Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"astronoomiline" - 97 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Päikesesüsteem, tähed ja universum

Sekstanti kasutavad meremehed taevakehade kõrguse määramiseks. Teleskoop on riistapuu kaugele vaatamiseks, tavaliselt nimetatakse niimoodi astronoomilist pikksilma. Teleskoop koosneb optikamehhanismist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Gnoomon on lihtsaim astronoomiline instrument, mida kasutati juba vanas Egiptuses ja Kreekas Päikese kõrguse mõõtmiseks. Koha geograafiline laius võrdub taeva põhjapooluse (põhjanaela) kaugusega selles kohas. Taevakehade ööpäevane liikumine oleneb aastaajast. Ka tähed liiguvad, kuid oma asendit üksteise suhtes nad ei muuda. Taevakehade näiv liikumine tekib, kuna me osaleme ka ise selles ning ei saa seda kõrvalt vaadata. Tähtede ööpäevane...

Füüsika
157 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

Stonehenge`is ümbritseb kivisammastik 32 meetrise läbimõõduga ringi, mille keskel on viis hobuserauakujuliselt paigutatud triliiti (triliit ­ kolmest rahnust koosnev kivivärav). Nende vahel paikneb altarikivi. Ümber tsentraalse kivisammastiku on säilinud veel jäljed kolmest sama keskmega kivipostide ringist, millest suurima läbimõõt on 80 meetrit ja neid omakorda ümbritsevast veel suurema diameetriga ringmuldvallist. Arvatavasti oli ehitis astronoomiline tempel, mille kivide paiknemises on jälgitav Kuu liikumise 56-aastane tsükkel ja Päikese tõusu suund suvisel pööripäeval. 3 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR Maailma üks vanemaid tsivilisatsioone sai alguse Mesopotaamiast ehk jõgedevaheliselt ( Kahejõe ) maalt. See oli suur tasandik Tigrise ja Eufrati jõe vahel, kuhu 4. aastatuhandel eKr...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

Nii nagu teistel hiidplaneetidel, on ka Uraanil kaaslased. Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare'i ja Pope'i kirjutistest. Uraan on väga selgetel öödel napilt nähtav ka palja silmaga. Teda on üsna kerge märgata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata). Väike astronoomiline teleskoop näitab väikest ketast. Andmeid Uraanist: · raadius: 24500 km (3, 8 Maa raadiust); · mass: 8, 6 * 1022 tonni (14, 5 Maa massi); · keskmine tihedus: 1, 58 g/ cm3 (0, 29 Maa keskmist tihedust); · raskuskiirendus: 10, 4 m/s2 (1, 05 Maa raskuskiirendust); · paokiirus: 22 km/s (2 Maa paokiirust) 3. 8. Neptuun Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuun on...

Füüsika
204 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Planeetide liikumine

Pöörlemisperiood d; h; m 59d 243d 23h 56m 24h 37m 9h 55m 10h 14m 17h 15m 15h 19m Tiirlemisperiood aasta 0,241 0,651 1 1,524 11,86 29,46 84,01 164,81 Kiirus orbiidil km/s 47,9 35 29,8 24,1 13,1 9,6 6,8 5,4 *AU-rahvusvaheline tähis; eestikeelne a.ü. ehk astronoomiline tähis. Aitäh kuulamast ja vaatamast!...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Teleskoop

Kõrvuti NGST-ga on plaanitud terve põlvkond vaatlemiseks elektromagnetilise kiirguse kogu spektrialas.(3) Kokkuvõte Teleskoope tehakse aina suuremaid aga enne nende teostamist tehakse ka prooviteleskoope, mis aitavad mõista missugused vead võivad tulla selle suure teleskoobi teostamisel. Kuna astronoomiline tehnika areneb praegustel aegadel kiiresti, siis ei ole NASA'l raskusi ka selle uue kosmoseteleskoobi valmistamisel. Sain teada millest koosneb teleskoop ja missuguseid teleskoope on üldse olemas. Ja tean ka mida plaanitakse tulevikuks teha. Kasutatud materjalide loetelu 7 1. ENEKE 4 2. Tartu Tähetorni Astronoomiaring. Teleskoopidest pikemalt. URL=http://opik.obs.ee/osa1/ptk06/box03.html 3. TAGO, E. Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop....

Füüsika
66 allalaadimist
thumbnail
10
doc

KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID?

Asteroidid, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse Asteroide, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse, on teada alla saja. Neid võib jagada kolme tööpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi: Amori ­ tüüpi asteroidide periheel jääb vahemikku 1 kuni 1,3 astronoomiline ühik| astronoomilist ühikud (aü) ehk kaugemale Maast; Apollo ­ tüüpi asteroidid tulevad aga Päikesele lähemale kui Maa. See on Maa-lähedaste asteroidide rühm, mis on saanud nime esimesena avastatud seda tüüpi asteroidi 1862 Apollo järgi; Ateni ­ tüüpi asteroidide keskmine kaugus Päikesest on Maa oma väiksem, s.t. nad tiirlevad peamiselt Veenuse ja Maa vahel. Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidi sisse...

Füüsika
64 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Ajaarvestus

Kulminatsioon on tevakeha läbiminek taevameridiaanist 3.Päikeseööpäeva pikkus kõigub, sest Maa orbiit ei ole ringjooneline ja Päike ei liigu möööda ekvaattorit. 4.Maailmaajaks nimetatakse algmeridiaani (Greenwichi) keskööst loetavat aega. 5.Ajavööndi Lagus on 15 kraadi. Kooku on Maa jagatud 24 ajavööks. Ida-Europa ajavööndi piir on 30 kraadi ida pool. Suveaeg on 1 tunni võrra vööndiajast ees 6.Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev astronoomiline aeg 7.Ajavõrrand näitab kui palju eineb "käekella aeg" Päikese jrgi määratud ajast. Tõeline Päikeseaeg=Keskmine Päikeseaeg. 8.Koordineeritud Maailmaaeg PÄIKESESÜSTEEM 1.systeemi keskne taevakeha 2.systeemi tunnused: Orbiidi tasapind Tiirlemine Orbiidi raadiused Pöörlemine Pöörlemistelg Kuud 2 Gruppi Kepleri seadused 1.Seadus 2.Seadus 3.Seadus Astronoomiline ühik Newtoni gravitatsiooniseadus-gravitatsioonijõud. 28.8 Jupiteri Keskmine kaugus päikesest on 5...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

Pilvede tekkimine ­soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. P ja K paistavad neist läbi ja maapinnale tekivad varjud. Kiudrünkpilved on valged õhukesed räitsaka- või puuvillatopikujulised; võivad esineda peenikeste lainetena. Päike ja kuu p...

Füüsika
103 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kosmoloogia

Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 3. Milline võib olla kuuvarjutus? 1) osaline kuuvarjutus 2) täielik kuuvarjutus 4. Millise kuufaasi ajal üks või teine varjutus toimub? Kuuvarjutus saab toimuda täiskuu ajal. S.t., et meie poole on pööratud täielikult Kuu päevapoolne külg. Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. V ASTRONOOMILINE TEHNIKA 1. Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha määramisel? (Nurk)kauguste kasutati saua, tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaaret järgi orienteeritud kvadrante. 15.saj. kasutati nurgamõõtjaid, 1610a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi. 2. Mis on teleskoop? Teleskoop on taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat. Teleskoop suurendab vaatenurka, objektiiv kui lääts võimaldab valgust koguda. Teleskoobi näol on...

Füüsika
131 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Asteroidide tähistused, nimetused

augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks ehk planeedisarnasteks taevakehadeks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km),...

Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Thales

Thales on Ioonia esimene matemaatik ja füüsik, antiiktraditsioonis esimene astronoom ja matemaatik. Thalesele omistatakse kalendri kasutuselevõtmine. Ta olevat määranud aasta pikkuseks 365 päeva ning jaotanud selle 12 30-päevaseks kuuks, millest viis päeva langesid välja nii, nagu oli kombeks Egiptuses. Nähtavasti oli tegemist parapêgma'ga, mis sarnases palju hilisemate Mileetosest leitutega. Parapêgma oli vanimat tüüpi astronoomiline kalender, mis andis mitme aasta jaoks pööripäevad, Kuu faasid, mõnede tähtede tõusu ja loojumise ajad ning ka ilmaennustused. (Thales olevat tähtede järgi oliivisaaki ennustanud.) Thalesele omistatakse muuhulgas foiniiklastel kasutusel olnud Väikese Vankri järgi laevajuhtimise leiutamine. Kiidetakse Thalese matemaatika- ja astronoomiaalaseid teadmisi, mis ta omandas (Eudemose sõnul) Foiniikias ja Egiptuses ­ võib-olla kaubareisidel ­ ja tõi Kreekasse...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Saturn ja jupiter

Saturni 7 suuremat kuud on: Mimas, Enceladus,Tethys, Dione,Rhea,Titan, Lapetus Saturni kaaslased koosnevad enamjaolt veest, jääst (~ 75% )ja vähesel määral ka kivimitest (~25% ) Saturni kuudel on selgeid jälgi kokkupuudetest teiste taevakehadega(näiteks: meteoriidid, asteroidid jne.) Mimas (kuu) Mimas avastati 1789a. 17. septembril William Herscheli poolt Mimas on väikseim teadaolev astronoomiline keha mis on enamvähem kera kujuline, tänu tema enda gravitatsioonile Mimas on oma nime saanud ühe Kreeka mütoloogia Titaani järgi. Mimase järgi on saanud ka oma välimuse filmist "Star Wars" tuntud surmatäht. Mimas on tuntud ka kui silmakuu. Ta on suuruselt 7. Saturni kuu. Lõpp...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Päike, tähed

Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma...

Füüsika
219 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Must auk

Need 3 on erilised, sest need on nähtavad väljaspool musta auku Liigitus: Füüsikaliste omaduste järgi: Schwarzschildi mustad augud ­ lihtsaim must auk: omab massi, aga elektrilaengut ja impulsimomenti mitte Pöörlevad mustad augud ­ omab impulsimomenti Massi järgi: s.i raadius= 2.95xmass/päikese mass Supermassiivsed mustad augud e monstrumaugud: astronoomiline ühik = ~150 miljonit km (Niisugune näikse resideerivat peaaegu kõigi suure massiga galaktikate keskmes) Keskmise massiga mustad augud Tähe massiga mustad augud ­ (Läbi põlenud suure massiga tähe jäänukeid) Mikro mustad augud e reliktaugud ­ säilinud Suure Paugu alghetkedest. Kui nad üldse olemas on, võivad nad moodustada...

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi Õppetool Liisa Põldaas TT 08 MAAILMAIMED ANTIIKAJAL JA TÄNAPÄEVAL Referaat Juhendaja: Õie Ristioja Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise...

Kultuurilugu
28 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Päike

· Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. · Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele Arvandmeid Päikesest · Diameeter 1,390,000 km (863,706 miili) · Kaugus Maast 149,597,890 km (9.30 x107miili) või 1 astronoomiline ühik · Päikese vanus 4.5 - 4.7 x 109 aastat · Mõõt (Maakera=1) 1.412 x 1033 cm 3 · Mass 1.99 x 1030 kg (7.02 x 1031 untsi) · Tihedus 1.41 gm/cm3 · Pinna külgetõmbejõud (gravitatsioon) 28 (Maakera = 1) · Päeva kestvus 25.38 Maakera päeva. Ümber ekvatori pöörleb ta ühe korra 25,38 Maakera päeva jooksul; lähemale poolustele ­ rohkem, kui 36 Maakera päeva. · Keskmine temperatuur 5,503.85° C (9,935.93° F) Päikese mõju Maale · Säilitab elu Maal...

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Stone Henge

Stonehenge otstarve Otstarbe kohta on veel vähem faktilist infot kui kõige muu kohta. Püstitatud on palju hüpoteese, mida on pea võimatu tõestada. Stonehenge-l pidi olema väga tähtis otstarve, sest muidu poleks nii paljud inimesed selle ehitamisega nii palju suurt vaeva näinud. Usutakse, et Stonehenge on, kas tempel, mis on püstitatud kaheteistkümnele jumalale või siis hoopis tolleaegne astronoomiline nurgakivi, mille järgi määrati kalendreid ja vaadeldi taevakehi. See võis ka olla matusetalitus ja ohverduspaik, sest sealt on leitud palju luustikke ja märke ohverdamisest . Aubrey augud peaksid sel juhul olema pääsud allilma. Stonehenge tänapäeval Tänapäevaks alles jäänud Stonehenge on naeruväärne võrreldes sellega, milline see oma hiigelajal oli. Me saame ainult välja uuritud andmete põhjal ette kujutada, milline...

Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Loodusteduste teke

TALLINNA INGLISE KOLLEDZ LOODUSTEADUSTE TEKE Referaat Koostaja Laura Tomband 11. klass Tallinn 2008 Sisukord Tiitelleht...........................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................3 Töö valik..............................................................................................................3 Töö eesmärk.........................................................................................................3 Materjalide hindav kirjeldus...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Päikesesüsteemi küsimused vastustega

Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 ­ 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 10) Mis on päikesetuul? Päikese poolt kiiratud laetud osakesed. Lk 127 -2)5) 2) Mis on astronoomiline ühik? Maa liigub ümber Päikese keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, mis on ümardatult võetud pikkusühikuks ­ 1 astronoomiline ühik ehk 150 000 000 km. 5) Looded esinevad: ookeanides. Lk 134 -1)2)3)5)6)7)8)9)10) 1) Millisel planeedil on kõige suurem temperatuuri ööpäevane kõikumine? Merkuur päeval kuni 430°C ja öösel -170°C. Veenus 480°c on peaaegu ühtlane. Marss Suvepäevadel kuni 25° C aasta keskmine õhutemp...

Füüsika
66 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ülevaade päikesesüsteemist

5-6 biljoni aasta pärast hakkab Päikeläbi põlema, kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheksja hajutab taas Maa tüüpi planeetide atmosfääri.Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävadtiirlema ka ümber kustunud Päikese. http://www.hot.ee/ikerm/astronoomia.html#p2ikesesysteem Päikesesüsteemi raadius on tinglikult 10 miljardit km (53 valgusminutit), Maa kaugus Päikesest ligikaudu 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik (8 valgusminutit). 1 astronoomiline ühik = Maa kaugus Päikesest. Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti...

Füüsika
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun