Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Teeni kõndimisega krüptot! Sweatcoin on tasuta ja paneb sind rohkem liikuma TÕMBA ÄPP Sulge
Add link

"talurahvaseadused" - 172 õppematerjali

talurahvaseadused - 1802. aasta juunis kokkutulnud Eestimaa maapäev võttis talurahvaküsimuses vastu mitu otsust, mis on tuntud nimetuse all “Iggaüks”. “Iggaüks” ei olnud veel sõna otseses mõttes seadus, vaid keisri poolt kinnitatud aadli maapäeva otsus.
2
doc

Talurahvaseadused

TALURAHVASEADUSED AEG KOHT SEADUSESISU MÕJU TALUPOEGADE ELULE 1802 Eestimaa ,,Iggaüks...'' · Andis kindlustunde, talupoegadel · Talusid sai pärandada, kui kõik maksud (koormised) olid makstud. polnud hirmu tuleviku ees. 1804 Liivimaa · Talude pärandamine. · Positiivne mõju, sest koormistest · Teokoormiste normimine (maad hinnati, mõõdeti ja arvutati välja, kui ülejäänud saak jäi neile endile. palju selline talu üldse toota võib). · Töötahe suurenes sellega ja hakati · Talude koormisi ei tohtinud mõisnik aasta keskel tõsta. ennast oma talupe...

Ajalugu - Keskkool
172 allalaadimist
2
docx

Ajaloo KT talurahvaseadused jms

Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 ­ Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 ­ Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 ­ Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale ­ Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile ­ Pearaha ja nekrutiandmine kirikule...

Ajalugu - Keskkool
80 allalaadimist
2
doc

Vene aeg - Talurahvaseadused ja talurahvas

Talurahvast haaranud usuvahetusliikumised 19. sajandi I ja II poolel. 1845. a suvel toimus Lõuna-Eestis massiline astumine vene õigeusku. Talupojad uskusid, et ,,keisri usku" astudes saavad nad vaba maad, vabastatakse teoorjusest ja kaasneb muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese vahetas usku, enamik neist olid vaesed. Maale tekkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Lõpuks selgus, et maad ei saagi, pettumus oli suur ja taheti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud aga eestlastesse juurduda. 1881. a tõusis Venemaa troonile Aleksander III, kes asus hoogsalt impeeriumi äärealade rahvaid vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse lastele vene nimede panemist, asjaajamine muutub v...

Ajalugu - Keskkool
31 allalaadimist
2
doc

Talurahvaseadused

2) Põhja-Saksamaal toimunud reforme ei saadud lõplikult ignoreerida ning pidi Balti aladel ka muudatusi läbi viima. 3) Kuulujutud kaotada pärisorjus Balti kirjameeste, vaimulike ning üksikute mõisaomanike seas levisid. 4) Olukord polnud halb kuid alati oleks olnud olla parem. 5) Paljud mõisnikud olid võlgades ning talurahvas oli raevunud. 6) Aleksander I ei tahtnud Venemaa mainet kahjustada ning pidi muutusi ellu viima. Eeldused: 1) Kaotada pärisorjus 2) Saada sama elatustase ning elustiil mis Euroopas ja Saksamaalgi. 3) Kõrgendada Venemaa mainet Euroopa vaates. Talurahvaseadused 1802/1804, 1816/1819 ja 1849/1856 2.1802/1804 talurahvaseadus ­ von Bergi poolt pkutud talurahvaregulatiiv, ,,Iggaüks...". Tähtsaim säte oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Kui talupo...

Ajalugu - Keskkool
18 allalaadimist
2
doc

Mida tõid Eesti talupoegadele kaasa talurahvaseadused

sajandil kehtestatud talurahvaseadused Aastasadu olid talupojad oma mõisniku alamad. Nad ei tohtinud omada vallas- ega kinnisvara ning olid ilma õigusteta isikud. 19. sajandil hakati esmakordselt talupoegade olukorrale mõtlema ning selle nimel töötati välja mitmed seadused. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Selle üleeuroopaliseks tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa etendasid muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine. Esimene samm tehti 1802. aastal Aleksander esimese poolt. Talurahvaregulatiivi andmetel oli talupojal õigus vallasvarale. Keelustati koormiste tõstmine, piirati talupoegade müüki ning võimaldati talu pärandamine. Talude pärandamine motiveeris talupoegi tööd tegema ning majandama. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816. aastal j...

Ajalugu - Keskkool
159 allalaadimist
2
doc

19. saj talurahvaseadused Eestis

1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis ­ suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Loodi vallakohtud...

Ajalugu - Keskkool
275 allalaadimist
18
doc

Eesti ajalugu

Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ­ ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ­ ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala ­ pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ­ ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia ­ rahvateaduse uurimine. Rahvaluule ­ luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ­ ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg -...

Ajalugu - Keskkool
380 allalaadimist
3
doc

Eesti Vene Impeeriumis

Rahvastiku olukord pärast põhjasõda: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati ­ olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia ­ surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida- Euroopas ja sadamad. 2. Balti erikord ­ asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, valitsevaks jäi luteri usk, riigimõisate restitutsioon ja tollipiir. 3. Maapäev ­ rüütelkondade täiskogu, iga kolme aasta taga, arutati probleeme, tegeldi valitsemisega. 4. Rüütelkonnad ­ taastati ja kinnitati, koostati liikmete nimekirjad. 5. Restitutsioon ­ mõisate tagastamine aadlile 6. Roseni deklaratsioon ­ näitas saksa aadli suhtumist eestlastesse: eestlased on alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega pidanud lugu eestlastest. 7. Asehalduskorraldus 1783. a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakeskused said linnaõigu...

Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist
7
ppt

Esitlus: Pärisorjuse kaotamine

sajandi lõpul kriisinähud majanduses: Mõisnikud elasid üle jõu ­ tarbimise tase ületas mõisate kandevõime Ingliste mõisa 18. sajandil ehitatud peahoone Kunda mõis 17. sajandil Balti kubermangud kui Venemaa häbiplekk Euroopa silmis ­ valgustajate tegevuse tulemus Garlieb Merkeli 1796. aastal avaldatud teos: "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" Aleksander I Tahab näida edumeelse valitsejana ja avaldada muljet Napoleonile Eestimaa rüütelkond tahab Vene riigilt laenu ­ hea võimalus midagi vastu küsida 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused 1802 ­ Eestimaa kubermangu talurahvaregulatiiv "Iggaüks..." 1804 ­ Liivimaa kubermangu talurahvaseadus Mis oli nendes seadustes? Talude pärandatav kasutusõigus Õigus omada vallasvara Liivimaal ka teokoormis...

Ajalugu - Põhikool
118 allalaadimist
2
docx

Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused)

Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed talupoegadele. Valla...

Ajalugu - Keskkool
88 allalaadimist
2
doc

Eesti 18. ja 19. sajandil

omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusi...

Ajalugu - Keskkool
242 allalaadimist
1
doc

Ajalugu

PÕHJASÕDA Daatumid - 1700-1721 Põhjused - Alade tagasivallutamine Rootsilt, Peeter I soovis väljapääsu Läänemerele, Rootsi kuningat peeti nooruse tõttu kogenematuks 1710 - Tallinna alistumine 1721 - Uusikaupunki rahu Ingeri-, Eesti ja Liivimaa liitmine Vene riigiga Peeter I ­ Vene tsaar, juhtis vene vägesid Põhjasõjas Frederik IV ­ Taani kuningas, juhtis taani vägesid Põhjasõjas Karl XII ­ Rootsi kuningas, juhtis rootsi vägesid Põhjasõjas August II ­ Saksi kuurvürst, juhtis saksi vägesid Põhjasõjas BALTI ERIKORD Tunnused ­ Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid ­ rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud eesõigused)...

Ajalugu - Keskkool
24 allalaadimist
7
doc

Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus

Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik ­ aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teostas järe...

Ajalugu - Keskkool
31 allalaadimist
7
odt

Eesti ajalugu Põhjasõjast 19. saj lõpuni

PÕHJASÕDA Põhjused: · Taanile, Poolale ja Venemaale ei meeldinud Rootsi ülemvõim Läänemerel Eeldused: · Venemaa ja Poola olid sõlminud vaherahu Türgiga ­ polnud mujale vaja sõjaväge · Rootsis oli näljahäda · võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII 12. veebruar 1700 ­ Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele. Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september ­ Vene väed jõuavad Narva alla 19. november ­ Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas · vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. 1701-1703 toimusid Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel, kus hävit...

Ajalugu - Keskkool
41 allalaadimist
2
odt

Vene aeg

- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa meel. *12 linna-Tln, Tr...

Ajalugu - Keskkool
38 allalaadimist
1
docx

Vene aeg (konspekt)

Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara kuulus mõ...

Ajalugu - Keskkool
18 allalaadimist
1
doc

Pärisorjuse kaotamine eestis.

Esimesed kriisinähud mõisamajanduses: · Balti mõisnikud ei olnud huvitatud majandusuuendustest. · Kriis sundis neid jälgima Saksamaa elustandardit · Kõik maksis palju ja palju võeti võlgu. Reformide taotlused: · Talurahva olematud õigused seadsid Vene riigi halba valgusesse. · Petri ,,Eestimaa ja eestlased" kritiseeris pärisorjust Eestimaal. · 1801. võimule Aleksander I 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused : · ,,Iggaüks..." eesti keelse teksti algussõna. · Talupojad said õiguse talusid edasi pärandada. · Teokoormiste normeerimine (1804). · Vallakohtutes kohtumeesteks talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis: · 1804. aasta seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti: · Nelson- tungis 1801.aastal eskaadriga Tallinna alla.'...

Ajalugu - Keskkool
66 allalaadimist
1
odt

Baltierikord, rahvuslik liikumine

-18. sajandini Saksa mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon ­ töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner, kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud, esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei, mille kaudu suheldi kohalike seisuste...

Ajalugu - Keskkool
37 allalaadimist
3
doc

Balti erikord, mõisted, asehalduskord

· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor ·...

Ajalugu - Keskkool
60 allalaadimist
3
docx

Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162)

lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühistamist. Kadus näiteks pära...

Ajalugu - Keskkool
102 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun