1 1 1 2 2 1 1 1 1 9 2 2 1 1 2 1 1 1 1 9 2 1 1 1 2 1 2 1 2 1 1 1 2 1 1 1 2 1 2 2 2 1 1 2 1 1 1 1 1 1 2 2 2 1 2 1 1 1 1 1 2 1 2 2 1 1 1 1 1 1 2 1 1 1 2 1 2 2 2 1 1 8 2 1 1 1 1 2 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 1 1 1 2 1 2 1 2 2 1 1 1 1 1 9 1 1 9 1 2 9 1 1 1 2 1 1 2 1 A05 Asula J10 Poliitikahuvi Võrrelge maa- ja linnarahvastiku huvitatust poliitikast (j10). 1 1 1 1 H0: Maa- ja linnarahvastiku huvitatus poliitikast ei erine oluliselt 1 1 H1: Maa- ja linnarahvastiku huvitatus poliitikast erineb oluliselt 1 1 1 1 Tegelik jaotus 2 1 Maarahvastik Linnarahvastik 2 1 Väga huvitatud 7 29
1 1 2 1 1 1 2 1 2 2 2 1 1 8 2 1 1 1 1 2 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 1 1 1 2 1 2 1 2 2 1 1 1 1 1 9 1 1 9 1 2 9 1 1 1 2 1 1 2 1 Jrk Poliitikahuvi Asula Võrrelge maa- ja linnarahva 1 2 1 2 4 1 3 4 1 4 3 1 H0: Maa-ja linnasrahvastiku huvita 5 2 1 H1: Maa-ja linnarahvastiku huvitatu 6 3 1 7 2 1 tegelik jaotus 8 2 1 Sum - Asula 9 4 1 Poliitikahuvi 10 2 1 1 11 3 1 2 12 2 1 3 13 3 1 4 14 3 1 Total Result 15 4 1
Asulaid võib jagada linnalisteks ja maa-asulateks · Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad · Rootsis, Islandil ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat · Jaapanis - 50 000 inimesega asulat · Malaisias - 10 000 inimest · Tsehhis antakse linna staatus siis, kui 5000 inimesega asulas on arenenud linna infrastruktuur: veevärk, kool, apteek jms 6 · Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osatähtsusena kogurahvastikust (%) · Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust, nimetatakse linnastunud riikideks. · Linnastumisaste: nt. Hiinas 33%, Venemaal 73%, USA-s 77%, Singapuris 100%, Vatikanis 100% Linnade ajalooline areng · Tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu ülejääki · I-sed linnad tekkisid 5000-6000 a. tagasi Mesopotaamiasse, Egiptusesse, Indiasse, Hiinasse, hiljem Vahemere ümbrusesse, Kaug Aasiasse, Ameerikasse.
Nagu rahvastikupüramiidilt näha võib, on Indias 2050. aastal tegemist demograafilise ülemineku teise etapiga e. rahvastiku vananemisega nii suremus kui sündimus väheneb. Selle tulemusena langeb iive ning noorte osatähtsus hakkab vähenema, vanemate inimeste osatähtsus hakkab suurenema. Laste osatähtsus on noorte omast või täiskasvanute omast väiksem. Suurimad linnad Indias on Bombay, Calcutta, Madras ning pealinn Delhi. Rahvastikust elab linnades ligikaudu ¼ ning maal ¾. Linnarahvastiku osatähtsus praegu küll väike, kuid linnade kasv ja linnastumine on kiire ning 90% linnarahvastiku kasvust toimub just arengumaades, nagu on selleks ka India. Seoses linnastumisega võib ka tekkida erinevaid probleeme. Sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid: Maalt tullakse linna õnne ja paremat töökohta otsima, mida aga ei teki piisavalt kiiresti juurde, nii et enamus jäävad kuhugile agulisse - see tekitab samuti ka kuritegevust; liiklusummikud ning suurenev ruumipuudus; slummid
2.6.ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust %des. 2000.aastal elas 47% maailma rahvastikust linnades, seejuures arenenud riikides moodustas linnarahvastik 76% rahvastikust ja arengumaades 38%. Belgias, Islandil, Maltal ja Iisraelis elab linnades üle 90% rahvastikust. Kõige kiirem on maailma linnade kasv olnud viimase 50 aasta jooksul. Inimeste koondumine linnadesse, eriti suurlinnadesse, jätkub. Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb,
1994. aastal Indiast väljarännanud inimeste hulka hinnatakse 11,6 miljonini. Väljarännanud inimesed ei segunenud uue kultuuriga vaid säilitasid oma jagu. 2000. aastal elas Indias 6,271,000 migranti, kaasa arvatud 170,900 pagulast 2003 aastal rändas välja keskmiselt 0,07 inimest 1000 elaniku suhtes. Praegu rändab välja keskmiselt 0,05 inimest 1000 elaniku kohta Linnastumine Kiire linnastumine algas 20.saj keskpaigas Linnarahvastiku osatähtsus on umbes 30% Linnarahvastiku kasvutempo on suhteliselt kiire eeslinnastumine Alates XX saj. hakkasid suurlinnad eriti kasvama. Iive on kõrge nii linnas, kui ka maal Rahvaarvult suurimad linnad: Mumbai - 16,368,000 in. ; Calcutta - 13,217,000 in. ; New Delhi - 12,791,000 in.
territooriumil kogu rahvastikust. Slaavi rahvad: valgevenelased, venelased, juudid, sakslased, rootslased, soomlased Rahvastiku paiknemine ja asustus. Eestis 30 in/km2 kohta -annab ülevaate kuidas rahvas riigiliselt jaotub. Eestis paikneb rahvastik ühtlaselt. Tihedamalt paikneb rahvastik linnades: Tallinnas (Harjumaa); Tartus (Tartumaa) hõreda rahvastiku põhjused: kliima, sood, maavarad Eesti on linnastunud riik. Linnarahvastiku moodustavad meie rahvastikust 70% linnastumine- linnade kasv ja areng; linnarahvastiku kasv kogu rahvastikust. Asulad jaotatakse maalisteks ja linnalisteks. Maalised asulad- põllumajandus, metsandus, kalandus... Linnalised asulad- hõivatud tööstuse ja teenindusega. Haldusjaotus. Eesti territoorium on jaotatud 15 maakonnaks. Maakonnad jagunevad valdadeks (200) ja omavalitsusteks (39). Otepää; Abja-Paluoja; Antsla;...- kuuluvad valdade koosseisu. Enne
Eristatkse veel rahvusvahelist rännet ja riigisisest rännet. 6. Rände iive ehk rändesaldo - sisse - ja väljarände vahe 7. Rahvastikupoliitika - riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahvaarvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada. Siia kuuluvad meetmed, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Siia kuulub ka regionaalpoliitika, mille eesmärk on tagada piirkondlik areng. 8. Linnastumine - linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 9. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. 10. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon - väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse 11
3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik allpool toodud väljenditest. Linnastumine on linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus Linnastumist mõõdetakse rahvaarvu järgi Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi Enamikus riikides on linnalise ja maalise asula piiritlemine linna rahvastiku osakaal kogu rahvastikust protsentides Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus enamik rahvastikust töötab tööstuses või teeninduses. MÕISTED
N:emapalk,sünnitoetus,soodustus kod.saamisel.Hiina sünd.vähen N:1e lapse poliitika,steriliseerimine,massiivselt plakateid,reklaame,raadiosaated.Linn-haldusüksus,mis hõlmab asulat koos selle lähiümbrusega.Agraarajastu:suht,väike,reeglina müüriga ümbritsetud,käsitöö,kaubandus,pangandus.Tööstusüh.kond:linnade kiire kasv,uued linnad,eriti kasv.Euroopa linnad.Infoüh.kond:kasu.kõigis eluvaldkondades,sots.reaalsus,valitseb elukorraldus,andmeedastusvõrk.Linnastumine:linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtuse tõus rashvastikus.Linnastu-1e hiidlinna ümber liidetakse teised linnad.Eeslinnastumine-in-d asuvad esimese hooga elama linna südamesse,kallid koretrid jne.Vastulinnastumine- in-d lähevad ära maatüüpi linnadesse.Megalopol-linnastu ühinemine.Segregatsioon- sissetulek,rahvas,rass,usk.Ülelinnastumine-demograafiline plahvatus ja sisserändest tingitud kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv.Linnastumine arengumaades:algas 20.saj.IIpoolel,eriti kasv
täiendavad toetusi saavad üksikv anemad, kellel on enam kui neli last ning lapsed, kelle isad teenivad aega sõjaväes. · Sisserännet reguleerib Eesti riik sisserände kvoodiga. Eestisse elama asuvate inimeste arvu mõjutavad ka elamis- ja tööluba taotlemise reeglid · Suremus. Riigil kõige raskem mõjutada. Olulised on arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet. Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Rootsis ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50 000, Malaisias 10 000 inimest. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määramisel. Nt loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. 12.sajandil kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku:
Rahvaarvu kasvu põhjused Suremust ja sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides ja arengumaades.(leht) Demograafilise ülemineku etapid(4 jooniselt) Rahvastikupüramiid(tunda ära etappidele iseloomulikke püramiide, õpik lk 82 v-a üleminekuetapp) Paiknemist mõjutavad tegurid(looduslikud, majanduslikud, õp lk 73) Ränded(rännete põhjused, kaasnevad probleemid(positiivsed ja negatiivsed küljed lähte- või sisserändemaal) Linnastumine arenenud riikides ja arengumaades(linnarahvastiku osatähtsus, kasvutegurid, regionaalsed erinevused, majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid võrdlus arenenud ja arengumaade vahel Haridustase(kirjaoskus, kohustuslik põhiharidus ja hõive(arenenud riikides teenindus, tööstus, põllumajandus. Arengumaades põllumajandus, tööstus, teenindus(v-a turismimaad) LINNASTUMINE Rootsi India Linnarahvastiku osatähtsus Üle 70% linnades Alla 50%
erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu rahvaarv kasvab (seega eeslinnade ja linnastu piirile jäävate asulate rahvaarv)? 14. Kuidas nimetatakse nähtust, kui linna ja linnastu rahvaarv ei kasva või väheneb, kuid kasvab linnastust välja jäävate asulate rahvaarv? 15. Võrrelge linnastumist arenenud ja arengu (vähearenenud) maades - linnarahvastiku osatähtsust elanikonnas (linnastumise määr), linnastumise (linnarahvastiku osatähtsuse) kasvu kiirust, linnadevõrgu tihedust ja ühtlust,ülelinnastumise probleemi olemasolu või puudumist. Malaka poolsaare asustustiheduse kirjeldamisel mõelge millised klimaatilised (ka tuulepealse ja -aluse nõlva küsimus), pinnamoe, kaubateede olemasolu ja muud tegurid soodustavad või takistavad inimeste elamist ja seega põhjustavad suure või väikese rahvastiku tiheduse
5)Aasia erinevatest riikidestnaftariikidesse 6)Ida-Euroopa riikidestmajanduslikult jõukamatesse Euroopa riikidesse, vähem USA-sse Linnastumine Eeljärk umbes 5000 aastat tagasi NT. Niiluse org, Induse org, Vahemere idakallas 1. järk rahvaarv kasvab nii linnades kui ka asulates. Palju uusi töökohti linnasinimesed maalt linna. Tekivad agulid. Kasvasid vanad linnad. Tekkisid miljonilinnad (London). Linnarahvastiku osatähtsus moodustas alla poole kogu rahvastikust. Tänapäeval järgus arengumaad. 2. järk kõrgelt arenenud riigid. Linnarahvastiku osatähtsuse maksimum. Linnade võrk on enam-vähem välja kujunenud. Tööstusettevõtted viiakse linnast välja, etapi lõpus rahvaarv hakkab linnades langema. 3. järk - rahvaarv linnades väheneb. Linnades teenindavad majandusharud. Inimese töökoht ei sõltu enam linnast. 4
paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt
Linnastumise järgud I järk - Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Must Aafrika II järk - Linnade kasv aeglustub, maa-asulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk - Rahvaarv stabiliseerub, maalt linna ränded lakkavad. Nt: Põhjariigid Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnastumise tase eri maades, mida tumedam on värv, seda suurem on linnastumise kasv. Tallinna Tehnikaülikool 2009 PROBLEEMID MAA TRANSPORT TOIT REOSTUS PRÜGIMAJANDUS LOOMAD TAIMESTIK JOOGIVESI RIKKUS METSADE HÄVITAMINE ENERGIA KULUTAMINE ÕHUSAASTE MÜRATASE KESKKOND Tallinna Tehnikaülikool 2009 Metsade hävitamine Milleks? Mis on selle tagajärjed?
sündimus ja suremus madalamaga. Eeslinnastumine inimeste elama asumine suurlinnade lähiümbrustesse. Geograafiline segregatsioon elanikkonna kontsentratsioon tunnuste alusel. Megalopolis suur linnade ala, mis moodustav linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafiline arengu etapp, mida iseloomustav madal sündimus ja suremus. Kvoot Rändajate sisse või väljarändel kehtestatud kindel piirang. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut. Pendelränne liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahvaarvu jms. mõjutada. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut.
Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65- aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2010. aastal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad
on noored;majandusaktiivsus kasvab,sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju Saksamaale(Sihtriigile)-Suurem surve töökohtadele,suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas;sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega;kasvad kultuurikonfliktide oht;suurem surve sotsiaalsfäärile. 15. Nimeta maailma suuremaid linnu(erinevates maailmajagudes) õp.lk 55). Ameerika-New York,Mexico,Sao paulo,Aasia-Tokyo,Aafrika-Lagos 16. Millistes maailma piirkondades on linnarahvastiku osatähtsus a)Suurim(üle 75%)-Chicago,New York,Los Angeles,Rio de Janeiro,Sao Paulo b)väiksem(alla 25%)-Iirimaa,Bogota,Teheran 17. Iseloomusta linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades(linnarahvastiku osatähtsus,kasvutempo,linnaelaniku kasvu põhjused). 18. Linnastumisega kaasnevad majanduslikud,sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Keskkond-Puhta vee nappus,energiavarude liigne kasutamine,õhusaastuse
Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadumise äärel osa saami keeltest (pitesaami ja umesaami Rootsis ning terisaami Venemaal), liivi ja vadja keel, sölkupi ja eenetsi keel. Soome-ugri keelte elujõudu toetavad tegurid 1. tugev identiteet 2. noortekultuuri olemasolu 3. suurenenud eneseteadvus 4. hõimurahvaste abi 5. riiklik rahaline toetus vähemustele Takistavad tegurid 1. väike osakaal üldisest rahvastikust 2. linnarahvastiku väike osakaal 3. hajutatus väljaspool oma territooriumi 4. tööstuse halb mõju traditsioonilisele elulaadile Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/lykuningas/laanemeresoome- keeled http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1 https://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled http://bellavere.blogspot.com.ee/2012/10/10klass-eesti- keel.html
Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajastu linn) Tõelise linnastumise algus, langeb kokku industrialiseerimisega 18. Sajandil. Linnades tekib palju uusi töökohti, rahvas siirdub maalt linna, tekivad agulid, rahvaarv kasvab kiiresti, linnarahvastiku % alla 50%, tänapäeval kõrgelt arenenud riigid on selle järgu läbinud. Järgus aga arengumaad, osades arengumaades probleemiks üle ehk väärlinnastumine. Nt. Ladina-Ameerika Väärlinnastumine tähendab linnastumise ettejõudmist industrialiseerumisest eriti kui demograafiline plahvatus veel kestab. Maha jäänud põllumajandus ei võimalda kiiresti kasvavale maarahvastikule maad, tööd ega elatist. Ülejäänud/liigne maarahvas siirdub linna,
Kairo, Karachi, Peking, Shangai Millised tegurid on mõjutanud Sinu kodulinna teket ja hilisemat arengut? Soodne mereäärne asend, tormisvarjused sadamad, veonduseareng Nimeta Euroopa vanimaid linnu? Vahemereäärsed linnad: nt. Rooma, London Mis linnad tekkisid eestis keskajal? Tallinn, Tartu, Narva, pärnu, Rakvere, Paide Millised suuremad linnad kuuluvad Tokaido megalopolisse? Jaapan, Tokyo, Toyota; Numazu; Gifu Millistes riikides on linnarahvastiku osatähtsus üle 75%? Belgias, Islandil, Maltal, Israelis(90%). Millised tegurid olid tookord(1000.a) asulakoha valikul kõige olulisemad? Kaitse võõrrahvaste eest; sobiv pinnas põldude rajamiseks, kalapüügivõimalus, inimeste liikumisele sobiv pinnas, meretee. Nimeta piirkonnad, kus tekkisid maailma esimesed linnad. Vanimates põllumajanduspiirkondades, mesopotaamia, egiptus, india, hiina Miks tekivad linnas erineva välisilme ja ülesannetega linnaosad e. sektorid? Sest need kujunevad
meditsiini- ja teadusasutused . 20. sajandi algul elas linnades ligikaudu 14 protsenti inimestest. Tänasel päeval läheneb see arv aga juba 50 protsendile. Linnadesse elama asumisega kaasnevad üha uuhed elumajad, bürood ning muud hooned. Seejärel ilmhuvad teed, vaksalid, lennujaamad, kanalisatsioon ja prügilad. Ainsad algupärase maastiku jäänused on linnades pargid ja aiad, mis aga üha vähenevad. Ennustatakse, et aastaks 2020 arengumaade linnarahvastiku arv kolkmekordistub. Eriti kiire on linnarahvastiku juurdekasv Aafrikas. Linnastumisega seoses tekib palju probleeme. Linnade ehitamiseks on vaja maad, selleks kulub aga üha rohkem viljakat pinnast. Suured linnad saastavad rohkem õhku ja ümbritsevat keskkonda kui väiksemad asulad ning toodavad palju prügi. Suurte linnade elanikud vajavad toitu, mida nad ise ei kasvaeta, ja sellega tekivad kaupade transpordiprobleemid, on vaja
Kuninganna: Margrethe II Geograafiline asend Põhjamaadest kõige lõunapoolsem Koosneb Jüüti poolsaarest ja 446’st saarest. Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) Töötuid ~5% Majandus Taani on kõrgarenenud riik, tema majandusele on iseloomulik: Kõrgtehnoloogiline põllumajandus; Ajakohaselt sisustatud tööstusettevõtted;
sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne. Lõunariikides algas linnastumine alles 20.saj teisel poolel.
lähiümbrusesse Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad Hiidlinn ehk megalopolis- linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades Arenenud maades Arengumaaades Kiire linnastumine algas 20.saj. keskpaik 20.saj. lõpp Linnarahvastiku osatähtsus Suur, üle 70% Väike, 30-40% Linnarahvastiku Aeglane Kiire kasvutempo; milliste *väiksemate linnade arvelt * maalt-linna tegurite tõttu *kõrge sündimuse tagajärjel linnarahvastik kasvab, kahaneb Suurlinnade kasv Aeglane, tekkivad Kiire, toimub megalopolised ülelinnastumisprotsess
v Aastatel 1347-1350 oli Euroopas möllanud katkupuhang, mis hävitas kogu selle maailmajao rahvastikust umbes ühe neljandiku. Tööstusmaades on nakkushaigused praeguseks kontrolli all, kuid arengmaades on srmus suur just väikelaste seas. Maailma ravastiku kasv v 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust. v 1991. aastal juba 45% v Ennustatakse, et 2020. aastaks elab linnades 2/3 maailma rahvastikust. v Tööstusmaades on linnarahvastiku osatähtsus 73%, arengumaades 37%. Inimkonna toiduprobleemid Arenenudmaade toiduprobleemid v Arenendmaade probleemiks on ületoitlustus. v Lühem eluiga ja erinevad tõsised haigused. v Vähe liikumist ja ebatervislik toitumine võivad viia dementsuseni,insuldini või infarktini. v Aastal 2005 oli 1.6 miljard. ülekaalulised ja 400milj.neist ohtlikult ülekaalulised,see arv kasvabkiirelt. Pildid: Arengumaade toiduprobleemid v
Rahvastik ja asustus maailma rahvaarv 6.872 miljardit inimest riigi rahvastikku saab iseloomustada: loomuliku iibe; sündimuse; suremuse; imikusuremuse; sisserände; väljarände ja rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta suremus- surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub *rasestumisvastaste vahendite mittekasutamine suremust mõjutav...
Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon Inimese kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle kaasnevat infrastruktuuri, tekivad madaltiheda elurajooni. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud maades ja arengumaades Näitaja Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtsus keskmine või kasvutempo Kasvutempo aeglane. madal (umbes 40%), kasvutempo kiire Kasvutegurid · Elanike suundumine · Rahvaarvu kiire kasv maalt ja väiksematest loomuliku iibe arvel;
hakkas rahvaarv kahanema, tänu emigreerumisele. Rahvaarv 1990. - 2008. aastani vähenes 6 miljoni võrra. • Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. • Venemaa rahvastiku tihedus on maailma madalaim. Samas tema naaberriigil Hiinal on rahvastiku tihedus 139,2 in/km² - see on päris kõrge. • Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007).Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. • Rahvastiku ebaühtlase jaotuse põhjustab Venemaa suurus. Venemaal on kuskil inimesed paikseks jäänud ja on seal oma eluga rahule jäänud. Samas nende elujärk on samasugune nagu 50 aastat tagasi. Inimesed ei otsigi paremat elu.
väheneb; Eesti on selle lõpus IV Kaasaegne madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive Migratsioon e ränne inimese alalise elukoha vahetus Migratsioonisaldo Immigratsioon Emigratsioon (mehaaniline iive) Põhjused: maj., poliitilised, usulised, perekondlikud, isiklikud, loodusõnnetused Linnastumine e urbanistsioon rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus Linnastu kokkukasvanud linnad Linnastumise etapid: I Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega (linnastu osatähtsus tõuseb, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad kasvavad, esineb vähem arenenud maades Must Aafrikas); II Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki, olemasolevad linnad kasvavad, linnas rahavstiku osatähtsus tõuseb, Euroopa oli seal 20.saj I poolel);
levinud; madal ja negatiivne iive; kõrge eluiga. vähem arenenud maad; madalatasemeline majandus, haridus ja arstiabi; enamik inimesi elab maal; palju inimesi töötab põllumajanduses; kaasaegsed sidevahendid on vähelevinud. rahvastiku tihedus annab meile infot, kui palju inimesi elab näiteks ruutkm kohta kuskil maal. immigrant - sisseränne emigrant väljaränne linnastumine on see, kui inimesed kolivad linna elama. Linnastumine näitab linnarahvastiku osatähtsust kogu rahvastikus. migratsioon - ränne iive sündimuste ja suremuste vahe ränne- on püsielukoha vahetus ja kuulub geograafiliste nähtuste alla. 3. migratsiooni suunad erinevatel ajajärkudel. alguses rännati euroopast USA'sse Rände suundade iseloom tänapäeval tänapäeval rännatakse nüüdki kõige rohke USAsse. Euroopasse suundub rändevool Põhja-Aafrikast. 4. Linnastumine, miks kolivad inimesed maalt linnadesse?
Negatiivne mõju lähteriigile: väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate arv, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringuid. Negatiivne mõju sihtriigile: suureneb tööpuudus, kasvab kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus. Arenenud riikides kolitakse järjest enam linnast välja, aga arenguriikides vastupidi. Hiidlinn ehk megalopolis on suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Ülelinnastumine on linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Aglomeratsioon on inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse.
Lähtemaale-Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. Suurem surve sotsiaalsfäärile.Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Siirdemaale-Suureneb tööpuudus. Väheneb maksumaksajate hulk. 49.Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Keskkonnaprobleemid: · Keskkonna reostatus, reostunud joogivesi. · Õhusaastatus(vingugaas), sudu. · Puuduv prügikogumise süsteem, suur jäätmehulk. Sotsiaalsed probleemid: o Inimestevahelised lahkhelid usundite ja erinevate kultuuriliste taustade pärast. 51.Usundid:
animistlikke hõimuusundeid järgib iga neljas keenialane. Protestante on 45%,katoliiklasi 33% ja moslemeid 10%. Kirja oskus keenias on 85.1%, meestel on 90.6% ja naistel 79.7%. Üldiselt oskavad lugeda ja kirjutada üle 15-aastased ja vanemad inimesed. Keenia sündimus on 37.89 sündinut 1000 elaniku kohta ja suremus on 10.3 surma 1000 elaniku kohta. Imikute suremus on 54.7 surma 1000 elaniku kohta, (meeste seas on 57,56 surma 1000 elaniku kohta ja naistel on 51,78 surma 1000 elaniku kohta.) Linnarahvastiku osakaal Keenias on 22% kogu rahvastikust. Asustustihedus ning selle jaotumine. Erkki Tõnnov 8.a
Rnne jaguneb veel: 1)kaugus-riigisisene 2)kestvus-alaline 3)iseloom-vabatahtlik,kaasrnne,sundrnne Sundrnde phjused: sda ja rahvakonfliktid, usuline ja poliitiline tagakiusamine, looduskatastroofid, nnetusjuhtumid, nlg RNNET PHJUSTAVAD TMBE JA TUKETEGURID: 1) t,haridus,elutingimused,lhedased,sotsiaalne keskkond. Rnne muudab nii lhte kui sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja rahvastiku koosseisu. LINNASTUMINE e. urbanisatsioon on linnade kasv ja linnarahvastiku osathtsuse tus. Kogu maailma rahvastikust elab linnades 47%, krgelt arenenud riikides on linnarahvastus 76%, arengumaades 38%. LINNASTUMISEGA SEOTUD PHIMTTED: 1)krgelt arenenud riigid -eeslinnastumine - linlased hakkavad elukohana jrjest enam eelistama linnalhedasi viksemaid asulaid. Linnastumine- lhestikku asuvad linnad ja viksemad asulad kasvavad ha enam kokku. Hiidlinn e. suurlinn e megalopolis. Linnad jagunevad sektoriteks, kus vastavalt maa hinnale ning keskuse kaugusele
Austria Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro 9.klass Austria Naabertiigid: Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Itaalia, Šveits, Liechtenstein, Saksamaa Pealinn: Viin (N 48° E 16°) Iseloomustus Rahvaarv: 8 402 900 (2011) Pindala: 83 858 km² Riigikord: föderatiivne vabariik President: Heinz Fischer Rahaühik: euro (EUR) Rahvastikutihedus: 100,2 in/km² Linnarahvastiku osakaal: 68% Enamusrahvused riigis: austerlased 81,1%, jugoslaavlased 5,1%, sakslased 2,7%, türklased 2,2%, muud 8,9% Rahvastik Austria reljeef Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast. Eristuvad Ida-Alpid, Kesk-Alpid ja Lõuna-Alpid. Ülejäänud maa-ala on lainjas tasandik ja idapoolne Doonau madalik. Mäestikud: Baieri Alpid, Karni Alpid, Kitzbüheli Alpid, Kõrg-Tauern, Salzburgi Alpid Jõed: Doonau, Rein, Drava, Inn, Morava
Sellistes maades nagu Nigeerias, Afganistaanis, Lõuna-Ameerikas või Mustas Aafrikas pole võimalik elada võrdselt kõigi teistega. Seal on naiste roll pigem sünnitada lapsi ning neid kasvatada, kui käia tööl ja teenida raha. Sündimust mõjutavad ka religioon ja riikide erinevad traditsioonid. Arenenud maades on taolised tavad inimestele tähtsad ja nendest peetakse suurem määral ka lugu. Kuna tänapäeva arengumaades on jõudsalt kasvama hakkanud ka linnarahvastiku arvu suurenemine, tõstab see veel enam loomuliku iivet ja üpris raske on sellist seisundit inimühiskonnas muuta. Maailmarahvastiku kasvu globaalprobleem on tuttav peaaegu meile kõigile ja sellest pole lihtne mööda vaadata. Arvan, et kui inimesed suudaksid mõelda pisut rohkem sellele, mis saab olema tulevikus, siis oleksid võimelised nad isegi seda mingil määral parandama kui mitte otseselt peatama. See oleks kasuks nii inimestele endile ja annaks
Negatiivne külg: lähtemaale- maksumaksjate arv väheneb; siirdemaale- töökohad välismaalastele Põhjused: · Paremad töö- ja elamistingimused · Majanduslikud · Poliitilised · Looduõnnetused 6) Linnastumise erinevus arenenud riikides ja arengumaades; linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaprobleemid Erinevus: näitajad Arenenud riigid Arengumaad Linnarahvastiku osatähtsus Üle 50%(75%) Alla 50% Kasvutempo Uusi linnu ei teki- linnad Väga kiire (La-Am, Hiina, võivad liituda India) Majanduslikud probleemid Tööpuudus, linna transpordi Tööpuudus, slummid, arendamine getod-ülelinnastumine Sotsiaalsed probleemid Üksindustunne, tööpuudus, Väiksed korterid- palju
• Peavad lugu teatrist ja kontserdist • Äärmiselt külalislahked, temperamentsed • Toitudest armastavad enim kala • Religioossed, austavad vanu kombeid, tavasid Rahvastiku paiknemine ja tihedus • Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² (2007) • Rahvastik ebaühtlaselt jaotunud • Valdav osa elab Euroopas (2004. aastal 78%) • Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad Linnastumine, suuremad linnad • Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007) • Venemaal on 11 miljonilinna Linn 2002 2010 Moskva 10,382,754 11,514,330 Saint Peterburg 4,661,219 4,848,742 Novosibirsk 1,425,508 1,473,737 Rahvaarvu muutused riigis • Sündimus 10,4% (2006) • Suremus 15,2% (2006) • Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse iibe tõttu • Loomulik iive hetkel on −4,8‰ • ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal
Kommunikatsioon - Informatsiooni edastamine, vastvõtmine, suhtlus. Identiteet - Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus. Indeks - Selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga. Sümbol - Selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Funktsioon - Ülesanne, kohustus, roll. See, mis tuleb kellelgi või millelgi teha. Euferism - sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel kasutatav mahendav sõna. Keelemärk - Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav). n.Sõnad Ikoon - selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt. n.Foto Achilleuse kand Archilluse ainuke haavatatav koht, st. Inimese nõrka ja haavatavat kohta. Parise otsus Tähendab tüliõuna või võimatut valikut. Sisyphose töö Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt iga...
Tartu 2014 Sissejuhatus Tänapäeva maailma populatsioon kasvab väga kiiresti ning kolitakse üha enam linnadesse elama. Mis on üldse linnastumine? Linnastumine ehk urbanisatsioon on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Hõlmab muutusi rahvastikupaiknemises (koondumist linnadesse), laiemas mõttes ka koostises, kultuuris ja elulaadis (linliku elulaadi levimist maale). Linnarahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe tööjaotuse muutumisest ja (eriti 20. sajandil) rahvastiku rändest. Linnastumist mõõdetakse linna- või linnastunud rahvastiku osatähtsusega. Suure linnastumusega riigid (linnarahvastiku osa 80% ja enam). [entsyklopeedia...2012] Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma linnastumise uuringu kohaselt on see kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid näitavad, et
3.4 Rahvastikupüramiidi analüüs Hiina kuulub demograafilise ülemineku teooria järgi kaasaegse rahvastiku tüübi hulka. Rahvastikupüramiidilt on näha, et rahvastik hakkab vananema, kuna püramiid on alt kitsenev, mis tähendab, et sündimus väheneb. Kekmine eluiga on väga kõrge ja tööealisi on seega palju. (Võetud annaabist, allalaetud fail ''Hiina'') 2.4 Linnastumine Hiina rahvastikust (1,313,973,713 inimest) elab linnades 37% ja teisel allikal 40% . Linnarahvastiku osatähtsuse muutus:1975.aastal 17,4% ; 2010. aastal 44,9% ; 2015. aastal 49,2% ja 2050.aastal 72,9%. Nende aastate jooksul on linnarahvastiku osatähtsus muutunud järjest suuremaks. 2010. aastal oli juba peaaegu 2 ja pool korda tõusnud ning edasi on see ka järjest suurenev arv. Hiina suurema rahvaarvuga linnad on Shanghai ( 14,230,992 inimest) , Beijing (10,300,723 inimest) ja Guangzhou (7,547,467 inimest. Hiinas on rahvastik paiknenud nendesse linnadesse, sest need on ranniku ääres
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 37,1 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2010. aastal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust.
tõsta lubatud abiellumisiga. Madala sündimuse puhul võib suurendada lapsehooldustasu ja -puhkuse aega, anda laenu-, eluaseme-, maksusoodustusi. Rahvastiku paiknemist mõjutavad looduslikud (kliima, pinnamood, loodusvarad, mullastik, taimestik), ühiskondlikud (ajaloolised, majanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised) Tihedalt asustatud piirkondade põhjused: viljakas ala, majanduse- ja heaolunäitajate tipp Hõredalt asustatud piirkonnad: halb pinnas, kuumus v külmus Linnastumine - linnarahvastiku osakaalu suurenemine Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusse Valglinnastumine - linnaasustuse laienemine linnapiiridest välja Taaslinnastumine - linnadest väljarändele järgnev periood, mil hakatakse taas linna kolima Tasakaallinnastumine - inimeste igapäevane liikumine väheneb Linnastumise probleemid: keskkonnaprobleemid (õhu saastatus, vee reostus, jäätmetekogused, mahajäetud tööstus), sotsiaalsed (vaesus,
Kui Saksamaal on kell näiteks 12:00, siis Eestis on kell aga 13:00. Saksamaa kohta leiab internetist väga erinevaid kaarate. Erinevad kaardid näitavad linnu, jõgesid, järvi ja muid veekogusid, kõrgustikke ja madalikke, linnaosasid, asustatust ja palju muud. Suuremad linnad on kujunenud üle riigi. Enamik linne on aga kujunenud jõgede lähedusse, kuna jõgede kaudu saab kergesti merele pääseda ja kaubandus on hõlpsam. Rahvastikust 74% (aastal 2010) elab linnades, mistõttu on linnarahvastiku osatähtsus väga suur. Joonis 1: Saksamaa rahvastiku püramiid aastal 2012. 0-14 aastaseid on Saksamaal 10,715,621, mis moodustab kogu rahvastikust 13,2%, poisse on 13,8% ning tüdrukuid 12,6%.15-64 aastaseid on 53,760,928, mis moodustab kogu rahvastikust 66,1%, mehi 68% ja naisi 64,3% ja vanemaid kui 65 on 16,829,307, mis moodustab kogu rahvastikust 20,7%, mehi 18,2% ja naisi 23,1%. Keskmine eluiga naistel on 82,7 aastat ja meestel 77,4 aastat, mis on maailma keskmisega võrreldes kõrge
Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/venezuela_liinametskula.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Venezuela http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11733 Venezuela Venezuela Pindala km2 912 050 Rahvaarv [1] 27,7 milj. Rahvaarv 2050.aastaks [1] 42,0 milj. Keskmine rahvaarvu kasv 1,7 % 2005-2010 [1] Linnarahvastiku osatähtsus 94 (%) (2007) [1] Keeled [2] hispaania (riigikeel), arvukalt pärismaalaste dialekte Usundid [2] rooma katoliiklus 96 %, protestantlus 2 %, teised 2 % Inimareng, eesmärgid [4] Väljaminekud riigika
on olnud Lääne-Euroopa riikidest erinevad. Eesti puhul on võimalik rääkida linnastumisest alates 1950. aastatest. Selle taga oli eelkõige industrialiseerimine, aga ka riigi investeeringud teatud piirkondade ja linnade arendamiseks taustaks poliitilised tegurid ja Eesti venestamise projekt. Eeslinnastumine ja vastulinnastumine toimusid Eestis hiljem kui Lääne-Euroopas ning ka taaslinnastumine algas veidi hiljem. Samuti on need staadiumid olnud lühemad. Eesti alal linnarahvastiku osakaal vähenes esmakordselt 1988. aastal. Tallinna lähipiirkondade kasv toimus 1980. aastatel pealinna arvelt ja 1990. aastatel hakkas seal toimuma eeslinnastumine, kusjuures tagamaale rändasid äärmiselt erinevad rahvastikurühmad, kes moodustasid erineva rahvustiku struktuuriga eeslinnaalad. 1990. ja 2000. aastatel on Tallinna, Tartu ja Pärnu ümbruse valdades rahvaarv kasvanud, mille peamiseks põhjuseks on positiivne sisseränne.
abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja majanduslikke meetmeid. Osa riike reguleerib sisserännet kvoodiga. Kvoot võib eri sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele erinev olla. 2.6 Asustuse areng, linnastumine Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 1960ndail hakkas PõhjaAmeerika ja LääneEuroopa riikide linnades arhvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. 1980ndail algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) elanike lahkumine linnadest kaugematesse piirkondadesse, eelkõige maale. Lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asuald kasvavad üha enam kokku,
annaabi.ee 
