KODUNE TÖÖ5 1.Millal ja kelle käsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku ...
RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka J...
RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka J...
18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühisko...
Ärkamisaeg ja äratajad Ärkamisaja mõju eesti rahvusluse ja riigi tekkele Rahvuslik ärkamine 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. V...
Venestus aeg, mis toimus 19 sajandi lõpus, oli eestlastele raske aeg. Eesti ja saksa keel asendusid vene keelega ja suruti maha kõiksugused ärkamisaja mõtted, saavutused jms.. Eestlase õigused aina vähenesid. Olgugi, et eestlaste soov sakslastest lahti saada, sai täidetud, asendusid nad veel halvemate venelastega. Eestlased ise olid lollid, et nad kõik Manasseri revisjonile ette kandsid ja sellega venelased oma venestamisplaane ellu said viia. Kuid mis määral oli venestamisaeg eestlastele hea? Enne venestusaega, suheldi kas eesti või saksa keeles, nüüd aga oli selleks keeleks vene keel. Ka koolis viidi läbi muudatused, ja õppeaineid hakati õpetama vene keeles. Õppekavast jäeti välja paljud tähtsad ained ja õppedukus üleüldse langes. Kas see oli positiivne , ei. Aga sellega õpiti hindama eelnevaid tingimusi ja arvatavasti tekkis ka õpilastes teatud rahvustunne ja tahe õppida eesti keeles. Veel, hariti inimesi ka õigeusu levitamisega, varem ei teadnud
Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia,Mosambiik,Angola,Afganistan jpt.ENSV- kompartei lähtus Moskva juhtnööridest,valitsus:kuni 1946 rahvakommissariaadi,siis ministeeriumid.Ülemnõukogu seadusandlik,polnud võimu.Karotamm(1944-50)-sõjajärgsed,keerulised ajad,toimus NSV võimu ülesehitamine, reformid ja ümberkorraldused, arvestas Eesti vajadustega.Käbin(1950-78)-kohanes iga võimu ja olukorraga,polnud äärmuslik venestaja.Vaino(1978-88)-algas uus äärmuslik venestamisaeg, eesti keelt ei osanud.Käsumajandus-suurenes sisseränne(võõrtöölised),industr. ja kolh. soodustas linnastumist,tööstuspiirkonnad venekeelsed.Lääs-info raadio ja TV abil,väliskontaktid,komandeeringudKüüditamine(26.03.49)-vabaneti metsavendadest,eestlaste osatähtsus vähenesVastupanu- 40-50:metsavennad(ei ole
heakskiidul Eesti kommunistid · Juunikommunistid (1940.a riigipöörde osalised) · Eesti laskekorpuse veteranid · Venemaa eestlased · Inimesed NSV Liidu eri piirkondadest 1951.a Eesti kommunistlikus parteis 18 000 liiget, neist alla poole eestlased EKP juhid · Nikolai Karotamm (1944-1950) · Johannes (Ivan) Käbin (1950-1978) · Karl Vaino (1978-1988) - rääkis raskustega eesti keelt, venestamisaeg 1940. a lõpp Stalini repressioonid · Küüditamine 26. märtsil 1949.a Siberisse saadeti üle 20 000 inimese Metsavennad (1945-1950) · Nõukogude reziimi eest metsa põgenenud mehed · Loodeti lääneriikide sekkumisele Kolhoosid (kollektiviseerimine) · Esimesed kolhoosid (ühismajandid) 1949-1952 · Talupoegade maa ja vara võeti ühiskasutusse · Talupojad pidid hakkama töötama kolhoosides · Hävitati sajanditevanune talukultuur Sulaaeg 1960
("Noor-Eestile") Noorte ja tarkade kiitmine Te austage mehi, kes kasvand valguses, kes teaduses krooni saanud, kes tööl on selguses. ("Noor-Eestile") ...ja tema aja nägu Eesti halb majanduslik olukord Lagunud talumajasid! Oh kui rammetud rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! ("Eile nägin ma Eestimaad") Raske ja lõputu venestamisaeg Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda, kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka sa soovide siniranda. ("Kui tume veel kauaks ka sinu maa") Karm valistuskord Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja-tänama! ("Kes meeldida tahab-") Armastus kodumaa vastu Sa oled kui salanaine,
Neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas jm. 1950 aastal vabastati Karotamm ametist ja asemele tuli Johannes (Ivan) Käbin. Millega pääsesid võimule Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega. 1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda. Oli juhi kohal 1988 aastani. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile aktiivne ja passiivne vastupanu. Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat. Elluviijaks julgeolekuorganid. 1944 -1953 aastatel vastupanuvormiks metsavendlus. 1950 aastal suruti relvavõitlus maha. 1949 aastal suurküüditamine. Vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Punapropaganda vohamine.
EKP esimesed sekretärid. Nikolai Karotamm-1944- 1950a.1. Püüdis oma tegevuses arvestada ka Eesti vajadustega.2. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Johannes Käbin- 1950-1978a. 1. Ajas möödukat laveerimispoliitikat. 2. Püüdis olla Moskva-meelne, kuid samas arvestades Eesti NSV eripäradega.3. Suutis muganduda erinevate oludega. Karl Vaino- 1978-1988a. 1. Üdini Moskva-meelne. 2. Oli umbkeelne. 3. ENSV algas uus venestamisaeg. 4. Aktiivseks muutus Vene keele kasutamise propaganda. Ühisjooned : 1. Püüdsid olla Moskva-meelsed. 2. Olid Venemaa eestlased, EKP esimesed sekretärid. Erinevused: 1. Karl Vaino oli üdini Moskva-meelne. Peamised vastupanu vormid: 1940. aastad- Metsavendlus, võitlus relvaga. 1950. aastad- Põrandaalused noorterühmad. 1970. aastad- Avalikud vastupanuvormid. Vastupanuliikumine oli küllaltki aktiivne ja pikaajaline. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale: 1
veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL-i piirkondadest pärit inimestest. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse põhisuunad Tugines Kuulekam Moskva Moskva-meelne, juunikommunistidele suuniste täitja umbkeelne ja laskurkorpusest Laveerimispoliitika Venestamisaeg Eestis tunud eestlastele, Moskva ja Eesti Vene keele arvestas vahel kasutamise liiduvabariigi Venemaa eestlane propaganda vajadustega EKP esimene Venemaa eestlane, Venemaa eestlane sekretär EKP esimene
Johannes Käbin Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik kontroll majanduse üle. Veendumus, et majandust saab määruste ja seaduse jõul muuta. 3. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti majanduses N okupatsiooni ajal 1940-1950? Massiliste võõrtööliste sissevool, põllumajanduse
VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes(IvAN) Käbin. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva meelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripäradega. Suutis muganduda nii stalinismi, suaaja kui ka 1960a Nõukogude Liidus alanud seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoha. 1978. a asendati Käbin üldini Moskva meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSVs uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keelse kasutamise propaganda, mis saavutas haripunktis 1980 aastate esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Nõukogude võimu taaskehtestamisesse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii pasiivset kui ka aktiivset vastupanu. Nõukogude võim surus aga igasuguse vastupanu vägivallaga maha. Aastatel 19441953oli Eesti peamine vastupanuvorm uuele võimule aktiivne
5. Iseloomusta EKP esimeste sekretäride võimul oleku aega! Nikolai Karotamm(1944-1950): Tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega Johannes Käbin(1950-1978): ajas mõõdukalt laveerimis poliitikat oli kuulekas Moskva suuniste täitja Karl Vaino(1950-1978) Moskva meelne tema võimle tulekuga algas venestamisaeg. 6. Missugused olid eestlaste vastupanuvormid Nõukogude võimule? 1940: metsavendlus aktiivne relvavõitlus 1950: põrandaalused noorterühmad 1970: avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 7. Missugused muutused toimusid Hiinas 1940- 1980? 1946. 1949. toimus Hiinas kodusõda. Kodusõja võitsid kommunistid, Hiinas kuulutati välja Hiina Rahvavabariik
Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. Seda kutsutakse usklike hulgas pühaks puuks. Ajalugu Ka luterlased soovisid Kuremäele kirikut ehitada ja sinna surnuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid ja aitasid pastorid ja talurahvas. Algselt olevat kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema. Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg. 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja. Luterikirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi ning hoone lammutati. See olevat olnud solvav, et luterlased julgesid soovida oma kirikut vene õigeusu kiriku lähedale. Kuberner Sahhovskoi olevat kõndinud ise kepp käes talutaredesse, et veenda talupoegi astuma õigemasse usku. Kuid elanikud jäid ükskõikseks ega vahetanud usku. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a
pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes
pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes
Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku liikumise aegne kultuurielu elavnemine asendus pessimismimeeleoludega. Seltside tegevuses kerkis esile meelelahutus. 1893. suleti Eesti Kirjameeste Selts. Osa ajakirjandust hakkas venestamist takka kiitma. Esirinnas oli siin ajaleht "Valgus". Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Uute seltsidena tõusevad 19. Sajandi lõpul esile karskusseltsid. Eestlased moodustasid ka mitmeid kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Uutest organisatsioonidest väärib esiletõstmist Eesti Üliõpilaste Selts, mis kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks. Seltsi liikmed suhtlesid omavahel eesti keeles, mis tollastes oludes polnud sugugi tavaline. 1884
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest. Valiti valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsa asus vallavanem(...
ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse Veteranidest, Venemaa eestlastest ning teistest NSVLi piirkondadest päris inimestest. Nikolai Karotamm (1944-1950) Tagines juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, arvestades liiduvabariigi vajadustega. Johannes Käbin (1950-1978) Ajas laveerimispoliitikat, oli Moskva-meelne, arvestas ENSV eripäradega, harjus kiirelt erinevate kordadega. Karl Vaino (1978-1988) Uus venestamisaeg, vene keele kasutamise propaganda. Nad kõik arvestasid Moskvaga ning üritasid rahva jaoks olukorda parandada. Metsavendlus oli peamiseks vastupanuvormiks 1944-1953. Tegutseti üle kogu Eesti. Nende vastupanu nõrgendas suurküüditamine (20700 inimest, 1949 26.märts). 1950datel asendus metsavendlus põrandaaluste noorteorganisatsioonidega. Eestlased said infot läänemaailmast: 1) Ameerika Hääl raadiojaam NYs 2) Euroopa raadiost Vaba Euroopa 3) Vabadusraadiost
laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, tänu sellele säilitas oma ametikoha pikaaegselt. Karl Vaino üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus vene keele kasutamise propaganda. 18. Millised olid peamised vastupanuvormid a) 1940. b) 1950. ja c) 1970. a.-te Eestis? Iseloomusta neid lähemalt. 1940 Metsavennad aktiivne relvavõitlus eesmärgiga taastada Eesti iseseisvust ja Nõukogude Liidu tugevnemist Ida-Euroopas. NSVL kasutas nende vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganid, nõrgendas oluliselt suurküüditamine.
laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, tänu sellele säilitas oma ametikoha pikaaegselt. Karl Vaino üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus vene keele kasutamise propaganda. 18. Millised olid peamised vastupanuvormid a) 1940. b) 1950. ja c) 1970. a.-te Eestis? Iseloomusta neid lähemalt. 1940 Metsavennad aktiivne relvavõitlus eesmärgiga taastada Eesti iseseisvust ja Nõukogude Liidu tugevnemist Ida-Euroopas. NSVL kasutas nende vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganid, nõrgendas oluliselt suurküüditamine.
b) Arvestas liiduvabariigi vajadustega. c) Süüdistati kohalikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 2) Käbin. a) Kuulekas Moskva suuniste täitja, aga ei olnud äärmuslik venestaja. b) Mõõdukas laveerimispoliitika oli parajalt Moskva-meelne ning arvestas ka ENSV eripäradega. c) Edukas muutustega kohaneja. 3) Vaino. a) Täielikult Moskva-meelne. b) Uus venestamisaeg. c) Vene keele kasutamise propaganda. 8. Millised olid nõukogude majanduspoliitika tagajärjed Eesti jaoks? 1) Massiline võõrtööliste sissevool. 2) Eestlaste osatähtus rahvastikus vähenes eestlased muutusid vähemusrahvuseks. 3) Urbaniseerumine. 4) Traditsioonilise talumajapidamise likvideerimine. 5) Elatustase langes. 9. Iseloomusta erinevatele kümnenditele omaseid vastupanuvorme NL-le. 1) Metsavendlus 1941-1953.
PT.23 VAIMUELU. TARTU ÜLIKOOL. · Tartust kujunes kiiresti üks venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimaid õppe-ja teaduskeskusi. · Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkora...
1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli...
Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) allus täielikult Moskva korraldustele. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP – d Nikolai Karotamm. 1950. aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Ivan Käbin. 1950. aastal oli olulisemaks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskvameelse ja umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimule tulekuga algas eestis venestamisaeg. 1944 – 1953 aastatel oli peamiseks vastupanuvormiks metsavendlus. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine. Ööl vastu 26.märtsi saadeti Siberisse 20 700 inimest. 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks, mille peamiseks võitlusvahendiks olid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. 1960
Valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 14. Iseloomusta ENSV esimeste sekretäride valitsusaegu: Karotamm, Käbin, Vaino. Mis olid sarnased ja mis erinevad jooned? Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Teda süüdistati natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Käbin oli Karotammest kuulekam. Püüdis olla samal ajal Moskva-meelne ning samas arvestada Eesti NSV eripäradega. Vaino Võimuletulekuga algas venestamisaeg. Aktiivne vene keele kasutamise propaganda. 15. Iseloomusta kolme erinevat vastupanu vormi ENSV-s: metsavendlus, põrandaalune vastupanu, avalikud väljaastumised. Milliste perioodidega neid seostada saab? Millist pead kõige efektiivsemaks? (40-nendad)Metsavendlus - aktiivne relvavõitlus uue võimu vastu (50-nendad)Põrandaalused - noorterühmad, mille kandepind oli väike (70-nendad)avalikud väljaastumised - peamine võitlusvahend avalikud väljaastumised, püüti
välja, et küüditamise asemel hoopis panna kolhoosidesse Kirde-Eestis. See ei meeldinud sugugi Stalinile ja Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitika ja muudes möödalaskmistes. 1950- 1978 juhtis EKP-d Johannes Käbin, kes oli Karotammest kuulekam Moskvale, kuid mitte ka äärmuslik venestaja.Käbin ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. 1978-1988 juhtis EKP-d üdini Moskva-meelne ja peaaegu umbkeelne Karl Vaino. Tema tulekuga algas uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keel kasutamise propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu. Kui NSVL püüdis igasuguse vastupanu vägivallaga maha suruda, et allutada kogu ühiskond enda kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ning otseseks elluviiaks julgeolekuorganid. 1944-1953 oli Eestis peamisek vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus-
1925); · ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" (Päevalehes alates 1919, raamatuna I 1920, II 1923); · luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) · Küla-ainelised jutud (1892-1904): 1. Rätsep Õhk ja tema õnneloos 1892 2. Koopavana 1893 3. Sauna-Antsu "oma" hobune 1894 4. Püve-Peetri riukad 1897 · Veli Henn 1901- Venestamisaeg. Saksikuse, kadakasaksluse naeruvääristamine. Oma, eestimaise ilustamine ja ülistamine. Ei puudu koomika. Jutt üleni kuidagi muhe, aga lõpp läbinähtav. Algab juba koomiliselt pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord"
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................................................................................9 ELULUGU.........................................................................................
Nendega liitusid eestlastest haritlased Krutzwald ja Faehlmann, kelle algatusel loodi 1838 õpetatud Eesti selts, eesmärgiga "edestada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva kirjanduse, keele kui ka tema poolt asustatud maa tundmist". 1842 eestimaa kirjanduslik ühing Tallinnas. 1863 ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg". Estofiilidega liikusid ka mõned eestlased välismaal-tuntumad J.Kölner(kunstnik) ja P.Karell(keisri ihuarst). Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg: Eeldused ja sihid- eelduseks: eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid : eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine
Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärk oli edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist) Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842 aastal Tallinnas Eesti Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja Kalevipoeg(1863) Osad eestlased Venemaal: maalikunstnik Köler, arst Karell. Rahvuslikus liikumised olid olulised ka rahvakoolide õpetajad. Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Eeldused ja sihid 19 sajandil hakkasid eestlased ja lätlased teadvustama oma minevikku, keelt ja rahvuslik- kultuurilist iseolemist, mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus
linnadesse rajati kiiresti palju vabrikuid. tolleaegsed suurimad linnad (1897): 1) tallinn - 64000 2) tartu - 42000 3) narva - 16000 (narva oli tollel ajal kiiresti arenenud tööstuslinn) 4) pärnu - 12000 5) valga - 10000 1902. toimus muutus. eestlased hakkasid linnapoliitikas ilma tegema. eestlased hakkasid aina rohkem võimu juurde saama. lõpptulemuseks oli balti-sakslaste võimu hääbumine. kaasa aitas ka I maailmasõda.' Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Ärkamisaeg algas 1860ndatel aastatel. Hõlmas ka 1870ndaid. Venestamine algas peale keiser Aleksander II tapmist 1881 a. Terves euroopas oli käimas rahvusluseidee, hakati väärtustama oma rahvust. Rahvuslikul liikumisel on omad faasid: 1) kultuuriline faas - emakeelse hariduse edendamine 2) majanduslik faas - rajati seltse, mille eesmärgiks oli rahvusliku äri edu saavutamine. 3) poliitiline faas - hakkasid tekkima poliitilised nõudmised, et saada võim linnades
See oli kool, mis annab kreiskooli tasandil eestikeelset haridust. Nimi Aleksander I auks, kes oli talurahva vabastanud pärisorjusest. Üle-Eesti tekkis Aleksandrikooli komiteesid- et kooli rajada, oli tarvis raha. 1871 rajati Aleksandrikooli peakomitee erinevate komiteede kordineerimiseks. Peakomitee presidendiks sai Jakob Hurt. Koolile saadi nii palju raha kokku, et osteti maja Põltsamaale. Reaalselt eestikeelsena Aleksandrikooli ei rajatud, sest peale tuli venestamisaeg ja sel ajal oli eesti keelse hariduse andmine mõeldamatu. Eesti Kirjameeste Selts 1872 Hurt oli seal esimene president. See propageeris Arensi uut kirjaviisi. Kõik õpikud, mida EKS välja andis, olid uues kirjaviisis. EKS tegeles veel rahvaluule kogumisega. 1888, kui ta oli Peterburis, kuulutas ta välja suure rahvaluule kogumise kampaania. Selle käigus tekkis Hurdale palju korrespondente üle Eesti, kes talle saatsid rahvaluulet ja igast asju, tekkis poole miljoni lehekülje suurune kogu
laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin- oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, tänu sellele säilitas oma ametikoha pikaaegselt. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978.aastani. Karl Vaino – üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus vene keele kasutamise propaganda. Millised olid vastupanuliikumise peamised vormid? 1940.aastad- Metsavennad – aktiivne relvavõitlus eesmärgiga taastada Eesti iseseisvust ja Nõukogude Liidu tugevnemist Ida-Euroopas. NSVL kasutas nende vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganid, nõrgendas oluliselt suurküüditamine 1950 Noorterühmad – põrandaalune rühmitus, kandepind väike ning hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega 1960
4) Asehalduri ametikoht 5) Pearahamaks ja hineloendused Alates 1796 taastub Balti erikord (Paul I) Koostatakse Balti provintsiaalseadustikaadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslikud eesõigused. Venemaa avalik arvamus pöördub Balti erikorra vastu - Impeeriumi ühtsus - Vanamoodne oli seisuslik ühiskond 24. Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Rahvuslik liikumine Eeldused: 1. Majandusliku jõukuse kasv 2. Hariduse taseme tõus, eestikeelse kirjasõna levimine 3. Rahvusliku ideede levik Euroopas 4. talurahvareformid, mille tulemusena kaotati pärisorjus ja sai võimalikuks talude päriseksostmine. 5. estofiilide tegevus (Eesti intelligentsi teke)- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti, kooliraamatuid, asutasid teaduslikke seltse. 1865
Karotamm. Sõjajärgsetel aastatel tugines ta juunikommunistidele ja laskekorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis ja vääras kolhoosipoliitikas. Tema asemele asus 1950.aastal J.Käbin. Ta oli eelkäijast kuulekam Moskva suuniste täitja. Kuid samas arvestas ta ENSV eripäradega. Käbin asendati 1978.a üdini Moskva-meelse ja umbkeelse K.Vainoga. Tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg ja vene keele propaganda. Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks Nõukogude võimu vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus- metsavendlus. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949.a suurküüditamine. Peamiseks infoallikaks sõjajärgsetel aastatel olid välisraadiojaamad. Nende saated aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva režiimi vastu. 1950.a hakkasid otsekontaktid muu maailmaga taastuma. 1965.a avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Turistide vahendusel jõudsid
Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist............................................................... 28 19. sajandi keskpaiga talupja reformid...............................................................................28 Kultuur 19. sajandi esimesel poolel.................................................................................... 29 Rahvuslik liikumine.................................................................................................................30 Venestamisaeg......................................................................................................................30 Uus tõus rahvuslikus liikumises..........................................................................................31 1905. aasta revolutsioon...................................................................................................... 31 Majanduse areng 19. sajandi ja 20. sajandi vahel............................................................. 32
Rahvuslikust eitasid aga enamlased ning olid igast küljest sellele vastu. Enamlaste vastuhakk põhjustas aga oktoobrirevolutsiooni ehk oktoobripöörde, mis toimus Tallinnas ja Petrogradis 23.26. oktoobril 1917. Millega bolsevikud ehk enamlased kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon oli laiemas mõttes enamlaste võimu kehtestamine kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. PILET 12 1.Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Rahvuslik liikumine e. ärkamisaeg toimus peamiselt aastatel 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine. Kõige elavalamalt võtsid
Imeväärse sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel. ( Illuka vald ) Ka luterlased tahtsid Kuremäele kiriku ehitada ja sinna kalmuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid pastorid ja talurahvas. Alguses olevat 6 kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema. Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg. 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja. Luteri kirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi ning hoone lammutati. See olevat olnud solvav, et luterlased julgesid soovida oma kirikut vene õigeusu kiriku lähedale. Kuberner Sahhovskoi olevat kõndinud ise, kepp käes, talutaredesse, et veenda talupoegi astuma õigemasse usku. Kuid elanikud jäid ükskõikseks ega vahetanud usku. ( Illuka vald )
kirjutised erienvatel ühiskondlikel-poliitilistel teemadel. Ärkamisaja loodud luulekeel. Suitsu erilisus seisneb selles, et ta väga selgelt eemaldub 19.sajandi lõpu eesti luule keelest. Loomingus tugev isamaa kontseptsioon. Ärkamisaja naiivse ja primitiivse väljenduslaadi kõrval on Suitsu tekstides märgata vormitundlikkust ja ka erineva ainese süvendatuva käsitlus. Esimene luulekogu: „Elu tuli“. Luuletus „Vanemuise kannel“. Ärkamisajale järgnes ränk venestamisaeg, mida kirjeldatakse eesti kultuuriloos väga mustades toonides. Ühistunde järele küsimine on õigustatud. Osutus varasemale kultuuritunnetusele või traditsioonile? „Noored otsivad muinasjutukunglat“. Kujundeid kasutataske kahtluste tekitajana, põlvkondliku eristuse tekitajana. Terve raamatu tähendusvälja keskendavad teatud sümbolid. Sümbolid – meri, mõõgad, sõda, raud, maa, tuli, noorus, mehed, tuul, kisa.
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
1954 ,,Sädemed tuhas" 1963 ,,Ääremail" Ilmusid ka kogutud teosed, uustrükid. Under suri 25. september 1980. Maetud Stockholmi metsakalmistule, matustel kõlas tema soovil Beethoveni ,,Ood rõõmule". Pilet 4: Vabalt valitud teose analüüs Pilet 5: Gustav Suitsu elu ja looming, kahe luuletuse lähivaatlus Gustav Suits sündis 1883, Tartumaal Võnnu külas, koolmeistri peres. Oli juba väikesest peast innukas õppija. Käis venekeelses koolis, sest oli venestamisaeg. Oskas palju keeli. Esimene luuletus ilmus 1899, kui oli 16 aastane. Heideti mõneks ajaks koolist välja, sest korraldas Lydia Koidula mälestusõhtuometi lõpetas kooli kuldmedaliga. Õppis mõne aja Tartu ülikoolis, kuid läks Soome. Tegeles seal soome kirjanduse ja rahvaluulega. Soomes ilmus debüütkogu ,,Elu tuli". Esimestes luuletustes oli ta jõulise stiiliga. Teemadeks noorus, aatelisus, muutused (,,Lõpp ja algus", ,,Noored Sepad") ja ka romantika, armastus (,,Oma saar")
"Äratajad" pidid osalema kolmes suuremas rahvuslikus ettevõtmises. Kokku sai ta 400 äratajat. Oma ette rühm olid käsitöölised, umbes 10% osalesid aktiivis. Piirkondlikud erinevused: Talurahva oma algatuslik usuliikumine (Hernhuutlus). Rahvusliku aktiivsuse ainukeseks kindlaks reegliks on see, et reeglid puuduvad. Mõnedes piirkondades on aktiivne rahvastik liikumine aga on ka selliseid piirkondi, kus need asjad üldse kokku ei lähe. 27) Venestamisaeg: Eestlaste ja lätlaste muutmine venelasteks. Vene-keskvõimu üldine poliitika, mille eesmärgiks oli vene mõju üldine tugevdamine. Venestamisaeg on eraldi ajalooline periood Eesti ajaloos. See puudutas mitte ainult eestlasi ja lätlasi, vaid kogu Vene impeeriumit. Üks venestamine puudutab halduskorraldamist, haldusasutusi ning kultuuriline venestamine puudutab eesti keelt, kultuuri jne. Esimene venestusmudel- Taotles muulaste (lätlased, eestlased, kazakid) muutmine venelasteks.
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
Keskvõimu surve rahvuslikule liikumisele tugevnes. Aleksander III (keiser 1881 1894) võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika: eesmärgiks sai impeeriumi ühtlustamine. Ametlikuks asjaajamiskeeleks sai vene keel, omavalitsuste tegevusvabadust piirati oluliselt, tsensuur tugevnes, koolis tuli hakata õppima ja suhtlema vene keeles. Eestlaste endi hulgas kerkis esile neid, kes kiitsid venestamispoliitika heaks. Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada kogu eestlaste omaalgatuslikku tegevust: suur hulk seltse tegutses edasi, moodustati kutseühinguid, rahvaluule kogumine sai hoo sisse. 1884. aasta on meie ajalukku kirjutatud sellega, et juunis pühitseti Otepää kirikus EÜS4-i lipuks sinimustvalge, juulis õnnistati sisse Tartu Peetri kirik ja novembris avati Käsmus merekool. 1.2. Võru linna käekäik 1880ndail Haldamine. Võru oli asutamisest alates mõeldud halduskeskuseks. 1880
Kõige aktiivsemad kohelkonnad: Lõuna-Eestis- Kanepi, otepää, Tori, Tarvastu, Vändra ja Halliste. Põhja-Eestis Ambla, Jõhvi, Koeru ja Türi. Liivimaal oli see asi veits aktiivsem kui Eestimaal. Rahvuslik ärkamisaeg on tinglik ajalooperiood eesti ajaloos ja järgmine säärane tinglik periood on venestusajastu. Rahvuslik liikumine venestuse ajal ei kadunud kuskile, lihtsalt oli palju raskem toimida, kuid toimis mingites vormides ikkagi edasi. 28. Venestamisaeg. Venestamise motiivid ja algus. Haldusreformid. Kultuuriline venestamine. Õigeusu levitamine. Eesti ühiskonna reageering. Reformide tagajärjed Üks tõlgendus, mis on venestamine:Üldine vene mõju tugevnemine üldise keskvõimu tegevuse põhjusel. Ktsamas tähenduses politiika, mille ülesandeks oli eestlaste ja lätlaste kultuuriline ja keeleline ühtesulandamine venelastega. Neid tõlgendusi on aga veel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
