¡ Erinevatel aastaaegadel on erinevates piirkondades erinevad temperatuurid ning loodusnähtused. ¡ Mõnes piirkonnas jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: v Lähisekvatoriaalses vöötmes: kuiv ja niiske periood v Polaaraladel: lühike suvi ja pikk talv Mis on polaarjoon? Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal. Polaarjoonest pooluse suunas esinevad polaarpäev ja polaaröö. Polaarjooni on kaks: Põhjapolaarjoon ning lõunapolaarjoon. Talv ¡ Astronoomiline talv algab talvise pööripäevaga ehk talvise päikseseisakuga. ¡ Talvine pööripäev on ööpäev iga aasta 21. või 22.detsembril. ¡ Talvise pööripäeva ajal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö. ¡ Päike asub seniidis lõunapöörjoone kohal. ¡ Põhjapoolkeral algab talv, kuid lõunapoolkeral algab suvi. Kevad ¡ Astronoomiline kevad algab kevadise
2.Kulminatsioon on tevakeha läbiminek taevameridiaanist 3.Päikeseööpäeva pikkus kõigub, sest Maa orbiit ei ole ringjooneline ja Päike ei liigu möööda ekvaattorit. 4.Maailmaajaks nimetatakse algmeridiaani (Greenwichi) keskööst loetavat aega. 5.Ajavööndi Lagus on 15 kraadi. Kooku on Maa jagatud 24 ajavööks. Ida-Europa ajavööndi piir on 30 kraadi ida pool. Suveaeg on 1 tunni võrra vööndiajast ees 6.Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev astronoomiline aeg 7.Ajavõrrand näitab kui palju eineb "käekella aeg" Päikese jrgi määratud ajast. Tõeline Päikeseaeg=Keskmine Päikeseaeg. 8.Koordineeritud Maailmaaeg PÄIKESESÜSTEEM 1.systeemi keskne taevakeha 2.systeemi tunnused: Orbiidi tasapind Tiirlemine Orbiidi raadiused Pöörlemine Pöörlemistelg Kuud 2 Gruppi Kepleri seadused 1.Seadus 2.Seadus 3.Seadus Astronoomiline ühik Newtoni gravitatsiooniseadus-gravitatsioonijõud. 28.8 Jupiteri Keskmine kaugus päikesest on 5
väga erinevad. Tähed võivad paista sama suured ning sama kaugusega, kuid tegelikkuses on tähed üksteisest väga kaugel, seega ei saa juttu olla taevavõlvist või sfäärist. Kaugus isegi lähima täheni on nii suur, et see viib meid täiesti uude, Päikesesüsteemiga võrreldes kolossaalsete mastaapidega täheastronoomia maailma. Igapäeva ühikuid tähtede mõõtmisel ei kasutata, vaid kasutatakse tähist aü. Tähesihikut ehk astroloobi kasutatakse taevakeha kõrguse mõõtmiseks. Astronoomiline ühik · 1 astronoomiline ühik (aü) = 149597870 km · Astronoomilist ühikut kasutatakse Päikesesüsteemi piires. · Parsekut (kaugus, kust aü paistab ühe kaaresekundi all) kasutatakse täheastronoomias pikkusühikuna. · 1 parsek (pc) = 3,26 va = 206265 aü Aastaparallaksi mõõtmine · Aastaparallaks nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. · Esimest korda mõõdeti kolme
MAA JA TAEVAS 1 Sisukord Maa...............................................lk3 · Maa liikumine...........................lk4 · Planeedid tähistaevas................lk5 · Päikesevarjutus........................lk6 · Kuuvarjutus..............................lk7 · Astronoomia.............................lk8 · Astronoomiline tehnika...............lk9 · Kosmos...................................lk10 · Observatooriumid......................lk11 · Taevakaardid ja kataloogid..........lk12 · Maa · Päikesesüsteemi kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega Taevas · Maad katab kuplikujuline taevavõlv, päeval sinine või hall, öösel must ja tähtedega kaetud.
Tähti iseloomustavad suurused Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist Tähtede kauguse määramine: Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Tähe absoluutne tähesuurus defineeritakse astronoomias tähe näiva tähesuurusena tähest 10 parseki (ehk 32,6 valgusaasta) kaugusel asuva vaatleja jaoks
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund.
. Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 10) Mis on päikesetuul? Päikese poolt kiiratud laetud osakesed. Lk 127 -2)5) 2) Mis on astronoomiline ühik? Maa liigub ümber Päikese keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, mis on ümardatult võetud pikkusühikuks 1 astronoomiline ühik ehk 150 000 000 km. 5) Looded esinevad: ookeanides. Lk 134 -1)2)3)5)6)7)8)9)10) 1) Millisel planeedil on kõige suurem temperatuuri ööpäevane kõikumine? Merkuur päeval kuni 430°C ja öösel -170°C. Veenus 480°c on peaaegu ühtlane. Marss Suvepäevadel kuni 25° C aasta keskmine õhutemp
Heroiline maastikumaal Saastatud õhk Staatiline elekter Vana - Kreeka kirjandus Vulkaani purskamine Samasuunalised vektorid Hellenistlik kunst Mandrite triiv Kolmerealine determinant Eelklassikaline periood Veetaseme muutus Piirväärtuse arvutamine Joonia stiil Raua oksüdeerumine Pythagorase teoreem Pärimusmuusika päevad Must jää Astronoomiline ühik Laulev revolutsioon Liikide levik Bioloogiline kell Ilmalik laul Liikide väljasuremine Orgaaniline keemia Kunstimuuseumi näitus Liikide teke Aatomi ehitus Eesti muusika Mändrijää sulamine Nõrgad elektrolüüdid Kultuuriväärtuste sammas Lehtede kõdunemine Infotehnoloogia areng
Taevakehade kauguse määramine 16.02.2013 Koostas: Laura Tähemaa Ainus otsene tee määrata taevakehade kaugust on parallaktiline (astronoomiline) meetod. Tähtede kauguse arvutamise valem: Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1 . Kaugus parsekites võrdub kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi pöördväärtusega. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013 km Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
maksimumi lainepikkuse järgi võib iseloomustada taevakeha pinna temperatuuri. 5. parallaktilist meetod- vaadeldava taevakeha asukoha näiv muutumine, mida põhjustab vaatleja asukoha erinevus. Seda võib lihtsamalt seletada nii : tõsta käsi otse ette õla kõrgusele, nii et mingi objekt toa teises otsas jääks käe taha. Nüüd kalluta pea paremale ja näed, et käsi jääb objektist vasakule. Kui kallutad pea vasakule, jääb käsi objektist paremale. 6. astronoomiline ühik- astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Parsek- pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius.Tähis-pc.Valgusaasta- vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 7. Missuguse tähe heledus on võetud aluseks teiste tähtede heleduse määramisel ja millise valemi järgi seda tehakse
PÄIKE KV wtf#21 ! KG Ettekujutus päikesest Lapsena Tavaelus Päike on Päikesesüsteemi täht Andmeid Päikesest Läbimõõt - 1,4 miljonit km (109 Maa läbimõõtu) Kaugus Maast - 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik Päikese vanus - u 4.5 miljardit aastat Päikese mass - 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Kiirgusvõimsus - 3,9*1026 W Pinnatemperatuur 5800 K Sisetemperatuur 15 miljonit K Kust saab Päike energia? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena,
· Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik. Üks kiloparsek võrdub 1000 parsekiga. Nimetuses on kasutatud eesliidet "kilo-". · Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga · Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. · Kilomeeter (tähis km) on füüsikaline pikkusühik ja rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) tuletatud meetermõõdustiku pikim ühik. Planeet Maa: · Mõõtmed- Maa ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km, üle pooluste 39 940,638 km. Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,183 km. Maa kogupindala on 510
R maa raadius H vaatekõrgus (km) maapinnast (mere) Kui kaugele on võimalik teoreetiliselt näha, kui silmad asuvad 150cm kõrgusel. 150cm=0,0015 L= ruutjuur 2*r*h = 113 ruutjuur h l=113 ruutjuur 0,0015 = 4,38 km l=113ruutjuur 8,848 = 336,16km ASTRONOOMIA ÜHIKUD Valgusaasta vahemaa mille valgus läbib ühe aastaga 300 000km/s valgusaasta kiirus 365d(ööpäeva) 1va (ly)=365*24*60*60*300000= 9,79*10 astmes 12km S=v*t teepikkus =kiirus*aeg Astronoomilineühik (aü) maa keskmine kaugus päikesest Parsek (pc)- vahemaa millelt paistab üks astronoomiline ühik nurga 1 sekund all 1(pc) = 1aü/tan 1sekundit = 3,1*10astmel13 km Astronoomiline on päieksessüteemi mõõtkava ühik Päikesesüsteem Koosneb: * planeedid ja nende kaaslased ehk kuud (Maa kuu on Kuu) * Väikekehad asteroidid asteroidivöö marsi ja jupiteri vahel * Meteoorid(põleb ära) ja meteoriidid (jõuab maale)--- satuvad maa atmosfääri * Komeet ehk ,,Sabatäht"
Harfu (Chephreni) ja Menkure (Mykerionose) hauakambritesse- murti sisse juba muistesel ajal ning kõik nende imepärased aarded varastati.Püramiididel on tipud kadunud , kuna 19 saj. levisid juttud nagu oleks püramiidide suuremad aarded peidus tippus nii siis hakkasid aarde otsjad aardeid otsima ja nad pidid pettuma ,kui olid püramiidid rikkunud. Siis suunduksime Suurde Püramiidi on orienteeritud geograafilisele põhjapoolusele täpsemini kui mis tahes teine teadaolev monument, astronoomiline rajatis või muu ehitis maailmas.. Giza Suur püramiid kõigest 3 minutit. Uurimused on näidand, et see võib olla tingitud kas Maa pooluse nihkumisest või Aafrika mandri liikumisest. Seega võis Suur Püramiid ehitamise aegu olla täiuslikult orienteeritud. Teised egiptusepüramiidid pole Suure Püramiidiga võrreldavad. Selle ehitus kvaliteet on tunduvalt kõrgem ja täpsem ning keerukas sisestruktuur püramiidide seas
· Linnus koosneb kolmest tellisehitisest. · Ehitis on üks täiuslikumalt säilinud ja suurimaid gooti stiilis linnuseid Euroopas. Püha Maarja kirik Gdanskis. · Püha Maarja kirik on gooti stiilis kirik,mis on ehitatud aastel 1343- 1502. · Kirik hävis II maailmasõja ajal täielukult ja hiljem taastati. · 25 000 inimest mahutav kirik on maailma suurim telliskividest laotud kirik. · Selle põhjapool paiknev astronoomiline kell oli oma valmimise ajal maailma suurim kell. Eksport. ÜK 4% Tsehhi Vabariik ja Slovakkia 4% muud 49% Saksamaa 31% Itaalia 6% Holland 6%
a. 23. juulil. Sel ööl vaatlesid Alan Hale New Mexico-s ja Thomas Bopp Arizonas Amburi tähtkujus paiknevat täheparve M70 (Messier'i kataloogi objekt nr.70) ja märkasid selle läheduses nõrka udust objekti, mis osutus uueks komeediks. Nagu ikka komeetide avastamisel, antakse talle avastaja(te) nimi. Nii saigi uus komeet nimeks Hale-Bopp. Avastamise hetkel oli komeet Päikesest 7.16 AU ja Maast 6.20 AU kaugusel (1 AU = astronoomiline ühik on Päikese ja Maa vaheline keskmine kaugus: 1 AU = 149.6 miljonit km). See oli üks kaugemaid komeete, mida amatöörid kunagi avastanud on. 1997.a. 22. märtsil peaks Hale-Bopp'i komeet olema Maale kõige lähemal - umbes 1.3 AU. Kümme päeva hiljem (1. aprillil) möödub komeet Päikesest umbes 0.91 AU kauguselt. Komeedi liikumiskiirus meile lähenedes pidevalt kasvab. Septembris 1996 oli tema kiirus Päikese suhtes umbes 24 km sekundis ja 1997.a
4. Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Maal? (98) Maa kaugusest päikesest. 5. Täienda joonist aastaaegade tekke kohta. (98) a. Tähista Maa pöörlemistelg. b. Kirjuta juurde pööripäevad ja aastaajad põhjapoolkeralt vaadelduna. c. Tähista noolega Maa tiirlemise ja pöörlemise suund. Päik e 6. Mis on astronoomiline-, fenoloogiline aastaaeg? (100) 7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102) a. Tähista Päikese asukoht. b. Kirjuta juurde Kuu faaside nimetused. c. Värvi joonisel millist Kuu kujutist antud Kuu faasis Maalt näeb. d. Millises faasis Kuud me ei näe? Loomine Ma a 8. Päikesevarjutus. Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis- ja
Päike Mis on päike? Päike on täht Näiv tähesuurus: 26,74 Absoluutne tähesuurus 4,85 Amplituud: 0.001 tähesuurust Kaugus Maast: 149,6 mln km (1 astronoomiline ühik) Mis tiirlevad ümber päikese? Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum
keskkondi, sealhulgas pilvemetsi ja mägitundrat. Pikematel radadel tuleb läbida 3,6km tõus. Peruu valitsus on lubanud iga päev läbi neid radu vaid 500 inimesel. rituaalne Kui sa hõõrud oma otsmiku kivi vastu siis sa näed hingede maailma Osutab päikese poole talvise pööripäeva ajal Hoiab päikest oma kohal Seda ei hävitatud hispaanlaste poolt nagu paljusid teisi rituaalseid kivisid hävitati Inkade astronoomiline kell Sai kahjustada 2000. Aastal kui kraana sellele kukkus. Tehti ülistamaks ja kummardamaks päikesejumal Inti Kui talvisel pööripäeval paistab päike aknast sisse langeb see otse seremoniaalsele kivile Kasutati päikese obseravtooriumina, arvutati välja vihma saabumise aega ja kuna on parim aeg põllukultuuride kasvatamiseks Templi all on kuninglik hauakamber Machu Picchule ei ole lubatud süüa ega juua
(98) a. Tähista Maa pöörlemistelg. b. Kirjuta juurde pööripäevad ja aastaajad põhjapoolkeralt vaadelduna. c. Tähista noolega Maa tiirlemise ja pöörlemise suund. 21 märts, 22. Detsember, 23 september, 22 juuni Päike 6. Mis on astronoomiline-, fenoloogiline aastaaeg? (100) Astronoomilline- öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega Fenoloogiline- aastaajalised muutused imas 7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102) a. Tähista Päikese asukoht. b. Kirjuta juurde Kuu faaside nimetused. esimene veerand, täiskuu, viimane veerand, kuu loomine c. Värvi joonisel millist Kuu kujutist antud Kuu faasis Maalt näeb. d. Millises faasis Kuud me ei näe
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. 1. Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid. õhutemperatuur,õhu niiskus,sademete hulk,tuule kiirus ja õhurõhk. 2. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. astronoomiline ja geograafiline 3. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Päikesekiirguse muutumist atmosfääris-Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab Kiirgusbilanss-maapinnalt neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk?
pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. DOPPLERI EFEKT- kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb. SUUR PAUK- paisuva universiumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. ASTRONOOMILINE ÜHIK- pikkusühik, Maa kesmine kaugus päikesest. Mõjupiirkond:Päikesesüsteem. PARSEK-kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundiehk sellise ringjoon, mille üks a ü m = 3,26168 moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. VALGUSAASTA- on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly.
38. Aatomielektrijaama Eestisse ehitamise plussid ja miinused + energeetiline sõltumatus keskkonnakahju minimaalne - rikete korral üliohtlik tekivad radioaktiivsed jäätmed 39. Kõik planeedid alates Päikesele lähimast õiges järjekorras. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto). 40. Maa-tüüpi planeedid alates Päikesele lähimast. Merkuur, Veenus, Maa, Marss. 41. Hiidplaneedid alates Päikesele lähimast. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 42. Astronoomiline ühik, väärtus kilomeetrites. Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Väärtus umbes 150 miljonit kilomeetrit. 43. Valgusaasta, kuidas tähistatakse. Valgusaasta on vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis 1 a jooksul. 44. Varjutuse joonis.
10. millest sõltub juhi takistus juhi ainest, juhi pikkusest juhi läbimõõdust, temperatuurist 11. leia voooluahela kogutakistus 3+8+2=13 Magnetväli magnetid on ferromagneetilised kehad ja ka mõned taevakehad(maa,päike) magnet tõmbab külge teisi ferromagneetilisi kehi need on kehad millel on magneetumise võime Universum valgusaasta =9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 632400 astronoomilist ühikut astronoomiline ühik tähis aü on maa keskmine kaugus päikesest 150 000 000 km parsek 3,26 valgusaastat . pikkusühik: kaugus kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi tähis pc
suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg.Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast. · Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. · Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. · Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht,
Pöörlemisperiood d; h; m 59d 243d 23h 56m 24h 37m 9h 55m 10h 14m 17h 15m 15h 19m Tiirlemisperiood aasta 0,241 0,651 1 1,524 11,86 29,46 84,01 164,81 Kiirus orbiidil km/s 47,9 35 29,8 24,1 13,1 9,6 6,8 5,4 *AU-rahvusvaheline tähis; eestikeelne a.ü. ehk astronoomiline tähis. Aitäh kuulamast ja vaatamast!
Teodoliit on riist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Sekstanti kasutavad meremehed taevakehade kõrguse määramiseks. Teleskoop on riistapuu kaugele vaatamiseks, tavaliselt nimetatakse niimoodi astronoomilist pikksilma. Teleskoop koosneb optikamehhanismist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Gnoomon on lihtsaim astronoomiline instrument, mida kasutati juba vanas Egiptuses ja Kreekas Päikese kõrguse mõõtmiseks. Koha geograafiline laius võrdub taeva põhjapooluse (põhjanaela) kaugusega selles kohas. Taevakehade ööpäevane liikumine oleneb aastaajast. Ka tähed liiguvad, kuid oma asendit üksteise suhtes nad ei muuda. Taevakehade näiv liikumine tekib, kuna me osaleme ka ise selles ning ei saa seda kõrvalt vaadata. Tähtede ööpäevane
valgusallika ja vaatleja vastatikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. (lamda=lamda0(1+v/c), kus v-radiaalkiirus, taevakehade lähenemisel loetakse negatiivseks, c-valguse kiirus, lamda0-liikumatu valgusallika lainepikkus, lamda-liikuva valgusallika lainepikkus). Teiste sõnadega, vaatleja ja valgusallika eemaldumisel esineb spektrijoonte punanihe, lähenemisel aga sininihe. · Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit, 1 aü = 1.495978707 x 1011m. · Parsek - (tähis pc) on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 AU katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius.
Kepleri seadused I seadus Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi orbiidi kaugeimat punkti Päikesest nimetatakse afeeliks, lähimat aga periheeliks. II seadus Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. III seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu orbiitide suurte pooltelgide kuubid. 1 AU (Astronoomiline ühik) = 150 mlj km - Päikese näiva liikumise aastast teed nimetatakse ekliptikaks. Kevadpunkt on 21. Märtsil ja sügispunkt 23. Septembril (võrdpäevsus). 22. Juuni on kõige pikem päev ja 22. Detsember kõige lühem. Taevakehade uurimismeetodid Spektraalanalüüsiga saab määrata kiirgavate ja neelavate aatomite hulka ja gaaside keemilist koostist. Tähe heleduse järgi saab määrata tähe atmosfääri temperatuuri.Tähtede temperatuurid jäävad
On paraku raske ning kohmakas. Cassegraini süsteem ning kahvelmonteering on tüüpilised USA seeriateleskoopide juures. Kasutatakse nii täisautomaatseid asimutaalmonteeringuga teleskoope (suunatakse GPS- süsteemi vahendusel) kui "tavalise" kellamehhanismiga parallaktilises monteeringus vaatlusriistu. Kahvelmonteeringu suurim "viga" - okulaari sattumine kahvli hargnemiskoha juurde - kõrvaldatakse "murtud okulaari" abil. (2) Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop Astronoomiline tehnika on viimastel aastatel kiirelt arenemas. Uus revolutsioon on toimumas ka teleskoobiehituses. Juba on valminud/valmimas 8-, 10- ja 16-meetrised maapealsed teleskoobid, mis on õhukese peegliga, koosnevad mitmest segmendist või on liitteleskoobid, ning on üsnagi keerukate kujutise häiritusi kompenseerivate süsteemidega (nn. aktiiv- ja adaptiivoptika). Vaatlemine satelliitidelt seab teleskoobiehitusele aga veelgi karmimad nõudmised. 1990. a
· Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine Päikesetuul · Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu, mis on tuntud kui päikesetuul. · Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. · Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele Arvandmeid Päikesest · Diameeter 1,390,000 km (863,706 miili) · Kaugus Maast 149,597,890 km (9.30 x107miili) või 1 astronoomiline ühik · Päikese vanus 4.5 - 4.7 x 109 aastat · Mõõt (Maakera=1) 1.412 x 1033 cm 3 · Mass 1.99 x 1030 kg (7.02 x 1031 untsi) · Tihedus 1.41 gm/cm3 · Pinna külgetõmbejõud (gravitatsioon) 28 (Maakera = 1) · Päeva kestvus 25.38 Maakera päeva. Ümber ekvatori pöörleb ta ühe korra 25,38 Maakera päeva jooksul; lähemale poolustele rohkem, kui 36 Maakera päeva. · Keskmine temperatuur 5,503.85° C (9,935.93° F) Päikese mõju Maale · Säilitab elu Maal
Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegundi nurga all. 1 pc = 3*1016m 1 valgusaasta(v.a)-vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta .1v.a=9,46*1015m 7.D=1/p" 8.Siiriuse pinnatemperatuur on 11000-7500K Betelgeuse pinnatemperatuur on 3500-2000K Kapella pinnatemperatuur on 6000-5000K 9.Tähtede teke algab, kui os tähtede vahelisest keskkonnast hakkab oma enda raskuse mõjul kokku tõmbuma. Ja kui temperatuur pilve tsentris on umbes 100 päikese massi, siis hakkavad toimuma termotuumareaktsioonid
läbimõõduga ligi 7,6 miljon miljonit kilomeetrit. Iga komeet tiirleb omaenda orbiidil ümber Päikese. Kuiperi vöö Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. Hale-Bopp · Avastati 23. juulil 1995, avastajateks olid amatöörastronoomid Alan Hale ja Thomas Bopp · Väikseim kaugus Maast 1,315 aü 22. märtsil 1997 (1 astronoomiline ühik = 150 miljonit km) · Väikseim kaugus Päikesest 0,914 aü 1. aprillil 1997 kell 03:14 UT (06:14 Eesti aja järgi) · Avastamise hetkel oli komeet Päikesest 7,16 aü ja Maast 6,20 aü kaugusel · Orbiidi periood umbes 3000 aastat · Tuuma läbimõõduks hinnatakse umbes 40 km · Maksimaalseks saavutatud heleduseks oli ligi -1 tähesuurust, saba pikkuseks 10 kraadi (maksimaalselt tumedas taevas 30 kraadi) · 6. mail läbis Hale-Bopp Maa orbiidi tasandi põhjast lõunasse
tuhmim täht. d) Dopleri efekt - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. e) Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. f) Astronoomiline ühik (aü) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit, 1 aü = 1.5 x 10 11m. g) Parsek (pc) kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede kaugus). 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. h) Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga.
ja kuidas seda on tehtud. Stonehenge otstarve Otstarbe kohta on veel vähem faktilist infot kui kõige muu kohta. Püstitatud on palju hüpoteese, mida on pea võimatu tõestada. Stonehenge-l pidi olema väga tähtis otstarve, sest muidu poleks nii paljud inimesed selle ehitamisega nii palju suurt vaeva näinud. Usutakse, et Stonehenge on, kas tempel, mis on püstitatud kaheteistkümnele jumalale või siis hoopis tolleaegne astronoomiline nurgakivi, mille järgi määrati kalendreid ja vaadeldi taevakehi. See võis ka olla matusetalitus ja ohverduspaik, sest sealt on leitud palju luustikke ja märke ohverdamisest . Aubrey augud peaksid sel juhul olema pääsud allilma. Stonehenge tänapäeval Tänapäevaks alles jäänud Stonehenge on naeruväärne võrreldes sellega, milline see oma hiigelajal oli. Me saame ainult välja uuritud andmete põhjal ette kujutada, milline
tegemist magnetilise anomaaliaga. (Eestis on tuntuim Jõhvi anomaalia, kus deklinatsioon kõigub ±15° piires). Rumb Geodeetiliste arvutuste juures on otstarbekas kasutada asimuudi asemel rumbi. Rumb on põhja- lõuna suuna ja antud suuna vaheline lähim teravnurk, mida mõõdetakse ida või lääne suunas 0°- 90°kraadi. Rumbid tähistatakse veerandinumbritega ja nimetustega, mis tuletatakse ilmakaarte esitähtedest. Direktsiooninurk Et nii astronoomiline kui ka magnetiline asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri punktides konstantsed, siis eelistatakse geodeesias joonte orienteerimiseks kasutada direktsiooninurka ehk orienteerimist ristkoordinaatide võrgu X-telje suhtes. Direktsiooninurk on nurk ristkoordinaatide võrgu X-telje ja joone suuna vahel. Seda mõõdetakse päripäeva 0°-360°. Kaardi orienteerimine maastikul
Saturni 7 suuremat kuud on: Mimas, Enceladus,Tethys, Dione,Rhea,Titan, Lapetus Saturni kaaslased koosnevad enamjaolt veest, jääst (~ 75% )ja vähesel määral ka kivimitest (~25% ) Saturni kuudel on selgeid jälgi kokkupuudetest teiste taevakehadega(näiteks: meteoriidid, asteroidid jne.) Mimas (kuu) Mimas avastati 1789a. 17. septembril William Herscheli poolt Mimas on väikseim teadaolev astronoomiline keha mis on enamvähem kera kujuline, tänu tema enda gravitatsioonile Mimas on oma nime saanud ühe Kreeka mütoloogia Titaani järgi. Mimase järgi on saanud ka oma välimuse filmist "Star Wars" tuntud surmatäht. Mimas on tuntud ka kui silmakuu. Ta on suuruselt 7. Saturni kuu. Lõpp
Vale, kuna sees on eitus. 4 reegel Lgrotum per iqnotius ei tohi olla definitsioon, mis on tundmatu tundmatu kaudu (tõlk) - definitsioon peab olema arusaadav, tähendab defineerivas ei tohi esineda mõisteid, mis eeldavalt nõuavad nende defineerimist. Näide, kus on nii juhtunud. Riik- on maailma vaimu-poliitiline ilmutis. Defineeri: Teisipäev- nädalapäev, teine tööpäev nädalas. September kuu nimetus, kuu, millal hakkab astronoomiline sügis. September on kuu nimetus, mis rahvakalendri kaudu on Mihklikuu. Viis- arvsõna, mis märgistab sõrmede arvu ühel käel. Viis- muusikaline termin, mis tähistab meloodiat ja rütmi. Viis- meetod/abinõude kompleks, eesmärkide saavutamiseks. Liigitamine Mõiste mahuliste iseärasuste esile toomine, võrdlemine. Reegild aitavad tagada liigitamise korrektsuse. Liigitatav- mõiste, mille mahulised iseärasused kuuluvad tulevad võrdlemisele. Liigitatav- liigitu liigituse liikmed.
Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud
rahvapäraselt tavaliselt neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv. Aastaaegu võidakse eristada ka rohkem (nt. varakevad, südasuvi, hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak. Ilmastiku järgi toimub aastaaja vahetumine tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi. 2 ASTRONOOMILISED AASTAAJAD Astronoomilised aastaajad kevad, suvi, sügis ja talv esinevad väga kindlatel aegadel
h, määrab vaatluspunkti kauguse ellipsoidi pinnast piki normaali - ellipsoidi punktitasandi ristjoon antud punktis. Geodeetiline laius (B) nurk ekvaatori tasapinna ja punkti M läbiva normaali vahel. Geodeetiline pikkus (L) nurk algmeridiaani ja punkti M läbiva meridiaani vahel. Astronoomilised koordinaadid geograafilised koor-d määratakse astronoomiliste vaatlustega. Lähtesuunaks on loodjoon ja punkti asukoht määratakse geoidil. Absoluutne kõrgus H, määratakse geoidi teel. Astronoomiline laius () on nurk ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone vahel. Astronoomiline pikkus () on kahetahuline nurk algmeridiaani ja punkti läbiva meridiaani tasapinna vahel. Polaarkoordinaadid lähtepunktiks on kahe tuntud punktide vahelin joon. Bipolaarkoordinaadid võivad olla määratud, kas kahe nurga või kahe joone kaudu. Ristkoordinaadid alguspunkt on maa raskuskeskmes. z- teljeks on maapinna pöörlemistelg, x-teljeks on
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood)
punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkusühikud: liikumist ja arengut - astronoomiline ühik (a.ü.)(u.a.) 1a.ü. = 150 milj. km - (kreeka keelest astron täht ja nomos seadus) - valgusaasta (va või ly) - astronoomia on üks vanimaid teadusi, tähtsamad etapid: - parsek (pc) kaugus, millelt vaadatuna 1aü paistab 1" suuruse nurga all, - maa on tasapinnaline 1 pc = 3,26 va. - Platon (427-348 e.Kr
omadust, kui see paigale jääb (No hair theorem)... Need 3 on erilised, sest need on nähtavad väljaspool musta auku Liigitus: Füüsikaliste omaduste järgi: Schwarzschildi mustad augud lihtsaim must auk: omab massi, aga elektrilaengut ja impulsimomenti mitte Pöörlevad mustad augud omab impulsimomenti Massi järgi: s.i raadius= 2.95xmass/päikese mass Supermassiivsed mustad augud e monstrumaugud: astronoomiline ühik = ~150 miljonit km (Niisugune näikse resideerivat peaaegu kõigi suure massiga galaktikate keskmes) Keskmise massiga mustad augud Tähe massiga mustad augud (Läbi põlenud suure massiga tähe jäänukeid) Mikro mustad augud e reliktaugud säilinud Suure Paugu alghetkedest. Kui nad üldse olemas on, võivad nad moodustada
4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil a)koostist b)kiirust 8.mis on astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus päikesest 9.Mis on valgusaasta Vahemaa, mille valgus läbib 1 aasta jooksul 1ly= 9,5 * 10astmel 15 m 10.mis on taevasfäär ja palju on silmaga tähti näha Kujutletav piir, millel tähed tunduvad asuvat. Umbes 6000 tähte 11.mis on tähtkuju ja palju neid on? Tähtkuju on mingi kindlalt piiritletud ala taevasfääril. Kokku on 88 tähtkuju 12.kuidas liiguvad tähed maalt vaadatuna 1 ööpäeva jooksul Teevad 1 täisringi ümber maailmapooluste 13
Astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit. Valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib Asteroidid: väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja Marsi orbiitide vahel. Kujult enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Jupiteri häiriva mõju tõttu seal vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 10 12 km. Parsek - kaugus millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 1 planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks. Komeedid: väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. kokkusur...
kumb on lähemal, kumb kaugemal. Taevakehade näiv pöörlemine: Kuna maakera pöörleb, siis tundub meile, et tähistaevas samuti pöörleb. Sellised mõttelised teljepunktid on põhjataevas põhjanaela lähedal ja lõunataevas lõunaristi tähtkuju keskpunkt. Sellega on seotud päikese erinev liikumine erinevatel aastaaegadel ja erinevatel laiuskraadidel. (joonised) Vana kalender- Me loeme aasta pikkuseks 365 päeva. Tegelikult Maa astronoomiline aasta on 365 päeva 5 tundi ja 48 minutit ja 46 sekundit. Juliuse kalendri järgi tuuakse sisse mõiste liigasta. Kuna 5 tundi 48 min 46 sek = 6 tundi, siis kasutatakse liigaasta mõistet, kus neljaga jaguneva aastanumbri korral liidetakse veebruarisse üks päev (29.veeb). Uus kalender- Kuna me ümardame 6 tunniks ehk viga on 11min ja 14 sek, siis pikaaja jooksul hakkab see viga mõjuma kalendriaja ja loodusliku aja vahel. Nt 400 aastaga oon viga 3 ööpäeva
XIII astronoom C. Claviuse arvutuste kohaselt. Täpsustati liigaastate reeglit (need, mille kaks viimast numbrit jagunevad neljaga, liigaastad ei ole need, mille täissajaliste arv ei jagu 4-ga). Seda kalendrit nimetatakse gregooriuse ehk uueks kalendriks. Uus kalender kehtestati eri maades erinevatel aegadel -- esmalt Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Belgias (1582). Nõukogude Venemaal ja Eestis toimus üleminek alles 1. veebruaril 1918, millele järgnes kohe 14. veebruar. Astronoomiline aeg. Vööndiaeg Päikeseaeg on mingil ajahetkel erinevatel geograafilistel pikkustel erinev. Selle kasutamine igapäevaelus oleks ebamugav. Seetõttu on võetud kasutusele vööndiaeg, kus maakera on jaotatud meridiaanidega 24 vööndiks, ning igas vööndis kehtib üks aeg - selle vööndi keskmeridiaani kohalik keskmine aeg. Naabervööndites erineb vööndiaeg 1 tunni võrra. Algmeridiaaniks, millest alates vööndite rajad on tõmmatud, on võetud geograafiline nullmeridiaan e
kiirgusnorme Megamaailma füüsika Vaatlusastronoomia- käsitleb taevakehade ja nende süsteemide ehitust, liikumist ja arengut Vaatlusvahendid ja nende areng- teleskoop leiuati 17.sajand, 19.saj leiutati spektromeeter ja arenes fotograafia, lisandus tähevalguse analüüs Tähtkujud- tähed liiguvad tähtkujude sees, nende nimetamine on väga vana, arvatavasti algas kõige heledamatele tähtedele nime panemisest Taevakaardid- astronoomiline kaart, mis kujutab tähede paiknemist maalt vaadates Astraalmütoloogia ja füüsika- Maa ja Kuu perioodiline liikumine aja arvestuse alusena- Kalender- ajaarvestuse ja mõõtmise aluseks on on Päikesesüsteemi perioodilised liikumised. Kuu faasid- kuu valgus on maalt tagasi peegeldunud valgus, päike paistab alati sama Kuu poolt, Kuu erinevad ilmingud taevas on kuu faasid, samas faas kordub iga 29,5 päeva tagant, faas, mille käigus Kuu teeb Maalt vaadates täistiiru Päikese suhtes
elanikud selle hülgasid. Maiadel oli oma tähestik ja kirjaviis ning tugevad teadmised matemaatikas, astroloogias ja geograafias, kuid see on jäänud mõistatuseks, kuidas suudeti raiuda perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Ratast maiad ei tundnud. Linna süda on taevatrepina kõrguv Kukulcani püramiid (25 m), mis on nime saanud maiade peajumala järgi. Püramiid on nagu kalender, sellel on eriline astronoomiline ülesehitus, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist. Püramiidi sisse pärast ühe ameeriklanna surnukskukkumist enam ei lasta. Teisteks ehitisteks linnas on Tuhande samba saal, Jaaguari tempel, Ohvriallikas, Sõdalaste tempel, palliplatsid jne. Kristuse kuju Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus asub väljasirutatud kätega Jeesus Kristuse kuju, mis on üks tuntumaid ja enim külastatud monumente/skulptuure maailmas.
annaabi.ee 
