korteriomandit.Hüpoteegi võib seada ka ühishüpoteegina (vt AÕS §359 jj). St. hüpoteek seatakse mitmele kinnisasjale Hüpoteegipidajaksvõib olla (teatud) füüsiline või juriidiline isik (mitte teise kinnisasja igakordne omanik). Hüpoteegipidaja ja nõude võlausaldaja ei pea olemaüks ja sama isik. OMANIKU ÕIGUSED koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena (siiski kaotab käsutusõiguse sundenampakkumise ja -valitsemise puhul keelumärke kandmisel kinnistusraamatusse), Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu. Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis
32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult, st see õigus kehtib igaühe suhtes. Suunatud kõigi kolmandate isikute vastu nimetatakse absoluutseks õiguseks. Asjaõigus tagab omanikule sisuliselt kaitse rünnete eest tema varale, st tagab eraomandi puutumatuse
Hüpoteegipidaja(võluusaldaja) on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse. Omanik on hüpoteegi omanik ja ta ei pea tingimata olema võlgnik. Kui tema pole võlgnik, siis tema annab hüpoteegipidajale lubamist hüpoteegi kasutada. Kuna tagavat nõuet pole vaja, siis pole hüpoteegi seadmisel seda vaja ei kindlaks teha ega ka kinnistusraamatusse kanda(mitteaktsessoorsus). Hüpoteegi tingimused: · Kinnistusraamatus peab olema hüpoteegipidaja ja h.rahali väärtus · Asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud · On otstarbekas, kui hüpoteegipidaja ja omanik ise määravad lepingus kindlaks, mida nad loevad konkreetse kinnistu puhul korrapäraseks majapidamiseks(selleks, et vältida väärtuse vähenemise).Kui see tingimus pole tagatud, siis võib hüpoteegipidaja nõuda rahuldamist · Hüpoteegipidajal on seadusega võimalus võtta omaniku tegevus vaatluse ja järelevalve alla,
kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad. 1. Kas kinnistu jagamine ja kaasomandi lõpetamine eespool toodud viisil on võimalik? 2. Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt sõlmida? 3. Kas kasutuskorra kohta saab teha märke kinnistusraamatusse? 4. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamiseks on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek? 5. Kas hüpoteegi saab jagamisel kanda üle A-le kuuluvale kahele korteriomandile ja B-le kuuluvale korteriomandile ühishüpoteegina? 6. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamisel on vajalik AS Elion Ettevõtted nõusolek? 7. AS Elion Ettevõtted kaabel paikneb korteriomandite kaasomandiosa koosseisu kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi
Registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris (nt sõiduk). Kaks liiki panti: * vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant; * kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant Kinnispant ehk hüpoteek. Isikul, kelle kasuks kinnispant ehk hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb 3 subjekti: hüpoteegipidaja (isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse); võlgnik (Hüpoteegi puhul on võlausaldajaks hüpoteegipidaja, kellele kuulub hüpoteek, mis tagab tema võlaõiguslikku nõuet võlgniku vastu); omanik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegipidajal on õigus nõuda vastavate tingimuste saabudes, s.o tavaliselt hüpoteegiga tagatud nõude mitterahuldamise korral, võlasumma tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud rahast ja
mõttetuks. Ka siis, kui vastuses poleks tähelepanu juhitud lepingu punktile 4, oleks tulnud apellatsioonikohtul selles osas seisukoht võtta, sest see kuulus hagi alusesse ja apellatsioonikohus ei või jätta hagi rahuldamata, võtmata seisukohta kõigi asjassepuutuvate hageja väidete osas. Eespool nimetatud lepingu p 4 kohaselt olid ühishüpoteegiga tagatud kõik nõuded, mis tulenevad omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, sh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused. Pooled on õigustatud kokku leppima, millised nõuded on konkreetse hüpoteegiga tagatud, kui kokkulepe ei kahjusta kolmandate isikute õigusi. Sellist õigust ei välistanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕS § 346. 1. juulist 2003. a jõustunud muudatusega lisati
Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. 41. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused Koormatud kinnisasja omanik võib hüpoteegi seada enda kasuks. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. 42. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine
eluealõpuni. Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 0. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamatust - kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus 2. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. 3. Missuguseid planeeringu liike teate? Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine;
• Lõpetamine Asjaõiguse lõpetamisega on tegemist siis, kui õiguse lõppemine toimub õigustatud isiku õigust lõpetava tahteavalduse alusel ja vastava kande kustutamisega kinnistusraamatus. Seaduses on sätestatud vastav üldine regulatsioon piiratud asjaõiguste jaoks (vt AÕS § 642). Õigustatud isikuks on piiratud asjaõiguse omaja, s.t isik, kellel on õigus käsutada lõpetatavat õigust. Hüpoteegi lõpetamisel on selleks isikuks hüpoteegipidaja, kasutusvalduse lõpetamisel kasutusvaldaja jne. Kolmanda isiku kasuks koormatud piiratud asjaõiguse lõpetamisel (nt hüpoteegiga koormatud hoonestusõiguse lõpetamine) on täiendavalt vaja ka lõpetatavat õigust koormava õiguse omaja kui lõpetamisest puudutatud isiku nõusolekut (vt KRS § 341 lg-d 1 ja 2). Kinnisasja omanik võib lõpetatava hoonestusõiguse säilitada omanikuhoonestusõigusena (vt AÕS § 245) ning hüpoteegi omanikuhüpoteegina (vt AÕS §-d 329 ja 349).
HÕ lõppedes peaks maja omanik maja ära viima või kui ta seda ei soovi, siis peab kinnistu omanik maja kinni maksma. Kui ostan ... aastase hoonestusõiguse, siis võib olla, et saan ka maa ära osta, kui nii on lepingus kirjas. HÕ = kinnisasi saab hüpoteeki seada, aga see peab olema I jrk hüp hoonestusõigusele Hoonestusõiguse lõppedes kui on hüpoteek peal, siis lõpeb ka hüpoteek, kuna hüpoteek oli ju hoonestusõigusele. HÕ-le hüpo sedamine võib kahjustada hüpoteegipidaja huve. ??????????????? Ostueesõigus Kaasomanikele peab müügist teatama müüja, aga kuna kahju kannatab ostja, siis on mõistlik, et kaasomanike allkirjad müügist teavitamise kohta, kogub ostja. Ostjal oleks õigem sõlmida algul notariaalne võlaõiguslik o.-m- lep. ja võtta enda ärakirja tagaküljele 2 kuu jooksul kaasomanikelt allkirjad. Kaasomanikul on 10 aastat aega terroriseerida oma kaasomandiosa müüa soovivat naabrit, kui
intellektuaalse omandi vormi. 36. Mis on kinnispant? Kinnispant on kinnisasjale seatud pandiõigus. Kinnispant ehk hüpoteek rakendub kinnisasjale selliselt, et hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek kehtib kande tegemisega kinnisraamatusse. Kinnisasja omanik võib kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi muul viisil. 37. Hüpoteegi mõiste ja olemus (osahüpoteek ja ühishüpoteek). - Hüpoteek on kinnisasja pant, mida seatakse kinnisasja omaniku poolt võetava laenu tagamiseks. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. See tähendab, et juhul, kui võlga ei suudeta tasuda, tekib hüpoteegipidajal õigus nõuda kinnisasja müümist
Teiste sõnadega, ühte liiki reaalkoormatist ei tohi muuta teist liiki reaalkoormatiseks. 44. Mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus. Eesti õiguses käsitletakse hoonestusõigust sarnaselt kinnisomandile. Hoonestusõigusena käsitletakse kinnisasja koormatist, mis annab isikule, kelle kasuks on see seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada võõral kinniasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. 45. Mis on hüpoteegipidaja peamine võimalik õigus hüpoteegiga koormatud kinnisasja osas? Hüpoteek on rahalist nõuet tagav piiratud asjaõigus, mis kinnisasja koormatisena annab isikule, kelle kasuks see on seatud (hüpoteegpidaja), õiguse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud (hüpoteegiga koormatud) kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1). Sellest sättest tuleneb, et omanik on kohustatud taluma kinnisasja sundmüüki, mitte aga rahuldama võlausaldaja nõuet
kinnistu omanik sellega ei nõustu peab kinnistu omanik ehitise väärtuse hoonestajale hüvitama või lubama ehitis ära vedada. Pandi õigus Pant on asja koormamine teise isiku kasuks. Pant on tagatis selleks, et pandiga koormatud asja omanik täidaks oma lepingust tulenevaid kohustusi. Üldjuhul seatakse pant üksnes registervallasasjadele (auto) ja kinnistutele (hüpoteek) võlanõude tagatiseks. Kohustuse rikkumisel võib hüpoteegipidaja (omanik) täita nõuet andiga koormatud asja arvelt (täitemenetlus). Hüpoteek seatakse kinnistutele järjekorra järgi ning mida eespool on järjekoht seda suurem on hüpoteegi pidaja õigus oma nõude rahuldamiseks. Kohtulik hüpoteek Kohtulik hüpoteek on hagi tagamiseks kinnitule pandud hüpoteek. Selline hüpoteek seatakse kohtumääruse alusel. Hagi tagamine tähendab toimingut, kus kostja võimalikku varavõõrandamise vastu seatakse keeld, et oleks vara mille arvelt arvet täita.
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2
olema notariaalselt tõestatud. 3.5. Kinnispant 3.5.1. Hüpoteegi sisu Kinnisasja võib hüpoteegiga kooramta selliselt, et isikule, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek on rahalise nõude tagamise vahend. Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega vähenda hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, va juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. 3.5.2. Hüpoteegi ulatus Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei kinnisaja omaniku omandis
seatud (hüpoteegipidaja), on õigus laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud laeva arvel. (2) Osa laevast (laevaosa) võib koormata eraldi laevahüpoteegiga, kui see on kaasomaniku osa. Osa kaasomaniku osast ei või laevahüpoteegiga koormata. (3) Laevahüpoteek ei eelda tagatavat nõuet. Laevahüpoteegi tekkimine (1) Laevahüpoteek tekib kande tegemisega laevakinnistusraamatusse. (2) Hüpoteegi kandmiseks laevakinnistusraamatusse on vaja omaniku ja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud kokkulepet hüpoteegi seadmise kohta. 9. Merinõude mõiste. § 781. Merinõude mõiste Merinõue on nõue, mis tuleneb: 1) laeva toimimisest tingitud varakaotusest või -kahjustusest; 2) maal või vees laevatööga otseses seoses toimunud surmajuhtumist või kehavigastusest; 3) päästetöödest või päästelepingutest, kaasa arvatud erikompensatsioonist keskkonnaohtliku laeva või selle kauba päästeoperatsiooni puhul;
rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe olema sõlmitud notariaalses vormis alles peale nõude sissenõutavaks muutumist. Juhul, kui leping on tagatud kinnisvarale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale seatud hüpoteegiga, siis selle hüpoteegi kohesele sissenõudmisele allumiseks on vajalik vastav notariaalselt tõestatud kokkulepe ja sellekohane märge kinnistusraamatus/laevakinnistusraamatus. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse hüpoteegipidaja ja vara omaniku vahel reeglina samaaegselt hüpoteegi seadmise lepinguga. Kohesele sundtäitmisele saab allutada kinnisasja ja laevakinnistusse kantud laevadega tagatud nõudeid ning ehitise kui vallasasja ja kommertspandiga koormatud vara osas sellekohast kokkulepet sõlmida ei saa. 6.4. Leping on koostatud kahes identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Garantii andjale ja teine Võlgnikule. Poolte andmed: Garantii andja: _____________________________________________________
eluea lõpuni. o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? 8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? 1 Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu eesmärgid: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine;
o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1 8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu eesmärgid: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine;
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr töötaja peab tööandja vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult, püüdma kahju tekkimist igal juhul vältida ehk vastalt TLS§ 16: töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja t...
· Lõpetamine Asjaõiguse lõpetamisega on tegemist siis, kui õiguse lõppemine toimub õigustatud isiku õigust lõpetava tahteavalduse alusel ja vastava kande kustutamisega kinnistusraamatus. Seaduses on sätestatud vastav üldine regulatsioon piiratud asjaõiguste jaoks (vt AÕS § 642). Õigustatud isikuks on piiratud asjaõiguse omaja, s.t isik, kellel on õigus käsutada lõpetatavat õigust. Hüpoteegi lõpetamisel on selleks isikuks hüpoteegipidaja, kasutusvalduse lõpetamisel kasutusvaldaja jne. Kolmanda isiku kasuks koormatud piiratud asjaõiguse lõpetamisel (nt hüpoteegiga koormatud hoonestusõiguse lõpetamine) on täiendavalt vaja ka lõpetatavat õigust koormava õiguse omaja kui lõpetamisest puudutatud isiku nõusolekut (vt KRS § 341 lg-d 1 ja 2). Kinnisasja omanik võib lõpetatava hoonestusõiguse säilitada omanikuhoonestusõigusena (vt AÕS § 245) ning hüpoteegi omanikuhüpoteegina (vt AÕS §-d 329 ja 349).
Kinnistusraamat § 51. Kinnistusraamatu mõiste- (1) Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Pole õnnestunud definitsioon- Pigem, maa- ja linnakohtute poolt peetav riiklik register kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Eristatakse materiaalset ja formaalset kinnisasjaõigust Kinnistusraamatu pidamise vajalikkus tuleneb asjaõigusest, täpsemalt materiaalsest kinnisasjaõigusest (AÕS) Materiaalne kinnisasjaõigus sätestab kinnistusraamatu kannete tähenduse, sellega seotud õiguslikud tagajärjed ja eeldused, mis peavad asjaõiguslikuks õigusemuudatuseks olema täidetud Kannete tegemise eeldused ja menetlus toimuvad aga formaalse kinnisasjaõiguse raames (KRS, TsMS) Forma...
kustutamiseks üldjuhul nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Sama paragrahvi lg 2 p 2 järgi on puudutatud isikuks kinnistusraamatust asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamisel on selle sätte järgi puudutatud isik üksnes hüpoteegipidaja, kelleks on kostja U. Umpalu. Tema aga ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust ei esitanud. M. Priil ei ole õigust U. Umpalu asemel hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamist vaidlustada ega selle kohta tehtud otsuse peale kaevata. Kohtud leidsid, et H. Kaalep ja M. Prii ei soovinud korterit müüa ega osta ega omandit üle anda, vaid tehingu eesmärgiks oli sisuliselt üksnes H. Kaalepi võlausaldajatelt võimaluse võtmine rahuldada oma nõudeid H. Kaalepi vara arvel
Kuidas see seatakse ja kuidas ta lõpeb? Kommertspant on valduseta pandi liik. Pant seatakse ettevõtja kogu vallasvarale või FIEst ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega. 17. Mis on õiguste pantimine? 18. Mis on hüpoteek? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, omanik, võlgnik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb selle kande kustutamisega. Seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. 19. Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine? Toimub kas vabakäelisel müügil või sundtäitmise teel. Vabakäelisel müügil on müüjaks omanik, faktiliselt on teostajaks pank. Kui omanik ei ole nõus müüma, võib hüpoteegipidaja nõuda sundtäitmist
saamiseks, § 201 ja 214; g) reaalkoormatise alusel õigustatud isiku nõue perioodiliste rahaliste või natuuras väljendatud maksete tasumiseks või teatud tegude tegemiseks, § 229; h) hoonestaja nõue omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist ning kasutada maapinda, § 241; i) ostueesõigust omava isiku nõue astuda kinnisasja müügi korral omandaja asemele,§ 256; j) pandipidaja nõue pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, § 276;9 k) hüpoteegipidaja nõue hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel, § 325. II Asjade liigitus Asjade koht esemete süsteemis Asjaõigused jagunevad 2 liiki : 1) omand, mis on absoluutne asjaõigus - s.t. sisaldab endas täielikku võimu asja üle; 2) piiratud asjaõigused, mis ühel või teisel viisil annavad õiguse võõrale asjale hõlmamata aga kunagi kõiki omanikule kuuluvaid õigusi (sellest ka nimetus ,,piiratud asjaõigused"). Asi on AÕS-i keskne mõiste
laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Ehk kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldata (laenu kokkulepitult ei tagastata), siis on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki kohtutäituri kaudu. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, võlgnik ja omanik. Hüpoteegipidaja on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse. Omanik on hüpoteegi puhul koormatud kinnisasja omanik, kes ei pea tingimata olema võlgnik, kes laenu sai. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik
Küsimused Eesti maakatastri kohta 1. Üliopilane peab teadma maakatastriseaduses (§ 2 Moisted) toodud mõistete sisu. Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses : 1) maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist; 2) maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu; 3) katastri kaardid (edaspidi kaardid) - katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava informatsiooni (piiride, kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise, maa kvaliteedi andmete jne) graafiliseks esitamiseks. Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14); 4) katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire; 5) asum - katastri pidamisel kasutatav katastripiirkonna osa, mille määramisel arvestatakse olemasoleva asustuse väljakujunenud piire; 6) ka...
Selline eesmärk on kindlasti olemas juhul, kui seadus sätestab, et teatud õiguslik tagajärg ei tohi saabuda. Vastava eesmärgi võib välja lugeda seaduse sõnastusest, näiteks AS § 281 kohaselt ei või aktsiaselts anda laenu isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks. Kohtulik käsutuskeel-Käsutuskeeldu rikkuv tehing. Tehinguga seatud käsutuskeelud on tühised Nii on tühine näiteks majaomaniku ja hüpoteegipidaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt ei tohi omanik oma maja müüa. Kui nüüd omanik siiski maja ara müüb, on võõrandamine kehtiv, st ostja saab hoolimata omaniku ja hüpoteegipidaja vahelisest kokkuleppest maja omanikuks, kuid omanikul võib tekkida hüpoteegipidaja suhtes lepingu rikkumise tõttu kahju hüvitamise kohustus. Siiski on teatud juhtudel võimalik käsutuskeelde
koormavad piiratud asjaõigused (välja arvatud hüpoteek), kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta, kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta ning andmed nende piirangute ja kitsenduste muutuste ja kustutamiste kohta. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse märkus riigivara valitseja kohta. Registriosa neljandasse jakku ,,Hüpoteegid" kantakse andmed hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahalise suuruse (hüpoteegi summa) ja nimetatud kannete muudatuste ja kustamiste kohta. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Menetlus algatatakse kinnistusosakonna juhataja või puudutatud isiku avalduse alusel. Kinnistusregistrit peetakse vaid elektrooniliselt · kinnistustoimikust- Kinnistustoimik on toimik, mis on sisse seatud iga kinnistu jaoks eraldi
3. B- 1 miljon eurot (10.10.2013), nõuded: 700 000€ 4. E- 500 000€ (andis O-le laenu) (07.07.2014) , nõuded: 500 000€ POOLTE NÕUDED: E- nõuab hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks kinnisasja sundmüügi talumist. A, B, C- nõuavad hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmist. Hüpotees: Hüpoteegipidajatel (A, B, C, E) on õigus nõuda sundtäitmist O-lt AÕS § 352 lg 2 alusel. 1. Kas nõude esitaja on hüpoteegipidaja? - 2. Kas isik, kelle vastu nõude esitatakse on kinnisasja omanik? - 3. Peab olema hüpoteegiga tagatud nõue (+) 4. Nõue on muutunud sissenõutavaks ja pole piisavalt tagatud (+) AÕS § 353 lg 1 + lg 2 1. tegeliku hüpoteegi tagatud nõude olemasolu 2. parem järjekoht AÕS § 59 lg 1- millal oli hüpoteek kinnistusraamatusse kantud AÕS § 59. Asjaõiguse järjekoht
seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325). Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb 3 subjekti: hüpoteegipidaja; võlgnik, omanik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegipidaja - on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse. Tema ja kinnisasja omaniku vahel ei pea tingimata olema võlaõiguslikku suhet. Hüpoteegi puhul on võlausaldajaks hüpoteegipidaja, kellele kuulub hüpoteek, mis tagab tema võlaõiguslikku nõuet VÕLGNIKU vastu. Hüpoteegipidajal on õigus nõuda vastavate tingimuste saabudes, s.o tavaliselt hüpoteegiga tagatud nõude mitterahuldamise korral, võlasumma tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud rahast ja kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Omanik - on hüpoteegi puhul koormatud kinnisasja omanik, kes ei pea tingimata olema võlgnik, kes laenu sai. TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
registrpandi ühe eriliigina. Väärtpaberite pantimine 41 Kinnispandi mõiste, tekkimine ja lõppemine Kinnispant on kinnisvara tagatisel antav pant. Isikul, kelle kasuks on kinnispant ehk hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, võlgnik, omanik. Hüpoteegipidaja on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse. Tema ja kinnisasja omaniku vahel ei pea olema tingimata tekkinud võlaõiguslikku nõuet. Hüpoteegi puhul on võlausaldajaks hüpoteegipidaja, kellele kuulub hüpoteek, mis tagab tema võlaõiguslikku nõuet võlgniku vastu. Omanik on hüpoteegi puhul koormatud kinnisasja omanik, kes ei pea tingimata olema võlgnik, kes laenu sai. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks
õigusliku juriidilise isiku nimi; ühisomanike nimed; kaasomandi korral kaasomanike osade suurused; kande õiguslik alus. III jagu : koormatised ja kitsendused , kuhu kantakse kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, kinnisomandi kitsendused; kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused; riigi omandis oleva kinnistu korral märkus riigivara valitseja kohta IV jagu: hüpoteegid , kuhu kantakse hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. 25)Loetle planeeringute liike. 1)üleriigiline planeering 2)maakonnaplaneering 3)üldplaneering 4)detailplaneering 26)Millised on üldplaneeringu eesmärgid. Eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks
vallaspandi liikideks: käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse; registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris (nt sõiduk). Kinnispant ehk hüpoteek Isikul, kelle kasuks kinnispant ehk hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteegipidaja on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse. Hüpoteegi puhul on võlausaldajaks hüpoteegipidaja, kellele kuulub hüpoteek, mis tagab tema võlaõiguslikku nõuet VÕLGNIKU vastu. Omanik on hüpoteegi puhul koormatud kinnisasja omanik, kes ei pea tingimata olema võlgnik, kes laenu sai. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegipidajal on õigus nõuda vastavate tingimuste saabudes, s.o tavaliselt hüpoteegiga tagatud nõude mitterahuldamise korral, võlasumma tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud rahast ja
Ka kinnisasja mõttelist osa saab koormata hüpoteegiga, kuid ainult siis kui see on kaasomaniku osa. Samas ei või hüpoteeki seada ainult kinnisasjareaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast. Hüpoteeki võib käsitlena suhtena, milles osaleb kolm subjekti: Hüpoteegipidaja on isik, kelle kasuks on hüpoteek seatud kinnistusraamatusse(seal peab ka näitama hüpoteegisumma). Tema ja võlgniku vahel ei pea olema tekkinud võlaõiguslikku suhet. Võlausaldajaks on hüpoteegipidaja, kellele kuulub hüpoteek Omanik on hüpoteegi puhul koormatud kinnisasja omanik, kes ei pea tingimata olema võlgnik, kes laenu sai Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Kinnisasja omanik võib kinnistut vallata ja kasutada kuid ei tohi selle väärtust vähendada VÕLAÕIGUS Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb phe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
anda, kui kahju on hüvitatud. Kinnisasjalt lahkunud looma ei või enam kinni pidada. 10.5. KINNISPANT EHK HÜPOTEEK Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. 46 Õiguse alused Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, võlgnik, omanik. Hüpoteegipidaja on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse. Tema ja kinnisasja omaniku vahel ei pea olema tingimata tekkinud võlaõiguslikku nõuet. Hüpoteegi puhul on võlausaldajaks hüpoteegipidaja, kellele kuulub hüpoteek, mis tagab tema võlaõiguslikku nõuet võlgniku vastu. Omanik on hüpoteegi puhul koormatud kinnisasja omanik, kes ei pea tingimata olema võlgnik, kes laenu sai. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks
koormamise vajaduse ilmnemisel ja vaatama taotlused läbi võimalikult lühikese tähtaja jooksul 7.3. Ostja kohustub tagama vaba juurdepääsu kõikidele käesoleva Lepinguobjektiks olevatele maa-alustele ja maapealsetele tehnilistele võrkudele remondi- ja korrashoiutöödeks ning mitte kahjustama neid. 8. Hüpoteegi seadmine 8.1. Omanik seab käesoleva Lepingu alusel kinnistusraamatusse sisse kantavale kinnistule, asukohaga Tallinn . . . . . . . . . . . . . Hüpoteegipidaja kasuks esimesele järjekohale hüpoteegi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . . ) krooni suuruses summas, intressimääraga . . . . . . . . . . protsenti (. . . %) aastas ja kõrvalnõudega . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . ) krooni, Lepinguobjekti igakordse omaniku kohese allumisega sundtäitmisele, kusjuures hüpoteek ulatub Lepinguobjektile ja selle olulistele osadele, pärandistele, kindlustushüvisele ja Lepinguobjektiga seotud muudele hüvitistele; 8.2
90. a-te algul: Laevapõhimääruse kohaselt toimus laeva registreerimine Veeteedeametis. Laevaregistri põhimääruses oli samuti võimaldatud selline laeva registreerimine, mis on laevapereta prahitud laevaregisteris. See on tänapäeval tegelikult kõige suurem ja enim kasutatud laevaregister. Pank, kes annab laeva ostuks laenu, ei ole nõus andma laenu nii, et laev tuuakse esmalt Eesti laevaregistrisse, vaid pank on konservatiivne ja kardab natsionaliseerimist :). Seega, ei katsetata, kas hüpoteegipidaja saab oma õigusi siin õigussüsteemis korralikult kasutada või mitte. Ning panga esimene tingimus laenu andmiseks on see, et tema ütleb, milliste riikide registritesse laeva võib kanda. LOE: Lindpere ja Indrek Nuudi artikkel: Laeva register Eestis ja praktilised probleemid. Juridica artikkel :) 2002, nr 4. + Bill of Sale'i juures olev Lindpere Äripäeva artikkel! Panga juristid viivad kõik dokumendid registrisse. Laeva registreerimisel peab konsul andma
17. Mis on õiguste pantimine? Pantimine, kus pandi esemeks on varaline õigus (õigus peab olema üleantav). Kohaldatakse käsipandi sätteid. Ka väärtpaberite pantimine. 18. Mis on hüpoteek? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Isik, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidaja), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Omanik on koormatud kinnisasja omanik. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise lepingu (tõestatud) alusel, kus fikseeritakse hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Täiendavalt tuleb kokku leppida, milliseid nõudeid hüpoteegiga tagatakse. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik võib jääda valdajaks ning seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude tähtajalisel mitmetäitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sundtäitmist sundvalitsemise või -enampakkumise kaudu. Subjektid: hüpoteegipidaja, võlgnik ja omanik.
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
Mis on õiguste pantimine? Õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätted, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pantimisele ei kohaldata AÕS paragrahv 282.3 lõikes sätestatut. 124. Mis on hüpoteek? Kuidas see tekib ja lõpeb? Isikule, kelle kasuks on hüpoteek seatud on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, võlgnik, omanik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid kka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand.
kehtivad, kuid haldur riskib oma isikliku vastutusega. 32 7.3 Pandiga koormatud eseme müügi erisused Vallaspant - Pandiõigus vallasasja müümisel lõppeb (PankrS 138). Hüpoteek 1. enampakkumisega müük => siis hüpoteek igal juhul kustutatakse (püsima ei jää tõepoolest mitte ükski hüpoteek). Kui hüpoteegipidaja ei ole nõuet esitanud, siis ta hüpoteek lihtsalt kustub. 2. ei ole enampakkumisega müük (a) võlausaldaja on nõude esitanud => peab olema võlausaldaja nõusolek ( 139 lg 5) Kui hüpoteegipidaja ei anna nõusolekut, siis müüakse koos hüpoteegiga. Saab oma nõude maksma panna uue omaniku vastu pankrotimenetluses kaitstud ulatuses.
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirj...
Maakataster on andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastri pidamise eesmärk on registreerida maa väärtust, looduslikku seisundit ja kasutust kajastavat infot ning tagada informatsiooni kvaliteet, säilimine ja avalikkusele kättesaadavus. 23. Kinnistusraamatu neljas registriosas sisalduv põhiinformatsioon Kinnistusregister koosneb pealkirjast ja neljast jaost: Registriosa neljas jagu "Hüpoteegid" • hüpoteegipidaja • hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa) • intressimäärad • märked hüpoteegi kohta 24. Kinnisomandi piir ja sellega seonduvalt olulisemad kohustused kinnisasja omanikule Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras
Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekuga. Nõusolek antakse isikule, kelle kasuks lõpetamine toimub. Seda nõusolekut ei saa tagasi võtta. 177. Mis on hüpoteek? Kuidas see tekib ja lõpeb? Isikule, kelle kasuks on hüpoteek seatud on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, võlgnik, omanik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid ikka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätted, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pantimisele ei kohaldata AÕS paragrahv 282.3 lõikes sätestatut 182. Mis on hüpoteek? Kuidas see tekib ja lõpeb? Isikule, kelle kasuks on hüpoteek seatud on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, võlgnik, omanik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid kka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand
vastutab kindlustusandja kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustatud asja võõrandamine Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kindlustatud asja võõrandamisest peab asja võõrandaja või omandaja kindlustusandjale viivitamata teatama. Kindlustusandja vastutus hüpoteegipidaja ees ehitise kindlustamise puhul Kindlustusvõtja peab ehitise kindlustanud kindlustusandjale viivitamata teatama ehitise aluse kinnistu hüpoteegiga koormamisest. Kui ehitise kindlustamise puhul on kinnisasi, kus ehitis asub, koormatud hüpoteegiga, peab kindlustusandja viivitamata talle teada olevale hüpoteegipidajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama tähtaja määramisest kindlustusvõtjale kindlustusmakse tasumiseks, kui kindlustusvõtja
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
korrapärase majandamise toiminguid. Nõue rahuldatakse kinnisasjast saadavatest viljadest. Arestitud kinnisasja üürirahadest võib näiteks nõude tasuda. · Nõuded rahuldatakse sundvalitsemisega saadavast viljast Osahüpoteek Hüpoteeki võib pärast seadmist jagada mitmeks hüpoteegiks, tekivad nn osahüpoteegid. Koormatud kinnisasja omaniku nõusolekut hüpoteegi jagamiseks vaja ei ole. Hüpoteegi jagamist võib hüpoteegipidaja kasutada eelkõige siis, kui ta soovib iga üksiku nõude tagada konkreetse hüpoteegiga. Ühishüpoteek Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Ühishüpoteegiga kaasneb solidaarvastutus. Kohtulik hüpoteek Selle hüpoteegi võib seada kohus, et tagada sellega hagi (kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue). Kohtulik hüpoteek seatakse enne kohtuotsuse tegemist. Kohtulikku hüpoteeki ei saa sisse kanda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
