Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti Uusaeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millises kirjakeeles tuleks väljaanda Piibel Lõuna-Eesti või Põhja-Eesti keeles?
  • Mida ja kas on vaja midagit muuta?
Vasakule Paremale
Eesti Uusaeg #1 Eesti Uusaeg #2 Eesti Uusaeg #3 Eesti Uusaeg #4 Eesti Uusaeg #5 Eesti Uusaeg #6 Eesti Uusaeg #7 Eesti Uusaeg #8 Eesti Uusaeg #9 Eesti Uusaeg #10 Eesti Uusaeg #11 Eesti Uusaeg #12 Eesti Uusaeg #13 Eesti Uusaeg #14 Eesti Uusaeg #15 Eesti Uusaeg #16 Eesti Uusaeg #17 Eesti Uusaeg #18 Eesti Uusaeg #19 Eesti Uusaeg #20 Eesti Uusaeg #21 Eesti Uusaeg #22 Eesti Uusaeg #23 Eesti Uusaeg #24 Eesti Uusaeg #25 Eesti Uusaeg #26 Eesti Uusaeg #27 Eesti Uusaeg #28 Eesti Uusaeg #29 Eesti Uusaeg #30 Eesti Uusaeg #31 Eesti Uusaeg #32 Eesti Uusaeg #33 Eesti Uusaeg #34 Eesti Uusaeg #35 Eesti Uusaeg #36 Eesti Uusaeg #37 Eesti Uusaeg #38 Eesti Uusaeg #39 Eesti Uusaeg #40 Eesti Uusaeg #41 Eesti Uusaeg #42 Eesti Uusaeg #43 Eesti Uusaeg #44 Eesti Uusaeg #45 Eesti Uusaeg #46 Eesti Uusaeg #47 Eesti Uusaeg #48 Eesti Uusaeg #49 Eesti Uusaeg #50 Eesti Uusaeg #51 Eesti Uusaeg #52 Eesti Uusaeg #53 Eesti Uusaeg #54 Eesti Uusaeg #55 Eesti Uusaeg #56 Eesti Uusaeg #57 Eesti Uusaeg #58 Eesti Uusaeg #59 Eesti Uusaeg #60 Eesti Uusaeg #61 Eesti Uusaeg #62 Eesti Uusaeg #63 Eesti Uusaeg #64 Eesti Uusaeg #65 Eesti Uusaeg #66 Eesti Uusaeg #67 Eesti Uusaeg #68 Eesti Uusaeg #69 Eesti Uusaeg #70
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 70 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ajaloolik Õppematerjali autor

Märksõnad

Eesti uusaja mõiste Eesti uusaja ajaloo allikad 1710 , aasta võimuvahetus, Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid, Põhjasõja tulemused Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710, aastat, Haldusjaotus, Riiklik võimuaparaat, Rüütelkondade omavalitsus, Luterlikud territoriaalkirikud, Linnad, Õiguskorraldus, Kohtukorraldus, Kommunikatsioon Asehalduskord, Muutused rüütelkondade ja linnade omavalitsuskorralduses, Uus halduskorraldus, politsei- ja kohtusüsteem, Pearaharahutused Rahvastik 18, sajandil, Suur katk, Rahvaarvu muutumine, rahvastiku rahvuslik ja sotsiaalne koosseis, Asustuse põhijooned Mõis ja talu 18, sajandil, Mõisate restitutsioon, Mõisate liigitus, Maavaldusõigused, Mõisamajandus, Riiklikud koormised, Talumajandus, Talurahva koormised Talurahva õiguslik olukord, Olukord eramõisates ja kroonumõisates, Roseni deklaratsioon, Sunnismaisuse küsimus, 1765, aasta positiivsed määrused, Pearaharahutused Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18, sajandil, Kaugkaubandus, Maakaubandus, Käsitöö ja tööndus Kirik ja religioon, Luteri vaimulikkond, Pietism, Vennastekogudusliikumine, Teoloogiline ratsionalism Haridus- ja kultuurielu 18, sajandil ja 19, sajandi algul, Rahvaharidus, Eestikeelne Piibel, Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjandus, Kirjastamine ja trükikojad, Baltisaksa valgustusajastu vaimuelu, Eestikeelse ajakirjanduse algus Õiguskorraldus, Üldiseloomustus, Vene keskvõimu seadusandlus, Balti provintsiaalõigus, Õiguslikud ümberkorraldused alates 19, sajandi viimasest veerandist, Juriidiline haridus ja õigusteadus 2 Kubermangude valitsemine 19, sajandil, Kindralkuberner, Kubernerid ja kubermanguvalitsused, Kubermanguasutused, Linna- ja maaomavalitsus, Kohtuvõim, Politsei, Maksukorraldus 19, sajandi algupoole agraarreformid, Reforme mõjutanud tegurid, 1802, /1804, aasta talurahvaseadused, Pärisorjuse kaotamine ja talurahva uued õigused ning vabadused, Perekonnanimed, Vald, Mõisa ja talu rendisuhted Rahvastik 19, sajandil, Demograafiliste muutuste põhijooned, Rahvaarvu ja rahvastiku koostise põhijooned, Rahvastiku loomulik liikumine, Kohalik ränne, Väljaränne Sotsiaalne käärimine, Talurahva vastuhakud 1840, aastate algul, Usuvahetusliikumine Krimmi sõda Agraarküsimus 19, saj, keskpaiku, Uued talurahvaseadused, Talurahvaliikumine 19, saj, teise poole algul, 1860, aastate reformid Murrang maaomandisuhetes, Suurmaaomand, Talude päriseksostmine Põllumajanduse arengu põhijooned 19, saj, Teoorjuslik mõisamajandus, Mõisamajanduse ratsionaliseerimine, Arengusuunad 19, saj, lõpupoolel, Põllumajandusseltsid ja ühistegevus Muutused maaühiskonnas, Talude kruntimine, Maarahvastiku sotsiaalne koosseis, Mõisarahvas, Murrang elu-olus, Vallakogukond, Eesti asunikud Venemaal Tööstus ja käsitöö, Tööstusliku pöörde algus, Tööstus 19, sajandi lõpupoolel, Käsitöö Tööliste olukord, töölisliikumine, Tööliskond ja töösuhete reguleerimine, Töölisliikumine, Tööliste elu-olu Kaubandus, rahandus, kommunikatsioon Linnastumine ja linnarahvastik, Linnade kasv, Maa-asulate kasv, Linnarahvastiku koosseisu muutumine Eelärkamisaeg, Estofiilid, Faehlmann ja Õpetatud Eesti Selts, Kreutzwald ja „Kalevipoeg“, Rahvusliku ärkamise tingimused Rahvuslik ärkamine, Jannsen ja „Perno Postimees“, Rahvusliku liikumise keskused ja esimesed suurüritused, „Eesti Postimees“ ja seltsid, Uus põlvkond, Esimene üldlaulupidu, Eesti-Soome sild, Ühiskondlik elavnemine, Jakob Hurda kultuurirahvuslus, Teise aasta kriis, Jakobson ja „Sakala“, Rahvusliku liikumise haripunkt, 1881, aasta suurmärgukiri, Lõhe rahvuslikus liikumises, Rahvusliku liikumise eestvedajad, Piirkondlikud erinevused 3 Venestamisaeg, Venestamise motiivid ja algus, Haldusreformid, Kultuuriline venestamine, Õigeusu levitamine, Eesti ühiskonna reaktsioon, Reformide tagajärjed Kool ja haridus, Alghariduskoolid, Õpetajad ja õpikud, Keskhariduskoolid, Tartu ülikool, Saksa ja eesti haritlaskond Trükisõna, seltsid ja kodanikuavalikkuse kujunemine, Tsensuur, kirjastamine, raamatukaubandus ja -kogud, Eestikeelne raamat, Ajakirjandus, Seltsid, Kodanikuavalikkus Kirik ja religioon, Luteri usu kirik, Vennastekogudusliikumine, Usuvahetus, Kirik ja usuelu ärkamisajal, Eesti soost vaimulikud, Vaba rahvakiriku idee 19, sajandi lõpupoolel Kultuur, Ehituskunsti, kujutava kunsti, teatri, muusika ja ilukirjanduse põhijooned

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
44
docx

Eesti uusaeg

1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof ­ 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü

Ajalugu
thumbnail
106
docx

EESTI UUSAEG

Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering: Vana-Euroopa ja modernne ühiskond – pigem saksa kultuuriruumis levinud võimalus. Piir jooksis 19.saj alguses. Käsitluse pooldajad Otto Brunner (Vana-Euroopa: Homerosest Goetheni), Dietrich Gerhard (Vana-Euroopa algus u.12.saj, kuni 18.saj). Uusaja algus. Humanistide jaoks algas see nende kaasajal, 15-16 sajand. Cellariuse jaoks polnud valikuvarianti, ta oli tõsine luterlane – uusaeg algas usupuhastusega, uue ajajärgu alguseks oli reformatsioon. Ajalooteadus kaasaegses mõttes saab alguse 19.saj, mis tugineb allikatele tuginemisel ja uurimisel, 19.saj teisel poolel juurdus kolmeperioodi käsitlus. Cellarius oli pigem ajalookirjutaja. Varauusaeg, n-ö õige uusaeg, uusim aeg. Euroopas tervikuna arvatakse, et varauusaja ja uusaja piiriks võib lugeda Prantsuse revolutsiooni, 1789. Ajalooperioodides ei ole sobilik kasutada aastaarve, kasutatakse pikemaid üleminekuperioode

Ajalugu
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele

Ajalugu
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu



Lisainfo

Konspekt ainest Eesti Uusaeg, mis on tehtud loengute põhjal.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun