HÜPOTEEK Mõiste: kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS §325 lg 1) Eesti õiguses üks kinnispandiõiguse liik –hüpoteek (nt saksa õiguses 3 liiki: hüpoteek, kinnisvõlg ja rendivõlg) hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek). Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, siis ka rendi-või
KUUES SEMINAR Sundmüügi kaasus Kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 3.02.2012 kantud hüpoteek C kasuks hüpoteegisummaga 1 miljon eurot. Samasse jakku on kantud 12.10.2012 hüpoteek A kasuks. Selle hüpoteegisumma on 2 miljonit eurot. Neljandas jaos on veel hüpoteek B kasuks, mis kanti kinnistusraamatusse 10.10.2013.a. Selle hüpoteegi summa on 1 miljon eurot. Peale seda, kui kinnisasja omanik O on A-le hüpoteegiga tagatud nõuetest 500 000 eurot ära maksnud, nõuab ta A-lt enda nimele osahüpoteegi kandmist. O-l õnnestub enda kasuks osahüpoteek summas 500 000 eurot kinnistusraamatu 4ndasse jakku sisse kanda lasta. Vastav kanne tehakse kinnistusraamatusse 07.07.2014.a. Peale seda kannab O nimetatud hüpoteegi üle E-le
SEITSMES SEMINAR Läbisadav katus O-le kuuluva elumajaga hoonestatud kinnisasja kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 16.03.2002.a kantud hüpoteek A kasuks, mille hüpoteegisumma on 100 000 eurot. 14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek B kasuks summas 200 000 eurot. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei võta, olgugi, et A tema tähelepanu maja kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest katkise katuse tõttu sajab vihmavesi majja sisse ja kahjustab oluliselt maja siseviimistlust ja soojustusmaterjali, mis omakorda vähendab maja väärtust. Seetõttu laseb A O-le kuuluva maja katuse
Ülesanne 1 Hüpoteek summas 1 000 000 / 1,3=769 000 (max laenu summa) Notaritasu 2/3 ehk 1 000 000 / 3 *2= 666 666(tabelist 1160*2+km)=2800 Riigilõiv 2/3 1 000 000st = 666 666 (tabelist 740) Kulu seoses hüpoteegi seadmisega 2800+740=3540.- Ülesanne 2 Laenu summa 5 000 000 -> * 1,3= 6 500 000(hüpoteegi saame nii palju) Nt 2/3 ehk 6 500 000 / 3 * 2=4 300 000 (tabelist 6710 *2 +km)=16 104 Rl 4 300 000->5080 Kulud: 5080+16 104=21 184 Ülesanne 3 Laenu on vaja juurde võtta 4 800 000 I hüpoteek (kohustused 100 000 ) HS 600 000 KN 50 000 % 20% Tühiruum =600 000- 100 000 =500 000 (võib juurde võtta ilma lisakuludeta) II hüpoteek(kohustused 1 400 000 ) HS 5 000 000 KN 1 000 000 % 20% Tühiruum=5 000 000 1 400 000=3 600 000 500 000 + 3 600 000=4 100 000(saab kohe kätte) Nii palju lenu on vaja: 4 800 000 4 100 000 =700 000 Kui suure hüpoteegi sean? 700 000 * 1,3=910 000 Nt 2/3 ehk 910 000 / 3 * 2=606 666 (tabelist 1085* 2 +km)=2604 Rl 606 666 ->696 2604+696=3300.-
Hoonestusõigus õiguse lõppemisel on hoonestajal õigus taotleda lepingu pikendamist ning kui kinnistu omanik sellega ei nõustu peab kinnistu omanik ehitise väärtuse hoonestajale hüvitama või lubama ehitis ära vedada. Pandi õigus Pant on asja koormamine teise isiku kasuks. Pant on tagatis selleks, et pandiga koormatud asja omanik täidaks oma lepingust tulenevaid kohustusi. Üldjuhul seatakse pant üksnes registervallasasjadele (auto) ja kinnistutele (hüpoteek) võlanõude tagatiseks. Kohustuse rikkumisel võib hüpoteegipidaja (omanik) täita nõuet andiga koormatud asja arvelt (täitemenetlus). Hüpoteek seatakse kinnistutele järjekorra järgi ning mida eespool on järjekoht seda suurem on hüpoteegi pidaja õigus oma nõude rahuldamiseks. Kohtulik hüpoteek Kohtulik hüpoteek on hagi tagamiseks kinnitule pandud hüpoteek. Selline hüpoteek seatakse kohtumääruse alusel. Hagi tagamine tähendab toimingut, kus kostja võimalikku
käest täiendavat laenu või muuta laenu tingimusi, ilma et oleks vaja sõlmida uut kommertspandilepingut. Kommertspandi ulatus Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast seda. Samas on seaduses täpselt kirjas, millisele varale kommertspant ei ulatu. Need on näiteks kassas või pangas olev raha, aktsiad, osakud, väärtpaberid, samuti vara, millele saab seada teist liiki pante (näiteks hüpoteek). Võõrandatud asjadele kommertspant ei ulatu. 29. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kui
Junior Achievementi Arengufond c. kasumiaruannet. d. dividendide maksmise aruannet. __c_ 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse a. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. b. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. c. saada eelisjärjekorras dividendi. d. otsustada firma personali valiku üle. __d_ 12. Milline järgnevatest väidetest on hüpoteegi kohta õige? a. Hüpoteek on lühiajaline võlakiri. b. Hüpoteek on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. c. Hüpoteek on pikaajaline kindlustamata võlakiri. d. Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. 3 Junior Achievementi Arengufond
kinnistusraamatust, kui ostueesõigust omav isik ei ole kahe kuu jooksul pärast ostu- müügilepingu kättesaamist ostueesõigust kasutanud. 39. Pandi mõiste ja liigid. Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pant on vallaspant või kinnispant. 40. Hüpoteek (mõiste, ulatus) Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. 41
JURIIDIKA Eraisik füüsiline isik tarbija FIE - juriidiline isik (eraisikuna võtab eraisiku laenu, näit. eluasemelaenu; FIE tegevuseks võtab jur. laenu) Kolmas iskik kõik kes pole lepingu pooleks, laenulepingu seisukohalt on ka käendaja kolmas isik Käendaja vastustus on solidaarne ja peab olema piiratud ja käendus lõpeb käendaja surmaga, (pärimisele ei lähe) Käendus käendusleping sõlmitakse lihtkirjalik; see sõlmitakse peale laenulepingut Hüpoteek käib kinnisasjaga, mitte isikuga kaasas. Näide: tv 1,000,000.- I jrk EV 20,000.- II jrk HP 260,000.-; kõrvalnõuded 60,000.-; 15% III jrk tahame panna Vaba tagatise ruumi: 1,000,000 - 20,000 - 260,000.- - 60,000.- (15% ei pea lahutama) = 660,000.- : 1,3 Ühishüpoteek 2 või rohkem objekti või omanikku ÜH alt vabastamine - Katastriüksuse tunnuse (näit. 1003:23345:008) järgi saab ka kontrollida, teha kinnistusraamatu vv; ka maaameti lehelt saad vaadata Klient on surnud
Kinnistusraamatuid peavad maa- ja linnakohtutes asuvad kinnistusametid. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamat koosneb: - kinnistusregistrist - kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu: kinnistu koosseis, omanik, koormatised ja kitsendused, hüpoteek, - kinnistuspäevikust - registreeritakse kinnistamisavaldused, milles on väljendatud soov kande tegemiseks, - kinnistustoimikust - koosneb registriosa ärakirjast ning kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest, sh plaanidest 6. Hoonestusõiguse mõiste. Kinniasja koormamine viisil, et isikul, kelle kasuks see õigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.
parem uurida tema A. eelarvet. B. bilanssi. C. kasumiaruannet. D. dividendide maksmise aruannet. C 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse A. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. B. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. C. saada eelisjärjekorras dividendi. D. otsustada firma personali valiku üle. D12. Milline järgnevatest väidetest on hüpoteegi kohta õige? A. Hüpoteek on lühiajaline võlakiri. B. Hüpoteek on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. C. Hüpoteek on pikaajaline kindlustamata võlakiri. D. Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. A 13. Likviidsus tähendab, et A. ettevõte suudab oma maksekohustusi õigeaegselt täita B. ettevõte ei ole laenu võtnud C. ettevõte töötab kasumiga D. ettevõttel on piisavalt kinnisvara. B 14. Ettevõtte võõrkapitali kohta ei ole õige järgmine väide:
Võlakiri suhtes: pika-, keskmise-, lühiajalised kes neile raha kasutamise eest maksavad. kinnitab äriühingu või valitsuse võla kohustust (kommertskrediit, laenud). Debentuur pikaajaline Võlakiri kinnitab äriühingu või valitsuse omaniku suhtes: pika-, keskmise-, lühiajalised kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. Hüpoteek võla kohustust omaniku suhtes: pika-, (kommertskrediit, laenud). Debentuur pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. keskmise-, lühiajalised (kommertskrediit, pikaajaline kindlustamatta võlakiri. Omakapital omanikele kuuluv kapital, osaluse laenud). Debentuur pikaajaline Obligatsioon pikaajaline väärtpaberitega suurus
Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. 6. Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusvaldus. Reaalkoormatis. Hoonestusõigus. Ostueesõigus. Pant. Vallaspant ja kinnispant ehk hüpoteek. Käsipant ja registerpant. Piiratud asjaõigused - servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. 1 Servituudid liigitatakse: * reaalservituutideks (koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva
teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu
hoonestusõigusest. 3.4.5. Ostueesõigus Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega, mida võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kinnisasja mõttelist osa võib OE-ga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 3.5. Kinnispant 3.5.1. Hüpoteegi sisu Kinnisasja võib hüpoteegiga kooramta selliselt, et isikule, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek on rahalise nõude tagamise vahend. Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta
ülepiiri ületuvaid loodusvilju. 11. mis on servituut? Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist 12. mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus). 13. mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on isiku õigus võõral kinnisasjal ehitist omada või seda sinna ehitada. 14. mis on hüpoteek? Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise.
6 047 kr 5 653 kr 394 kr Sissetulek 1 Sissetulek 2 Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Lisasissetulek Majapidamine Kuusissetulek kokku 0 kr Hüpoteek või rent 4 500 kr 4 500 kr 0 kr Teine hüpoteek või rent 0 kr 0 kr 0 kr Tegelik kuusissetulek Telefon 350 kr 400 kr (50 kr) Sissetulek 1 Elekter 150 kr 145 kr 5 kr Sissetulek 2 Gaas 173 kr 184 kr (11 kr) Lisasissetulek
valitsuse võlakohustust selle omaniku suhtes. - pikaajalised (üle 10 aasta) - keskmise tähtajaga (kuni 10 aastat) - lühiajalised (kuni aasta) Debentuur Depentuur on pikaajaline kindlustamata võlakiri Obligatsioon Obligatsioon on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri Hüpoteek Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri Lühiajalised võlakirjad - kommertskrediit kaubad võlakontole - laenud rahaasutustelt - laenud teistelt firmadelt ja üksikisikutelt Omakapital Omakapital on ettevõtte omanikele kuuluv kapital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol.
AS Äpu NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 15. oktoober 2009 nr 1-2/4 Planeeritud aeg 10.00-11.00 Tegelik aeg 10.00-10.30 Juhatas Inna Ilus Protokollis Liia Kask Osa võtsid nõukogu liikmed : Kati Kaunis, Toivo Tore Kutsutud : Swedbank´i suurkliendihaldur Sulev Susi PÄEVAKORD 1. Hüpoteegi seadmine 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks OTSUSTATI 1.1Seada hüpoteek Swedbank´i kasuks kinnistule Herne 13, Tartu. 2.1 Volitada asjaõiguslepingu sõlmimiseks AS Äpu nimel juhatuse liige Mihkel Muhkel. (allkiri) (allkiri) Inna Ilus Liia Kask Juhataja Protokollija
6. Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. 7. Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt. 13. Käsipant- on nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija (võlgnik) annb asja üle pandipidajale (võlausaldaja) valdusse. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult kui pandi väärtus ületab 500 kr. 14. Kinnispant (hüpoteek) Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteek seatakse kinnisasjale. Hüpoteegipidjal on õigus nõuda vastavate tingimuste saabumisel võlasumma tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud rahast ja kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. 15. Rahaline karistus- füüsilisele isikule 30-500 päevamäära. Juriidilisele isikule 50 tuhat- 250 mijl. Rahatrahv 3-300 trahviühikut (60kr) Juriidlilsele isikule 500-500tuhat kr. 16
november 2010 nr 1-2/4 Järgmise koosoleku aeg: 10. detsember 2010 Planeeritud aeg: 10.00-11.00 Tegelik aeg: 10.00-11.30 Juhatas Inna Ilus Protokollis Sigrit Aule Osa võtsid nõukogu liikmed: Inna Ilus, Toivo Tore ja Sigrit Aule Kutsutud: Swedbanki suurkliendihaldur Sulev Susi Päevakord 1. Hüpeteegi seadmine 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks 1. Hüpoteegi seadmine OTSUSTATI 1.1 Seada hüpoteek Swedbanki kasuks kinnistule Herne 13, Tartu 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks OTSUSTATI 2.1 Volitada asjaõiguslepingu sõlmimiseks AS Tublid Tegijad nimel juhatuse liige Mihkel Muhkel 2.2 Määrata vastutavaks isikuks Inna Ilus Otsuse poolt hääletasid kõik nõukogu koosolekul osalenud liikmed. (allkiri) (allkiri) Inna Ilus Sigrit Aule Koosoleku juhataja
Garantiikirjaga tagatava kohustuse täitmisega. 2.6. Võlgnik vastutab Garantiikirja alusel tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest. 2.7. Võlgnik vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus omandatava varaga. Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks seatakse või on seatud Garantii andja ja Võlgniku või Garantii andja ja kolmanda(te) isiku(te) vahel sõlmitud lepingute alusel pant (sh hüpoteek ja/või kommertspant) järgmistel tingimustel järgnevalt loetletud varale (enne ja edaspidi nimetatud Tagatisvara) või käendus või muud tagatised: a) ___ järjekohale hüpoteek summas ___ kinnistule/korteriomandile, hoonestusõigusele/korterihoonestusõigusele aadressiga ___, registriosa numbriga ___; b) ___ järjekohale kommertspant Võlgniku vallasvarale; c) ___ poolt antav käendus. 2.8. Võlgnik kohustub mõistliku aja jooksul kindlustama Tagatisvara omal kulul, märkides soodustatud
Sissetulek 2 9 500 kr Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Lisasissetulek 600 kr Majapidamine Kuusissetulek kokku 27 100 kr Hüpoteek või rent 2 500 kr 2 500 kr 0 kr Teine hüpoteek või rent 0 kr 0 kr 0 kr Tegelik kuusissetulek Telefon 400 kr 450 kr (50 kr) Sissetulek 1 17 500 kr Elekter 800 kr 850 kr (50 kr) Sissetulek 2 9 000 kr
22.Ettevõte - majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb 23.Ettevõtja - isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud investeeringute kaotamise finantsilist riski 24.Ettevõtlikkus- on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. 25.Frantsiis- leping ettevõtte käivitamiseks 26.Hind - mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas 27.Hüpoteek- kinnisasja pant, näiteks ostetav eluase või lisatagatis, mis seatakse notari juures omaniku poolt võetava laenu tagatiseks. Hüpoteek on tagatiseks laenuandjale, kui laenu ei suudeta tagasi maksta ja annab õiguse nõuda tagatise müümist võla katteks 28.Intress - tulu mida saadakse sellest, et lastakse kellegil teisel oma vara kasutada 29.Kapital- kasvikut ehk intressi andev rahasumma 30.Kartell- ebaseaduslik kokkulepe (äriettevõttes) 31
teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu
jaotatavus: üks ja sama asi võib olla korraga mitme õigussuhte esemeks. Sellest tuleneb vajadus omaniku ja piiratud asjaõguse omajate omavaheliste õiguste ja kohustuse täpseks piiritlemiseks. Siit tuleb asjaõiguse kui õigusvaldkonna ülesanne fikseerida võimalikud asjaõigused ka määrata üldjoontes kindlaks nende sisu. Asjaõiguste ja nene sisu kindlaksmääramine on vajalik ka asjade ja asjaõiguste käibekindluse tagamiseks. Isik, kes omandab omandi või selle kasuks seatakse hüpoteek või kasutusvaldus, peab teadma, mille ta omandab.Asjade käibe reguleerimisel tuleb otsustada, kes väärib kaitset rohkem kas õiguse omaja või omandaja , kui omandamine on seotud asjaga, mis võõrandajale ei kuulu. Selle konflikti lahendamisel ei piisa, kaaluda vaid konkreetse omaniku ja omandaja huve. Ka siin tuleb silmas pidada asjade käibe vajadusi tervikuna: kas see ei raskendaks liialt käivet, kui omandaja peaks igal omandamise juhul tegema järelpärimisi, et veenduda
Pantija ja pindipidaja vahelist kokkulepet toimub pandi seaduse korral, leping on kirjalikus vormis; Tehingut saab lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul; Võlgnik annab kirjaliku kinnituse temale pantimisest teatamise kohta; Pantija ja pandipidaja võivad enne müügiõiguse tekkimist nõuda võlgnikult kohustuse tätmist üksnes ühiselt ning võlgnik võib nõude täita üksnes pantijale ja pandipidale ühiselt. Kinnispant ehk hüpoteek Hüpoteek on kinnisvaraga tagamiste viis , millega saab tagada igasugust nõuet, kas laenu või iseenda/võõrast nõuet. Temaga võib koormata mitte ainult ainult kinnisasja, vaid ka kinnisasjana käsitlevat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Hüpoteegipidaja(võluusaldaja) on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse. Omanik on hüpoteegi omanik ja ta ei pea tingimata olema võlgnik. Kui tema pole võlgnik,
sobib ka Euroopa Liidu struktuurifondidest toetatavate projektide sildfinantseerimiseks Lühiajalise laenu tingimused: Miinimumlimiit 2000 eurot Tähtaeg kuni 18 kuud lepingutasu 1% summast, kuid vähemalt 195 eurot intressimäär oleneb laenuvõtja suutlikkusest laenu tagasi maksta tagatise seadmisega ja kindlustamisega seotud kulud Tagatised: hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii lisatagatiseks võib olla kommertspant põhivara või muu vallasvara peale täiendavat tagatist on võimalik taotleda Maaelu Edendamise Sihtasutuselt või KredExilt Swedbanki poolt aktsepteeritud kinnisvara hindajad. Laenusumma välja- ja tagasimaksmine: Pank maksab laenusumma välja korraga või osade kaupa. Laenusumma väljamaksmise tähtaeg on üldjuhul kuni kolm kuud.
A-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast ja B-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast. Kinnisasjal asub kahe korteriga elamu, millest A kasutab 150 m2 korterit ja B kasutab 50 m2 korterit. A ja B on omavahel sõlminud ka kirjaliku kasutuskorra kokkuleppe. A kaasomandi mõtteline osa on koormatud Swedbank´i kasuks hüpoteegiga summas 20 000 eurot. A vastu oleva nõude suurus on 10 000 eurot. B kaasomandi mõttelist osa koormab SEB Panga kasuks seatud hüpoteek, mille summa on 50 000 eurot. B vastu on nõudeid 5 000 eurot. A esitab kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks, milles palub kaasomand lõpetada selliselt, et kogu kinnisasi jääks A ainuomandisse ja A maksaks B–le B osa rahas välja. A on nõus B-le hüvitama 50 000 eurot, sest majas on kokku 200 m2 pinda, millest B kasutas 50m 2 .
31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult, st see õigus kehtib igaühe suhtes. Suunatud kõigi kolmandate isikute vastu nimetatakse absoluutseks õiguseks.
juriidilist isikut oleks mõistlik asutada ja miks? *Millisest seadusest tuleb lähtuda, kui Teil on vaja: a. maksta riigilõiv pärandist mitteloobumisel b. korraldada kinnistu kruntidele servituudi seadmist c. anda hoiule auto d. luua sihtasutus e. sõlmida töötajaga koolitusleping f. tutvuda füüsilisest isiku õigus ja teovõime üldiste nõuetega g. uurida teise äriühingu majandusaasta aruannet h. osaleda ettevõtte likvideerimisel pankroti tõttu i. seada korteriomandile hüpoteek ja võtta pangast laenu j. teha tehingut läbi esindaja k. saada kinnitust põhimõttele, et omand on puutumatu l. kohaldada töölepingu lõpetamisel lõpparve maksmisega viivitamise eest viivist.
puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid Pant on õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks olulisemaks vahendiks. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki: 1. vallaspant ehk vallasvara tagatisel antavat panti 2. kinnispant (hüpoteek) ehk kinnisvara tagatisel antavat panti Vallaspant jaguneb omakorda: 1. käsipant – nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusse 2. registerpant – valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris Vallaspandi alaliigid on ka kommertspant (pant seatakse ettevõtja varale registerpandi põhimõtete kohaselt) ja õiguste pantimine (pandi esemeks on varaline õigus, kui see on
pant(nt. laev, lennuk, jms sõidukid) registreeritakse. · kommertspant ettevõttele kuuluva vallasvara pantimine. Registreeritakse ning tehakse märge äriregistrisse. Registerpani järgi võib pantida patenti, kaubamärki, tööstusnäidist, kasulikku mudelit ja muud registreeritud intellektuaalse omandi vormi. 36. Mis on kinnispant? Kinnispant on kinnisasjale seatud pandiõigus. Kinnispant ehk hüpoteek rakendub kinnisasjale selliselt, et hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek kehtib kande tegemisega kinnisraamatusse. Kinnisasja omanik võib kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi muul viisil. 37. Hüpoteegi mõiste ja olemus (osahüpoteek ja ühishüpoteek).
kommertspant, mis koormab ettevõtja vallasvara. Käispandi puhul on nõutav lisaks pantija ja pandipidaja vahelisele pandiseadmise kokkuleppele ( mis kui panditud asja väärtus ületab 500.- peab olema sõlmitud kirjalikult) ka panditava eseme valduse üleadmine pandipidajale väljapoole nähtavuse eesmärgil. Pantida on võimalik ka varalisi õigusi, mida on võimalik ka üle anda ja õiguste pantimisena on käsitletav ka väärtpaberite pantimine. Kinnispandi põhiliigiks on hüpoteek. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõiguse lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Täiendavalt tuleb notariaalselt tõestatud vormis kokku leppida, milliseid nõudeid hüpoteegiga tagatakse. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ning seda korrapäraselt majandada
asuda omandaja asemele.Võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. 13. Mis on pant ja millised on pandi liigid? Isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Jaguneb: · Vallaspant o Käsipant o Registerpant o Kommertspant o Õiguste pant · Kinnispant o Hüpoteek o Kohtulik hüpoteek 14. Mis on registerpant? Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. Sellele kohaldatakse hüpoteegi sätteid. 15. Kuidas toimub transpordivahendite pantimine? Pantija ei või võõrandada panditud asja, võlausaldajal aga on müügiõiguse tekkimisel õigus nõuda panditud asja väljaandmist müügiks. Müük toimub käsipandi sätete kohaselt. 16
6. A debosit kasutuskonto account 7. Interest intress, protsendid 8. A bank Panga avaldus statement 9. To be overdrawn Pangaarvet ületav 10. An exchange rate valuutakurss 11. The economy kokkuhoid(likkus) B 1. Cash sularaha 2. A coin münt 3. A £10 note Kümne naelane pangatäht 4. Change vahetusraha 5. A mortgage hüpoteek; kinnisvara pantimine ● v. kinnisvara pantima 6. To earn teenima; pälvima, ära teenima 7. A wage (töö)tasu, palk 8. A salary (kuu)palk, töötasu 9. Overtime ületunnid; lisaaeg 10. Commission komisjonitasu 11. A tip jootraha 12. To gamble hasartmänge mängima; riskeerima 13. A casino kasiino 14. A charity heategevus 15. To afford (endale) lubama 16
ASJA OSAD JA PÄRALDISED Oluline ja mitteoluline osa TsüS § 53. Oluline osa a) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada,ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. b) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. (3) Asjaõi...
inimene; juriidilised isikud; isik on õigussubjekt, tsiviilõiguste ja – kohustuste kandja Selgitab lepingulistes suhetes rakendatavaid põhimõtteid Leping on tehing kahe või enama poole vahel, millega kohustutakse midagi tegema või tegemata jätma. Lepingu täitmine on pooltele kohustuslik. Lepingute täitmist on võimalik tagada pandiga – hüpoteek või vallaspant, kinnipidamisõigusega, käendusega, garantiiga, käsirahaga, leppetrahviga või viivisega. Lepinguid võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada
laenuandjad ka rohkem looma. Aga selleks, et neid rohkem luua, pidid nad ka rohkematele inimestele hüpoteeklaenu andma. Laenuandjad andsid nüüdsest laenu ka madalama sissetuleku ja krediidiga inimestele. Inimesed ei suutnud enam oma kallite majade eest võetud laenu tagasi maksta ning paljud majad pandi tagasi turule müügiks, kuid enam polnud ka ostjaid. Pakkumine oli kõrge, aga nõudlus väike. Kinnisvara hinnad langesid ning mõnede laenuvõtjate hüpoteek oli suurem kui nende maja hetke hind. Mõned lõpetasid maksmise täielikult, mis alandas kinnisvarahindu veelgi enam. Suured finantsasutused lõpetasid suurte riskitasemetega hüpoteekide ostmise ja laenuandjad, kes raha riskialdis laenuvõtjatele laenasid olid ummikus suurte laenudega. 2008. aastaks olid mõned tõeliselt suured laenuandjad pankroti välja kuulutanud. Probleem levis ka suurtele investoritele, kes enne olid suuri summasid hüpoteekiga tagatud väärtpaberitele kulutanud
33.Mis on kommertspant? Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et panditud asjad jäävad pantija valdusse ning nimetatud pant registreeritakse kommertspandiregistris. Kommertspandi kohta käiv seaduselõik AÕS § 309 on tunnistatud kehtetuks. 34.Mis on õiguste pantimine? Varaline õigus võib olla pandi esemeks kui see on üleantav (AÕS § 314 lõige 1). Sa võid oma õigused mingile asjale panti anda. 35.Mis on hüpoteek? Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maa- või korteriomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. See tähendab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldata (laenu kokkulepitult ei tagastata), on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki läbi kohtutäituri. 36.Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) nimetatud kannete kustutamine. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse käesoleva paragrahvi 1. Lõikes nimetatud jakku märkus riigivara valitseja kohta. Riigivara valitseja kohta
AS-id (valitsuse omanduses ja juhtida), ühistud ja frantsiis. Ettevõtte kapitaliallikad on sisefinantsid (kasum, amortisatsioonid) ja võõrkapital [krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud, võlakirjad (väärtpaberid)]. Meil kehtivad väärtpaberid on pikaajalised (üle 10 a.), keskmise tähtajaga (kuni 10 a.) ja lühiajalised (kuni 1 a.). Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kinnitatud võlakiri. Kommertskrediidi puhul lähevad kaubad võlakontole. Aktsia on väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Dividend on makse ettevõtte kasumist. Tallinna Börs avati esmakordselt 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval. Tarbimislaen on mõeldud vallasvara soetamiseks, laenusumma on tavaliselt piiratud, tagasimakse tähtaeg lühike, tagatiseks piisab enamasti käendusest (20-25%).
Kuivõrd H ei paranda maatükil asuva maja katust, siis nõuab A H-lt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks. 11.02.2002.a kantaksegi hoonestusõigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi väravad ning keelab C- l parkimise. C nõuab servituudist tulenevalt auto parkimise võimaldamist. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas C saaks nõuda A-lt parkimist AÕS § 45 ja § 228 js § 114 alusel? Eeldused: 1. C on isiklik kasutusõigus ? (koormas hüpoteeki) § 244 brim 3 a. hüpoteek või reaalkoormatis ? - või b. muu piiratud asjaõigus? - Vastus: ???? Ei ole õigustatud. Maksmata raha A1 on reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik. Reaalkoormatise kande kohaselt peab A1 maksma härra Õ-le iga aasta 1. juuliks 100 000 krooni. A1 on omanikuks perioodil 02.01.2001 kuni 28.06.2004. Alates sellest omandab kinnisasja A2. A1 ei ole Õ-le mitte sentigi raha maksnud. Ka A2 ei ole Õ-le midagi maksnud. 03.01
KOLMAS SEMINAR Tülitsevad kaasomanikud A-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast ja B-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast. Kinnisasjal asub kahe korteriga elamu, millest A kasutab 150 m2 korterit ja B kasutab 50 m2 korterit. A ja B on omavahel sõlminud ka kirjaliku kasutuskorra kokkuleppe. A kaasomandi mõtteline osa on koormatud Swedbank´i kasuks hüpoteegiga summas 20 000 eurot. A vastu oleva nõude suurus on 10 000 eurot. B kaasomandi mõttelist osa koormab SEB Panga kasuks seatud hüpoteek, mille summa on 50 000 eurot. B vastu on nõudeid 5 000 eurot. A esitab kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks, milles palub kaasomand lõpetada selliselt, et kogu kinnisasi jääks A ainuomandisse ja A maksaks B–le B osa rahas välja. A on nõus B-le hüvitama 50 000 eurot, sest majas on kokku 200 m2 pinda, millest B kasutas 50m2. Eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja väärtus 200 000 eurot ja selle üle pooled ei vaidle. B ei
• haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud küsimusi,põlvnemine(lastega seotud küsim.),abieluvara suhted,ülepidamisekohustused,eestkoste, • pärimisõigus(testament,pärimisleping-tehakse alati notari juures,seaduse alusel).Kodune testament- omakäeline (kehtib 6 kuud), tunnistajate juuresolekul kirjutatud testament (kehtib 6 kuud) ntx
c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3. Omandamisõigused – õigused, mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel omandada asja omand või muu õigus a) Ostueesõigus Piiratud asjaõigused jagunevad objekti järgi: 1. Piiratud kinnisasjaõigused (reaalservituudid, hoonestusõigus,hüpoteek jne) 2. Piiratud vallasasjaõigused (vallaspant) ASJA MÕISTE, ASJADE KOHT ESEMETE HULGAS NING ASJADE LIIGID TsÜS § 48. Eseme mõiste: Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. TsÜS § 49. Asja mõiste: (1) Asi on kehaline ese. (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
vabatahtlikuna. Frantsiis -Frantsiis on tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse teatud tasu eest teistele isikutele · frantsiis on piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks · frantsiis on ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. Hind -Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas. Hüpoteek - Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Intress -Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Kapital -Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kartell -Kartell on kriminaalõiguslik mõiste, mille all mõistetakse majandustegevuses osalevate
b) tagatis kui maksevõime halveneb või kaob, siis kasutatakse tagatist isikulised tagatised- võlaõiguslikud varalised tagatised- asjaõiguslikud Tagatis peab olema kindlaks määratava ja püsiva väärtusega, kergesti realiseeritav, ületama laenusumma suuruse, andma pangale eelisnõude õiguse Varalised tagatised: Kõige paremini vastab nendele tingimustele kinnisasja pant ehk hüpoteek. Kinnisasi on maatükk koos sellele ehitatud hoonetega Hüpoteegi leping on notariaalne ja registreeritakse kinnistusraamatus. Kinnistusraamatut peab kinnistusamet ja kandeid sinna tehaks kohtunike abide poolt. Laen saab olla kuni 2/3 kinnisasja väätusest. ? Ehitise pandi leping peab olema notariaalne Väärtpaberite ja deposiidi pandi leping on lihtkirjalik. Intellektuaalse omandi pant- patendid ja litsensid, millel on püsiväärtus
lasta hüpoteegi kustutada? Hüpotees: Kas K saab nõuda hüpoteegi kustutamist ASÕ § 65 alusel ? Eeldused: 1) Rikutud? Hüpotees on ebaõigesti sissekantud. 2) Ebaõige kanne? • Kas hüpotees on seatud ASÕ § 64 brim 1 kohaselt ? Kinnisasja või piiratud asjaõiguse omandamine, koormava asja üle andmine ? • Asjaõigusleping ? Lepingu pooled ei ole piiratud teovõimega ja leping peab olema notariaalselt tõestatud. • Puudub käsutusõigus ? (-) • Hüpoteek ei ole tekkinud ASÕ § 64 brim 1 kohaselt. 3) Kas kohaldub § 56 prim ? Asjaõigusleping ? Leping ? (+) Kasutusõigus ? (+) Tuginedes raamatule ? (+) Välistavad asjaolud ? a) vastuväide AÕS § 63 (1) p 2 (-) b) pidi teadma ? (-) Pank omandas hüpoteegi heauskselt. Vastus: K ei saa nõuda AÕS § 65 prim alusel hüpoteegi kustutamist kinnisturaamatust.
116. bequeath- pärandama 117. close collaboration tihedas koostöös 118. developing what they believe arendavad seda mida usuvad 119. result of evidence uncovered tulemusena tõendid avastatud 120. whereabouts asukoht 121. spokesman appealed pressiesindaja kaebas 122. dependency-sõltuvus 123. perils-ohtudest 124. obsolescence-iganemine 125. drudgery-tööorjus 126. reluctantly-vastumeelselt 127. genuine-tõeline 128. transfer-ülekanne 129. mortgage-hüpoteek 130. withdrawal-tagasivõtmine 131. transaction-tehing 132. conseutive-järjest 133. pinch-näputäis 134. indebted-tänu võlgu 135. temporary - ajutine 136. measures-meetmed 137. fundamental restatement-põhiõiguste korrigeerimine 138. fiscal-maksukoguja 139. confidence-usaldus 140. monetary-rahaline 141. commitments-kohustused 142. requirements-nõuded 143. continuing difficulties-jätkuvaid raskusi 144. particularly-eriti 145. announced-teatas 146
annaabi.ee 
