Eesti Uusaeg (0)

Tartu Ülikool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millises kirjakeeles tuleks väljaanda Piibel Lõuna-Eesti või Põhja-Eesti keeles?
Mida ja kas on vaja midagit muuta?

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 70 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ajaloolik Õppematerjali autor

Konspekt ainest Eesti Uusaeg, mis on tehtud loengute põhjal.

Eesti uusaja mõiste Eesti uusaja ajaloo allikad 1710 aasta võimuvahetus Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid Põhjasõja tulemused Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710 aastat Haldusjaotus Riiklik võimuaparaat Rüütelkondade omavalitsus Luterlikud territoriaalkirikud Linnad Õiguskorraldus Kohtukorraldus Kommunikatsioon Asehalduskord Muutused rüütelkondade ja linnade omavalitsuskorralduses Uus halduskorraldus politsei- ja kohtusüsteem Pearaharahutused Rahvastik 18 sajandil Suur katk Rahvaarvu muutumine rahvastiku rahvuslik ja sotsiaalne koosseis Asustuse põhijooned Mõis ja talu 18 sajandil Mõisate restitutsioon Mõisate liigitus Maavaldusõigused Mõisamajandus Riiklikud koormised Talumajandus Talurahva koormised Talurahva õiguslik olukord Olukord eramõisates ja kroonumõisates Roseni deklaratsioon Sunnismaisuse küsimus 1765 aasta positiivsed määrused Pearaharahutused Kaubandus käsitöö ja tööndus 18 sajandil Kaugkaubandus Maakaubandus Käsitöö ja tööndus Kirik ja religioon Luteri vaimulikkond Pietism Vennastekogudusliikumine Teoloogiline ratsionalism Haridus- ja kultuurielu 18 sajandil ja 19 sajandi algul Rahvaharidus Eestikeelne Piibel Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjandus Kirjastamine ja trükikojad Baltisaksa valgustusajastu vaimuelu Eestikeelse ajakirjanduse algus Õiguskorraldus Üldiseloomustus Vene keskvõimu seadusandlus Balti provintsiaalõigus Õiguslikud ümberkorraldused alates 19 sajandi viimasest veerandist Juriidiline haridus ja õigusteadus 2 Kubermangude valitsemine 19 sajandil Kindralkuberner Kubernerid ja kubermanguvalitsused Kubermanguasutused Linna- ja maaomavalitsus Kohtuvõim Politsei Maksukorraldus 19 sajandi algupoole agraarreformid Reforme mõjutanud tegurid 1802 /1804 aasta talurahvaseadused Pärisorjuse kaotamine ja talurahva uued õigused ning vabadused Perekonnanimed Vald Mõisa ja talu rendisuhted Rahvastik 19 sajandil Demograafiliste muutuste põhijooned Rahvaarvu ja rahvastiku koostise põhijooned Rahvastiku loomulik liikumine Kohalik ränne Väljaränne Sotsiaalne käärimine Talurahva vastuhakud 1840 aastate algul Usuvahetusliikumine Krimmi sõda Agraarküsimus 19 saj keskpaiku Uued talurahvaseadused Talurahvaliikumine 19 saj teise poole algul 1860 aastate reformid Murrang maaomandisuhetes Suurmaaomand Talude päriseksostmine Põllumajanduse arengu põhijooned 19 saj Teoorjuslik mõisamajandus Mõisamajanduse ratsionaliseerimine Arengusuunad 19 saj lõpupoolel Põllumajandusseltsid ja ühistegevus Muutused maaühiskonnas Talude kruntimine Maarahvastiku sotsiaalne koosseis Mõisarahvas Murrang elu-olus Vallakogukond Eesti asunikud Venemaal Tööstus ja käsitöö Tööstusliku pöörde algus Tööstus 19 sajandi lõpupoolel Käsitöö Tööliste olukord töölisliikumine Tööliskond ja töösuhete reguleerimine Töölisliikumine Tööliste elu-olu Kaubandus rahandus kommunikatsioon Linnastumine ja linnarahvastik Linnade kasv Maa-asulate kasv Linnarahvastiku koosseisu muutumine Eelärkamisaeg Estofiilid Faehlmann ja Õpetatud Eesti Selts Kreutzwald ja „Kalevipoeg“ Rahvusliku ärkamise tingimused Rahvuslik ärkamine Jannsen ja „Perno Postimees“ Rahvusliku liikumise keskused ja esimesed suurüritused „Eesti Postimees“ ja seltsid Uus põlvkond Esimene üldlaulupidu Eesti-Soome sild Ühiskondlik elavnemine Jakob Hurda kultuurirahvuslus Teise aasta kriis Jakobson ja „Sakala“ Rahvusliku liikumise haripunkt 1881 aasta suurmärgukiri Lõhe rahvuslikus liikumises Rahvusliku liikumise eestvedajad Piirkondlikud erinevused 3 Venestamisaeg Venestamise motiivid ja algus Haldusreformid Kultuuriline venestamine Õigeusu levitamine Eesti ühiskonna reaktsioon Reformide tagajärjed Kool ja haridus Alghariduskoolid Õpetajad ja õpikud Keskhariduskoolid Tartu ülikool Saksa ja eesti haritlaskond Trükisõna seltsid ja kodanikuavalikkuse kujunemine Tsensuur kirjastamine raamatukaubandus ja -kogud Eestikeelne raamat Ajakirjandus Seltsid Kodanikuavalikkus Kirik ja religioon Luteri usu kirik Vennastekogudusliikumine Usuvahetus Kirik ja usuelu ärkamisajal Eesti soost vaimulikud Vaba rahvakiriku idee 19 sajandi lõpupoolel Kultuur Ehituskunsti kujutava kunsti teatri muusika ja ilukirjanduse põhijooned

Sarnased õppematerjalid

106

docx

EESTI UUSAEG

Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering: Vana-Euroopa ja modernne ühiskond – pigem saksa kultuuriruumis levinud võimalus. Piir jooksis 19.saj alguses. Käsitluse pooldajad Otto Brunner (Vana-Euroopa: Homerosest Goetheni), Dietrich Gerhard (Vana-Euroopa algus u.12.saj, kuni 18.saj). Uusaja algus. Humanistide jaoks algas see nende kaasajal, 15-16 sajand. Cellariuse jaoks polnud valikuvarianti, ta oli tõsine luterlane – uusaeg algas usupuhastusega, uue ajajärgu alguseks oli reformatsioon. Ajalooteadus kaasaegses mõttes saab alguse 19.saj, mis tugineb allikatele tuginemisel ja uurimisel, 19.saj teisel poolel juurdus kolmeperioodi käsitlus. Cellarius oli pigem ajalookirjutaja. Varauusaeg, n-ö õige uusaeg, uusim aeg. Euroopas tervikuna arvatakse, et varauusaja ja uusaja piiriks võib lugeda Prantsuse revolutsiooni, 1789. Ajalooperioodides ei ole sobilik kasutada aastaarve, kasutatakse pikemaid üleminekuperioode

Ajalugu

docx

Eesti uusaeg

1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed

Ajalugu

doc

11. klassi ajaloo suuline arvestus

mõisnikud sellest ei hoolinud. Eriti astus välja talupoegade kaitseks Karl IX, kes nõudis, et talupoegade pojad saaksid ka loodavaisse koolidesse minna, et riigipäeval seisaks seal ka talupojad, et pärisorjus kaotataks, ta soovis rootsistamist nii õiguslikult kui ka halduslikult. Ometi jäid aga need ainult sõnadeks. Kuningal oli vaja ka aadli toetust. Rahapuuduse tõttu läänistati üha rohkem mõisaid ja tehti mõisnikele järelandmisi. Saaremaa saatus kujunes erinevaks Eesti teistest osadest. Seda juba sellepärast, et sõjas kannatati teistest vähem. Ka Taani võimud kehtestasid aadli senised õigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna, mille mõju oli väiksem kui Eestimaal. Aadlilt nõutav ratsateenistus oli aga tunduvalt suurem ja aadli käes oli ka vähem maad kui riigi käes, umbes kolmandik. Riik teostas reduktsiooni ehk võttis osadelt mõisnikelt mõisa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli

Ajalugu

odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

Liivimaa rüütelkonnale oli see muidugi vastumeelt Aga ähvarduste abil sunniti kindralkubeneri ettepanekuid nn positiivsete määrustena vastu võtma. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilised kindlustunde. Pearaharahutused 1784. aastal olid pearaharahutused, kuna pearahamaks tekitas palju arusaamatusi talupoegade seas. Talupojad olid asjadest valesti arusaanud. Algasidki mässud 1784 aasta juunis, kuid talupojad ei suutnud vastu panna. Pearaharahutusest oli Liivimaa Eesti osas haaratud üle 60 mõisa. Mõisas – teotöö, Riigi – pearahamaks, nekrute kohustus, Valla – teedeehitus, magasiait, Õigus kaubelda, kohtusse kaevata. Suur osa viljast läks Rootsi. Viin oli 5x kallim. Polnud aknaid, uksi, loomadega oldi koos. Kanad, haned, härg hobune. 17. Linnad, kaubandus, tööndus. Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva. Neile lisandus 1563 Kuressaare ning Valga. 17

Ajalugu

doc

Ajaloo konspekt

Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. ) Pilet 2 Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561.a läks Rootsi võimu alla Tallinn, (kui Liivimaa palus Liivi sõjas abi rootslastelt, et venelastele vastu hakata) 1570. a läks Rootsi alla Hiiumaa 1583. a Pljussa vaherahu- Venemaa ja Rootsi vahel- Põhja-Eesti läks Rootsi alla 1629.a Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel- Lõuna- Eesti läks Rootsi alla 1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile 1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"

Ajalugu

docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17

Ajalugu

docx

AJALOO SUULINE ARVESTUS

AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem)

Ajalugu

pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud

Eesti uusaeg

Rohkem sarnaseid