Erakorralistel juhtudes, kui Riigikogu ei saa v ei jõua kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused on presidendil õigus vastu võtta seadlusi. 3. Määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määrusi saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega vastavas seaduses peab olema vastav volitusnorm, millega antakse haldusorganile õigus määrust anda. On kaks volituse liiki: üldvolitus(põhiseaduses sätestatud kestev volitus) ja erivolitus(ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrust on õigus anda Vabariigi valitsusel, ministril, kohaliku omavalitsuse volikogul, Eesti Panga presidendil. Määrusandlusmahu järgi võib eristada 3 liiki määrusi: 1) intra legem määrused on halduse aktid, millega on administratsiooni volitatud täitma ja ellu viima seadust
Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjanduse põhiliigid. 1.1.6 Sidekriips pannakse, kui lausest jäetakse ära liitsõna korduv osa. Aias õitsesid õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud. (õunapuud, pirnipuud, kirsipuud, ploomipuud) 1.1.7 Loetelurühmade eraldamiseks kasutatakse semikoolonit. Kirjanduse zanrid on poeem, ballaad, sonett (lüürika); novell, jutustus, romaan (eepika); komöödia, tragöödia, draama (dramaatika). 2 KORDUVAD MÄÄRUSED 2.1 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis on lauses võrdsed ja vastavad samale küsimusele, eraldatakse need komade või sidesõnadega. Mart käib trennis esmaspäeval, teisipäeval ja reedel. (MILLAL? kõik kolm vastavad samale küsimusele) 2.2 Aja- ja kohamäärusi, mis hõlmavad üksteist, ei eraldata koma ega sidesõnaga. Tädi Maali elab Lääne-Virumaal Vinni vallas Kulina külas. (KUS? Iga määrus on enese täpsustus) 2.3 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis ühtlasi märgivad üht
ettepanekuid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni volituste suurendamise kohta, piirimaksu kui ebaõiglase konkurentsi ja kliimale kahjulike heitkoguste vähendamise vahendi kohta ning enne investeerimist kohaliku kogukonnaga konsulteerimise kohta. Järgmine päevakorrapunkt on keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel Bairbre de Brúni koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid C70035/2009 .
väljamakse tegijal on ametiasutuse kinnitus teenistujale makstava päevaraha suuruse kohta. Teenistuja lähetamisel välisriiki kauemaks kui üheks aastaks kohaldatakse välislähetustasu ja hüvitiste maksmisel Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1997. a määrust nr 47 «Teenistuja välislähetusse saatmise korra kinnitamine» (RT I 1997, 19, 309). Kui lähetuse tähtaega lühendatakse ja selle tegelik kestus kujuneb lühemaks kui üks aasta, siis eelnimetatud määrust ei kohaldata. Välislähetusse saadetud teenistujale makstakse välislähetustasu ning vastavate tingimuste korral hüvitatakse tema: 1) reisi- ja kolimiskulud 2) majutuskulud 3) alaealiste laste koolituskulud 4) tervisekindlustus ja ravikulud. Kulud hüvitatakse maksedokumentide esitamisel. Teenistuja välislähetusse saatmiseks on vaja tema nõusolekut. Hüvitised tasub ministeerium kooskõlas õigusaktidega. Kui koos teenistujaga elavad alaliselt
osales alates 1762. Aastani kõigis Venemaa keisririigi poolt peetud sõdades Sai Liivimaa kindralkuberneriks ja jäi sellesse ametisse kuni surmani Tegevus Liivimaa kubernerina 23.aprill 1765. aastal - talurahva õigus vallasvarale, mõisakoormised määrati kindlaks 29.aprill 1765. aastal - koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurtesse mõisadesse Kumbagi määrust ei täidetud täiesti korralikult, sest täielik kontroll mõisnike üle puudus. Tegevus Liivimaa ja Eestimaa kindralkubernerina 1775. aastal Katariina II poolt Balti kubermangude ehk Balti provintside kindralkuberner aastast 1783 Tema ajal moodustati Liivimaa kubermanguvalitsus Pooldas Balti erikorda, samuti püüdis parandada ka lihtrahva olukorda Rajas Võru ja Paldiski linna, parandas Liivimaa infrastruktuuri, tema algatusel loodi 1784 Tartu kivisild
veterinaarravimite, haiguste esinemise kohta, mis võivad vähendada loomse päritoluga toodete ohutust. Toidukäitlemishooned peavad olema puhtad ja heas seisukorras. Määrus nr 853/2004 - millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid Millist valdkonda antud seadus reguleerib? Käesolevas määruses kehtestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erinõuded toidukäitlejatele. Käesolevat määrust kohaldatakse jaetegevuse suhtes, kui tegevuse eesmärgiks on loomset päritolu toiduainete tarnimine teisele ettevõttele. Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline? Toidukäitlejad ei kasuta loomset päritolu toodete pinnalt pinnasaaste eemaldamiseks mingit muud ainet peale joogivee või kui määrusega (EÜ) nr 852/2004 lubatakse. Toidukäitlejad viivad turule loomset päritolu toote, mida on käsitsetud ettevõttes, mis on tunnustatud
Rapsiseemne õlisisaldus on 35– 45 %. Rapsiõli kasutatakse inimtoiduks ja biodiislikütuse valmistamiseks. Toiduõli on tavaliselt rafineeritud, et vähendada selle rääsumist hapniku toimel. Rapsiõlis on suhteliselt vähe küllastatud rasvhappeid ning rohkem küllastamata rasvhappeid; olulise osa moodustavad linool- ja linoleenhape. Seadus Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 513 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrust kohaldatakse õli, rasva ja nende segu suhtes ning toidu suhtes, millele on lisatud õli, rasva või nende segu ja milles sisalduva rasva üldkogus on üle 5 protsendi. § 2. Õli ja rasva ning neid sisaldava toidu koostisnõue eruukhappe sisalduse kohta Suurim lubatud eruukhappe sisaldus §-s 1 nimetatud toodetes on 5 protsenti rasvhapete üldkogusest. § 3. Analüüsimise meetod eruukhappe sisalduse kontrollimiseks (1) Eruukhappe sisaldus määratakse Eesti standardi EVS-EN ISO
said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse ooodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Määrused EL-i teisese õiguse aktide suhtes kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid, võrreldav riigi sees parlamendi poolt vastu võetud seaduse jõuga. Neid võtavad vastu Europarlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määrust tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult, selleks pole vaja mingeid siseriiklike kehtestamisprotseduure ning riikidel pole õigust avaldada ELi määrust oma seadusandlike aktide kogus. Direktiivid kõige olulisemad õigusaktid ELi liikmesriikide seadusandluse
Küsimused 1. Ministeeriumi osakond pöördus Vabariigi Valitsuse poole taotlusega muuta Vabariigi Valitsuse määrust, kuna see on vastuolus seadusega ja takistab osakonnal tulemuslikult täita talle seadusega pandud ülesandeid. Osakonna taotlus tagastati ministeeriumile. Miks ei asunud Vabariigi Valitsus menetlema osakonna taotluses toodud ettepanekut? Millisele õigusaktile tuginedes Te oma järelduse põhjendate. 2. Millistel juhtudel toimub riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele ja kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3
Materiaalõigus tähendab lepingu olemasolu ja menetlusõigus abinõud selle rikkumise vastu. Kui lepingut ei ole, kuid põhikirja kohaselt võib see jõustuda, siis on tegemist menetlusõigusega. Seda reguleerib lex fori. 3)Määrused Brüssel I ja Brüssel I-bis, põhimõtteliselt-millega on tegemist? BRÜSSEL I on 22.dets 2000.a vastu võetud määrus, mis reguleerib kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades. Määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes. Ei kohaldata ka: ● Sotsiaalkindlustuse suhtes; vahekohtu suhtes; füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes; pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute
Estonian Business School Õiguse ja avaliku halduse õppetool KODUTÖÖ Variant 8 Liina Kivastik BEB 1 Õppejõud Maarja Murumägi Tallinn 2012 Küsimused 1. Ministeeriumi osakond pöördus Vabariigi Valitsuse poole taotlusega muuta Vabariigi Valitsuse määrust, kuna see on vastuolus seadusega ja takistab osakonnal tulemuslikult täita talle seadusega pandud ülesandeid. Osakonna taotlus tagastati ministeeriumile. Miks ei asunud Vabariigi Valitsus menetlema osakonna taotluses toodud ettepanekut? Millisele õigusaktile tuginedes Te oma järelduse põhjendate. 2. Millistel juhtudel toimub riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele ja kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3
KÜSIMUSED määruse ,,Hea laboritava nõuded ja kord" kohta 1. Milline seadus on nimetatud määruse aluseks? Määrus ,,Hea laboritava nõuded ja kord" kehtestatakse Kemikaaliseaduse alusel 2. Millistes valdkondades rakendatatkse nimetatud määrust? Hea laboritava nõudeid ja korda rakendatakse Kemikaaliseaduse kohaselt kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine, söödalisandi või tööstuskemikaali koostisse kuuluva katseaine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul laboris. Head laboritava kohaldatakse uuringutele, mis viiakse läbi laboris, kasvuhoones või välitingimustes. 3
§90. Volitusnorm - (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. (2) Kohaliku elu küsimuse korraldamiseks võib kohaliku omavalitsuse organ anda määruse volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt. §91. Edasivolitus - (1) Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise teisele haldusorganile edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud.(2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud valla- või linnavolikogu ainupädevusse, võib valla- või linnavolikogu määruse andmise edasi volitada valla- või linnavalitsusele. §92. Määruse vorm - (1) Määrus antakse kirjalikult
Asutav kogu . Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta
hakkas see langema ja tänaseks on see langetatud riigi poolt 4,9%-ni. Põllumajandusvormidest on enim levinud hilisagraarne tootmine riisi-, hirsi-, maisitalud, põhitootjaks talud. Teiseks industriaalne piimakarjatalud, rantsod, istandused, teraviljatalud, loomakarjad ja kolmandaks postindustriaalne mahepõllundus. Põllumajandusministeerium kombineeritud piiril on kasutanud riigieelarvelist väljamaksete määrust ja haldusprotsesse, et toetada kodumaist toodangut. Valitsus kasutab hinnavahetoetusi, riisi diversiooni programmi riski kindlustus toetusi ja varude hoidmis poliitikat.Hinnavahetoetust, hinnasihti ja tegelikku turuhinda aitavad tasakaalus hoida juurde maksmine riigi poolt. Sellised programmid on olemas veiselihal, vasikatel, sojaubadel, ja sealihal. Põllumajanduskultuuridel ja loomadel on olemas kindlustus, mille maksab riik, kui taimi või loomi on tabanud haigus/kahjustus.
13. Seadlus on a) riigipea poolt antav õiguse üldakt; b) riigipea poolt antav õiguse üksikakt; c) riigipea poolt antav õigustloov akt. 14. Määrus a) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone, kuid ei loo ise uut õigust; b) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone luues seega ise uut õigust; c) on õiguse üksikakt, mille annab välja kohtuvõim. 15. Määruses on nõutav volitusnorm. Volitusnorm a) näitab, kes on määruse rakendamiseks volitatud (st kes võib määrust ellu viia); b) näitab, kes on määruse loomiseks volitatud (st kes võib määruses sisaldavaid õigusnorme sõnastada). 16. Rahvusvahelised õigusallikad a) on siduvad riikide vahel, so riigi kodanikele nad õiguseid ja kohustusi ei tekita; b) on siseriiklikele õigusaktidele alluvad õigusaktid (so nad ei tohi minna vastuollu siseriiklike õigusaktidega); c) on konventsioonid, hartad jm rahvusvahelised lepingud, mille sõlmimise kord
volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. Muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades - riikideülene õigus. Määrustega tekitatakse otseseid õigusi ja kohustusi nii liikmesriikidele kui ka nende kodanikele. 2. Direktiivid (directives) · On kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud. Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena) Nende eesmärgiks on riikide
• Otuseid Seadlus annab Vabariigi President ja ainult erakorralistes tingimustes. Seadus ja seadlus on võrdsed. Vab.President seadlusega ei saa muuta riiklike makse ega ka konkteetset aasta eelarvet. Kontra signaturi põhimõte: 1)president 2)riigikogu esimees 3)peaminister Enne ei saa seadust vast võtta, kui need 3 meest pole oma allkirja andnud. Määruse puhul on oluline see, et üldjuhul antakse määrus seaduse alusel ja täitmiseks. St, et määrust ei saa anda, kui seadus ei näe ette. Määrusi annavad Vabariigi Valitsus, ministrid(ainult see,kes juhib ministeeriumi),kohalike omavalitsuste valla või linnavolikogu ja linna- või vallavalitsus. Üldaktid sisaldavad alati õigunorme. Nad ei ole kellegile kunagi konkreetselt suunatud. Üldiselt kõigile kohustuslik. Üksikaktid e. individuaalaktid Seadused on ainukesed asjad, mida võetakse vastu. Seadusi ja määrusi antakse. Õigussuhtes on oluline: • Isikute vahel
2) linnade kasv 3) kaubanduse/tööstuse kasv 4) sotsiaalse kihistumise suurenemine · 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Eestis mässud ja rüüstamised · Märts 1917 eestlaste demonstratsioon Petrogradis ja määrus Eestimaa Kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa Kubermang (v.a. Narva) ja Liivimaa Kubermangu põhjaosa üheks rahvuslikuks kubermanguks. · Pingekolded Eestis 1917. aastal pärast määrust: 1) eesti keelne asjaajamine kuulutati välja, vene ametnikud kaeblesid. 2) Uued võimud tahtsid olukorda normaliseeruda ja revolutsioonilisi nõukogude jõudusid piirata. Eriti pingeliseks kujunes Maapäeva valimine. 3) taheti luua Eesti rahvusväeosa. Venelased olid marus · Eesti Päästekomitee: Konstantin KONIK, Konstantin PÄTS ja Jüri VILMS. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Koostati ISESEISVUSMANIFEST
3. puudub 3.4. Dokumentide väljasaatmine 4. Dokumentide haldamine 4.1. Dokumentide registreerimine ja hõlmamine 4.2. Dokumentide liigitamine ja dokumentide loetelu koostamine 4.3. Asjaajamisest väljunud dokumentide arvestus ja hoid 4.4. puudub 4.5. Arhivaalide hävitamine Küsimustele vastamine: 1. Kõik õigusaktid, mis võeti aluseks on kehtivad, kuid on toimunud mõned muudatused pärast aastast 2012. Määrused nr 80 ja 308 kehtivad, määrust nr 131 pole leida, ilmselt see enam ei kehti. Standart EVS 8821:2006 om kehtetu. Uus version on EVS 8821:2013. 2. Kunda Ühisgümnaasium on järgitud: 1.AÜA nõuded Näided: "Dokumendi tekst/sisu peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav ja Võimalikult lühike." (AÜA §10 p 2) "Dokumendi kohustuslikud elemendid on: 1) autor; 2) kuupäev; 3) tekst (sisu); 4) allkirjastaja(d). " (AÜA §12 p 2) 2. AvTS nõuded:
VÕS §113. Jah, töötandja peab iga viivitatud tööpäeva eest maksma töötajale viivist väljamaksmata summalt töötaja nõudel. 7. Mis järgmistest on töötasukomponentideks (arvestatakse keskmise töötasu hulka): TLS §29 lg 8. Vastavalt „kesmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ §2 lg 1 võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse kõik töötasuna teenitud summad. Lähetustasu Haigushüvitis Puhkusetasu Boonustasu Jõulupreemia 8. Uuri “keskmise töötasu” määrust – kui 31.12. tekkis keskmise töötasu arvestamise vajadus – mis perioodid/päevad arvestuses rolli mängivad? TLS §29 lg 8. KESKMISE TÖÖTASU MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD §2 lg 2. Arvestuses mängivad rolli eelneva kuue kuu ehk siis juuni kuni novemberi kalendripäevad, töötasuna teenitud summad. Kalendripäevadest arvestatakse maha haiguspäevad, puhkusepäevad ja riigipühad. 9. Kas streikimise aja eest on töötajatel õigus töötasu nõuda? Kas
tarnitud kaubad), välja arvatud juhul, kui kaupadele on märgitud või lisatud päritolutähis. Juhul kui kaupu esitletakse tarnimiseks ja päritolutähis edastatakse alles pärast tarnimist, peab tähis olema samuti kaupade juures. Päritolutähis peab olema selge ja loetav, see ei tohi olla mingil viisil peidetud ega varjutatud ega muul viisil pildi abil või muidu märkamatuks muudetud.) Ühendkuningriigi valitsus arvas et vaidlustatud määrust kohaldatakse üksnes jaemüüjate suhtes ja seega on võimalik mõju impordile liiga juhusliku olemusega, et seda võiks arvestada artikli 30 võimaliku kohaldamise puhul. (Ühendkuningriigi kaitse piirdus peamiselt kahe argumendiga, mille ta oli esitanud kohtusse juba pöördumisele eelnenud menetluse jooksul. Esiteks väidab ta, et määrus on riiklik meede, mida kohaldatakse ühtviisi nii imporditud kui ka kodumaiste toodete suhtes ning mille mõju
reguleeritaks ühenduse õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav. Käesoleva määruse reguleerimisala peab hõlmama kõiki peamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgelt määratletud asjade." Brüssel I-bis määruse eesmärgiks on parandada ja soodustada kohtuotsuste ringlust ning edasi arendada juurdepääsu õigluse saavutamisele. Brüsseli I määrus, mis kohaldub kõikides tsiviil- ja kaubandus vaidlustes. Määrust ei kohaldata nendes tsiviil vaidlustes, mis on määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt määruse kohaldamis alast välja jäetud (nt isiku põlvnemise või õigus- ja teovõime üle käivad vaidlused, abieluvara jagamise vaid-lused, pärimis vaidlused), ning vaidlustes, mida käsitlevad mõned teised Euroopa Liidu määrused. Siinkohal tasub rõhutada, et alates 10. jaanuarist 2015 peavad Eesti kohtud lähtuma Brüsseli I määruse uusversioonist, mis on
“ Töölepingu seadusest pärineb. Tekst: Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. 10. Kas olete Riigi Teatajat varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem kasutanud. Otsisin infosüsteemi teemal. Leidsin sellel teemal 33 määrust. Tundub keeruline otsimine, arvestades esimest küsimust. Pealkiri: infosüsteem ESTLEX - http://www.estlex.ee/index.php 11. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Riiklike peretoetuste seadus jõustus 01.01.2002. Igakuiselt makstavad peretoetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ja
Veo eest tasumine. · Veo ja veoga kaasnevate teenuste eest tuleb reeglina tasuda saadetise üleandmise hetkeks. · Kiiresti riknevate või väheväärtusliku saadetise veokulud tuleb tasuda ettemaksu korras. Nõuete esitamine. · Pretensioonide ja nõuete esitamisel lähtutakse võlaõigusseaduse ja CMR konventsiooni poolt kehtestatud korrast. Euroopa nõukogu ja parlamendi määrus nr 561/2006. Määrus käsitleb juhi sõidu-ja puhkeaega. Kohaldamine. · Käesolevat määrust kohaldatakse autoveo korral, ille puhul on tegemist: a) Kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni, või b) Reisijateveoks kasutatavate sõidukitega, rohkem kui üheksa inimese veoks, juht kaasa arvatud. · Määrus kehtib Ühenduse piires. 2 . käesolevat määrust kohaldatakse sõltumata sõiduki registreerimise riigist autovedude suhtes, mida teostatakse: · Üksnes ühenduse( euroopa liit) piires.
töötaja tervist ja töövõimet. Töötervishoiu arst töötab töötervishoiuteenuseid osutavas asutuses Tööõnnetused on Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal, kodust tööle/töölt koju juhtunud õnnetused pole tööõnnetused. Kes peavad uurima tööõnnetust (vt. määrust "Tööõnnetuste ja kutsehaiguste teavitamise, registreerimise...., Tööinspektsiooni kodulehelt)? Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi, surmaga lõppenud õnnetusi uurib tööinspektor, vajaduse korral uurib ta ka teisi tööõnnetusi Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral? Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest.
DOKUMENDIHALDUSE KORRALDAMINE ASUTUSES Töö eesmärk: tutvuda asjaajamist/dokumendihaldust reguleeriva riikliku normdokumendiga ja mõista dokumendi juriidilist keelt. Töö käik: töö tegemiseks moodustage rühmad, kuhu kuulub 4-5 üliõpilast. Ülesanne: kasutades Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrust nr 80 «Asjaajamiskorra ühtsed alused» leidke vastused alljärgnevatele küsimustele (määruse teksti sõna-sõnaline kopeerimine ei ole lubatud): 1) Mis on dokumendiringluse kord ja miks on seda asutuses vaja? · Kindel nõu eri dokumendirühmade liikumisele alates nende loomisest ja kuni väljasaatmiseni või arhiivi üleandmiseni. · Dokumendiringluse eesmärk on piirata dokumentide põhjendamatuid ümberpaigutusi. 2
avalikes või liikmeskonna tarbeks ettenähtud kohtades. Jne. Teises peatükis on kirjutatud arvuti nõuetest, et teda võiks tunnistada kasutuskõlbulikuks. Kolmas peatükk räägib arvutiklassist ja kõigest sinna juurdekäivast: asend, pindala, valgustus jne. Neljas peatükk annab nõuded sisustusele. Viiendas peatükis on kirjas õpitegevuse nõuded ja kuuendas on rakendamiseks vajalikud nõuded. Arvutivõrkude ja nende kaitsmise jms. kohta on kirjutatud mitu määrust mis annavad ette kindlad tingimused ja nõuded näiteks salasõnade, isikuandmete ja muu salajase info edastamise ja kirjutamise nõuded. Üks turvalisuse seadusandlusest on digitaalne allkiri ja kõiksugused sertifikaadid. Kuna digiallkirja kasutamine on suurenenud siis on ka sellekohta kirjutatud üles vajalikud seaduseread. Näiteks üks lõik: § 2. Digitaalallkiri
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaa...
Kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. Reguleerimisala Käesoleva määruse eesmärk on ohjeldada, vältida ja seeläbi vähendada protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid.Käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuse protokolli A- lisas loetletudfluoritud kasvuhoonegaaside suhtes. Käesoleva määruse I lisas loetletakse käesoleva määrusega praegu hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaasidkoos nende globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Pidadessilmas Kyoto protokolli artikli 5 lõikega 3 ettenähtud muudatusi, milleühendus ja selle liikmesriigid on heaks kiitnud, võib I lisa läbi vaadata ja seda vajaduse korral ajakohastada.
(edaspidi ekstraheerimislahusti) ainet ja ainete segu, mida kasutatakse toidu või selle komponendi, kaasa arvatud saasteaine, lahustamiseks ekstraheerimisprotsessis toidutoorme, toidu või nende koostisosa või komponendi töötlemisel ning mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad vältimatul põhjusel sisalduda toidus või selle koostisosas. [RT I 2004, 11, 65 - jõust. 08.03.2004] Käesolevat määrust ei kohaldata ekstraheerimislahustite suhtes, mida kasutatakse lisaainete, vitamiinide ja muude toidulisandite valmistamisel, välja arvatud käesoleva määruse lisas toodud lisaained, vitamiinid ja muud toidulisandid. Lisaainete, vitamiinide ja muude toidulisandite kasutamine ei tohi põhjustada tervisele ohtlikku ekstraheerimislahustijääkide sisaldust toidus. [RT I 2004, 11, 65 - jõust. 08.03.2004] Ekstraheerimislahustit tuleb kasutada viisil, mis ei saasta toitu. Toidus kasutada lubatud
Sügava ja täidlase maitsega, 100% Arabica kohv Lõuna ja Kesk- Ameerikast. Magus ja täidlane kohvisegu kerge poolmõru šokolaadi järelmaitsega. Sobib suurepäraselt Cafe Lattena kui ka kangema Cappuccinona tarbimiseks. Valmistamiseks vajalik spetsiaalne kohvimasin. 2.3 Kaupade märgistuse nõuded 1. peatükk KOHVIEKSTRAKTI JA SIGURIEKSTRAKTI KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING MÄRGISTAMISE ERINÕUDED § 1. Üldsätted (1) Määrust kohaldatakse kohviekstrakti ehk lahustuva kohviekstrakti ehk lahustuva kohvi (edaspidi kohviekstrakt) ja siguriekstrakti ehk lahustuva siguriekstrakti ehk lahustuva siguri (edaspidi siguriekstrakt) kohta. (2) Määrust ei kohaldata toote café torrefacto soluble kohta. § 2. Kohviekstrakti koostis- ja kvaliteedinõuded (1) Kohviekstrakt koosneb röstitud kohviubade vesiekstrakti kontsentreerimisel saadud
Olgal Terril valmis aastatel 19451950 sari väiksemõõdulisi kompositsioone, mille aluseks on mõtisklused vägivallast ja kurjategija-ohvri suhete analüüs. Töös "Hirm" annab Terri psühholoogiliselt täpse käsitluse inimesest, kelle jaoks on hirm elu lahutamatu osa. Eesti kunstnikelt nõuti selget piiritõmbamist oma kodanliku mineviku ja sotsialistliku realismi vahel pärast ÜK(B)P Keskkomitee 1948. aasta määrust, mis mõistis karmilt hukka sotsialistlikule realismile võõrad apoliitilisuse ja ideetuse ilmingud. Kunstnikud puutusid määrusele järgnenud aastatel kokku stalinliku kultuuriterrorismi kogu võimalusteskaalaga, mis toimus paralleelselt sotsiaalse katastroofi sundkollektiviseerimise ja 22 000 riigivastaseks elemendiks kuulutatud tsiviilisiku Siberisse deporteerimisega. Ekspositsioonis näeb joonistusi laagrielust Siberis, mida Ülo
Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim. Seadused jõustuvad Eestis 10 päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole määratud teisiti. Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. 6. õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide põhkal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 1) õigussuhte subjekt juriid. või füüs. isik
Varajane sekkumine Soomes Sirle Veider Referaadi teemaks on varajane sekkumine meie põhjanaaberriigis Soomes. Esmalt antakse ülevaade olulistest varajase sekkumise alastest õigusaktidest ja poliitilistest muudatustest enne ja pärast 2004. aastat, seejärel tutvustatakse Soome varajase sekkumise süsteemi üldisemas mõttes ning kitsamas tähenduses saab sellest aimu väikelapse psüühikahäire näite varal. Soome on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri üks liikmesriikidest. Agentuuri poolt koostatud raporti järgi oli Soomes enne 2004. aastat seitse seadust/määrust, mis käsitlevad kas vähemal või rohkemal määral varajast sekkumist. 1972. aastal anti välja rahva tervise seadus, millele järgnesid laste päevahoiu seadus (1973), vaimse puudega inimeste eriteenuste seadus (1977), sotsiaalhoolekandeseadus (1982), puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, ...
Majas on olemas sundventilatsioon, mille põhiseade asub esimese korruse abiruumis. Lisaks on võimalik tube ventileerida ka akende kaudu. 7. ELEKTRIVARUSTUS Välisvõrgud projekteeritud vastavalt tehnilistele tingimustele. Hoonesisene elektrivarustus lahendatud eraldi projektiga. Elekrijuhtmestik paikneb seinasiseselt. Liitumispunkt, peakaitse ja mõõtesõlm asuvad posti küljes elektrikilbis. 8. TULEOHUTUS Projekteerimisel on järgitud Vabariigi Valitsuse määrust nr.315 ,,Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" ja Eesti Standard EVS 812:3-2002 ,,Ehitiste tuleohutus" osa 3 ,,Küttesüsteemid" nõudeid. Elamu tulepüsivusklassiks on TP3. Põlevad ehituskonstruktsioonid peavad olema 100 mm kaugusel suitsulõõri välispinnast, vahe täidetakse tulekindla kivivillaga. Puuküttega kamin paikneb 1. korrusel. Kolle varustatakse nõuetekohaselt metallist uksega.
Hea laboritava nõuded ja kord 1. Milline seadus on nimetatud määruse aluseks? Kemikaaliseadus. 2. Millistes valdkondades rakendatakse nimetatud määrust? Seda rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine, söödalisandi või tööstuskemikaali koostisse kuuluva katseaine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul laboris. 3. Kirjelda oma sõnadega missugused on labori juhtkonna kohustused Labori juhtkonna peamiseks ülesandeks on kontrollida, et labor tegutseks hea laboritava kohaselt
ülekulusid, nt: · toetust kaubaveoteenustele ja tegevuse alustamiseks veoteenuste puhul; · toetust, mis on seotud tootmisvahendite ladustamise piirangute, nende hoolduse ning inimkapitali ebapiisavusega kohalikul tööturul. Lõppsätted Määrus ei mõjuta enne jõustumist heaks kiidetud toetuste andmist. Määruses (EÜ) nr 1783/99 esitatud nõuded jäävad kehtima, kuid nimetatud määrus tunnistati kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 ja see tuleks uuesti läbi vaadata hiljemalt 31. detsembril 2013.
Jah 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kemikaaliseadus 20. Mille alusel kemikaali identifitseeritakse? REACH määruse alusel. 21. Mis on ohtlik ettevõtte? Ohtlik ettevõtte on koht, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses. 22. Mida sisaldab kemikaali pakendi märgistus? REACH määrust 23. Kust saab kemikaali ohutuskaardi? Ohutuskaart koostatakse vastavalt REACH-määrusele Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 25. Millised on nõuded töötaja töötoolile ning töölauale? Nõuded toolile Nõuded lauale · ... töötool peab olema · ... töölaud või pind
ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1» muutmine Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RT I 2006, 19, 155 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I 2006, 19, 155 , Entry into force: 01/07/2006; Reference: (MNE(2006)53046) Käesolev määrus kehtestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötaja kaitseks töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite eest. Määrust kohaldatakse kõigile töödele, mida tehes töötajad on või võivad olla ohustatud bioloogilistest ohuteguritest. 3. Direktiiv 2004/37/EC – Kartsinogeenid ja mutageenid töökohal Direktiivi eesmärgiks on kaitsta töötajaid tervise- ja turvalisusriskide eest vähitekitajate ja mutageenide eest. Tööandja kohustused: Tööandja peab hindama ja kontrollima ohtlike ainetega kokkupuutumise riski töökohal. Tööandja omab nimekirja töötajatest, kes ohtlike ainetega
piiramiseks. Volituse eesmärgi, sisu ja ulatuse sätestamine seaduses on vajalik selleks, et igaüks saaks aru, missugust halduse üldakti tohib anda. 84. Milliste küsimuste reguleerimist ei saa Riigikogu delegeerida valitsusele? Riigikogu ei tohi volitada täitevvõimu reguleerima küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega (nt PS § 104 lõikes 2 ja §-s 113 ettenähtud küsimused). 85. Määruse andmise tingimused – mida tähendab, et valitsus tohib anda määrust „seaduse alusel ja täitmiseks“? Andes määrust seaduses sisalduva delegatsiooni- ehk volitusnormi alusel, peab Vabariigi Valitsus ja ministrid pidama kinni järgmistest nõuetest: 1) Määrust andma volitatud organil on kohustus seaduse rakendamiseks vajalik määrus anda. 23 2) Määrust andma volitatud organil on kohustus jälgida kehtivate määruste kooskõla uute seadustega.
(anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt või täielikult ühele või mitmele teisele ametnikule, vabastades nad vastavalt kas osaliselt või täielikult nende oma ülesannete täitmisest) asendab puuduvat ametnikku, säilitatakse tema senine palk. Kui asendatava ametniku põhipalk on suurem, siis makstakse asendavale ametnikule suuremat põhipalka, võttes arvesse asendavale ametnikule antud asendatava ametniku ülesannete mahtu. 6. Uurige palun “keskmise töötasu” määrust! Kui 30.09. tekkis keskmise töötasu arvestamise vajadus – siis mis perioodid/päevad/kuud keskmise töötasu arvestuses rolli mängivad? Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2: keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus.
ning muul viisil teabe edastamise kord”, mis alates 13. detsember 2014 asendub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1169/2011 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006 (toitumis-ja tervisealased väited) - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 432/2012 (lubatud tervisalaste väidete nimekiri) - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1333/2008 (toidu lisaained) - Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006 (saasteainete piirnormid toiduainetes) Millised tooted võivad kuuluda ravimite alla? Toidulisand võib osutuda ravimiks juhul kui: toode sisaldab taimi, mis on Ravimiameti kodulehel ravimina määratletud raviomadustega ainete ja taimede nimekirjas; toote päevane annus sisaldab vitamiini või mineraaltoitainet üle 100% soovitatavast
Veeseadusest tulenevad määrused Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 ,,Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed" Määrus nr 99 (1) Määrusega kehtestatakse nõuded reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta, nõuete täitmise kontrollimise meetmed ja reostusnäitajate piirmäärad. Määrust ei kohaldata heitvee laevalt merre juhtimisele. Määrus nr 99 (2) Reostusallika reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (edaspidi ie) ja arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. Reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulk...
Art 4: millises menetluses võib kasutada? P-d b ja c – võiks olla täpsem sõnastus. Art 6: Euroopa uurimismäärse koostamise ja edastamise tingimused. Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse koostada üksnes juhul, kui ta on veendunud, et täidetud on järgmised tingimused: - Euroopa uurimismääruse koostamine on artiklis 4 osutatud menetluse puhul vajalik ja sellega proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava ja süüdistattava õigusi ning ... Kui määrust täitval asutusel või ametiisikul on alust arvata, et lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, võib ta konsulteerida taotleva asutuse või ametiisikuga Euroopa uurimismääruse täitmise olulisuse üle. Art 9: tunnustamine ja täitmine. Määrust täitev asutus või ametiisik tunnustab kooskõlas käesoleva direktiiviga edastatud Euroopa uurimismäärust ilma täiendavate formaalsusteta ja tagab selle täitmise samal viisil ja sama korra kohaselt nagu siis, kui asjaomast
selgitada sellega, et hetkel pole Eestis välismaalasi, kellele oleks antud rahvusvahelist kaitset uue seaduse alusel ning samuti neid, kes sooviksid pöörduda tagasi oma päritoluriiki. Ilmselege, et siiski nimetatud määrused tuleks vastu võtta lähemal ajal ja vältida võimalikke ootamatuid olukordi kui vastav taotlus esitatakse. 2.2 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse rakendamiseks olid välja töötatud ka mitu siseministri määrust: Varjupaiga ja elamisloa taotluse, ajutise kaitse alusel esitatava elamisloa taotluse ning elamisloa pikendamise taotluse vormid, kehtestatud 21.12.2006 määrusega nr 67; Varjupaigataotleja tunnistuse vorm ja sellele kantavate andmete loetelu, kehtestatud 04.08.2006 määrusega nr 52; Reisiloa vorm ja sellele kantavate andmete loetelu, kehtestatud 14.07.2006 määrusega nr 48; Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametiruumide sisekorra eeskiri, kehtestatud 07.07.2006 määrusega nr 47. 2
mai 2009, toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete kohta), 284/2011 (Komisjoni määrus (EL) nr 284/2011,22. märts 2011, Hiina Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarveteimpordi eritingimuste ja üksikasjaliku korra kehtestamise kohta) 321/2011 (Komsjoni rakendusmäärus (EL) nr 321/2011, 1. aprill 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr10/2011, et piirata bisfenool A kasutamist imikute plastist lutipudelites). Valdkonda reguleerib veel ka Pakendiseadus. TKM -oht tervisele! Selleks, et materjalid/esemed oleksid inimese tervisele ohutud, on lubatud toiduga kokkupuutumisel nendest toitu üle kanduda väga väikekogus materjali osakesi. Kui materjaliosakesi on toidus lubatust rohkem, siis võivad need pideva tarbimise tulemusena hakata organismis kogunema ja aja möödudes organismi mõjutama.
märkuses ka andmed muutva akti liigi, numbri ja avaldamismärke kohta, näiteks: nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.07.2000, lk 1–112), muudetud direktiiviga 2005/77/EÜ (ELT L 296, 12.11.2005, lk 17). (5) Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Euroopa Liidu määrust ja otsust normitehnilises märkuses ei esitata. § 28. Viitamine (1) Seaduseelnõus ei taasesitata muu seaduse ega sama eelnõu teist sätet, vaid viidatakse sellele. (2) Otsene viide on viide sama seaduseelnõu või muu seaduse sättele või muule struktuuriosale või Euroopa Liidu õigusakti sättele või muule struktuuriosale. (3) Kaudne viide on viide kohaldatavale õigusharule, -instituudile, õigusakti liigile või
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna jär...
70 päeva eest hüvitist. 17 Pärast lapsendamist f) Toetused: ·) Sotsiaalkindlustusamet (pensioniametid) määravad kohtumääruse alusel peretoetused, lapsendamistoetuse ja vanemahüvitise (alla 1,5-aastase lapse lapsendamisel): isiklikult kohale minnes või interneti teel; pensioniamet ei tohi nõuda lapsendamise määrust ega selle koopiat toimikusse. ·) Kohalik omavalitsus võib maksta sünnitoetust. g) Lasteaed ja kool: ·) Lasteaiakoha saamiseks või kooli vastuvõtmiseks tuleb teha avaldus lapse nimekirja panemiseks. ·) Lasteaia ja kooli valik on lapsevanemale vaba. 18 Pärast lapsendamist h) Kodakondsus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
