Mullaharimismeetod künd- leetja mullaga põllu näitel- Väljaotsa 26,7ha Väljaotsa põld on valdavalt leetjate muldadega, optimaalse huumusesisaldusega, kergete liivsavi muldadega põld, mille suuruseks on 26,7ha. Põld on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis esineb väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont, lõimiselt kerged liivsavid. Probleemiks on see, et leedekiht on lähedal ja sügavalt harida ei tohi, et leedekiht välja ei tuleks ja muld oma huumuskihti ei kaotaks. Antud põllul sobivad kasvatamiseks kõik kultuurid, sest leetjad mullad on väga produktiivsed. Näiteks kasvatatakse seal otra, nisu ja kaera. Peamiselt kasutatakse mullaharimismeetodina ettevõttes kündi, sest künniga saavutatakse ühe korraga taimejäänuste vaba pealispind ning kobe mullastik, mis on sobilik nii külviks kui taimede tärkamiseks. Põhiline künnitööriist on ader, mis tänapäevase tehnikaga võimaldab künda nii pinnap...
Künd. Kündmiseks kasutatakse atra. Atrasi liigitatakse tavaatradeks ja pööratradeks. Kündmise eesmärgiks on mullakamara teistpidi pööramine, et umbrohi ja taime juured mulla alla matta. Kündmise käigus hävivad umbrohud ja korjatud kultuuri juured. Künnisügavus peaks olema ligikaudu 20cm Kündi tehakse 2x aastas, kevadel ja sügisel. Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset...
4. 1. 2. 3. 5. 7. 9. 8. 10. VARIANT B 1. Viis venda, igal vennal ise kamber? (RIIETUSESE) 2. Valge vaat, punane pulk ees? (LIND) 3. Hommikul sünnib, õhtul sureb? (ILM) 4. Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas?(LIND) 5. Õues mäena, toas veena?(ILM) 6. Mees kannab maja?(PUTUKAS) 7. Mees künnab, ei ole atra ega hobust?(LOOM) 8. Roog on, aga süüa ei kõlba?(TAIM) 9. Istub kui isand, tolmab kui tont? (MAJA OSA) 10. Keha kerge kepike, pea suur saunake?(KÖÖGIVILI) 11. Missugused jalad ei kõnni?(TAIM) 1 S Õ R M 9 K K I 2 4 7 O 10 11
TÖÖ · Töö tehakse siis, kui keha liigub jõu mõjul. · Töö tingimusteks on jõud ja liikumine · Töö keha võime liikuda jõu mõjul · Positiivne töö kui jõud soodustab liikumist. ( liikumine toimub jõuga samasuunaliselt, aitab jõud liikumisele kaasa ) nurk alla 90C Näiteks: Atra vedav hobune · Negatiivne töö kui jõud takistab liikumist ( liikumine vastassuunaliselt, nurk üle 90C ) Näiteks: · LIIKUMISSUUNAGA RISTI OLEV KEHA TÖÖD EI TEE ! VÕIMSUS · Võimsus töö tegemise kiirus ENERGIA · Energia keha võime teha tööd · Kineetiline energia liikuva keha energia ( sõltub kiirusest ja massist )
? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) ? Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) ? Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) ? Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas
Positiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3). Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90° (valem 3): kui < 90°, siis cos > 0 ja W > 0, kui 90° < < 180°, siis cos < 0 ja W < 0. Positiivset tööd teeb näiteks atra vedav traktor või raskusjõud kukkuvate kehade puhul. Negatiivset tööd teeb näiteks hõõrdejõud traktori ja maapinna vahel ning õhk (õhutakistus) õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd.
(Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana)
laheneb. Toomas oli väga arukas mees. Ta oskas inimesi lugeda ning serveerida neile just sellise vale, mis tundub õige. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Mees elas oma valesse nii sisse, et ta pidas seda tõeks. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!"
Valem, tähised, ühikud A=F*s A-töö(J- dzaul) F-jõud (N-njuuton) s-teepikkus (m -meeter) Tehtud töö on 1J, kui jõud 1N mõjul läbib keha teepikkuse 1m. 1J=1N*1m Näited: 1. Traktor veab atra. 2. Kivi tõstmine lauale jne. Võimsus Võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Valem, tähised, ühikud N=A/t N-võimsus (W-vatt) A-töö(J- dzaul)
s- nihke arvväärtus (m) α- nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel ⃗ F Kui α = 0, st. ja ⃗s on samasuunalised, siis A= F·s 3. Millal loetakse tööd negatiivseks, millal positiivseks? Positiivne töö on siis, kui jõud mõjub liikumisega samas suunas, aitab liikumisele kaasa (nt. atra vedav hobune). Kui jõud takistab liikumist (on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all) nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Nt. (hõõrdejõu töö on alati negatiivne). 4. Mis on energia? Energia on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse keha omadust teha tööd. 5. Töö ja energia seos. Ülesanded. Tööd saab teha ainult energia arvel, st. töö tegemiseks kulutatakse energiat. 6. Millist energiat nim. Ekin’iks
mõjuva jõu vaheline nurk 3. Mis on võimsus? töö tegemise kiirus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ajaühikus. 4. Võimsuse valem ja ühik? N = A:T N- võimsus, A - on töö, t aeg. 5. Millal ei tehta tööd? Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee. 6. Mis on positiivne töö? positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 7. Mis on negatiivne töö? kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha töötab jõule vastu. Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg töd, nt raskusjõud 8. Millise jõu töö on alati negatiivne? Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg. Tööd. 9. Miks võib raskusjõu töö olla nii positiivne kui ka negatiivne? *raskusjõu töö on
materjalidest. Küla moodustas sageli omaette kogukonna, mille liikmed, s.o taluperemehed, otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja oma õiguste eest ka suhetes isandaga. Hõredamalt asustatud piirkondades leidus ka külasid, kus elati üksiktaludena. Põllud (mets, heina- ja karjamaad) Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härjapaari või hobust. Tihti oli künnirake nd mitme pere peale. Ko lme väljas üs te e mi rakendamisel paiknesid põllud vähemalt komes osas. Küla põldudest eemale jäid heina- ja karjamaad ning mets. Mets talupojale eluliselt tarvilik. Talupoegadele oli küttimine kas osaliselt või lausa keelatud.
tööd ei tee. 2) kuidas arvutatakse mehaanilist tööd töö on võrdne kehake mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Kui jõud ei mõju liikumise suunas vaid mingi nurga * all on tema liikumise sihiline komponent F cos* 3) millisel juhul tehakse positiivset tööd positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 4) millisel juhul tehakse negatiivset tööd kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha töötab jõule vastu. Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg töd, nt raskusjõud 5) elastsusjõu valem, seletused, ühikud keha kuju muutmiel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Fe=k/x k jäikus , / deformatsiooni pikenemine
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe KURELISED Referaat Autor: Ulvi Klemmer. "27." mai 2010. a Juhendaja: Triin Tõrv "...." .......2008. a Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS.....................................................2 1.1. Hõimkond.......................................................................................................................2 2. KURELISED.................................................................................................................2 2.1. Levik maailmas...............................
Positiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3). Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90° : kui α < 90°, siis cos α > 0 ja A > 0, kui 90° < α < 180°, siis cos α < 0 ja A < 0. Positiivset tööd teeb näiteks atra vedav traktor või raskusjõud kukkuvate kehade puhul. Negatiivset tööd teeb näiteks hõõrdejõud traktori ja maapinna vahel ning õhk (õhutakistus) õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd. Töö ühik SI-süsteemis on džaul (J). Üks J on töö, mida tehakse 1N mõjul ja sooritatakse nihe 1m. Definitsioonivalem on A=Fs Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja
Füüsikasse tuli töö mõiste koos masinate ja mehhanismide loomisega s.o. möödunud sajandil. Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee. Liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee (Maa külgetõmme laeva liikumisele). Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Töö (A) on võrdne kehale mõjuva jõu (F) ja selle jõul läbitud teepikkuse (I) korrutisena. Sirgjoonelisel liikumisel, kus liikumissuund ei muutu, on teepikkus võrdne nihke pikkusega (s). Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent F cos . Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui liikumissuuna ja jõu vaheline nurk on alla 90° on töö positiivne (atra vedav hobune), vastupidisel juhul aga negatiivne (raskusjõud). Füüsikas mõeldakse võimsuse (N) all töö tegemise kiirust. Keha või kehade süsteemi...
· Keldi keelt kõneldakse tänapäeval Iirimaal,Sotimaal,Mani saartel,Walesis ja Bretagne'is · Rahvastik,kultuur ja keel on kõige kauem säilinud Briti saartel,eriti Iirimaal · Hiljem võtsid omaks roomlaste kultuuri, ladina keele · Kunst on säilinud hauamanustes · Esemed on kivist ja metallist (kreeka ja sküüdi mõjuga) · Metallist valmistati põllutööriistu, relvi, kilpe, kaarikuid ja kiivreid, neid kaunistati taim-ja loomornamentidega · Keldid täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati · Omapäraks on paelornament-pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised · Üks maailma tuntuim muster on keldimuster · See koosneb lõpututest,omavahel põimuvatest joontest,mis moodustavad sümboolseid kujutisi · Keldi perekonnad elasid koos ühes suures elamus · See ehitati kivist või täideti puust sõrestik saviga · Katus ehitati enamasti roost · Tuleaseme kohal rippus rauast katel
Aga loomulikult läbikukkumise korral...: ,,Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas oli suurepärane valetaja, kuigi see tundub liiga karm sõna olevat siin kohal. See mida ta tegi oli midagi tõe ja vale vahepealset. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nii öelda uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas:"Andke andeks! Tõtt öelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda pool lagund viljapeksumasinat./.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänud viib turule, et saada vähekse tubakat ja pits viina./.../Mina olen nimelt muinasteadlane!"
" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi"
Oma ainsa poja sünnitab kaamel püstiasendis. Vastsündinu on kaetud pehme villataolise karvaga. Sarnaselt sõraliste järglastega, on poeg võimeline peaaegu kohe pärast sündi jalgele tõusma. Umbes 3 tundi pärast ilmaletulekut on ta juba suuteline jooksma. Ema toidab teda piimaga vähemalt ühe aasta. KAAMEL JA INIMENE Kõrbealadel elavad inimesed sõltuvad kaamelitest. Juba tuhandeid aastaid aitavad need loomad tassida raskeid koormaid, viia põldudele vett ning atra vedada. Nii osalevad kaamelid kõrbealade viljakandvaks muutmises. Kaamelid pole mitte ainult tööjõud, vaid annavad inimestele ka kõike eluks hädavajalikku: toitu, riideid ning kaitset ilmakapriiside eest. Nende liha on väga maitsev, suure rasvasisaldusega kaamelipiima tarvitatakse nii joogiks kui juustu valmistamiseks. ÜKSKÜÜRKAAMELI ISELOOMULIKUD OMADUSED Nina: Praokujulised kitsad sõrmed võivad liivatormide ajal täielikult sulguda.
" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi"
teine aasta teine küla jne. Ajapikku püüdsid feodaalid saraskonna ühismaadel laiendad-rajasid sinna mõisa. Feodaalide omavoli piiras talupoegade põliseid õiguseid. Keelati puude raiumine müüdiks. Suursarase jagamisel tekkisid tülid. 16. saj. Kujunesid feodaalide õigused piiramatuteks. Adramaa-13. saj. Oli maakasutus ja maksustusühik ader ehk adramaa. See tähistas majandusühikut- normaaltalu, mille põllumaa harimiseks läks vaja üht atra. Sinna juurde kuulusid karjamaad, heinamaad, metsad ja kalastuskohad. Mitu adramaad oli talul niipalju kasutas ka küla ühismaid. 14-16 saj. Sai adramaa pinnaühikuks, lisaks eelnevatele tähendustele. 15. saj. Hakati maid ka adramaades mõõtma. Adramaid oli kahte tüüpi: taluadramaa(külvipind oli 24-36 riia vakamaa vahel{8-12 ha} ja suured adramaad(jagunesid 60 riia vakamaa suurusteks ja isandardramaadeks- poole suuremad kui suured ardamaad.). Need arvaestasi ainult põldu.
1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härjapaari või hobust. Tihti oli künnirakend mitme pere peale. Kolmeväljasüsteemi rakendamisel paiknesid põllud vähemalt kolmes osas. Küla põldudest eemale jäid heina- ja karjamaad ning mets. Talupojad pidid isandale maa kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma. Koormised erinesid piirkonniti. Koormised jagunesid suures osas kaheks. Kuni XII sajandini, mil kaubandus nõrgalt arenenud, olid isandad huvitatud, et
ja asi mutt! Asi on tehtud, lõpp. Publikut ,,sabakondiga tunnetada" (lk 146) Eriline taju, kui muusik tajub kontserdi ajal laval mängides ära, kuidas lugu ja selle esitus rahvale peale läheb. Narrid sa publikut üks kord, narrib publik Kui ruja oleks kontserdi ära jätnud, poleks sind seitse korda vastu (lk 162) publik seda kunagi andestanud. Küll hiljem on aeg atra ajada (lk 166) Aega on valmistuda Aeg on parim kohtumõistja (lk 210) Aja möödudes alles nähakse, mis tegelikult juhtub ja millised inimesed on Jazz-rock´i lainetel tundis ta end sama Nevil Blumberg eelistas Jazz-rock´ki ning oli koduselt nagu kurk marinaadis (lk 241) sellel alal väga osav
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd 1. Nimetage inimese kujunemise põhietapid ja iseloomustage neid. Esimesed teadaolevad hominiidid on australopiteekused, kes elasid 5-2 miljonit aastat tagasi Aafrika savannides. Käisid kahel jalal kuid liikusid hõlpsasti ka puude otsas. Australopiteekused sõid peale taimede ka liha, arvatavasti olid nad raipesööjad. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi, õppisid astralopiteekused kivist tööriistu valmistama. Sellega algas kiviaeg. Astralopiteekustest arenes välja homo electrus, kes elas Aafrikas, oli minetanud ahvidele omase karvkatte, tumeda nahaga ja kolju kuju järgi võis arvata et nende sõnastatud kõne oli piiratud. Umbes 700 000-600 000 aastat tagasi kujunes välja uus hominiidide liik - Heidelbergi inimene. Ta ei söönud enam raipeid vaid küttis suuri loomi (mammuteid, ninasarvikuid jms) Umbes 250 000 aastat tagasi kujunesid välja Neandertaallased, kes olid hästi kohanenud jääaja kliimaga, mida näit...
Tal ei olnud seemet rohkem kui külmitu jagu ning sellepärast pidi ta eriti kokkuhoidlik olema. Peale selle käisid seda suure tööga rajatud põlluvilja söömas näiteks kitsed või muud sealsed loomad, kelle nimesid ta päris täpselt ei teadnud. Nende eemale peletamiseks oli vaja põllule rajada ümber tara, mis võttis ka omakorda palju jõudu ja aega, kuid see oli seda väärt, sest loomad ei saanud sinna enam sisse. Kõigepealt ei olnud tal atra, millega maas künda, ega kühvlit või labidat, millega seda kaevata; sellele probleemile sai ta lahenduse, tehes endale ise puust labida, mis andis küll ta tööle üsna puise ilme. Kui seeme oli maas, polnud tal äket ning ta oli sunnitud põllu suure ja raske oksaga üle käima. Kui vili kasvama hakkas ja küpseks sai, tuli see koristada, kuivatada ja koju tassida, ära peksta, terad sõkaldsest puhastada ja hoiule panna; ja siis läks vaja käsikivi terade jahvatamiseks
Samas ruumis saadeti mööda ka kõik pidulikud sündmused. Sel puhul tehti suuremad koristustööd, seinad lubjati valgeks ja põrandale riputati liiva või kalmuse varsi. Lakke riputati õlgedest ja kõrkjatest tehtud ilustusi. Seinad kaeti linaste kangastega ja mõnel pool ka peergudest mattidega. Talutööd jätkus aastaringselt. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid põhiliselt härjad, mõnel pool ka hobused. Külvati käsitsi. See oli vastutusrikas töö ja tavaliselt tegi seda peremees ise. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadtööde hulka kuulus ka sõnnikuvedu laudast põllule, mis siis hiljem üles künti. Talutööde tegemisel jälgiti alati tähelepanelikult loodusmärke ja rahvakalendrit. Nii oli 1. aprillil kaejalaskepäev, mis karjatamise perioodi algust tähistas. Künnipäev oli l4
Trallast saab tugevam inimene, aga kas see on sellist hinda väärt? Tekib küsimus, kas Nipernaadil oli õigus teha selline otsus kellegi eest. Samas ei saa väita,et tegemist oleks kroonilise valetajaga. Kui tal ei ole endal selget pilti, kes ta on , siis ei saa pahaks panna tema fantaseerimist. On huvitav vaadata, kuidas Nipernaand ise hetkega suudab kehastuda hoopis kellekski teiseks. Tooksin paar näidet: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat." ,,Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina
Noarootsi Gümnaasium Hallituse mõju inimorganismile Uurimistöö Teele Meister & Marit Iila 10.I klass Juhendaja Õp Kadi Kivilo Noarootsi 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Mis on Hallitus?................................................................................................................4 Hallituse mõju inimorganismile........................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Kasutatud kirja...
Positiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3). Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90° (valem 3): kui < 90°, siis cos > 0 ja W > 0, kui 90° < < 180°, siis cos < 0 ja W < 0. Positiivset tööd teeb näiteks atra vedav traktor või raskusjõud kukkuvate kehade puhul. Negatiivset tööd teeb näiteks hõõrdejõud traktori ja maapinna vahel ning õhk (õhutakistus) õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd. Võimsus: Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne tehtud töö ja selle töö tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. N=A/t 1 hobujõud on võimsus, millega tõstetakse 1 sekundiga 550 naelane koorem 1 jala kõrgusele. 1hj=746
Diislite valdkond on jõudsalt edasi arendanud Rudolf Diesel, kes leiutas 1900 aastal biediislil töötava mootori, mis on ka keskkonnasõbralik. (http://en.wikipedia.org/wiki/Internal_combustion_engine) 8 Kokkuvõte Meie ühiskonnale on kindlasti olnud suur kasu tänu selle leiutisele, reisimine on nüüd palju kergem. Põllutöid teeb meie eest traktor mitte me ei pea ise seda atra lükkama, nagu vanad eestlased või siis hobusega tegema, kuigi see on ikkagi aega nõudev. Tänu selle sai tootmis mahte kõvasti suurendada ja lihtsamaks muutusid paljude elu valdkondade inimeste elud. Transpordis mängib see väga suurt rolli, et inimesi hommikul tööle saada ja õhtul koju toimetada. Tänapäeval on muidu võetud sellest leiutisest viimast, masinas mis sõidavad juba 400 km/h on omaette klass või siis mitme miljonilised luksusmasinad.
·Tavaliselt on pulmapeol tähtis pidulaud söögi-joogiga, kuid jätkuvalt harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (nt pruudipärg ja mitmesugused osavusproovid). · Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. · Pruuti saadavad pruutneitsid, peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. · Pulmakomben a pidi pruut oskama atra hoida. Pulmad "Kalevipoja" kolhoosis Põlva rajoonis 1968. · Pulmaauto Tartus nn õnnepalee ees, september 2012. Läti pulmakombed · Tänapäevane Läti pulm on olemuselt üsna sarnane eesti pulmale. · Alustatakse kirikus või perekonnaseisuametis, vahetatakse sõrmused ja antakse vanded. Abielusõrmust kantakse parema käe neljandas sõrmes. · Paar on enamasti riietunud valgesse, lisaks traditsioonilisele kleidile
Ka tol ajal olid muuseu mid ole mas. Pea miselt oli seal palju loo mi ja väike osa asjadest on muuseu mis väljas. Ülejäänud asjad on hoidlates. KOHUSTUSED XI X sajandi keskel peale kohustuste tuli ka m õisniku juures käia orjamas, tuli teha talutöid, mida jätkus aastaringselt. Kevadel olid pea miselt p õllutöödeks künd mine, äestamine ja külva mine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid h ärjad, m õnel pool ka hobused. Pärast künti põld äestati ja siis võis juba se e mne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. L õunaEestis levis XI X sajandi II poolel linakasvandus. Sa mal ajal alustati Eestis laie malt ka kartuli kasvatamist, mis aitas teha lõpu suurtele näljahädadele.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaa...
See tähendas, et kahel aastaajal kolmest oli põllumeestel palju tööd, nad kündsid, külvasid ja seejärel lõikasid saagi. Künti ja külvati korraga. Vili külvati käsitsi ja künti maasse või lasti loomadel pinnasesse tampida. Koristusajal töötasid põldudel kõik terved mehed. Nad lõikasid vilja sirpidega. Naised ja lapsed sidusid vihke ja tuulasid vilja. Põllutööd seiskusid vaid üleujutuse ajaks, mil vesi põllud rammusa mudaga kattis. Põllu harimiseks kasutati kõblast ja atra. Egiptlaste peamised põlluviljad olid oder ja nisu. Neist valmistati leiba ja õlut. Kasvatati ka lina, millest kooti kangast. Viljakasvatamise kõrval peeti ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesi. Lehmadelt saadi piima, lambaid ja kitsi kasvatati nii liha, villa kui ka naha pärast. Hanedelt ja partidelt saadi mune. Kiri. Vanad egiptlased tundsid kirja, mida meie nimetame hieroglüüfiliseks
TALUTÖÖD Eesti talurahva olukord polnud 19. sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt. Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas.
" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane
Peatselt hakkas ta käima raskejõustikuklubis "Linda" aidas Maneezi tänavas. Viieteistkümneaastaselt alustas noor Lurichi süstemaatilist treeningut. Lurich astus Tallinnas esimesse eesti raskejõustikuringi, millele oli 1888. aastal aluse pannud Gustav Boesberg. Karjäär Aastad möödusid, koolipõlv jäi seljataha kidurast poisikesest oli saanud tugev noormees, kes jõumehena oli Tallinnas ja Väike-Maarja ümbruses endale juba nime teinud. Oli jõudnud kätte aeg elupõllul atra seada. Dr. Wladyslaw Krajewski, keda hüütakse Vene raskejõustiku isaks, kutsus Georg Lurichi enda juurde oma võimeid näitama. Sealt algaski Lurichi tähelend. Juba esimesel õhtul dr. Krajewski raskejõustikuklubis püstitas Georg Lurich paar maailmarekordit raskuste tõstmises, seejärel seljatas ta prantsuse maadluses - nii nimetati tollal praegust klassikalist maadlust - kõik klubi paremad maadlejad. Dr. Krajewski soovitas
koduperenaised vaid trügivad sihikindlalt ärimaailma ning on seal edukad veel pealekauba? Viimase aastasaja jooksul on hakanud toimuma pea kõikjal maailmas drastilised muutused mehe naise soorollide vahel. Kas selline raskustega toimetulev ja varjatud liidriroll on naissool alati sees pulbitsenud? Teavad ju kõik jutte teemadel, kuidas juba ammustel aegadel naine vaovahel lapse ära sünnitas ja seejärel atra edasi lükkas. Tundub, et üha enam otsivad naised eneseväljenduseks uusi võimalusi, justkui püüdes endale ja tervele maailmale pidevalt midagi tõestada; nad lähevad võidukalt ,,üle laipade", saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama. Samas on kindlasti rohkelt ka vastandlikke naistüüpe, kelles on säilinud ürgnaiselikud omadused ja seega ka soov seda rolli täita.
Edasi läheb põhk lammastele allapanuks. Joonis 6. Pildil on viljakoristuskombain 3.6 Sõnnikulaotus Sõnniku laotus toimub lägalaoturiga millega laotatakse vedelsõnnik põllule. Vedelsõnnikuga laotamine toimub kevadel enne külvamist sügisel enne kündmist. Tänapäevased moodsad sõnnikulaoturid viivad sõnniku maa sisse mis peaks takistama haisu levikut. Joonis 7. Pildil on lägalaotur 3.7 Kündmine Kündmine toimub sügisel peale sõnniku laotamist. Kündmiseks kasutatakse atra. Suurte teradega ader pöörab pinnase ümber ja õhutab seda, kaevates ühtlasi maasse eelmiste põllukultuuride jäänused. Taime jäänused rikastavad mulda orgaaniliste ainetega, see soodustab mulla elustiku tegevust ning tõkestab umbrohu levikut. Joonis 8. Pildil on ader 3 LAMBAKASVATUS RABA TALUS Lambakasvatus sai talus alguse kohe peale koha ostmist. Esialgu oli kari kümnepealine, mis on aastatega kasvanud kuuekümnepealiseks. Praegune kari koosneb tegelikult kahest erinevast
näitekooliks.Kõik hooned Kurgjal on valminud Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu on nad ainulaadsed. Kurgjal jõudis Jakobson olla peremeheks vaid 8 aastat. C.R.Jakobsoni õpetus mullaharimisel · Korralik künd on põllumehe kõige tähtsam töö · Vana hark- ja vannasader tuleb põllukündmisest eemaldada · Näitetöö ja künnivõistlus on tähtsad uute töövõtete juurutamisel · Sügavam künd on hea saagi alus · Põllul on vajalik kasutada atra aluspõhja kobestamiseks · Välismaa paremate põllutööriistade järgi on neid vaja valmistada ka kodumaal · Kevadel tuleb põllumullas talveniiskust säilitada · Mullaviljakust saab pidevalt suurendada · Sõnnik on põllumehe kukd · Sõnnik ja virts on põldude viljakuse alus · Põldu ei tohi välja kurnata · Kõrgete saakide saamiseks tuleb mineraalväetisi panna · Mullaomaduste parandamiseks on ka lubiväetisel suur tähtsus
Nende kampsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. KOHUSTUSED XIX sajandi keskel peale kohustuste tuli ka mõisniku juures käia orjamas, tuli teha talutöid, mida jätkus aastaringselt. Kevadel olid peamiselt põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad, mõnel pool ka hobused. Pärast künti põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Lõuna-Eestis levis XIX sajandi II poolel linakasvandus. Samal ajal alustati Eestis laiemalt ka kartuli kasvatamist, mis aitas teha lõpu suurtele näljahädadele. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti
Talupojad elasid väikestes onnides, mis oli peamiselt tehtud savist ja puust, ning katus oli õlgedest. Hurtsikutes oli väga must, muld põrand. Domineeris põllumajandus. Pidupäevadel söögi isegi surnuks end, siis saadi liha ja muud paremat. Põllutöid tegid talupojad käsitsi, olid sunnismaised – ei tohtinud oma maalt lahkuda, erinevad tegevused olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra. 4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima
" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane
Positiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega Põhimõõtühi 1J alla 90° k Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90° Positiivset tööd teeb näiteks atra vedav traktor või raskusjõud kukkuvate kehade puhul. Negatiivset tööd teeb näiteks hõõrdejõud traktori ja maapinna vahel ning õhk (õhutakistus) õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd. Energia: -mehaaniline energia iseloomustab kehade võimet teha tööd. Suuruse nimi Energia Energia on arvuliselt võrdne tööga, mida keha saaks teha. (mehaaniline
" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane
piiskopkonnas oli see suhteliselt tagasihoidlik. 16. saj. jätkus mõisapõldude laiendamine. Eesti talurahvas jagunes sel ajal mitmeks alarühmaks, kes erinesid oma majandusliku ja õigusliku seisundi poolest: Adratalupojad kõige põhilisem ja arvukam rühm. Nimetus tulenes sellest, et põldude suurust arvestati adramaades. Adramaa tähendas keskmist talu, mis oli haritav ühe perekonna tööjõuga kasutades ühte atra ja rakendit. Üksjalad tekkis XV saj. I p. talupoegade kiht, kes olid peamiselt adratalunike nooremad pojad, kellel polnud isatalus ruumi ja kes rajasid uue talu senistele võsamaadele. Talud olid väikesed ja ja algul oli neil koorniseks mõisa vastu 1 jalapäev nädalas sellest ka nimetus. Kui üksjalad harisid maad juurde kasvasid ka koormised ja nende seisund lähenes adratalupojale. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja olid vabastatud teotööst.
vargal, üheksa tagaajajal; Särk on ligi ihu, surm veel ligemal; Rähn on kirev, inimese elu veel kirevam; Harvast orja kiidetakse, miniat ei millalgi · Parallelismis lihtlaused, mille vahel kalendaarne suhe: Laurits laotab lehti, Pärtel pöörab päid; Kadri hakkab kusele, aga Andres pistab pulga ette; Parm pask juanipääväni, siäsk miis mihklipääväni; Künnipäevaks on virgal maa küntud, aga laisk tõstab veel atra aia pääle · Parallelismis enam kui kahest lihtlausest koosnev jada: Märt määndab, Kadri kaandab, Simun tei silda soie pääle, Niklus needab, Toomas tore miis sõidab üle; Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu; Jaan viskab esimese jahe kivi vette, Jaak teise ja Mihkel kolmanda; Põllumees põline rikas, ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas · Parallelismis kaks võrdus- või võrdlusvormilist lihtlauset: Rääkimine hõbe, vaikimine kuld;
just viimasel ajal, mil me pöörame aina rohkem tähelepanu uuenduslikemate variantide kasutamisele. Samal ajal on teosed ajaloo arengu kohta juba olemas, ning keegi ei pea vajalikuks sama informatsiooni ülekirjutamist. Esimesed trantspordivahendid Inimeste liikumist mööda maismaad hõlbustasid kaks suurt ideed: esiteks, kasutada raskete koormate vedamiseks loomi, ja teiseks ratas. Esmalt taltsutas inimene kariloomad. Umbes 6000 a. enne Kristust õpetas ta härjad iket ja rakmeid kasutades atra vedama(1, lk 12). 4000 aastat eKr hakati Egiptuses esimest korda kasutama veolooma eeslit (9, lk 15). Kaupade paigast paika vedamiseks kasutati kandesadulaid. Viimasest võisid välja kujuneda primitiivsetest lohistitest, kus pakk seoti kahe teiba külge mille esiotsad kinnitati hobuse selga ja tagumised lohisesid mööda maad. Taolist seadet kasutatakse mõnes Põhja-Ameerika indiaanlaste hõimus ja Siberis veel tänini. Samuti kasutati rege nii tasasel maal kui ka jää ja lume korral
Nagu näha - kõikidel loetletud kordadel inimene ei loo uut materjali, ega uut jõudu. Puu, viljatera, jõgi, kivipoolte jaotus, külgetõmbejõud, hõõrdumine, soojus , niiskus kõik see oli looduses juba olemas, on praegu ja saab ka tulevikus olema, seni kui senine maailm, kus me elame, püsib. Looduse jõudude mõjul hakkab vili maapõues kasvama, saab väljal küpseks, jahvatatakse veskil jahuks ja sellest küpsetatakse leiba. Looduse jõudude abil aitavad tööloomad ja masinad atra vedades maad külviks harida. Mida teeb aga inimene? Ta ÕPIB kõigepealt loodust tundma. Ta katsub teaduse ja elukogemuse varal teada saada seda, kuidas saab kõige kergemini ja operatiivsemalt vähima aja-jõu ja töökuluga loodusvarasid ja jõudu oma teenistusse rakendada, kuidas looduses leiduvatele asjadele teist tarbekohast kuju anda. Ja ainult seda võib inimene oma majanduslikus tegevuses loodusega teha. Mida kõrgemal arengu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
