nõudmise parandada talurahva olukorda. Kindralkubeneri ettepanekus olid tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormisi ning anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale kohtusse. Liivimaa rüütelkonnale oli see muidugi vastumeelt Aga ähvarduste abil sunniti kindralkubeneri ettepanekuid nn positiivsete määrustena vastu võtma. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilised kindlustunde. Pearaharahutused 1784. aastal olid pearaharahutused, kuna pearahamaks tekitas palju arusaamatusi talupoegade seas. Talupojad olid asjadest valesti arusaanud. Algasidki mässud 1784 aasta juunis, kuid talupojad ei suutnud vastu panna. Pearaharahutusest oli Liivimaa Eesti osas haaratud üle 60 mõisa. Talurahva olukord 18.sajadni lõpul 1802-1804 aasta Eesi ja Liivimaa talurahvaregulatiivid lõpetavad ühe ajajärgu agraarkorralduste ajaloos. Pärisorjus jäi püsima, kuid siiski jäid talupoegadel õigused mõisnike peale kaevata
taas mõisnike valdusesse. Talupoegade koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon ning talupoegade võimalik,mis oli talupoegade peamine vastupanuvorm. Agraarümberkorralduste algus 1765.aasta Liivamaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Karariina teine ülesandel nõudmise parandada talurahva olukorda. Pearaharahutused Rahutustest oli Liivimaa eesti osas haaratud üle 60 mõisa.Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Taluharva riietuse Taluharva riietuse kujunemisel oli oluline mitme uue moevoolu sissetung,peamiselt põhjamaadest.Nende mõjud on naistepkitriibuline seelik,käised,pliseeritud seelik,kõrged tanud ja pottmütsid,meestel põlvpüksid,murmütsid.
11.Posit.määrused-Georg Eisen von Schwarzenberg-propageeris pärisorjuse kaotamist,pakkus lahenduseks turumajanduslikke elemente,et talupojad võiksid oma töö eest palka saada.1765.a võesti vastu posit. määrused. Talupoeg sai õiguse vallasvarale Talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada Mõisakoormistele seati kindlad piirid,mõisnik ei tohtinud neid oma suva järgi tõsta. Karistus 30 vitsa või kepihoopi. Talupeog võis kohtusse kaevata. 12.Pearaharahutused 1784.a-Põhjus-asehaluskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. 13.Rahvaharidus-tingimused olid halvad.1765.a võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse, mis nägi ette, et kool tuleb rajada igasse suuremasse mõisa. õpetajate puudus puudusid hooned puudusid õppematerjalid 14
aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord Katariina II poolt 1783. a. läbi viidud reform, mis kehtis kuni 1796.a. 1) Uus haldusjaotus-->rohkem maakondi (Paldiski, Viljandi, Võru, Valga) 2) 1783. a oli Eestis 12 linna, 8+ Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru. 3) Kubermange valitsesid asehaldurid-->raed ja maanõukogud aeti laiali. 4) Kehtestati pearahamaks-->1784. a pearaharahutused, nt Räpina puuaiasõda. Pearahamaks 1783. a. kehtestatud maks, mille kohaselt pidi talurahvas maksma 70 kopikat igalt meeshingelt. Aja jooksul suurenes. Hingeloendus Perioodilised loendused, et võtta arvele maksualust elanikkonda. Roseni deklaratsioon 1739. aastal vastu võetud deklaratsioon, millega fikseeriti talurahva olukord: 1) Talupoeg on pärisori, keda võib pärandada, vahetada, müüa. 2) Talupoja kormised ei ole piiratud
aadlikele riigiteenistuse eest) *pastoraadid e kirikum. ,,Eesti on Rootsi viljaait"-eestil oli rootsi ajal rootsit viljaga varustada. Vakuraamat-raamat,kus kirjas talupoegade kohustused. Adramaarevision-pandi kirja töövõimelised talup . Rootsi ajal kehtestati Pärisorjus. Majandusreglement* talupoegade kodukarjaõigust piirati*fikseeriti koormiste suurust*talud päritavaks*õigus kaevata mõisniku peale 1765-talupoegade kaitseseadused *õigus vallasvarale *normeeriti teokoormised 1784-pearaharahutused =Puuaiasõda, Räpinas Gabriel Merkel-kirjutas eestlaste raskest elust. 1802(liivimaal) ja 1804(eestimaal) talurahvaseadused.
· restitutsioon-mõisate tagasiandmine mõisnikele · aadlimatrikkel- aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt rahvaarvule 3-2 liiget · vallakohus- lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus: vaeslaste varanduste
Teraviljaeksport, peamiseks kultuurideks olid rukis ning oder. Viinapõletamine, kaasnes hoogne metsaraie, viin turustati peamiselt venemaale. Nn positiivsed määrused. George Browne juhtimisel 1765. tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleti teokoormisi ja anti õigus kaevata mõisniku peale kohtus. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused. 1784.aastal pearaharahutused. pearahamaksu sisseeadmine tekitas talurahva hulgas suuri arusaamatusi. Seni polnud talupoegade jaoks selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel. Nüüd hakkasid kroonumõisate, aga ka paljude rüütlimõisate talupojad ise tasuma pearahamaksu. Osa talupoegi sai asjast aru nii, et maksu maksavad nemad ja on mõisnikule tehtavast tööst vabastatud. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad.
* Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust * Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. aastal Browne nn positiivsed määrused * Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul * Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) * Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi * Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse · PEARAHARAHUTUSED JA PUUAIASÕDA: Puhkesid 1784. aastal peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist Paljudes mõisates jäeti tööle minemata Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega · VENE-ROOTSI SÕDA:
Ka talupoja vallasvara kuulutas Rosen mõisniku omandiks. 1765 aastal kehtestusid Liivimaal nn talurahvakaitseseadused ehk positiivsed määrused, millega sätestati järgmist : talupojal on õigus vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võib oma ülejäägid turustada, talupoegade koormisi ei tohi mõisnik suvaliselt suurendada, kodukariõiguse ülempiiriks määrati 30 hoopi, talupojal on õigus kaevata oma mõisniku peale. 1784 - nn pearaharahutused( talupojad mõistsid seda kui mõisakoormistest vabastamist ning paljudes mõisates ei mindud enam tööle) tekkisid vahepeal võitlused talupoegade ja soldatite vahel, millest suurim on nn Puuaiasõda Räpina mõisas. Talupoeg kui ka maa olid mõisniku omad, majanduse aluseks mõisamajandus.
Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd hakkasid kroonumõisate ja ka paljud rüütlimõisate talupojad ise maksma pearahamaksu. Kuigi rüütlimõisates oli see rohkem mõisnike kanda, ning selle arvelt suurendasid nad talurahva teokoormisi. Talurahvas sai aga sellest nii aru, et nüüd maksavad nad ise ja siis on teotööst priid. See aga vallandas esimese tõsisema väljaastumiste laine. Ei mindud enam teotööle. Talurahva
Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd hakkasid kroonumõisate ja ka paljud rüütlimõisate talupojad ise maksma pearahamaksu. Kuigi rüütlimõisates oli see rohkem mõisnike kanda, ning selle arvelt suurendasid nad talurahva teokoormisi. Talurahvas sai aga sellest nii aru, et nüüd maksavad nad ise ja siis on teotööst priid. See aga vallandas esimese tõsisema väljaastumiste laine. Ei mindud enam teotööle. Talurahva
8.1.8. Talupoegade pagemine. 8.2. Agraarümberkorralduste algus. 8.2.1. 1765. aastal nõudmine parandada talurahva olukorda. 8.2.1.1. Tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale. 8.2.1.2. Piiritleda teokoormised. 8.2.1.3. Anda õigus kaevata mõisniku peale 8.2.1.4. Laiendada ka eramõisatele. 8.2.1.5. Positiivselt võeti vastu. 8.3. Pearaharahutused 8.3.1. 1784. 8.3.2. Tekitas talurahva seas arusaamatusi. 8.3.3. Enamikes rüütlimõisates mõisnike ülesanne maksta. 8.3.4. Võimaldas talupoegade koormisi suurendada. 8.3.5. Liivimaal esimene tõsisem väljaastumislaine. Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 8.3.6. Mõisatesse sõjaväeosad. 8.3.7. Kähmlused talupoegade ja Vene sõdurite vahel.
Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi- vastane liit (Saksa)August II Tugev, (Taani)Frederik IV, (Vene)Peeter I; Rootsi aeg 1561-1710; Vene aeg 1710- 1918, 17.saj sisemigratsioon, suur näljahäda; Eestima kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang ; reduktsioon (1680); Balti erikord1721), restitutsioon; kirkiku-, rüütli ja kroonumõisad; Liivimaa majandusreglement; pearaharahutused; jesuiidid, jesuiitide gümnaasium, tõlkide seminar; pietism, hernhuutlased, ratsionalism Sõjad: Liivi sõda (1558-?); 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa-Poola; 1583 Pljussa vaherahu Venemaa-Rootsi; 1595 Täyssinä rahu Venemaa- Rootsi/ Läti ala Poolale, Põhja-Eesti Rootsile(Eestimaa), Saaremaa Taanile, ülejäänud Poola-Leedule //// Poola-Rootsi jätkusõda; Stolbovo rahu 1617 Rootsi-Vene, 1629 Altmargi vaherahu, 1645 Brömsebro rahu (Taani kaotab
tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule enam maksma ei pea. Majanduslikult oli pärisorjus halb. Seda mõisteti juba Rootsi ajal, siis hakati pärisorjust kaotama mõisate redutseerimisega. 1802. aastal võeti vastu talurahvaregulatiiv. Seaduse tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta
tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule enam maksma ei pea. Majanduslikult oli pärisorjus halb. Seda mõisteti juba Rootsi ajal, siis hakati pärisorjust kaotama mõisate redutseerimisega. 1802. aastal võeti vastu talurahvaregulatiiv. Seaduse tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta
Aadlimatrikkel- 1730-40ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmetele erilised nimekirjad Roseni deklaratsioon- 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Asehalduskord- 1783. aastal kehtestatud Baltikumis uus halduskorraldus . Pearahamaks- uus maksukorraldus. Hingeloendus- süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta. Pearaharahutused- ulatuslikud talurahvarahutused, puhkesid 1784. aastal positiivsed määrused- 1765. aastal aprillis kinnitas Browne, ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Pietism- juba Põhjasõja-aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaalt alguse saanud uue usuvoolu Hernhuutlased- vennastekogudused, mille kaudu liikusid pietistlikud ideed rahva sekka, kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks. Vennastekogudused- hernhuutlased ratsionalism- 18
Positiivsed määrused valgustusideedega ka talurahva olukorra parandamise ideed Browne'i nõudmised, 1765 kinnitas pos-d määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks → õigus vallasvarale, põllusaagi ülejäägid võis turustada, piirid mõiskoormistele, karistamise ülempiir 30 vitsa- ja kepihoopi, õigus seadusirikkuv mõisnik kohtusse kaevata pearaharahutused 1784 – tõlgendasid kui mõiskoormistest vabastamist, teotööle enam ei mindud Puuaiasõda – talupoegade ja soldatite vaheline kähmlus Vene-Rootsi sõda 1788-1790 Rootsi tahtis ikkagi Eesti alasid, 1741-1743 katse lõppes alade kaotusega Soomes 1788 alustas Gustav III uut sõda, kasutades Türgi-Vene sõda 1790 Paldiskis, Tln vallutamine ebaõnnestus loodeti Balti aadlile, kuid olid truud tsaarile, talurahvas aga ootas rootslasi
Talurahva olukord Asehalduskord Valgustusideed Kirikuõpetaja Eisen v. Schwarzenberg: Kaotada pärisorjus ja viia talupojad raharendile. Nn. positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks: Õigus vallasvarale ( ). Põllusaaduste ülejääk müügiks. Piiratud mõisakoormised. Karistamise ülepiiriks 30 vitsahoopi. Õigus mõisniku peale kaevata. Talupoeg jäi siiski pärisorjaks. 1784. a. talurahvarahutused ehk pearaharahutused Ei mindud teotööle. Vägivaldsed konfliktid sõdurite ja talupoegade vahel. Vene-Rootsi sõda 17881790 Rootsi kasutas ära Venemaa sõda Türgiga. Rootsi plaan: vallutati Ingerimaa kaudu Peterburi. Rootsi laevastik ei suutnud saavutada ülekaalu Läänemerel. Maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. Tallinna merelahing lõppes rootslaste lüüa saamisega. Lisakohustused Eesti elanikele. Ülesanne
rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse. Nn positiivsed määrused (1765) Autoriks Liivimaa kindralkuberner G. Browne. Tegemist oli talupoegade kaitseseadustega. Kui talupoeg oli mõisa ees oma kohustused täitnud, võis ta oma saaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid pandi mõisakoormistele. Määrati kindlaks mõisa poolt määratava peksukaristuse ülempiir - 30 vitsahoopi. Talupoegadel oli õigus mõisnik kohtusse kaevata. Pearaharahutused (1784) põhjused ja tulemused Põhjus-asehaluskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. Pietism ja selle roll · uus usuvool · taotles usu sügavamat tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist
· Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle · Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust · Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. a. Browne Positiivsed määrused: · Talurahvas sai õiguse vallasvarale · Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul · Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) · Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi · Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse Pearaharahutused, Puuaiasõda · Puhkesid 1784 a. peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist · Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist · Paljudes mõisates jäeti tööle minemata · Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad · Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel · Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega VeneRootsi sõda (1788 1790)
· PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor
Rootsi riigivõim ja Balti aadel Rootsi hakkas riigimaid tagasi võtma – reduktsioon. Tagasivõetud mõisad anti enamasti nende endistele valdajatele, kes pidid rendimaksu riigile maksma. Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Talurahva olukord Rootsi ajal. Taaskehtestati sunnismaisus, talupoegade karistamine keelati, talupoegade võõrandamine keelati, fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. Pearaharahutused: Liivimaal vallandus esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadete mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Talurahva kord 18. sajandi lõpul: Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka jubavabade
alternatiiviks turumajanduslikke elemente ehk tema arvamust mööda pidid talupojad oma töö eest palka saama. 1765.a võeti vastu positiivsed määrused, millega sätestati: o Talurahvas sai õiguse vallasvarale; o Ülejääki võis turustada; o Kindlad piirid mõisakoormistel; o Ülempiir karistusel 30 vitsa või kepihoopi; o Võisid kaevata mõisnikud kohtusse. 10. Pearaharahutused Ulatuslikud talurahvarahutused puhkesid 1784.a. Ajend: Asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist ning enam teotööle ei mindud. Tagajärg: Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad. Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel. Hukkus viis eesti talupoega Räpina Puuaiasõjas.
8. positiivsed määrused - riigi sekkumises siinsesse elukorraldusse nähti ohtu, sunniti vastu võtma positiivsed määrused, mis andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele 9. maapäev - rüütelkonnad käisid koos, omavahelisi jutte rääkimas 10. puuaiasõda - talupojad olid vastu pearahamaksule(pearaharahutused) ja Räpinas läksid aiateivastega varustatud talupojad sõdurite vastu 11. pietism - usuvool, mis levis peamiselt kirikuõpetajate seas, oldi vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ja püüti usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas 12. hernhuutlus - usuvool, mis levis talurahva seas(ka vennasteliikumine), pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust 13
seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastases liidus August II Tugev Poola kuningas, kes osales Rootsi vastases liidus Peeter I Vene tsaar, kes osales rootsi vastases liidus. Soovis vallutada väljapääsu Läänemerele, mille ta ka pärast Põhjasõda Uusikaupunki rahuga saavutas. Karl XII Rootsi kuningas, kes alustas Põhjasõda
Paldiski sai linnaõigused ja ajutiselt loodi Paldiski maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa aadliomavalitsuse ja linnaseadused. Kaotati maanõunike kolleegiumid. Linnades asendati raed majaomanike poolt valitud linnaduumadega. Kehtestati Venemaa maksusüsteem. Pearahamaksu nõuti kõikidelt meestelt. Talupoegade arvates tähendas pearahamaks mõisasundusest vabanemist. 1784 toimusid talurahvarahutused ehk niinimetatud pearaharahutused. 5.3 Haridus ja vaimuelu 18. sajandil Haridusolud pärast põhjasõda Valitses terav puudus õppinud meestest. Vene riik ei hoolinud rahvahariduse edendamisest. 1765 kohustati aadlit Liivimaal koole rajama. Tööd jätkasid saksakeelsed linnakoolid. Kirikud olid rüütelkondade kontrolli all. Saksamaalt tuli uus usuvool pietism, mis kutsus üles meeleparandusele, jumalakartlikumale ja kõlbelisemale elule. Vennastekogudused
provintsides. Selleks et kohalik aadelkond vastu ei hakkaks, muudeti läänimõisad pärusvaldusteks (vabalt võõrandatavad) - lõpp hirmule reduktsiooni ees. Muutus halduskorraldus. Kadus tollipiir Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused, olenemata kuulumisest rüütelkonda. Linnades kodanikuõigused kõigil majaomanikel, valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu esindajad valiti. Pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa hingeloenduste korraldamine pearaharahutused 1784 Puuaiasõda Räpinas Keskajast pärit omavalitsuse muutmine, teatav demokratiseerumine. Riigivõimu kontroll suurenes. Samas liigne ühtlustumine kogu Venemaaga kohalikule eripärale vähe tähelepanu. Pärast Katariina II surma asehalduskord likvideeriti, enamik läbiviidud muutusi kaotati, pearahamaks säilis. Talupoegade olukord ~1000 mõisa, teraviljakasvatus peamine vilja väljavedu Rootsi vilja müük sõjaväele viinapõletamine ,,hõbedavihma sadu üle Eestimaa"
Suurem osa Valga maakonnast hõlmas Läti ala ja Narva linn asus Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu koosseisus. Poliitiliste ümberkorraldustega saadeti raad ja rüütelkonnad laiali. Eesti- ja Liivimaa said omale ühise asehalduri. Linna hakkasid valitsema linnatuumad ning linlased said kodanikuõigused. Hakati korraldama rahvaloendusi ehk hingeloendusi, mille eesmärgiks oli pearahamaksu kogumine. Nimetatud pearahamaksu sisseviimine tõi 1784. aastal kaasa talurahva niinimetatud pearaharahutused Eestimaal, mis soldatite abiga mõisates maha suruti. Olukord oli nüüd Baltikubermangus selline, et nii maa kui talupoeg olid mõisniku omand ning toimis mõisamajandus. Ümberkorraldused olid kasuks kõrgemale ühiskonnakihile, nagu aadlikud. Talupoeg oli ikka see, kes peksa sai. 4. Katariina II seadused pärast tema surma Katariina II suri 1796. aasta septembris. Troonile astus tema poeg Paul, kes tühistas kõik oma ema, Katariina II, reformid. 5. Kokkuvõtteks
*Adramaarevisjonid !*pearahamaks-kehtestati 1783 !*Hingeloendused-1783 !*Varanduslik kihistumine-talurahva seas polnud !*Ilmastik-sel perioodil põllumajandusele ebasoodne olukord Rootsi ajal !*Liivimaa majandusreglement-1696 määrati talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel olukord Vene ajal *Pagemine-sai talupoegade peamiseks vastupanuvormiks *positiivsed määrused1)tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale 2)piiritleti teokoormised 3)anti õigus mõisniku kohtusse kaevata !*pearaharahutused !*valgustusideed !*Garlieb Merkel Linnad, kaubandus, tööndus *Eesti linnad 17-18saj: liivi sõja alguseks 9 linna:Reval, Dorpat, Fellin, Alt-Pernau, Neu- Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa. Juurde tulid: Aresnburg 1563, Walk 1584 *Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu *sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted
ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn. positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg või põllu ülejäägid vabalt turustada, kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikel ei olnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Karistuse ülempiiriks jäi 30 vitsa-või kepihoopi. Talurahvarahutused (pearaharahutused) puhkesid 1784 a. Nende maha surumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Kõige suurem kähmlus oli Puuaiasõda, mis toimub Räpina mõisas, hukkus viis talupoega. Vene-Rootsi sõda 1788-1790: Rootsi ei olnud maha matnud mõtet tagasi võidelda kõik Põhjasõjas kaotatud alad. Esimene katse 1741-1743 lõppes Rootsile uute alade kaotusega Soomes. 1788. a alustati uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Vene sõda Türgiga, kuid ka siis sõjategevus takerdus. 1790. a
teda müüa-pärandada-vahetada, ka pärisorja vara ja maa kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Asehalduskorraldus (1783) : sellega piirati aadli ja linnade omavalitsust, taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kehtestati pearahamaks(seda maksid kõik talupojast mehed).Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Hakati korraldama hingeloendusi. 1874 puhkesid ka pearaharahutused. §15 Eesti 18 sajandi II poolel Balti erikord: taastati peale Katariina II surma Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Talurahva õigusliku korra muutumine: talurahva kaitseseadused
Kehtis piiramatu kodukariõigus Üha rohkem karistati teotöölisi ihunuhtlusega Mõisakoormistele lisandusid 18.saj. Lõpul riiklikud kohustused, nende kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust 1781 korraldati Eesti ala esimene hingeloendus 1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I kehtestatud 1724 a. Pearahamaks1796 hakati võtma Vene väkke neukreid mille teenistus aeg oli 25 aastat Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis esile vastukahud ehk pearaharahutused 1783 kuulutas keisrinna Katariina II rüütelkondade kauastele taotlustele vastu tulles kõik Eesti- ja Liivimaa mõisad pärusmõisadeks- alloodideks Seni oli riigivõim kasutanud neid läänimõisadena, mille võõrandamiseks oli vaja suverääni luba Tallinna ja Riia kubermangust moodustati Riia asehalduskond, kus kehtestati Vene valitsemiskorraldus Tallinna kubermangu lisandus uue, viienda maakornna ehk kreisina Paldiski
kehtestati pearahamaks, millega tühistati senine maksukorraldus · 1783, 3. juuli 1796, 28. november Baltikumis kehtis asehalduskord; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust, ühtlustati haldus- ja valitsemiskorraldust 3 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1784 Võru linna asutamine · 1784 puhkesid talurahvarahutused e nn pearaharahutused, kõige tormilisemad sündmused on tuntud Räpina puuaiasõjana · 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus · 1784 pani August von Kotzebue aluse Tallinna asjaarmastajate teatrile · 1785, 21. august kehtestati Baltikumis Venemaa linnaseadus, millega said linnaõiguse kõik vabad linnaelanikud · 1786 saadeti laiali maanõunike kolleegiumid · 178890 Vene-Rootsi sõda
Roseni deklaratsioon- Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi. Asehalduskord- Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski. Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõisnike vahel, mida saadeti lahendama sõjaväeosad. Positiivsed määrused- Kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, piiratud mõisakoormised, põllusaaduste ülejäägid võis talupoeg turul maha müüa. Pietism- Usuliikumine haritud teoloogide hulgas, mis üritas teha usudogmasid inimestele arusaadavamaks selle asemel, et neid pähe õppida, elavnes usulise kirjanduse
korraldus sarnastati Venemaaga.Muudeti maksukorraldust,Eesti-&Liivimaal kehtestati pearahamaks.Hakati korraldama ka hingeloendusi. *Positiivse määrused-Hakati rääkima talurahva olukorra parandamisest.Eisen v.Schwarzberg arvas,et mõisamajandu vajab uuendusi ja pärisorjus tuleks kaotada.Browne hakkas selle nimel tegustema.1765.aastal kinnitas Browne positiivsed määrused e.seadused talupoegade olukorra kergendamiseks.See oli saam edasi,kuid selle polnud kontrolli ning 1784.aastal puhkesid pearaharahutused,mis viis puuaiasõjani talupoegde&soldadite vahel *Vene-Rootsi sõda1788-1790:Rootsi tahtis oma alasid tagasi ning 1788.aastal alustas Rootsi sõda Venemaa vastu.1790.aastal sai Rootsi Paldiski,üritas Tallinnat ka saada,kuid see ebaõnnestus.Rootsi ei saanud balti aadli toetust,kuna aadlil oli tsaaritruudus.Suurenes talupoegade pagenemine Rootsi&Soome.Sõda tõi elanikele lisakohustusi.Tsaarivalitsus andis loa vabatahtlikest jäägrikorpuse loomiseks. 3)Vaimne kultuur 18.saj
valdusesse. Täielik pärisorjus. Ei kuulunud nekrutikohustuse alla. Vöisid omada vallasvara. Pageti. Piiritleti teokoormised- Browni pos määrused 1765. andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles I sammuks teel pärisorjuse kaotamisele, luba omada vallasvara, karistusi ei tohtinud tösta, saab motivatsiooni.. Restitutsioon talupoeg kuulub mäisnikule .Roseni deklaratsioon 1739. Pearaharahutused: 1784. Pearahamaks tekitas suurt arusaamatust. Bläblä , lk 108-109 4. Möisnike olukord, vördlus Rootsi ajal: polnud rahul olukorraga, sest neil polnud mingit erilist öigust. Vene ajal: restitutsiooni tervitati, misnikele jääb omavoli. (?) 5. Isel Rootsiaegset vaimuelu Talurahva koolide rajamine,Kirik oli huvitatud lugemise oskusest, sest luteri usk seda nöudis. Seati sisse talurahva koolide juhid köstrid. Nende kooltiamiseks
· mõlema kubermangu ette tuli ühine asehaldur · maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades kodanikuõigus kõikidele majaomanikele · linnade valitsemiseks valiti linnaduumad · sisse seati pearahamaks otsene maks riigile · talupojad arvasid, et see vabastab neid koormistest ja 1784 toimusid pearaharahutused ja Räpina puuaiasõda · hingeloendused teada saamiseks, kui palju raha peaks saama · kõik maakonnakeskused said linnaõigused tekkis 12 linna VAIMUELU 18. SAJANDIL Pärast Põhjasõda jäi peamiseks vaimuelu kandjaks luteri usk Vene riigivõim tunnistas seda siinse valitseva kirikuna. Peale sõda levis kirikuõpetajate seas pietism · luteri süveneva vanameelsuse vastu · usuelu elavdamine sisemise tunnetamise suunas
II nõudmise parandada talurahva olukorda. Ettepanekud: tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale; piiritleda teokoormiseid; anda õigus kaevata mõisniku peale kohtusse. Kuigi Liivimaa rüütelkonnale polnud riigi sekkumine meeltmööda, oli nõus neid vastu võtma kui nn positiivseid määruseid. Kuid tänu nendele määrustele, said talupojad tugevama juriidilise kindlustunde. Samuti oli see esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused 1784.a pearahamaksu kehtestamisega, tekkis talurahva seas suuri arusaamatusi. Arvati, et enam ei pea teotööd tegema. Puhkesid rahutused üle 60 Liivimaa mõisas. Tuntuim neist nn Räpina puuaiasõda, kus 5 talupoega said surma. Valgustusideed jõudsid Eestisse 18. saj lõpul. Tänu Merkeli raamatule, sai Aleksander I selgeks, et pärisorjus tuleb kaotada. Garlieb Merkel Liivimaa koduõpetaja, kes kirjutas 1796.a raamatu, milles esitatud
kaovad + nekruti kohustus · Maksukorralduse muutmine (pearahamaks, hingeloendused ainult täisealised mehed) 1765 positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks õigus vallasvarale (raudvara-tööriistad, tooteriistad mõisnikul), 30 vitsa- või kepihoopi, õigus kaevata, mõisnik ei tohi makse tõsta, igasse mõisa tuli rajada kool · 1784 pearaharahutused nn. Puuaiasõda · Eisen von Schwarzenberg (Torma kirkuõpetaja 1717-1779) pidas vajalikuks pärisorjuse kaotamist ja raharendile üleminekut · Kubermangude asemel asehalduskonnad (Tallinna ja Riia asehaldur) III VAIMNE KULTUUR 18.SAJANDIL · Seotud Saksamaaga rohkem kui Venemaaga · Kolm voolu: pietism, hernhuutlus, ratsionalism PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund)
olukorda. Kindralkubeneri ettepanekus olid – tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormisi ning anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale kohtusse. Liivimaa rüütelkonnale oli see muidugi vastumeelt Aga ähvarduste abil sunniti kindralkubeneri ettepanekuid nn positiivsete määrustena vastu võtma. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilised kindlustunde. Pearaharahutused 1784. aastal olid pearaharahutused, kuna pearahamaks tekitas palju arusaamatusi talupoegade seas. Talupojad olid asjadest valesti arusaanud. Algasidki mässud 1784 aasta juunis, kuid talupojad ei suutnud vastu panna. Pearaharahutusest oli Liivimaa Eesti osas haaratud üle 60 mõisa. Mõisas – teotöö, Riigi – pearahamaks, nekrute kohustus, Valla – teedeehitus, magasiait, Õigus kaubelda, kohtusse kaevata. Suur osa viljast läks Rootsi. Viin oli 5x kallim. Polnud aknaid, uksi, loomadega oldi koos. Kanad, haned, härg
Talurahva olukord pärast põhjasõda: · Suurem osa talupoegi sattus taas eramõisnikke valdusesse · Langemine täieliku pärisorja tasemele. · Talupojad ei kuulunud enam 18. saj nekrutikohustuse alla Browne'i " positiivsed määrused": Kindralkuberner Browne ülesanded nõudmaks parandada talurahava olukorda. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas arusaamatusi. Enamus talupoegi sai aru, et kui nad seda pearahamaksu maksavad, et siis on nad mõisnike teotööst vabad. Talupojad ei läinud enam teotööle ja kindralkuberner sai teateid mässu puhkemisest. Selleks saadeti talupoegade korralekutsumiseks sõjaväeosad. Sellega aga puheksid kähmlused Vene soldatite ja talupoegade vahel. Linnad, kaubandus ja tööndus Linnaõiguse said : · 1563. a
Peatoiduseks olid aganaleib, puder ja leem. Mõisakoormistele lisandusid 18. sajandi lõpul riiklikud kohustused, nende kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust. 1781 korraldati Eesti alal esimene (kogu Vene riigis neljas) hingeloendus, 1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I 1724 kehtestatud pearahamaks, 1796 hakati võtma Vene väkke nekruteid (teenistusaeg 25 aastat). Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis (Räpinas, Karulas) 1784 esile vastuhakud, nn pearaharahutused. Peeter I ja tema roll Eesti ajaloos Peeter I lasi Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada, et raskendada sellega Eesti-ja Liivimaa valduste tagasivallutamine. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. 19.sajandi Eesti ülevaade Eesti talurahva olukord ja pärisorjusest vabastamine Vene keskvalitsuse surve ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti kubermangude
sajandi lõpust uusi uhkeid ja suurejoonelisi mõisakomplekse, peeti ametis ohtralt teenijaskonda ja koolitati oma poegi Euroopa ülikoolides ning seeläbi kasvasid võlad. - kulude suurenemist üritasid mõisnikud katta mõisapõldude laiendamise ja talupoegade koormiste kasvuga. - suurem surve talupoegadele tõi enesega kaasa talurahvarahutuste sagenemise (N: 1784 pearaharahutused paljudes mõisates; uue riikliku pearahamaksu kehtestamisega arvasid talupojad, et mõisakoormiseid ei pea enam täitma). 3. Talurahvareformide põhjused: 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra parandamist; sellele aitas kaasa: - üksikute mõisnike soov läbi uuenduste parandada oma majanduslikku olukorda.
Venemaale, kus õigeusku läinud talupoegi välja ei antud. d. Katariina II reformikatsed: · Tema poliitikat viis ellu Liivimaa kindralkuberner George von Browne. · 1765 oli Liivimaa rüütelkond sunnitud nõustuma keisrinna ettepanekutega talurahva olukorra parandamiseks: · Talurahval on õigus vallasvarale. · Määrati koormiste ülempiirid. · Piirati kodukariõigust 30 vitsahoobiga. Eestimaal samalaadseid seadusi ei kehtestatud. e. Nn pearaharahutused (1784): · Balti provintsidele laiendati asehalduskorra ajal ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks. · Talupojad tõlgendasid uut korda mõisakoormistest vabanemisena ja keeldusid teotööst (Räpina mõisas nn puunuiasõda). · Mässumeelsuse lõpetamiseks majutati küladesse vene sõdurid. f. Vastuseisu suurenemine pärisorjusele: · Valgustusideed ja Suur Prantsuse revolutsioon. · 1796. G.H.Merkeli raamat kui otsekohene käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast.
kirikukümnis - Euroopas kirikule kogutav maks Kohustuslik mõisavooris käimine ning teede korrastamine/ehitus. Muutused talupoegade õiguslikus olukorras: Anti välja maapolitseikorra seadus pärisorjuse fikseerimiseks 1671.a Tuli kasutusele vakuraamat, mis hoidis koormised kindlal joonel. Majandusreglement - 1) Keelati kodukariõigus 2) talusid sai pärida 3) õigus kaevata mõisniku üle Pearahamaks - maksustatud seisuste nö hingemaks (ainult mehed) Pearaharahutused - 1784.a toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised (pearahamaks) Talurahva eluolu: Elasid suitsuses rehetares. Viljakasvatus kolmeväljasüsteemis. (sööt, talivili, suvivili) Tööloomadeks härjad ja hobused. Riietuseks linariided, pastlad. Toiduks rukkileib, aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned ja oad. Joodi kalja ja mõdu, pühadeajal õlut. 3. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ja Vene ajal Rootsiaegsed linnad Eestis ja nende olukord pärast Liivi sõda:
* koormised, pärisorjad hiljemtalupoegade olukorra ulatuslikumad 15.saj parandamisse (Karl XI) * pearahamaks * talupoegade kihistumine * reduktsioon * verekümnis * vakuraamat * kaebeõigus Polnud peremehed omal maal; maksukohustus; mõisnikud peavad talupoegade üle kohut; pärast sõdasid maksuvabastused 1784. pearaharahutused, kuna pearahamaksu kehtestamine tekitas suuri segadusi. Talupojad ei saanud enam aru kas mõis maksab nende eest või nad ise peavad maksma. Juulis 1784 kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel Räpina puuaiasõda; sõdurite vastu ei saadud. Linnad, kaubandus ja tööndus Mis linnad said 16. saj Millal? Kes andis linnaõiguse? linnaõiguse? Kuressaare (Arensburg) 1563 hertsog Magnus
AGRAARÜMBERKORRALDUSTE ALGUS Katariina II korraldusel esitas kindralkubernes nõudmise parandada talurahva olukorda- tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormised ning anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale – need tähendasid sisuliselt Karl XI aegse talurahvakaitse põhimõtete laiendamist ka eramõisatele. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele. PEARAHARAHUTUSED Liivimaal vallandus esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadete mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. TALURAHVA OLUKORD 18.SAJANDI LÕPUL Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti
elustandardeid rajati alates 18.sajandi lõpust uusi uhkeid ja suurejoonelisi mõisakomplekse, peeti ametis ohtralt teenijaskonda ja koolitati oma poegi Euroopa ülikoolides ning seeläbi kasvasid võlad. - kulude suurenemist üritasid mõisnikud katta mõisapõldude laiendamise ja talupoegade koormiste kasvuga. - suurem surve talupoegadele tõi enesega kaasa talurahvarahutuste sagenemise (N: 1784 pearaharahutused paljudes mõisates; uue riikliku pearahamaksu kehtestamisega arvasid talupojad, et mõisakoormiseid ei pea enam täitma). 3. Talurahvareformide põhjused: 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra parandamist; sellele aitas kaasa: - üksikute mõisnike soov läbi uuenduste parandada oma majanduslikku olukorda.
Mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Talupoegade karistamise ülempiiriks mõisates sätestati 30 vitsa- või kepihoopi. Talupoegadele anti ka õigus mõisnikke, kes kaitseseaduse sätetest kinni ei pea, kohtusse kaevata. Siiski jäi talupoegade olukord maha kunagisest, Rootsi-aegsest tasemest. Ulatuslikud talurahvarahutused ehk nn pearaharahutused puhkesid 1784. aastal, kuna talupojad said asehalduskorrast aru kui mõisakoormistest vabastamisest. Ulatuslikumad väljaastumised leidsid aset Räpinas (Puuaiasõda) ja Karulas. Kirikuelu: Kiriku tegevust sätestas 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Kirikut juhtisid kirikuvalitsused provintsiaalkonsistooriumid Liivimaal, Eestimaal ja Saaremaal ning linnakonsistooriumid Tallinnas ja Narvas. Liivimaa ülemkonsistooriumile olid allutatud
Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784 rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa. Koos Saaremaaga asus Liivimaa kubermangu Eesti osas seega 5 maakonda Narva linn koos lähema ümbruskonnaga jäi edasi Peterburi ja Eesti kagupoolseim nurk Setumaa Pihkva kubermangu 2) talupoegade olukord Põhjasõja järel, õigusliku olukorra muutumine; positiivsed määrused, pearahamaks ja pearaharahutused: Enamik mõisaid anti nende endistele omanikele tagasi Balti erikord vältis siiski siinsete talupoegade langemist täieluku pärisorja tasemele, nagu seda oli vene talupoeg Tänu Balti erikorrale ei kuulunud eesti ja läti talupojad 18,sajandi lõpuni ka nekrutikohustuse alla. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele
annaabi.ee 
