AJALOO SUULINE ARVESTUS (0)

AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015
1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal
1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu
Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda : Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa ja Virumaa.
Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa)
Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur , rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem )
Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias.
2) Rahvastik 17. Saj.
17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega.
Võõrastest asus Eestisse :
Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti)
Soomlased koondusid omaette küladesse (Virumaa, Harjumaa, Põltsamaa, Tartumaa)
Lätlased – Valga ümbrus
Muud rahvused (poolakad, sakslased , leedukad, hollandlased …)
Kokku elas Eestis u 10 võõrrahvaliikmeid, enamik neist sulandus eestlastega (võtsid üle kombed ja keele)
17. Saj lõpuks elas Eestis üle 350 000 inimese.
3) Kindralkuberneri ülesanded
Kindralkubernere oli 2 : Tallinnas ja Riias. Kindralkubernerid:
1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge
2. Kontrollisid riigiametniku tööd
3. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus
4. Kandsid hoolt teede ja sildade eest
5. Kandsid hoolt avaliku korra eest
4) Rüütelkonnad
Rüütelkonnad: koondasid aadlike, kaitsesid neid Rootsi võimude eest ja lahendasid erinevaid kohalike küsimusi .
Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel (iga 3a tagant). Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ül.
5) Kohtukorraldus
Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada )
a) Eestima Ülemkohu Tallinnas
b) Liivimaa Õuekohus Tartus
Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks.
2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord
1) Olukord enne reduktsiooni
Oli pärisorjus . Talupoeg oli mõisniku alluvuses.
2) Reduktsioon
Reduktsioon algas 1681 , sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine .
3) Koormiste liigid
Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks.
Talupoeg pidi loonusrendina osa oma saagist andma mõisale + pidi maksma riigimakse.
4) Olukord pärast reduktsiooni
Erinevalt Rootsi talupoegadest, säilitati Eestis talupoegade sunnismaisus.
Senised kroonumõisate talupojad kuulutati priiks:
a) Lubati minna kooli õppima.
b) Mõisnikel keelati talupoegi ise taludest välja ajada ja koormisi tõsta.
c) Talupojal õigus kaevata mõisnik kohtusse.
1645.a fikseeris uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Eestis
a) Talupoeg ei võinud omavoliliselt mõisniku juurest lahkuda.
b) Talupoeg ei tohtinud mõisniku loata maad müüa/osta.
c) Mõisnik võis talupojalt maa ära võtta.
d) Mõisnikel õigus ihunuhtlusele.
5) Näljahäda pärast 17. Saj lõppu
Eestit tabas 1694. aastal.
Ilma oli ebasoodne viljakasvuks: suvi läbi sadas kõlma vihma, sügisene varajane külm hävitas suvivilja. ( Toidupuudus valitses ka linnades)
1696. a hakkasid inimesed nälga surema. Sel ajal söödi kõike, mis ette juhtus- õlgi , puukoort, sõnnikut.
Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingit abi. Samal ajal, kui talupegi suri massiliselt, veeti vilja välja. (Rootsi ja Soome, kus nälg oli veel suurem)
Suur nälg lõppes Eestis 1698 . aastal. Kokku suri u 70 000 inimest (20% rahvastikust).
3. teema: Hariduselu Rootsi ajal
1) Luteri kirik
Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seal levitama luterlust. Kirikutes hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi, et kõik aru saaksid.
Köstrid hakkasid õpetama talupoegadele kirikulaulu ja katekismust, kuid see läks vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt.
Et luterlus paremini leviks, hakati tähelepanu pöörama haridusele (koolide asutamine). 1645 kehtestati Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsanõue. Igas kihelkonnas tuli palgata köster (selle eest vastutas mõisnik). Mõisnike meelest pidi talupoeg töötama, mitte õppima.
Alustati ka piibli tõlkimist.
2) Tartu Ülikooli asutamine
Asutati 1632.aastal johann Skytte poolt. (Avati ladina keelsena)
Peamiselt õppisid seal sakslased , rootslased , lätlased. Eestlasi siis seal veel ei õppinud .
Ülikoolis oli 4 teaduskonda : bioloogia, filosoofia, arsti- ja õigusteaduskond .
3) Õpetajate seminar
Seminarid toimusid aastatel 1684 -1688. Forselius rajas Piiskopmõisa kuninga nõusolekul õpetajate seminari .
Sinna asusid õppima ümberkaudsed poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Ainsaks õpetajaks Forselius. (Kirjutas 1686 aabitsa , mille järgi sai õpetada)
Koolis õpiti: soravat lugemist, usuõpetus, kirikulaulu, arvutamist, saksa keelt.
1. Raskusi tegi õpilaste kooli saamine, kuna mõisnikud ei tahtnud seda lubada.
2. Haridus pani mässama.
3. Talupojad on orjadeks loodud.
Aastal 1686 läks Forselius kahe õpilasega ( Pakri-Hansu Jüri, Ignatsi Jaak) Rootsi kuninga juurde.(jäi tulemustega rahule) Selle tulemusena saadi luba uute koolide ehitamiseks.
4) Eesti keelne kirjasõna
1686- kirjutas Forseliud aabitsa.
Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna , kuna kirjaviisi osas ei jõutud kokkuleppeni.
1686- anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament , esimene eestikeelne raamat. (tõlkisid Andreas ja Adrian Virginius)
1739- tõlgiti suur piibel eesti keelde
4. teema: Balti erikord
1) Balti erikorra kehtestamise põhjused
Peeter I soovis muuta Venemaad läänelikumaks ja tugevdada oma riiki. Selleks oli tal vaja saada kohaliku baltisaksa aadli toetust. Aadli lojaalsusega sai ta vältida mässe ning nii oli kergem Eestimaa oma valduste hulka liita.
2) Balti erikorra olemus
1710 kirjutati Harku mõisas alla aktile, mille kohaselt läksid Eesti alad Vene riigi koosseise (sisuliselt autonoomse osana ):
a) Säilitati luteri usk
b) Asjaajamise keeleks jäi saksa keel
c) Säilis kohtusüsteem /seadused
d) Säilis maksukorraldus
e) Aadlitele anti tagasi reduktsiooniga võetud mõisad
Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja baltsi aadli vahel.
Kujunes välja baltsisaksa aadli piiramatu võim (tõkestas venestamist)
3) Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid , Maapäev
Omavalitsuse süsteemi kõrgeim asutus oli Maapäev (käis koos iga 3a tagant)
Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel.
Aadlimatriklid- aadlike ametlikud nimekirjad ( 1730 -1740). Eesmärk: kaitsta põlisaadlit uusaadli eest.
Siis oli 3 rüütelkonda: Liivimaa r., Eestimaa., Saaremaa r.
Maapäevadel otsustati:
1. kohaliku elu tähtsamaid küsimusi
2. valiti ametimehi omavalitsusse
3. valiti haagi - ja sillakohtunikke
4) Katariina II poliitilised ja administratiivsed ümberkorraldused
Katariina II nimetas mõisad eraomanditeks ja sai nii aadlike poolehoiu. Administratiivsed ümberkorraldused:
1.Paldiski maakond
2.Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa
3.Tartu maakonnast lahutati Võrumaa
Linnaõigused said: Võru, Paldiski, Viljandi (sai tagasi)
Poliitilised ümberkorraldused:
1. kõik mõisnikud võrdsed
2. uus aadli ja linnade omavalitsus
3. 1783- pearahamaks
5.teema: Talurahva olukord 18. Saj
1) Roseni deklaratsioon – 1739
Otto Fabian Roseni seletuskiri :

Talupoeg oli täielik pärisori (mõisnik võis teda müüa/vahetada/pärandada)

Talupoegade maa ja vara olid mõisniku omandid (mõisnik võis koormisi tõsta oma äranägemise järgi)

Rüütelkondadele kuulus kohtuvõim talupoegade üle.
Talurahvas kaotas Vene riigi koosseisu sattudes Rootsi ajal saadud kergendused. Toimus pärisorjuse kindlustumine.
See tõi kaasa talupoegade põgenemise Eestist teistele aladele (Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu).
2) Brown’I positiivsed määrused e kaitseseadused
Katariina II soovis Balti erikorra likvideerimist. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Brown.
1765 - kinnitati kaitseseadused

• Talurahvas sai õigu vallasvarale
  
• Mõisnik ei võinud koormisi suurendada
  
• Piirati kodukariõigust – max 30 vitsahoopi
  
• Talupogadel õigus mõisnik kohtusse kaevata
  

3) Põllumajandus 18. Saj
18.-19. Saj põllumajanduse aluseks – vili, viin ja veised . Neid veeti Eestist välja. (Läti, Venemaa)
Nendest 3st produktist tekkis sõltuvusring: viljast tehti viina , viina tegemisel jäi üle ‘ praaki ’, millega suumati veiseid ja neid kasutati viljapõldude väetamiseks.
Üks negatiivseid külgi oli aga viina valmistamisel see, et viinaköökides põletati maha põlismetsad. (Sellega ei tohtinud talupojad tegeleda)
4) Talurahva kihistumine
18. Saj lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine:

• Peremehed (kõige võimsamad)
  
• Sulased, teenijad – otsesed mõisaorjad (noored)
  
• Vabadikud – talud ääremaadel, maatüki eesti tuli neil hooajatöödel talu aidata (ilma varata)
  

6. teema: Linnad 17. ja 18. sajandil
1) Linnade olukord 17/18. Saj & uus asehalduskord , uued linnad

• Põhjasõda andis linnadele ränga hoobi.
  

• Tartu purustati, samuti jäi mitu väikelinna (Paide, Rakvere, Viljandi) ilma linna õigustest.
  

• Konkreetsed õigused olid vaid Tallinnal.
  

• Kaotatud linnaõigused taastati sajandi lõpu poole.
  

• 12 linna: Viljandi, Tallinn, Tartu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Kuressaare.
  

• Vene käskvõimu käsul - Paldiski ja Võru.
  

Paldiski kui tulevane suur ja tähtis sadam ning Võru kui uue maakonna keskus.

• Linnu juhtisid raehärrad , eesotsas bürgermeistriga.
  

• Linnades valitsed saksa keel jam eel.
  

• Suuremad linnad olid endiselt ühtlasi kindlused, mida ümbritsesid vallikraavid ja müürid.
  

2) Välis- ja sisekaubandus
Peamine väliveokaup: teravili, metsamaterjal, lina, kanep.
Peamine sisseveokaup: sool, metall , heeringas , tubakas + luksuskaubad.
Tõusis merekaubanduse tähtsus.
Tallinna, Pärnu, Narva tähtsust vähendati. Eesmärgiks tõsta Peterburi tähtsust.
3) Käsitöö ja tööndus
Kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud tsunftidesse ja gildidesse.
7. teema: Haridus- ja kultuuriolud 18.-19. Saj
KULTUURI ARENG
Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale.
Kirik
Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline:

• Kogudused õpetajateta
  
• TÜ tegevus katkenud (seega ka hariduse andmine)
  
• Kirikuhooned hävinud, rüüstatud
  
• Kiriku mõju kahanenud
  

Kiriku elu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale.
Vennastekoguduse liikumine
1720.a sai valitsevaks usuvooluks pietism (Saksamaalt). Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine ehk hernuutlus .
Talupojad olid rahul hernuutlusega, sest see propageeris :

• Usuvagadust
  
• Alandlikkust ja kõlblust
  
• Võrdsust ja vendlust
  

1743 liikumine keelati, sest nad muutusid iseteadlikuks ja ei arvanud enam, et preestrid olulised oleksid. (19. Saj oli liikumise uus tõusulaine)
Ratsionalism
18. Saj teasel poolel asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga . Eesmärk: rahva harimine ja valgustamine.
Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus :
Pietistid- ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikkusest
Ratsionalistid- ühiskonna hädad tingitud soitsiaalsest korraldusest (pärisorjus)
Rahvaharidus
Põhjasõja järel halvad tingimused hariduse edastamiseks:

• Koole vähe (peaaegu puudusid)
  
• Õpetajad/köstrid väheharitud
  

Browni tähtsamad ettepanekud:
1765 – võeti vastu koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli koolid rajada igasse kihelkonda või mõisa. (täit rakendamist ei leidnud)
1774 - andis Browne välja intruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vabastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki peast + teadsid palveid.
1786/87- oli Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli. Õpetati lugemist, laulmist, katekismust. (aabitsad, lauluraamatud)
Vaatamata kõigele suur osa talurahvast siiski oskas lugeda. Õpiti kodudes: õpetajaks oli 18.saj algul isa, hiljem ema.
Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni , et:

• 1715 - Uus Testament
  
• 1721 – käsiraamat “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat ” (sisaldas katekismuse osa uuest testamendist).
  
• 1731 - kalender: loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks.
  
• 1739- esimene eestikeelne Suur Piibel (Anton Thor Helle)
  
• 1766 - Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike Õppetus ” (Hupel ja Wilde )
  

Alg- ja keskharidus 19. Saj esimesel poolel
1802 asutatu Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uued koolikorralduse alused. Neis nähti ette:

• kihelkonnakoolid maal
  
• kreiskoolid maakonnalinnades
  
• kubermangukoolid (gümnaasiumid) kubermangulinnades
  
• ülikoolid
  

1802 taasavati Tartu Ülikool
8.teema: Talurahvareformid

1802/1804 seadused
1802 – Eestimaa talurahvaregulatiiv
1804 – Liivimaa talurahvaseadus
Põhimõtteliselt sarnased seadused:

• Talude pärandatav kasutamisõigus
  
• Õigus vallas- ja kinnisvarale
  
• Piirati mõisniku õigusi talupoja suhtes (keelati müümine)
  
• Taluperemehed vabastati kodukarist
  
• Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem
  

2)Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek
1816 Eestimaal, 1819 Liivimaal
Mõisnikel puudusid kõik õigused talupoja üle. (talupoeg maksis siiski maa eest renti)
3) 1849/1859 seadused
1849 – Liivimaa kubermangus ; 1856 - Eestimaa kubermangus

• Võimalus talukohad päriseks osta
  
• Teoorjus järk-järgult lõpetati ja asendati raharendiga
  
• Mõispõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad (palgatöölised)
  
• Talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust: lina, vili
  

4) Talupoja kohustused: mõisale, riigile, kirikule, kogukonna ees
I Mõisale:

teotöö (mõned päevad nädalas) ja abitegu (hooajatööde ajal)

naturaalandam – vili, käsitöö jne

rahamaksud – alates 1849, kui mindi üle raharendile
II Riiklikud kohustused:

pearahamaks (1783)

nekrutiandmise kohustus (1797)

sõja ajal teenistus maakaitseväes

vägede majutamise ja küüdikohustus
III Kogukondlikud kohustused:

teede korrashoid

koolimaja ehitus/ remont

magasiaida ehitamine jne
IV Kirikule:

kirikumaksud

1863 – passikorraldusseadus

1866 – passiseadus, mis lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires.
9. teema: Rahvuslik liikumine

EELDUSED
Eeldused rahvusvahelisel tasandil:

• Suur Prantsuse revolutsioon
  
• Demokraatia laienemine
  
• Huvi teiste rahvaste kultuuri vastu
  
• Pärisorjuse kaotamine
  

Eeldused Eesti tasandil:

• Talude päriseksostmine
  
• Eestlaste haritlaskonna kujunemine
  
• Rahva haridustaseme kasv
  
• Mõisnike eeskostest vabanemine
  

Keskused

Tartu: Eesti Postimees , seltsiliikumine (1965 Vanemuise selts, 1869 laulupidu , 1870 põllumeeste selts) – Johann Voldemar Jannsen !!!

Viljandi: Eesti Aleksandri kooli liikumine

Peterburg – palvekirjade liikumine
3) Juhid
Johann Voldemar Jannsen

• Pärit Pärnust
  
• Kiriku köster
  
• Pani aluse püsivale eestikeelsele kirjandusele
  
• 1857 – Perno Postimees
  
• Õhutas eestlasi talusid ostma
  
• 1864 – kolis Tartusse , uus ajaleht Eesti Postimees
  

Tema algatusel loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine (1865) ja Eesti Põllumeeste Selts (1870)
Jakob Hurt

• Pärit Põlvast
  
• Lõpetas TÜ usuteaduskonna
  
• Töötas Eesti Postimehe lisalehetoimetajana (ajalookäsitlus)
  
• Eesti Aleksanrikooli peakomitee president
  
• Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) president
  

Carl Robert Jakobson

• Sündis Tartus
  
• 1863- sai Peterburi suurvürsti tütre koduõpetajaks
  
• Oli baltisakslaste vastu
  
• Kurgja talu
  
• Viljandi Põllumeeste Seltsi presidendiks
  
• Ajaleht Sakala
  

Tähtsamad sündmused
1802 – TÜ taasavamine
1857 – Perno Postimees, hiljem 1864 Eesti Postimees (Jannsen)
1865 – Vanemuise Selts
1869 – I üldlaulupidu
1870 – “Saaremaa onupoeg ” – L. Koidula
1878 – Sakala ilmumine

SUUR LÕHE
1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid , seoses Jakobsoni teravate artiklitega luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt . Samas tekkisid Hurda probleemid ka sakslastest ametikaaslastega. Hurt läks selle peale Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks (1880).
Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakobson süüdistas Jannsenit vana-meelsuses, edasised süüdistused ja muud pinged aitasid kaasa Jannseni halvatusele (1880 lõpp).
Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti ta EKS presidendiks, millepärast astusid sealt välja Hurda pooldajad .
1882 Jakobson haigestus kopsupõletikku ja suri.
Köleri tähtsus hakkas tõusma.
10. teema: Eesti 19. Saj teisel poolel

Manasseini revisjon
2)Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused
Kõik see andis võimaluse alustada poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi ümberkorraldusi .

• Balti rüütelkondade privileegid jäid kinnitamata
  
• Kubermangud said uued kubernerid
  
• Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelaste ametnikega
  
• Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel!
  
• Mõnede linnade nimed muudeti: Tartu=Jurjev, Tallinn= Reval
  
• Eestile laiendati kõiksugu seadusi
  
• Üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid (suruti usku peale)
  

Eestlaste suhtumine venestamisse
Eestlaste erinevad suhtumised:

• Venestamist pooldavad: venestamine tõrjus baltisakslust ja saksastumissoove
  

• Baltisakslust pooldavad: Harry Jannsen (sooviks luua baltisakslastest, eestlastest, lätlastest uus rahvus)
  

• Eestlust pooldavad: J. Hurt, V. Reimann . Loodi EÜS , 1884 õnnistati sini-must-valge lipp (suurt kahju sai rahvuslik kirjasõna)
  

Majanduse areng 19. Saj lõpul (raudteed, põllumajandus, tööstus)
Areng oli kiire. Majandusellu tõis suuri muudatusi raudteede ehitamine.
1870 – esimene raudtee (Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi)
Positiivsed tulemused:

• Soodsad tingimused kaubavahetuseks
  
• Suurenes transiitveoste osakaal
  
• Rajati uusi tööstusettevõtteid
  
• Tekivad uued asulad (Võhma, Jõgeva)
  

Põllumajanduse areng

• Domineeris mõisamajandus
  
• Uued võtted põllumajanduses
  
• Jätkus talude päriseksostmine (+rentimine)
  
• Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks põllumajandusharuks sai piimakarjakasvatus .
  
• Muretseti põllutöömasinaid, võeti kasutusele kunstväetist jne..
  

Tööstuse areng
19. Saj lõpul toimus kogu Vene impeeriumis tööstuslik tõus. Eestis laiendati juba olemasolevaid tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid.
Esimese maailmasõja aastateks (1914-1918) kujunes Eestist Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkond, tööstustööliste arv viiekordistus.
Ettevõtted kuulusid Venemaa suurettevõtjatele, baltsisakslastele, kuid oli ka eestlastest ettevõtjaid. Rohkesti oli siia investeeritud ka Saksa, Prantsuse ja Ingile kapitali.

Eesti rahvusliku kutselise kultuuri algus
Eesti kutseline kultuur kujunes küll baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks. Tase, mille eesti kirjandus, kunst ja muusika 19. Saj lõpuks saavutasid, oli võrreldav siin sajandeid viljeldud baltisaksa kultuuri tasemega.

• Eestlastest õppejõud TÜ-s: Mihkel Veske, K. A. Hermann
  

• J. Hurt, M. J. Eisen – rahvaluule kogumine
  

• F. R. Fahelmann, F. R. Kreutzwald – rahvuslik ilukirjandus
  

• J. Köler – I eestlasest kunstihariduseda maalikunstnik
  

• Miina Härma, Rudolf Tobias , Artur Kapp – Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased