Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

AJALOO SUULINE ARVESTUS (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
AJALOO SUULINE ARVESTUS #1 AJALOO SUULINE ARVESTUS #2 AJALOO SUULINE ARVESTUS #3 AJALOO SUULINE ARVESTUS #4 AJALOO SUULINE ARVESTUS #5 AJALOO SUULINE ARVESTUS #6 AJALOO SUULINE ARVESTUS #7 AJALOO SUULINE ARVESTUS #8 AJALOO SUULINE ARVESTUS #9 AJALOO SUULINE ARVESTUS #10 AJALOO SUULINE ARVESTUS #11 AJALOO SUULINE ARVESTUS #12 AJALOO SUULINE ARVESTUS #13 AJALOO SUULINE ARVESTUS #14 AJALOO SUULINE ARVESTUS #15 AJALOO SUULINE ARVESTUS #16 AJALOO SUULINE ARVESTUS #17 AJALOO SUULINE ARVESTUS #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kk2rtt Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
38
docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

Senised kroonumõisate talupojad kuulutati pärisorjusest priiks: 1. lubati vabalt valida tegevusala ja asuda õppima kooli. 2. mõisnikel keelati talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. 3. talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata. (1645.aastal fikseeris uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Eestis. 1. Talupoeg ei võinud omavoliliselt mõisniku juurest lahkuda. 2. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ja osta. 3. Mõisnik võis talupojalt maa ära võtta igal ajal. 4. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ihunuhtlust. ) 5) Näljahäda pärast 17.sajandi lõppu 1694. aastal tabas Eestit Suur nälg. Ilm oli ebasoodne viljakasvuks- suvi läbi sadas külma vihma(heina ei saanud teha, rukkis ei õitsenud, valminud), sügisene varajane külm(hävitas suvivilja). 1696 oli ikaldus suurem, kui eelmisel aastal 1696 hakkasid esimesed inimesed nälga surema

Ajalugu
thumbnail
17
doc

11. klassi ajaloo suuline arvestus

raha võtta ja riigile vähem üle anda kui ette nähtud. Et pettust vähendada, andis Karl IV 1600. aastal korralduse maksude ühtlustamiseks kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormisi vähendati. Et aga sõdade tõttu oli rahvaarv vähenenud ja mõisapõllul oli endiselt vaja tööd teha, kasvas teopäevade arv. Elamine eramõisas oli aga hullem, kuna aadlil olid kõik senised õigused ja eesõigused, mis tähendas et mõisnik juhtis kogu elu oma maa-alal. Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Suuline arvestus

*pärisorjuse kaotamine ja talurahva omavalitsuse kujunemine 1816. a talurahvaseadusega kaotati pärisorjus - talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma, misjärel nad said perekonnanime (priinime). Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu. 1856. a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üleminekuks ning talude päriseksostmiseks. Passikorraldus (1863) ja uus vallaseadus (1866) vähendasid talupoja sõltuvust mõisast veelgi, kuid päris lõpu tegi sellele alles mõisamajanduse kokkuvarisemine 20. sajandil. Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida

Ajalugu
thumbnail
10
docx

Ajaloo suuline arvestus 10.klass II periood

K.J.Peterson - esimene rahvuslik poeet F.R.Faehlmann - muistendite kogumise algataja F.R.Kreutzwald - eepose "Kalevipoeg" koostaja Kiriklikud olud ja usuliikumised: Kirik kaotas privilegeeritud seisundi, polnud enam riigiusk. Maltsveti liikumine - 1850-ndatel tekkinud liikumine, mis seadis eesmärgiks rahvast läbi usu raskest majanduslikust olukorrast päästa. 9. Eesti vene võimu all XIX.saj II poolel 1849.a/1856.a talurahvaseadused: Mõisnike õigus mõisa- ja talumaadele kinnitatakse ja mõisnik võib müüa/rentida oma maad. Soodustati eelkõige raharenti. Seati kindel talumaa piir. Passikorralduse seadus: Võeti vastu 1863.a, sai taodelda passi 3 kuud - 3.a, et minna elama Vene Tsaaririigi piires kuhu hing ihkas. Väljarände tohutu kasv. Vallarahvareform: Võeti vastu 1866.a, omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt. Tööstuse areng Eestis: Võeti kasutusele masinad. Käsitöö hulk vähenes. Tekstiilitööstus, metalli- ja masinatööstus, paberitööstus

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Ajaloo suuline arvestus

Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober 1632 Tartu Ülikooli ­ Acade

Ajalugu
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Eesti ajalugu

1783 ­Kehtestati uushalduskord, tekkisid uued linnad( Paldiski ja Võru) Balti provinside korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Hakati negutreid võtma, neid võeti liisu (loosi) teel nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik Teema 5 Talurahva olukord 18.sajandil Roseni deklaratsioon 1. 1739 ­ võeti vastu Roseni deklaratsioon 2. Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskirjas kinnitas, et: a) talupoeg on täielik pärisori, keda mõisnik võib müüa, vahetada ja pärandada nagu muud mõisavara b) talupoeg ise, tema maa ja vara on mõisniku omand, mille kasutamise eest mõisnik võik määrata koormisi oma äranägemise järgi kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkondadele, mitte riigile Browne'i positiivsed määrused ehk kaitseseadused 1. 1765 ­ kinnitati nn Browne'i positiivsed määrused ehk kaitseseadused. 2. Püüti reguleerida agraarsuhteid eramõisates: a) talurahvas sai õiguse vallasvarale

Ajalugu
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun