vallavalitsuses aga seda ,et 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu oma kohalt lahkuma. Maale saadeti erilised talurahvakomissarid, kelle üheks tähtsamaks tööks sai valdade ühendamine, mille tagajärjel nende arv langes 1000-lt 400-le. Vald , mis algselt oli olnud ühe mõisa valitusalune piirkond, vabanes lõplikult mõisa alluvusest, mis oli kahtlemata tervitatav. Kohtureform- 1889 Põhjalikult korraldati ümber kohtusüsteem ja ühtlustati see Venemaa omadega. Üldjoontes pääses võidule kodanike formaalõihusliku võrdsuse põhimõte, kinnisvaratehingute registreerimiseks loodi kohtute juurde kinnistusjaoskonnad. + hakkavad tööle advokaadid, kohtuprotsess avalik, kaotatakse seisuslikud kohtud Linnareform-1892 Kehtestati uus linnaseadus, mis vähendas tunduvalt hääleõiguslike linnakodanike hulka
aastal märtsi kuus. Aleksander II oli Nikolai I Vanem poeg Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse. Sõjandus ei huvitanud Aleksandrit, tema isa petumuseks. Pärisorjuse kaotamine Pärast Krimmi sõja sokki, kaotati 1861. aasta 19 veebruari keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis Talupojad said õiguse maad osta, tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning ise seisvalt kohtuasju ajada Mõisnikud ei võinud kontrollida talupoegade elu Semstvo- ja kohtureform 1864. aastal Pärast pärisorjuse likvideerimist ning külakogukondadele suurema otsustusõiguse ning kohaliku piirkonna elutegevuses suurema vastutuse andmist Pärisorjuse Kaotamine tegi ümberkorraldused ka teistes ühiskonnaelu valdkondades. 1860-1870 aastate reformid muutsid tunduvalt Vene impeeriumi majanduslikku, poliitilist, sõjalist ja kultuurilist palet. ... Nende reformide peamised tulemused olid järgmised: Seisulikud vahed vähenesid
võimsat riiki, kuid Krimmi sõda näitas selle plaani ebaõnnestumist. Seega oli tarvis rakendada uut süsteemi. Pärast Krimmi sõja sokki, kui Aleksander II tõepoolest üritas süsteemi kõige läänelikumate mallide järgi reformeerida. 1861. aasta 19. veebruaris kaotati keisri manifestiga kogu riigis pärisorjus, sest Aleksander oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine nullib majandust. Järgmiseks muudatuseks oli 1863. aastal läbiviidud kohtureform, millega kehtestai uued kohtupidamist korraldavad seadustikud. 22.jaanuaril 1863. aasta puhkes Venemaa poolt annekteeritud Poola Kuningriigis Jaanuariülestõus, mis hõlmas ka Leedu ja Valgevene alasid ningtaastas lühiajaliselt Poola iseseisvuse. Kevadeks 1864. aastal õnnestus Aleksander II-l mäss maha suruda. See lõpetas Poola sõltumatuse 53 aastaks. Aleksandri võimu ajal jätkus ka Venemaa lähenemine Ameerikaga ning Venemaa osutas tuge Ameerika
< 20 ha väiketalud, kogu töö sai tehtud pereliikmete poolt, sulaseid polnud vaja. · Talumaa mõisamaa, mis on talupoegade kasutuses. Seal lasusid nii riigi- kui ka kohalikud maksud. · Talupoeg talurahvas (al 11. saj. ühiskondlikud seisused: vaimulikud, aadlikud, talupojad) · Adratalupoeg päris talupoeg, al 15. saj jagunes: adratalupoeg, üksjalad (talupoeg, kes elab külast eraldi), vabadik ehk pops, mõisateenijad. · Kohtureform 17 sajandil vabastatakse talupojad mõisniku võimust, koormised riigimaksudega. Teokoormised aina kasvasid, see aeg oli talupoegadele väga raske, kõrgtase saabus 18. sajandi teisel poolel. · Talude päriseks ostmine talupojad said osta, 19. sajandi teine pool. · Peremees talupoeg, kes on talu saanud raha, naturaaltasu või teokoormise eest. · Sulane talupoeg, kes aasta palga ja tööriiete eest peremeest abistab ja teeb mõisale vajalikud teopäevad.
vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas, haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Vallakohtud nimetati ümber kogukonnakohtuteks. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. 1889.a kohtureform Talurahvakoormised: · Mõisakoormised-teotöö(jag. nädalateoks ja abiteoks), naturaalandamid ja rahamaksud · Riiklikud koormised-pearaha ja nekrutiandmine · Sõjalised koormised-nekrutiandmise kohustus, sõjaaegadel teenistus maakaitseväes ning vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused · Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine Talurahvakoormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. 1863
* nimetasid ja kontrollisid riigiametnike George Browne- asehaldur * jälgisid raha laekumist ja kulutamist * kommunikatsioon * koolisundus * teede ja sildade korrashoid * avalik kord * pidi arvestama kohaliku aadelkonna huvidega Kohtukorraldus * Kohtureform püsib 200 aastat * Maakonna tasand: meeskohtud- Eestimaal ja Saaremaal, maakohtud- Liivimaal (talupoegade ja mitteaadlike kohtuasjad) * Kubermangu tasand: ülemmaakohus- E, õuekohus- L (rasked kuritööd + aadlike asjad) * Kohalik tasand (avalik kord, väiksemad ülesastumised, mõisnikud
Eluaastad 1717-1780 1741-1790 Valitsemisaeg 1740-1780 1780-1790 Tähtsamad muudatused ·Moderniseeris · Kehtestas usu- ja valitsemisajal valitsemiskorda südametunnistusvabadus ·Rajas Schönbrunni lossi e · Ühendas riigi erinevaid · Piiras kirikuvõimu piirkondi · Kohtureform · Koolikohustus · Laiendas maksunduspoliitikat · Riigikeel asendus Saksa keelega · Jagas Austria ringkondadeks
(vakuseraamatud), et ei majaomanikele, sõltumata rahvusest, saanks liialt koormistega tegevusalast. 3) linnade piinata. Nende alla kuulusid valitsemiseks loodi linnaduumad, rootsi ajal annetatud kuhu sai esindajaid ka mõisamaad. Haldus ja vähemjõukamatest kihtidest valida. 4) kohtureform. maksukorraldusest pearahamaks, mille tõttu õige raha saamiseks hakati elanikkonna loendusi e hingeloendusi pidama. 5) mõisnike mõisad muudeti pärusomanditeks, et ei tuleks aadli vastuseisu võimule. See tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ja kestvale reduktsiooniähvardusele. KESTIS ENAMASTI VAID KATARIINA II VALITSUSAJAL 1796 AASTAST.
Absoluutne monarhia John Locke - Parlamentarism Montesquieu - võimude lahususe põhimõte Voltaire - valgustatud absolutism Rousseau - demokraatia Kameralistid - kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu; valgustatud absolutism Füsiokraadid - tähtis ise majandamine, põllumajandus, vabakaubandus Valgustatud absolutismi valitsejad. Friedrich II - talurahva olukorra kergendamine - riigimõisates kaotati pärisorjus; koolihariduse edendamine; uute külade rajamine; kohtureform - piinamised keelatakse Maria Theresia - sõjaväereform, finantsreform, kaotati tollipiirid, uus kriminaalkoodeks, rahvakoolid, kutsekoolid Josef II - usuvabadus, pärisorjuse kaotamine, kiriku võimu piiramine, riigi tsentraliseerimine (vastuolud äärealadega) Uusaegne eluolu. Rahvaarvu kasv meditsiini areng, kartulikasvatus; pere pole palju organiseeritud abielusid; keskklass pole palju organiseeritud abielusid; keskklass
riigivõimu poolt. Üliõpilased ja õpetajad pidid kandma vormirõivastust. 3)õigeusku ümberasumine, sinna astus 100 000 inimest. Ehitati Aleskander Nevski katedraal ja Kuremäele Pühtitsa nunnaklooster. Õigeusust tagasi minek oli keelatud, need kirikuõpetajad said rahatrahvi, keelati tegutsemeni või pandi vangi. 1885-94.a LM kubermangu 135-st kirikuõpetajast 104 olid uurimise all. Poliitilised 1)kohtureform inimesed muutusid võrdseks. 2)linnareform selle tulemusena raad kadus ja asemele tuli valitud linnaduuma ja valitud linnapea, seda said valida majaomanikud. H. Jannsen arvas, et eestlastel ja lätlastel ei jää muud üle kui baltisakslastega kokku sulanduma, ainult nii saab venestusele vastu seista. Andis välja saksakeelset ajalehte Die Heimat. A. Grenzstein arvas, et rahvuslik liikumine on ajalooline eksimus, seda ei tohiks toimuda,
nooremabile. Ülesanded: korra ja julgeoleku tagamine vallas, õigus algatada jälitustegevust, õigus arreteerida kuriteos kahtlustatavaid isikuid mitte ainult kuriteopaigal, vaid ka juhul, kui kahtlusaluse juurest või tema elukohas leiti ilmseid süütõendeid, järelvalve vallas viibivate jt teiste kahtlaste isikute üle, vallas toimuvate avalike ürituste läbiviimise jälgimine, järelvalve teede korrashoiu üle, arvestuse pidamine sõjapõgenike üle jt. 9. 1889. kohtureform. Kohtupalat, ringkonnakohus, rahukohtunik. Prokurör. Advokaat. Notar. 9.juuli 1889 oli kohtureform. Ringkonnakohus Riias ja Tallinnas (Apellatsioon Peterburi kohtupalatisse, Kassatsioon Senatisse). Koosnes ringkonnakohtu prokurörist, rahukogust (+ kinnistusosakond), rahukohtunikust, kohtupristavist, vannutatud advokaadist ja notarist. Ringkonnakohus kubermangu kõrgema astme kohus.(1889-1918) Loodi ülevenemaalise 1864 a kohtuseaduse alusel Baltikumikohtureformiga 1889. Oli jaotatud 4ka
Eesti oma päritolu õiguse hõredad andmed (Uluots, Johansen, Arens). Vana-Liivimaa Maariik, seisused (riigivürstid, mõisnikud, linnad), Maapäev. Reformatsioon, sekularisatsioon, Liivi sõda ja selle tagajärjed. Mõisnike korporatsioonide autonoomia, õiguslik partikularism, läänistamine ja reduktsioon, talurahva õigus. Rootsi ja Vene õiguse mõjud XIX sajandini; Balti erikord, Bunge ja Balti Eraseadus, Vene kohtureform, omavalitsusreform ja seaduste mõju Eesti alal, Tartu ülikooli tähtsus. Vene esimene revolutsioon, Eesti autonoomia ideed, iseseisvumine ja riigi ülesehitamine. Eesti Vabariigi põhiseadused. Tsiviilõiguse reform, karistusõiguse reform. Okupatsioonid ja nõukogude periood. Taasiseseisvumine ja järgnev areng. Rahvaste enesemääramisõigus ja selle rakendamise näiteid ajaloost. Eesti riigi teke rahvaste enesemääramise õiguse alusel
Mao oli ühtlasi ka Sõjanõukogu esimees, st. talle allus ka armee (oluline edasisi sündmusi silmas pidades) Mao võimu vastu olid paljud ringkonnad. Abinõud: organisatsioonilist laadi : vaenulikud organisatsioonid (sh. ka misjonid ja salaühingud ) keelustati mittekeelustatud organisatsioonid allutati HKP kontrollile parteiline monopol massikommunikatsiooni üle (st. kogu massikommunikatsiooni oli ainult HKP käsutuses) kohtureform ja kohtuaparaadi puhastamine puhastus haldusaparaadis terroristlikud poliitilised vastased kuulutati kurjategijaiks, üle 2 milj. inimese hukati võitlus kolme pahe vastu: korruptsioon, raiskamine, bürokraatia (tapeti ja vangistati sadu tuhandeid) Page 4 of 1 võitlus viie pahe vastu:
Kuremäe nunnaklooster. Tagasiteed õigeusust luterlusse pole, sest kirikuõpetajad, kes võtsid vastu õigeusku pöördunuid ja tahtsid tagasi luterlusse, neid karistati riigi poolt- nt rahatrahv, kõrvaldati ajutiselt ametist või jäädavalt ametist taganemine. 1885-1894 Sm toimus 199 kohtuprotsessi, kus arutuse all luteri kirikuõpetajate teod. See kõik moodustab kultuurilise venestamise- neg. Poliitilise elu kaasajastamine: 1882-1892 kohtureform- inimestele olenemata seisusest tagati formaalselt võrdne kohtupidamine. Linnareform- keskajast pärit raad likvideeriti, tuli linnaduuma. Erinevad arusaamad venestusaja erinevatel suundadel siinse elanikkonna tulevikust. 1) Harry Jannsen- baltisakslaste ja eestlaste, lätlaste vahel ei tohiks olla terav joon, vaid peaks sulanduma baltisakslaste sekka. 2) Tuleb venestamist toetada- Aado Grenzstein. 80ndate lõpus Aado vaated muutusid.
Seisukohalt ütles, et eestlased peavad vaimult suureks saama. 5) Rahvusliku liikumise tagajärjed: 14. Venestusperiood, poliitilised suundumused XX saj algul. 1) Venestuse mõiste ja põhjused Venestusperiood reformid, mille eesmärk oli baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes 1881 atendaat(korraldati valitsejale, kes tahtis ühiskonda paremaks muuta: pärisorjuse, nekrutiseisuse kaotamine, ülikoolid, kohtureform jne) tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge 2) tähtsamad venestusreformid balti erikorra tühistamine, asjaajamine, haridus, õigeusu pealesurumine: Ametisse uued kindralkubernerid toodi Venemaalt ja olid venelased Tühistati balti erikord Asjaajamiskeeleks vene keel kogu ametnikkond vahetati välja venelasteks
Venestusaja põhjused: 1. Aleksander III võimuletulek (1881-1894) alustas venemaa ääremaade venestamist. 2. Venestuse peapõhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871a. saksa keistririigi loomine ja sellega kaasnenud oht, et Baltikum taasühineb Saksamaaga. 3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine 1863. Venestus tähendas venemaa seaduste kehtestamist eestis: 1887-1892 Viidi läbi tähtsamad venestusreformid: Haridusreform (koolid venekeelseks) Politseireform (riikliku korrakaitse loomine) Kohtureform (vene kohtusüsteemi kehtestamine) Venestamise tagajärjed: 1. Suurem kahju tuli rahvahariduses, kus nõuti venekeelset õpet alates 3. Külakooliklassist. Kirjaoskus langes selle tagajärjel 98% - 80%-ni. 2. Teisalt oli venestamine eestlastele ka kasulik Saksa soost omavalitsusametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele said eestlased, kes olid küll ära õppinud vene keele kuid säilitanud oma rahvusliku vaimu.
· Korpusepiirkonnad (Adolf von Seckendorff, Günther Otto Friedrich von Pappritz) · Provintsiaalvalitsused · Kreisid, ametkonnad, jaoskonnad · Balti Hertsogiriigi kava Okupatsioonipoliitika · terror (koonduslaagrid, salakaebused) · eestlaste väljatõrjumine poliitikast ja erakondade keelamine (v. a. Maaliit) · koosolekute, telefoni ja telegraafi keelamine · tsensuur (ajakirjandusbürood) · rahvusväeosade, omakaitse ja miilitsa laialisaatmine · kohtureform 3.3.2 Kultuuri- ja majanduspoliitika Majanduspoliitika · tööstustoodangu, tooraine ja seadmete väljavedu Saksamaale · põllumajandussaaduste rekvireerimine · elatustaseme langus, kaardisüsteem (päevanorm 130 g leiba) · küttepuudus Kultuuripoliitika · saksastamine · koolide sulgemine · koloniseerimiskavad 27. VIII 1918 Bresti täiendusleping (Venemaa loobub "igaveseks ajaks" Eestist ja Lätist). 3.3.3 Balti Hertsogiriik 9
Joseph II (Maria Theresia poeg) (1780-90) a) Valitsemisreform · Loodi hästitoimiv riigiaparaat. Ametnikena eelistati töökaid (haritud) mitteaadlikke. b) Sõjaväereform · Keisririigi iga piirkond pidi andma kindla arvu nekruteid liisu heitmisega ja maksma. · Ohvitseride koolitamiseks loodi akadeemiaid. c) Rahandusreform · Kehtestati üldine tulumaks ka aadlikele. · Lukskaupade (vein, viin jne) kõrge maks. d) Kohtureform · Kaotati piinamine (vanglates). e) Haridusreform: · Laiendati rahvakoolide võrku ning loodi kutsekoolid. f) Usureform (Joseph II) · Kaotati ususallivus. g) Kergendati talurahva elu · Piirati teotööd (Maria Theresia) · Kaotati pärisorjus (Joseph II) Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal reformid katkestati. M. Theresia tugevdas õukonnas moraali, tal oli 16 last. Versailles' eeskujul ehitati Schörbrunni loss Viini läheduses.
ärkamisaeg ja asendus venestusega Jakob Hurt lahkus Eestist Venestamine Eestis (1885-1905) Aleksander III (1881-1894) Alustas Venemaa äärealade venestamist Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871. a. toimunud Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale Venestus tähendus Venemaa seaduste kehtestamisega Eestis 1. 1887. a. Haridusreform 2. 1888. a. Politseireform 3. 1892. a. Kohtureform 4. 1892. a. Linnaseadus 1899 Valga 1911 Pärnu Kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid viidi sisse vene keel Suurem kahju tuli rahvahariduses, jus nõuti venekeelset õpet alates 3. külakoolidest Kirjaoskus langes 98%-lt 80%-ni Tagajärg: Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik. Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Majanduse aren Eestis (1855-1900)
ettevõtjateks. Muutus toimus aeglaselt. Talupojaseisuse esindajaid oli palju ja see läks muudatustega kaasa väga aeglaselt. Kaotati senised aadliprivileegid, oluline on see, et võrdsustati linnakodanike ja talupoegade juriidiline staatus teiste seisustega. Juriidilises mõttes seisuslikud vahed tasanduvad. Aadel kaotas ühe oma peamise privileegi monopoli maale ja pärisorjadele. 1870. aasta linnareform tõi kaasa linnajuhtimise muutumise seisustevabaks. 1864. aastal viidi läbi kohtureform, millega kaotati sensised seisuslikud kohtud. Üldine sõjaväekohustus kaotas seisustevahelised erinevused selle läbimisel. alles 1874. aastast pidid ka privileeritud seisused täitma sõjaväekohustust. Kaotati pearaha, aadel lülitati maksumaksjate sekka, piirangute kaotamine passi reziimis, mille tulemusena suurenes liikumisvabadus. 20. sajandi alguses tulid oluliste momentidena juurde asjaolud, et talupoeg sai õiguse astuda välja oma kogukonnast
eeldused raharendile üleminekuks. 21.Veneaegse Eesti avalik õigus 1845 oli vastu võetud kodifitseeritud nuhtlusseadustik. 1864 rahukohtu nuhtlusseadustik. 1903 uus nuhtlusseadustik. Eraõiguses oli plaanis luua 5 köiteline seaduste kogu Eesti aladel. 1846 I köide kohalike ametiasutuste korraldused. II köide aadlik, linnakodanikke, vaimulikku käsitlev seadusandlus. III köide tsiviil ja eraõiguse normistik. 22. Kohtukorraldus veneaegses Eestis. 1889.a kohtureform. Eestimaal oli kõrgemaks instantsiks Eestimaa Ülemmaakohus, mille kompetentsi kuulus tähtsamate tsiviil- ja kriminaalasjade arutamine. Järgnes Eestimaa Alammaakohus. Järgnesid meeskohtunikud, adrakohtunikud. Liivimaal oli kõrgemaks instantsiks Liivimaa õuekohus, hiljem tuli asemele Riia maakohus. Järgnesid korrakohtunikud. Saaremaal oli peale meeskohtunike ka adrakohtunikud. Apellatsiooni kohtuks oli Liivimaa õuekohus. 1889- kohtu ja talurahva asutuste reform Venemaal
tulevast teksti. Siis otsustab D pakkuda oma teksti toimetajale Katkovile. Too nõustub ja maksab talle 300 rubla avanssi. D hakkab kirjutama. Tal tekib hoopis teine kavand. ,,Purjutajate" puhul oli keskmes Marmeladovite perekond. Sellest saab aga ,,K ja K" üks süzeeliin. Nüüd kirjutab D aga mõrvarist, kes hakkab hiljem kahetsema, kuna ta on sattunud vastuollu jumaliku tõega. D toetub mitmele allikale ta kasutab ajalehteda materjale. D oli reformide suhtes väga kriitiline. Kohtureform ei meeldinud talle üldse see peegeldub ka ,,K ja K-s". D oli veendunud, et inimese tegude üle ei tohi otsustada kohus, vaid inimese enda südametunnistus. D-t huvitasid mitmesugused andmed kuritegevuse ja prostitutsiooni kohta. Klassivahede kasvu tõttu kasvas ka kuritegevus, süvenes prostitutsioon. D on kursis ka kaasaegse lääne positivistliku mõttega. Ta loeb Benthami, Mille'i. ,,Kuritöö ja karistus" on
D. 1785 jõustus Vene linnaseadus: kõik vabad linlased said kodanikuõigused ja raehalduse asemele demokraatlikum haldus(tühistati 1796) *George von Browne: LM(1762-1783) ja Eestimaa kuberner(1775-1783) ning Tallinna ja Riia asehaldur(1783-1792) Asehalduskord(1783- 1796) -linnavalitsused · Tulemus: võis osaleda endiselt suuremrühm, aga valitsevatel organitel oli endiselt väiksem võim(riigi esindajate võimu kasvatamise tõttu) Politsei- ja kohtureform: · Linnades politseivõim läks riigile: - Politseivalitused ja politseimeistrid(pädevuses ka nt tervishoid, tuletõrje) · Vene eeskujude järgi likvideeriti kõik senised kohtud ja aadli kohtuvõim teiste seisuste üle likvideeriti: A. Igas maakonnalinnas alama astme kohus eraldi seisuste kaupa: aadlile, linlastele ja kroonutalupoegadele ja õigusmõistjad samast seisusest.
17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muutsin nüüd õigeks.... Vaadake hoolega, muidu võib juhtuda, et kaks inimest spikerdavad sama punkti järgi kahte erinevat piletit ) 20. Veneaegse Eesti talurahvaõigus - puudu (nüüd olemas) 21. Veneaegse Eesti avalik õigus puudu (nüüd olemas) 22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis. 1889 a. kohtureform 23. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1920 a. Põhiseaduse järgi 24. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1934 a. Põhiseaduse järgi 25. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1938 a. Põhiseaduse järgi 26. Eestiaegne õiguskorraldus 27. Eestiaegne kohtukorraldus. 1 Euroopa õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4
tänapäevani. Üks neist on süvenev lõhe õigusinstitutsioonid ja haldusasutuste vahel. Ajapikku hakkab õigus eralduma ka religioonist, poliitikast ja moraalist. (Eestis võib taolisi lahknemisi märgata alles 1866 aasta vallareformist, mis lahutab maarahva ja kohaliku omavalitsuse. Linnades 1877-78 aastal). Õigusasutuste juhtimine läheb järjest enam inimestele kes tegelevad põhitööna õigusega juristikasti väljakujunemine (Eestis 1630 läbi viidud kohtureform nõuab kohtunikelt kõrgemat juriidilist haridust, kuid rootsi võimuga kaob ka see. Uuesti tekib säärane nõua alles 19. saj.). Seoses juristikorporatsiooni väljakujunemisega tekkib ja juura alane haridus. Koos juristikoolitusega hakkab õigus järjest enam sisaldama metaõigust ehk teadust õigusest. Just teaduse abil saab võimalikuks õiguse analüüs ja selle hindamine. Õigusnormid, terminid ja protseduurid saavad teaduse jaoks avatuks. Õhtumaises õigustraditsioonis
Kohalikud eripärad võisid säilia mingiks ajaks. Muulased võivad ka vabatahtlikult venestada. Yuri Samarin, arvas, et eestlased ja lätlased suudavad venestuda, kuid nad vajavad tõuget selle jaoks. Venestamise motiivid ja algus: Riiklik moderniseerimine, rahvususe tõus ja riigi julgeoleku huvid. Sise-Vene kubermangus domineeris vene rahvus, kuid ääre aladel domineerisid teised rahvused, kus oli oma kultuur, keel. Omavalitsus reform maal ja linnades. Kohtureform. Sõjaväeline reform. Justiits reform. Venemaa võttis eeskuju Euroopa riikidelt nagu Prantsusmaalt. 19. saj levisid Euroopas rahvusriigi ideed ning need samad ideed hakkasid mõjutama Venemaa eliiti. Venemaa eliit võttis endale eeskujuks Saksa keisririik ja Suurbritannia (Tsentraliseeritud riigid). Vene tsaaririigis oli venelasi kokku 43%. Venestamine kui ebarealistlik plaan. Puudusid seadused, mis piirasid kellegi õigust rahvuse pärast, mitte kedagi ei diskrimineeritud
vahel. Nt kas tõnismäe elanikud alluvad tlnn rae või linnakohtule. Linnusekohus töötab kuni 1669 kui riik püüab sisse viia rootsi õigust. Kui rootsi võim saab läbi siis linnakohtute tegevus samuti lõpeb. 2) Aadli ja nende seisuslike kohtutega seot. I astme kohtuks oli meeskohtud, mida võib nim ka vasalli kohusteks. Tõlgendamise küs , 14 saj tegevust alustanud ( manngericht). Tegutsevad ka vene riigi võimuper kui tuleb kohtureform. Meeskohtukompetents rootsi võimu all mõneti muutunud. Kohus paljuski tegeleb tüli ja vaidlusasjadega, piirivaidluste küs. Süüaluste üles otsimine ja hiljem nende karistamine aka otsuste täide viimine. Meeskohtutel ka ülekuulamisõigus. Meeskohtuid eestimaal kolm: Harjumaaga seot, Ii seot Viru- ja Järvamaaga, III seot Läänemaaga. Istungeid peetakse tln, pm igatipidi tallinna kesksed, kõik tegutsevad tln:Igalkohtul oma eesistuja, keda nim
Senat sellest huvitatud polnud. Tema vaenlane oli tol ajal teine rahvatribuun Marcus Octavius. Gracchus süüdistas Octaviust selles, et ta ei täida rahvatribuuni ülesandeid, ei tooda otsuseid mis oleks rahvale kasulikud. Gracchus kutsus kokku rahvakoosoleku ja nõudis seal, et see tagandaks Octaviuse seda ka tehti. Moodustatakse siis komisjon mis seda uut maaseadust pidi ellu viima hakkama. Gracchusel oli ka hulk muid reforme mis ta tahtis läbi viia: kohtureform kohtunike omavoli vastu, kontroll asevalitsejade üle jm. Kui Gracchuse aeg sai läbi, siis ta kandideeris uuesti rahvatribuuni kohale. Valimiste päeval aga suurmaaomanikest senaatorid korraldasid talle atentaadi sellega pandi reformid ajutiselt seisma. Aastal 123eKr valiti rahvatribuuniks tema noorem vend Gaius Sempronius Gracchus, temal õnnestus maareform läbi suruda koos hulga muude seadustega: kontroll provintside haldamise üle. Tema eestvõttel hakati ka vastele kodanikele müüma
Ja Tolstoi on seal Sevastoopolis Vene-Türgi sõja aegu, 1854-1855. Siin tal siis valmis selline teos ,,Sevastoopoli jutustused." Sõda lõppes Venemaale kaotusega, see sõda, kus Nikolai I kahtlastel põhjustel suri, kuigi arvatakse, et sellepärast, et Venemaa kaotas oma olulise lõunasadama. Uus tsaar Aleksander II, kellest olu küllaltki palju Venemaale kasu ja tulu, aga venelased ise lõid ta maha. 50ndate aastate teine pool on Vene elus selline tõusuaeg. Uus tsaar teostab reforme, kohtureform, 1861 vabastas Venemaa pärisorjusest. Tolstoi elab Vene elule väga aktiivselt kaasa ja tema arvamine on ka see, et üldse vene elu miskitpidi muutuks, tuleb kõigepealt kaotada pärisorjus, teine, et ühiskonnaelu paraneb siis, kui iga üksikisik ennast moraalselt ümberkasvataks. 1857 teeb Tolstoi oma esimese välisreisi Lääne-Euroopasse ja pettub selles. Hiljem selline slavofiil, kõik läänes olev võõras ja kultuurile hukutav, vaimsete väärtuste nullimine
ajutisteks kohuslasteks, mis tähendas, et nad pidid edasi koormisi kandma. Samuti säilis kogukond ja kogukonna ühiskäendus (kogukonna liikmed vastutasid maksude tasumise eest ühiselt ja lahkuda võis vaid kogukonna loal). · Haridusreform, millega suurendati ülikoolide autonoomiat ja kindlustati olenemata seisusest ja usutunnistusest kõigile võrdsed võimalused keskhariduse omandamiseks · 1864.a. semstvoseadus, millega loodi kubermangude ja maakondade kohalik omavalitsus. · 1864.a. kohtureform, millega kaotati seisuslik kohus · 1874.a. kehtestati üldine sõjaväekohustus (7 aastat) Reformide eesmärgiks oli kujundada isevalitsus ümber kodanlikuks monarhiaks. Tänu neile sai võimalikuks Venemaa edaspidine moderniseerimine. Samas pinged ühiskonnas ei leevendunud ja talupoegade majanduslik olukord halvenes veelgi. 2.2.1. Kodifitseerimise eesmärk 2.2.2. 1864.a. protsessikoodeksid 2.2.3. Uus tsiviilkoodeksi projekt 2.2.4
annaabi.ee 
