte. Kirsiaed R ja G on kirsiaia kaotus katastroof, Anjale ja Trofimovile on kogu Vm ,,meie aed" nad lahkuvad ,,väikesest kirsiaiast", et minna rõõmsal meelel ja õnne elevil sellesse suurde aeda. Kirsiaed sümboliseeris Vm ilu, maailma minekut, unistusi. Kõiki tegelasi iseloomustas: nad näevad, mida tahavad; ei võitle unistuste täitumise eest; põlvkondadel elus erinevad
jääda. Puisniite on võima lik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikka id jne. Puisniidud olid eriti iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile , Lõuna -Soome le ja Rootsile. Vähem ja ebatüüpilisi puisniite le idus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus ja Lätis le idus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. 1 Puisniit on sajandeid olnud osa meie ta lumaastikust, tema põhiväärtus on kaunis maastikupilt ja liigirikkus. Mõlemat tingib asjaolu, et s iin saavad kokku mets ja niit. Puisniite on me il eriti pa lju Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld. Nad on üldse kõige liigirikkamad taimekooslused me ie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku
suhtlemisse, kus on märgata koolivägivalla tunnuseid. Õpetaja arvestab eriti hoolitsust ja kaitset vajavate õpilastega ja kaitseb neid teiste agressiivsuse eest. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele, lohakusele ning hoolimatusele. Õpetaja teeb koostööd lapse vanematega või tema eest vastutavate täiskasvanutega. Õpetaja loob positiivse õhkkonna, märkab ja tunnustab õpilaste pingutusi ning eduelamusi. ÕPETAJA & TEMA ELUKUTSE: Kutsumus on õpetajatöö põhiväärtus. Oma töös on õpetaja sõltuv seda reguleerivatest õigusaktidest, kutsestandardist ning kutse-eetikast. Õpetaja teeb oma tööd vastutustundlikult. Õpetaja täiustab oma kutseoskusi ning annab hinnangu oma tegevusele. Õpetaja tunnistab oma eksimusi ja on valmis oma seisukohti muutma. Ränga kutse-eetilise eksimuse korral astub õpetaja oma ametist tagasi. ÕPETAJA & ÜHISKOND: Õpetajal lasub vastutus ühiskonna ees, sest tema töö on suunatud tulevikku
aastal. - Viimane seaduslik hukkamine viidi läbi 1991. aastal. - 2003. aastal ratifitseeriti Protokoll nr 13 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni juurde surmanuhtluse igas olukorras kaotamise kohta - Artikkel 1. Surmanuhtluse kaotamine Surmanuhtlus kaotatakse. Kedagi ei või surma mõista ega surmamõistva kohtuotsuse alusel hukata. - Protokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid: Igaühe õigus elule on demokraatliku ühiskonna põhiväärtus ning et surmanuhtluse kaotamine on hädavajalik selle õiguse kaitsmiseks ja kõigi teiste inimeste sünnipärase inimväärikuse tunnustamiseks. https://www.riigiteataja.ee/akt/682660 Avalik arvamus surmanuhtlusest - 2012. aasta kevadel avalik diskussioon surmanuhtluse poolt ja vastu Vt 09.04.2012 Postimees http://arvamus.postimees.ee/801706/juhtkiri-mineviku-hoiatav-kogemus/ - Postimehe läbiviidud küsitlus: 6078 vastanust 80% pooldas surmanuhtluse taastamist, 20% oli selle vastu.
liikmetel. Töö teine peatükk keskendus, lisaks sugupuu loomisele, sugupuu liikmete kirjeldustele läbi intervjuu minu vanavanaema Virve Kännuga. Erinevad seigad minu esivanemate elust lisavad tööle kvatitatiivset mõõdet. Nagu ka teise peatüki lõpus tõdesin, viib praegune info uue otsimiseni ja see võib olla antud töö edasiarendus kuulata lugusid ka läbi teiste sugupuu liikmete ning jäädvustada info tulevate põlvede tarvis. Seega, käesoleva töö põhiväärtus ongi sugupuu ülestähendamine digitaalsel teel ning kahtlemata on uurimus jätkuprojekt sugupuud saab internetis pidevalt sugupuu liikmete poolt täiendada ja läbi intervjuude saaks veelgi rohkem teada erinevate inimeste elust-olust. Allikad Erelt, P. (2000, august 31). Eestlaste mõistatuslik päritolu. Eesti Ekspress. [2006, aprill 15] Genealoogia. (1988). Eesti nõukogude entsüklopeedia. 3. kd. Tallinn. 131-132 Intervjuu Virve Kännuga (kirjalik digitaalne fail) Kurro, K
Eetika jaguneb normatiivseks (praktiline või traditsiooniline eetika, mis on norme ja juhiseid andev praktilise elu õpetus) ja analüütiliseks eetikaks (teoreetiline, teaduslik eetika või moraalifilosoofia). Analüütiline eetika uurib, mida terminid „hea”, „õige” jne tähendavad (Tuulik, 2002: 68). Kasvatusteaduse tuummõiste on inimväärikus. See tähendab seda, et iga indiviidi individuaalne olemasolu on vaieldamatu põhiväärtus. Siit järeldub, et iga inimese (lapse) elu ning arenguvõimalusi peab kaitsma ning teda ei tohi iialgi suruda vahendi rolli. Kasvatus ei tohiks iialgi sõltuda kasvataja juhuslikest tujudest (Hirsjärvi, Huttunen, 2005: 70). Hirsjärvi ja Huttunen (2005: 69-70) toovad Lindqvisti (1978) põhjal välja (kasvatus) eetika üldised lähtekohad järgmiselt: 7 1
kui õigusnormide ühtsust riiklikult organiseeritud või riikidevahelises normide süsteemis, juhul kui ta on üldiselt ja täielikult kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Ehk – õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normid, mis on üldkohustuslikud, mille tagab õigusnormide formaalne jõudmine õiguskoda. Vajalik on ka normi tulemuslikkus. 4. Õiguse idee (õiguskindlus, õiglus, eesmärgipärasus) Õiglus - Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei tähenda, et igaühele võrdselt, vaid pigem igaühele oma. Olemas kahte liiki õiglust: Ius commutativa ehk võrdustav õiglus, mis on peamiselt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel. Ius distributiva ehk jagatav õiglus, kus peetakse peamiselt silmas riigi suhet kodanikesse. See tähendab, et igaüks saab selle järgi, mis ette nähtud. Selleks peavad aga olema kindlad mastaabid. Mõlemad õiglased, kuid millal üks või teine õiglane?
vahele jääda. Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikka id jne. Puisniidud olid eriti iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, Lõuna -Soomele ja Rootsile. Vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Puisniit on sajandeid olnud osa meie talumaastikust, tema põhiväärtus on kaunis maastikupilt ja liigirikkus. Mõlemat tingib asjaolu, et siin saavad kokku mets ja niit. Puisniite on meil eriti palju Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld. Nad on üldse kõige liigirikkamad taimekooslused meie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii
Hindamise aluseks on kas brändi litsentseerimisel hinnanguliselt makstav litsentsitasu või tulevikus saadavad brändipõhised rahavood. 9 Brändi rahalise väärtuse määramine: x hinnakõrgendi meetod (price premium valuation) brändiga kaasneb kõrgem müügihind arvutamise alus tulevaste müükide diskonteeritud kasum x müügi lisamahtude meetod (incremental sales valuation) brändi põhiväärtus realiseerub täiendava müügimahuna (arvutamise alus on müügi lisamaht) x aktsiaturu meetod (stock market valuation) aktsiakapital jaotatakse osadeks: füüsiline vara, personali teadmised, oskused, mittemateriaalsed varad (nt tarne- ja müügivõrk, firma maine, brändide turujõud jne) x asendamiskulu meetod (replacement cost value) hinnatakse analoogse brändi kujundamist (arendamine, tootmine, juurutamine)
Töötajate arendamiseks ja töötingiuste parendamiseks on loodud mitmeid võimalusi. Üheks neist on töötajate rahulolu- uuring, mis on informatiivne ent anonüümne. Töötajate koolitamis- ja arendamise vajadus tehakse kindlaks läbi korra aastas toimuva arenguvestluse käigus. Koolitusvajaduse ning personali planeerimisel lähtutakse kooli arengukava eesmärkidest ning on tihedalt seotud kooli eelarvega, mis seab piirangud ja nõuab väga läbimõeldud kava. Kooli põhiväärtus on hoolivus, heatahtlik ja abivalmis suhtumine õppijatesse, töötajatesse ja klientidesse. Seetõttu on koolis loodud terve rida toetavaid struktuurüksusi: infokogu, tugikeskus, õpilasesindus, klienditeenindus, arstiabi, spordiosakond. Haldustalituse, it-talituse ja toitlustusosakonna toetavad teenused aitavad tagada kaasaegse ning meeldiva õpi- ja töökeskkonna. Tooted ja teenused Kooli praktikabaasides valmib palju erinevaid tooteid ning osutatakse erinevaid teenuseid.
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
eksisteerimise tingimustele. Õiguse filosoofia tegleb õiguse põhimõttega ja seda sageli nimetatakse õigustotsivaks teaduseks. Õiguse teooria tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. ta on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile. Õiguse alajaotused kitsamas mõistes ongi õ. teadus. 6. Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist: õiglus õiguslik garanteeritus eesmärgipärasus Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Täiuslik definitsioon puudub tänase päevani. Aga on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma" Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat (ius commutativa) ja jaotatavat (ius distributiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel. Jaotatava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse.
Picea abies - harilik kuusk P. glauca - kanada e. valge kuusk P. mariana - must kuusk P. pungens - torkav kuusk (,,hõbekuusk"); valgusnõudlik!!! Sobib kalmistule, sh. sordid P. omorika - serbia kuusk, ning eneseharimise mõttes ka P. engelmannii- engelmanni kuusk P. jezoensis - ajaani kuusk (peamiselt kollektsioonides) P. sitchensis - sitka kuusk (üks teadaolev täiskasvanud taimede grupp Hiiumaal Suuremõisa pargis). Kuuskede põhiväärtus aga seisneb väga rikkalikus sordi- ja vormivalikus. See annab suurepärase võimaluse kasutada neid koduaias. Üksnes harilikul kuusel on mitmeid kümneid sorte ja vorme, mis erinevad omavahel nii võra kuju ja mõõtmete poolest kui ka okaste värvuse poolest väga laiades piirides. Mõistagi tuleb sortide valikul juhinduda kompositsiooniõpetusest. Ettevaatlik tuleks kuusevormide ja -sortide (nagu ka kõigi teistegi
1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus. Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst/teadus (Celsus). Õiglust iseloomustab põhimõte suum cuique – igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Õiguse formaalsed määratlused vastanduvad materiaalsetele. Formaalsed seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist. Sisu jääb tagaplaanile. 1.5. Õiguse idee Õiguse idee kolm põhielementi: 1. õiglus See on inimeste kooselu põhiväärtus. Õigluse nõue võiks olla nt "igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: ius commutativa ehk võrdsustav (realiseerub eraõiguses) ja ius distributiva jaotav (av-õiguses). Iustitia cernitur in suum cuique tribuendo – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma (Aristoteles) 2. õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) Peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu
subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse sulmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse
- Teoreetiku tüüpi on inimene, kes peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel - Ökonomisti tüüpi on majandusliku väärtustüübiga inimene, kes peab kõige olulisemaks kasulikkust ja praktilisust - Esteedi tüüpi on inimene, kes on orienteeritud ilule kui põhiväärtusele ja huvitatud kaunist ja esteetilisest - Sotsiaalset tüüpi on inimene, kelle sotsiaalsus on põhiväärtus, mis näitab huvi inimeste vastu, inimsuhete eelistusi, suhtlemissoovi - Poliitiku tüüpi on inimene, kes peab tähtsaks võimu teiste üle ja tahab saavutada oma eesmärke teiste kaudu. Nimetatakse ka jõu- ehk võimuinimeseks - Religioosset tüüpi on inimene, kelle huvikeskmes on maailma kui terviku mõistmine ja irratsionaalsete nähtuste seletamine 47.Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel? 48
5. Inimesel on teatud põhiõigused, mida ei tohi temalt võtta ükski ühiskond või teine inimene. Põhjendamisnõue. Kasvatus on alati praktiline sotsiaalne tegevus. Siin on kõne all inimsuhted. Eetika põhilausetest tulenevalt peaksid teisele inimesele suunatud teod alati olema võimalikult ,,hästi" põhjendatud, õigustatud. Kasvatusteaduse eetika tuummõiste on inimväärikus iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus. Moenähtused. Selleks, et toimida eetiliselt õigesti, vajab kasvataja ning kasvatuse kavandaja võimalikult üsaldusväärset teavet selle kohta, milline on kasvatustegelikkus ja kuidas seal eri tegurid üksteist mõjuvatavad. Kasvatuse eesmärk, eesmärgi väljendumisega seonduvad raskused. On arvatud, et eesmärkide tähtsus pole ühelgi teisel teadusalal nii suur, kui kasvatusteaduses. Eesmärk on
vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil. III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK 32. Inimväärikuse mõiste Vt. § 18 – selle normi aluseks on inimväärikus. Iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus. Inimväärikus kui põhiseaduslik põhimõte kaitseb igaüht selle eest, et teda käsitatakse vahendina riiklike eesmärkide saavutamisel. 33. Näiteid kehalise puutumatuse, inimväärsete elutingimuste, inimeste õigusliku võrdsuse, inimese vaba enese üle otsustamise õiguse ja privaatsfääri kaitse piiridest ja rakendumisest praktikas 34. Õigusriigi tunnused 5 Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev
territooriumil, kaasa arvatud väikesaared ning hõreda asustusega piirkonnad. Postiteenuste tariifid peavad olema ühtsed ja teenused võrdselt kättesaadavad kõikidele inimestele. MAJANDUSPOLIITIKA Eesti majandus on IME perioodist alates tundmatuseni muutunud. Majandus on kasvanud ja teisenenud ning algne üksmeelne liikumine turumajandusse asendunud tüüpilise kapitali esialgse akumulatsiooniga. Valitseva äärmusliberaalse ideoloogia mõjul on unustatud ühiskonna põhiväärtus inimene. Me võime uhkust tunda sisemajanduse kogutoodangu (=SKT) kasvutempo, stabiilse krooni, madala riigivõla, interneti leviku ja sõiduautode arvu üle. Kuid samal ajal näeme ka meie senise arengu varjukülgi: suurt majanduslikku ebavõrdsust, keskmise inimese madalat elatustaset, ebaühtlast regionaalset arengut; kuritegevuse, AIDSi, narkomaania ja alkoholismi levikut; maaelu kriisi, teede ja ühistranspordi halba olukorda; tööpuudust, madalaid palku ja
ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja ei saa reeglina kirjalikku vormi, nende täitmist tagatakse ühiskondliku sunniga, moraalijõuga, v.a. juhul, kui moraalinorm ja õigusnorm sisuliselt kattuvad. 5. Õigluse ja õiguse mõisted ja nendevahelised seosed: Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Valdavalt on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab 2 liiki õiglust: võrdustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub eraõiguse valdkonnas, nt. Kahjude hüvitamisel. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse silmas riigi suhet kodanikesse. Õiglus on esmane ja sellel baseerub õigus. Nad on koos eksisteerivad mõisted. Õigus peab andma võimaluse taastada õiglust
Finnis peab neid objektiivseteks (tõendatavateks, mittekonventsionaalseteks) ja endastmõistetavateks (tekivad igaühe kogemuses ja on mõtiskledes avastatavad), täielikeks (ei tulene üksteisest ega ole millelegi muule taandatavad) ja fundamentaalseteks (kõik muud inimlikud hüved ja eesmärgid tulenevad seitsmest põhiväärtusest või nende kombinatsioonidest). Praktiline mõistlikkus on eriline põhiväärtus, sest selle kaudu tuvastame ja püüame realiseerida kõiki teisi põhiväärtusi [ega mitte vastuolu väärtusega-iseeneses?]. Praktiline mõistlikkus on ka meetod inimhüvede käsituse muutmiseks praktilise ja konkreetse käitumise juhisteks. F-e arvates on see moraalifilosoofia keskne küsimus. Seepärast tähtsustab F. mõistlikku eluplaani, mis aitaks inimesel otsuseid ja valikuid teha. Selline eluplaan oleks allutatud praktilise
ü Õigus objektiivses mõttes on kehtivate õigusnormide kogumik. ü Õigus subjektiivses mõttes on õigusnormist tulenev igaühe õigustus. 11 Õiguse idee. (Slaid 3) Õiguse mõiste ja õiguse idee puhul on meil tegemist üheliigiliste mõistetega. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: 1) õiglusest; 2) õiguslikust garanteeritusest; 3) eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste koosluse põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Nii kohtleb õigus alaealist soodsamalt kui täiskasvanut. Õigusteoorias tehakse vahet kahesugusel õiglusel võrdsustaval (ius commutativa) ja jaotaval (ius distributiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas nt kahjude hüvitamisel, jaotav õiglus aga riigi suhtumises kodanikesse. Õiguse garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu.
Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil. III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK 21. Inimväärikuse mõiste Nt. PS § 18 „Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.“– selle normi aluseks on inimväärikus. Iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus. Inimväärikus kui põhiseaduslik põhimõte kaitseb igaüht selle eest, et teda käsitatakse vahendina riiklike eesmärkide saavutamisel. 22. Õigusriigi tunnused Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 23. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte: horisontaalne ja vertikaalne võimude
Õiguse sisu jääb tagaplaanile. Eriti väärib õiguspositivistide seas esiletoomist H. Kelseni ,,puhas õigusõpetus". Õigus on Kelseni järgi inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selles kogumis. 1.5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: 1) õiglusest 2) õiguslikust garanteeritusest 3) eesmärgipärasusest Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt" vaid pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all
Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil. III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK 21. Inimväärikuse mõiste Nt. PS § 18 ,,Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele." selle normi aluseks on inimväärikus. Iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus. Inimväärikus kui põhiseaduslik põhimõte kaitseb igaüht selle eest, et teda käsitatakse vahendina riiklike eesmärkide saavutamisel. 22. Õigusriigi tunnused Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 23. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte: horisontaalne ja vertikaalne
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta
Õigus on headuse ja õigluse kunst. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. · Õiglus igaühele võrdselt vastavalt tema vajadusele võrdsetel alustel. Võrdne kohtlemine. Riik jagab õiglust: annanb mõnele juurde ja teiselt võtab ära. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. · Õiguskindlus e õiguslik garanteeritus riik peab looma mehhanismi, et kõikidele kehtivad samad õigused, ka neile, kes ei tea ise sellest midagi. Selleks loob riik 2 süsteemi: seadusandluse (kes ei saa aru, et ei tohi tappa, varastada jne, selle jaoks tuleb see kirja panna) ja kohtusüsteemi (mis tagab õiguse rakendamise, lähtub ainult õigusest). See peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. · Eesmärgipärasus viib tagasi õigluse juurde
valmimisjärgus on tema mobiiltelefoni remont, kuna puudub internetipõhine infosüsteem. Lisaks sellele süvendab probleemi hooldustööde vastuvõtjate pidev ülekoormus järjekorras ootavate klientide teenindamisel, kus telefoni teel infot soovivate klientidega ei ole aega suhelda; Strateegilise teeninduskontseptsiooni kvaliteedi dimensioonid ühtivad osaliselt Esmofoni ärifilosoofiaga. Usaldusväärsus on esimene kvaliteedi dimensioon Esmofoni teine põhiväärtus. Vastutulelikkus, mis on strateegilises teeninduskontseptsioonis defineeritud, kui tahe aidata kliente, on Esmofoni missiooniks. Eeltoodut saab faktiliselt pidada kokkusattumiseks, kuna ärifilosoofia väljatöötamisel ei oldud kursis Parasuramani poolt väljatöötatud kvaliteedi dimensioonidega. Teiselt poolt ei ole see 51
vertikaalsihist). Raami üldhälvete suurus sõltub konstruktsiooni kõrgusest ja postide arvust. Kõrgema ehitise kaldenurk vertikaalist on tavaliselt väiksem kui madalamal hoonel. Samuti ei ole tõenäoline, et raami kõik postid on ühes suunas ja ühepalju kaldu. Selle arvestamiseks kasutatakse vastavaid vähendustegureid. Varraskonstruktsiooni (raami) üldhälve = 0 h m 1 0 = - hälbe (algkalde) põhiväärtus 200 2 h = - kõrgusest h sõltuv vähendustegur h 2 h 1 .0 3 1 m = 0.5 1 + 1.0 - vähendustegur, mis arvestab m postide arvu reas
piiridega. See on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile. Õigusteadus on teadus õigusest, mis selgitab kehtivate normide sisu, töötab välja põhimõtted, doktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. (Kehtivas õiguses) Õigusteadus hõlmab kõiki teisi teadusi õigusest. 6. Õiguseidee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglusest, õiguslikust garanteeritusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Põhimõtteliselt sisaldab õiguskord kahte liiki õiglust: võrdsustav ja jaotav. Võrdsustav: Igaühele oma. Valdavalt eraõiguse valdkonnas. Nt toimib see kahjude hüvitamisel. Jaotav on igaühele oma. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigusrakendava tegevusega. See on õiguse idee, kus põimuvad õiguse tegelik sisu, tema üldkohustuslik
kasvab (Eestis on vastav trend alanud hiljuti ja paljud aspektid on seega veel avastamata). Formaalne- ja õiguspositivistlik lähenemine õigusloomele on hakanud kaduma ja modernsetel väärtustel põhinevad konstitutsionaalsed õigussüsteemid ja institutsioonid otsivad globaliseeruvas maailmas uut teoreetilist baasi. VII. Kontinentaal-Euroopa Õsüsteemi põhimõisted Õe idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglusest, õigluskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õkindlus peab tugevdama usaldust Õkorra vastu. Selle all mõeldakse heatasemelist Õe realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. See eeldab omakorda, et Õ ise oleks kindel, selge ja ühetähenduslik. Õ peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riikliku iseloomu omava Õtrakendava tegevusega. Õe eesmärgipärasus: Õ on tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Eesmärk leiab oma väljenduse Õnormides.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
