Venestumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused (lk80) -pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmised, majanduskasv, hariduse levik, Lääne-Euroopa revulatsioonide mõju, Aleksander II toetas kultuuri ja hariduse levikut, ühistegevused, 2) Ajakirjanduse tähtsus (lk82)-kirjamehed- estofiilif- sakslastest mõisnikud ja harilised, kirikuõpetajad, kellele meeldis eesti keel, uurisid eest kombeid ja kultuuri, üks esimesi oli RobertRochlmann- alustas kalevipoja kirjutamist,uuris rahvaluulet, T.R Kreutzvald- arst, viis lõpule Kalevipoja kirjutamise, kirjutas raamatu “ Eesti rahva ennemuistsed jutud” ilus esimest korda soomes, J.V. Jannsen-1857 Perno postimees, pani ajakirjanduse alguse, esimest korda pöörduti lõplikult eesti rahva poole, K.R. Jakobson- andis välja ajalehe “sakala” 3) Iseloomusta Jakobson (82,83) -Koolmeister, tema hoogsad ja teravad kirjutised äratasid kresti tähelepanu, oli vastuolus balt...
19.Sajandi lõpp Ado Grenzstein ja venemeelne kultuur Laulu- ja mänguseltside kavas lihtsameelsed komöödiad Grenzstein oli varem rahvusliku liikumise toetaja, ent 1880.ndate lõpul asus andma välja ajalehte `Olevik', milles mõtestas eelkõige Venemaale lähenemise kasutegureid Hugo Treffneri gümnaasium 1884, kui `kahe otsaga asi' Majandusest 19.sajandi lõpul Põllumajanduse märksõnad: mõisamajanduse aga/ja talude päriseksostmise jätk, piimakarjakasvatuse tõus, põlluharimise intensiivistumine, maapuudus ja sotsiaalne kihistumine. Venemaa majanduselu militariseerimine. Eesti kui Vene alade arenenuim tööstuslik piirkond Sisse- ja väljaveosadamad kui kaubanduslikud keskused Venestusaja algus 1881 tapeti keiser Aleksander II Aleksander III põhiline poliitiline suund oli ühtlustada oma impeerium Uued vene rah...
Rahvuslik ärkamisaeg Välised Sisemised Poliitilised Kultuurilised -Huvi kasvas kogu Euroopa -Eesti ala majanduslik -Iseteadvuse tõus rahvuste ja kultuuriliste arendamine -Eesti haritlaste esimese eripärade vastu -Talude päriseksostmine põlvkonna teke -Rahvusliku eneseteadvuse -Müüdi oma toodangut -Koolihariduse levik tõus -Kohaliku põliselanikkonna -Saksamaal ja Itaalias omaalgatuslik taotleti rahvuse poliitilist organiseerimine ühendamist -Emakeelse rahvahariduse -Alistatud rahvad hakkasid ...
Nende endanimetus izora on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora nimest. Eestlased kutsusid isureid kunagi ingerlasteks. Isurid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. 1926. aastal loendati isureid rohkem kui 16 000, aga viimase, 2002. aastal toimunud rahvaloenduse andmete järgi elas Venemaal 327 isurit, kellest 177 saadi kirja Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Arvukuse languse peamine põhjus on arvatavasti venestumine. Isuri keel kuulub soomeugri keelte hulka. See on lähedane karjala keelele. Isuri keelel on umbes 300 kõnelejat, enamik neist on vanemaealised. 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: · Soikola (kõneldakse Soikola poolsaarel) · hevaha (Hevaha jõgikond) · alamluuga (Luuga alamjooks ja Kurgola poolsaar)
Ida-Virumaa Rahvastiku Iseloomustus (sinu nimi) SWOT analüüs Tugevad küljed: palju töövõimelisi inimesi Nõrgad küljed: vananev rahvastik, madal eesti keele oskus, linnastumine Võimalused arenguks: eesti keele õpetamine Ohud tulevikus: venestumine, tööjõupuudus Kasutasime statistikaameti andmebaasi ja oma õpikuid AITÄH KUULAMAST JA VAATAMAST!
Emakeele Emakeele Rahvaarv Rahvaarv Rahvaarv kõnelejaid kõnelejaid 1989 2002 2010 2002 2010 8279 11 432 2746 12 269 938 NENDE KEELE PROBLEEM • Mansi keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks • Sundevakueerimine • Venestumine • Diskrimineerimine KEELENÄIDE • HTTPS://WWW.YOUTUBE.COM/WATCH?V=6UUTTX11XDS LINGID • Https://et.Wikipedia.Org/wiki/mansi_keel • Http://hoimurahvad.Misjon.Ee/fakte/248-venemaa-soome-ugri-rahvaste-arvu kus-1989-2010 • Https://fennougria.Ee/rahvad/mansid/ • http://vvv.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
hoidnud. (Fenno-ugria, 2010) 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti, 2002. aastal oli neid veel 636 906. 2002. aastal rääkis 73% udmurtidest udmurdi keelt ning 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. (Fenno- ugria, 2010) Seega on udmurtide arvukus võrreldes maridega viimase kahekümne aastaga rohkem langenud, põhjuseks kogu Venemaad vaevav demograafiline kriis, aga ka jätkuv venestumine. Samuti peab oma emakeeleks mari keelt rohkem inimesi elanikkonnast, kui udmurtidest. Asukoht Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli vabariik, mille pealinn on Joškar-Ola. Ajaloosündmuste tulemusena elab 51,7% maridest väljaspool rahvusvabariigi piire: Baškortostanis, Kirovi ja Sverdlovski oblastis, Tatarstanis ja Udmurtias ning vähesel määral ka Permi oblastis. (Fenno- ugria, 2010)
• Sarnasus eesti keelega • Mida saame eestlastena (või väikerahvana) õppida mari keele loost? Mari keel • Kõnelejaid umbes 300 000 (aastal 2002 umbes 500 000) • Mari Eli vabariigi riigikeel aga ametliku asjaajamise keeleks vene keel • Mäemari, niidumari ja palju murrakuid • Marikeelne teater, koolid. ajalehed, raadiosaated • Sõna ,,mari” tähendab ,,meest” või ,,inimest” Mari keele seisund • Kakskeelsuse tasakaalutus • Linnastumine > venestumine • Toorlaenud vene keelest • Riikliku tähelepanu ja hooleta; kõnelejate passiivsus • Stalini-aegsed repressioonid jätsid lünga kultuuri arengusse • Marikeelne kõrgharidus peaaegu olematu • Probleeme marikeelsete teoste avaldamisega (1990 - 72 teost, 1999 - 8 teost, 2014 - 49 teost) Sarnasused eesti keelega • Umbes 200 ühise päritoluga sõna • luu - lu • lumi - lum • neelama - neelaš • tulema - tolaš • Soome keelega rohkem sarnasusi
lähedane sürjakomi keelele. Keel on ühiskondlikust kasutusfäärist välja tõrjutud. Tänapäeval on permikomi rahvuskool praktiliselt lakanud olemast. 1989. aastal oli ringkonnas alles 23 rahvuskeskkooli ja 23 kaheksaklassilist rahvuskooli, kuid õppetöö käis vene koolide õppeplaanide järgi ja permikomi keelt neis ei õpetatud. 1989. aastal õppis emakeelt vaid 22% permikomi lastest. Permikomi ringkonna lipp ja vapp Ohuilmingud Venestumine Komi- Alates 1958. a. Permi ringkonnas ringkonnaleht on kulgeb kiires venekeelne, milles tempos. vaid haruharva Enamikus käib ilmub mõni õppetöö vene permikomikeelne koolide kirjutis. õppeplaanide järgi Alates 1990ndatest ja permikomi keelt on neis ei õpetata permikomikeelseid saateid 40 minutit nädalas.
Permikomid Pärimus Permikomid on komide teine põhirühm. Sürja- ja permikomisid on peetud ka üheks rahvuseks, ent tänu endise NSV pikaajalisele mõjule on tänapäeval tegemist erinevate rahvastega. Sürja- ja perikomi murded on üsna lähedased ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 19591979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast. Praegu on ringkonna elanikest 59% permikomid, 38% venelased, 0,8% tatarlased, 0,5% ukrainlased ja 0,5% valgevenelased. Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud n...
Eesti NSVL-s 1.Iseloomusta majandust.Omandivorm.Talumajapidamisele tugines põllumajandus.(Riiklik omand).Algas selle majandussüsteemi lammutamine.Stalinliku majanduspoliitika tunnusjooned:sundkollektiviseerimine,jäige riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.Toimus maa sundvõõrandamine ehk riigistamine.Juhtimine.Maksvusele pääses majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine ega tööjõuresursse.Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele.Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidel...
Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Venemaal elavaid Soome-ugri rahvaid ähvardab pealesuruva vene kultuuri all iseeneslik väljasuremine. Keele kõnelejad 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati 93 344 karjalast, neist 53% räägib karjala keelt. 1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Terve suure Karjala peale on vaid üks suhteliselt väike rajoon Petroskoist lõuna pool, kus karjalased on veel enamuses. Veel kahes rajoonis lõunas Käkisalmis (Priozjorskis) ja põhjas Kalevala rajoonis on elanikest umbes 40 protsenti karjalased. Ka seal võib kuulda tänavatel elavat karjala keelt. Keele õpetamine Karjala Keele Selts on organisatsioon, mis on aastaid taotlenud karjala keelele ametliku vähemuskeele staatust ning nüüd nad saidki selle
oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Oht täielikult välja surra on reaalselt olemas, iga aastaga on langenud vepslaste arv massiliselt ja oht et 10 aasta pärast neid enam pole on täiesti olemas. Vepsa lipp Ajalugu - kronoloogia 10. s. - algab slaavi invasioon vepsa aladele 1478 - vepsa alad liidetakse Moskva suurvürstiriigiga. Vene asustuse pidev tungimine põhja poole muudab vepslaste asustuse nende ajaloolistel elualadel saareliseks 1930-ndad - NL-s käivitatud vägivald väikerahvaste kallal tabab
vastu hakkata. Minu arvates üheks positiivseks tagajärjeks oli see, et paljud noored hakkasid rohkem väärtustama haridust. Nad hakkasid pürgima ülikoolidesse ja isegi paljud läksid õppima Riia, Peterburi või mõnda teise kaugemasse linna. Positiivse küljena saan veel välja tuua selle, et majanduse areng oli väga hoogne, paljud läksid linna ja vähem kui neljakümne aasta jooksul kahekordistus tööliste arv. Venestumine tekitas Eesti rahva seas esile väga erinevaid suhtumisi ning mõjukate ringkondade lõhenemisi. Oli inimesi, kes üritasid kaitsta baltisakslaste huve, oli neid, kes leidsid, et venestamises on positiivseid külgi ja olid ka mõningad, kes arvasid, et peaks ärgitama eestlaste rahvuslikku iseteadvust. Minu arvates oli väga hea, et keegi arvas, et peaksime säilitama oma rahvuse ja kultuuri ning selle nimel võitlema. Tänu sellele mõtteviisile me eestlased
Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas Eestlaste jaoks oli suureks sündmuseks Teine maailmasõda. Seal ei antud neile aga suurt otsustusõigust. Siiski said eestlased teha ise valikuid, kas astuda suurele vaenlasele vastu, või alistuda. Enamus eestlasi valis vastuhakkamise. Olid nende tehtud otsused aga õiged? Kui Teine maailmasõda algas, tahtis Eesti jääda neutraalseks, et riik ja rahvas ei satuks relvakonflikti. Alguses oli see valik hea, sest majanduslikult kannatas Eesti vähe. Siis aga sunniti Eestile peale Vastastikue abistamise pakt, et Venemaa saaks Eesti territooriumile luua baase. Alguses olid eestlased sellele vastu, kuid eestlastel oli valida kahe võimaluse vahel: nõustuda raskete tingimustega või lasta riik venelaste poolt vallutada. Eesti valis esimese variandi. Ma arvan, et nii oli õige, mingil määral säilitas Eesti ju iseseisvuse ning Venemaa oli lihtsalt liiga võimas. ...
Isurid elavad Peterburi ümbruses ning Leningradi oblasti lääneosas paikneva Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola, Soikkola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas ehk siis Kingissepa ja Lomonossovi rajoonides. Pinnamoelt on piirkond valdavalt tasane ja ala katab suures osas mets. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 266 isurit. Viimastel aastakümnetel on arvukuse languse peamiseks põhjuseks ilmselt venestumine. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 56 isurid. Kokkuvõtte Eestis ei keelel ei ole potensiaalset ohtu, et ära kaduda, sest oleme selle juba väga kindalt paika pannud (kirjandusteosed, filmid). Paljud eesti keele sugulaskeeled on ära kadumas. Enamikud tänu venestamisele, aga mingi märk jääb neist siia maailma ikka igaveseks maha. Kasutatud allikad: http://www.annaabi.ee/Eesti-sugulasrahvad-m111849.html http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid http://et.wikipedia
varianti Hint ise ei usu). Nustun Hindi mttega, et senini ei ole Eestis vlja ttatud arvestatavat keelepoliitikat. Arvan, et eesti keel ei ole sellises ohus nagu niteks Venemaal elavate sugulasrahvaste keeled, kuid erilist phjust rmustamiseks ei ole. Meie peamine mure on identiteedivsimus, s.t. eestlaste identiteet on kulunud, nrgenenud. Toon mne nite, esmalt keele vallas. Mati Hindi arvates toimub praegu eesti keele kiire ja sgav venestumine. Minu arvates on eesti keel ldse oma olemuselt vga vastuvtlik vrmjudele ja vene keelt ei seaks ma praegu ohtlikkuselt esikohale. Tiit Hennoste arvates ei toimu eesti keele mber midagi katastroofilist, praegune keelesituatsioon on hiskonna likiirete muutuste kaastulemus. Hennoste meelest peavad mitmed lingvistid keele surmaks slngi ja argikeele tuleku avalikesse situatsioonidesse. Minu arvates ei ole lingvistid slngi praegu keele suretajaks enam nimetanud, keele risustajaks aga kll
EDGAR SAVISAAR KES ALLKIRJASTAS EESTI TAASISESEISVUMISE KÄIGUS VASTUVÕETUD RIIKLIKUD DOKUMENDID ? ARNOLD RÜÜTEL LEIA KÕRVALOLEVATEST TULPADEST SOBIV VARIANT . 1.LAULEV REVOLUTSIOON STALINISM - 2, 7 2.AKTIIVNE METSAVENDLUS SULAAEG - 4 3.KARL VAINO SAAB EKP JUHIKS STAGNATSIOON 3, 5 4.KULDSED 60NDAD UUS ÄRKAMISAEG JA TAASISESEISVUMINE 1, 6 5.UUS VENESTUMINE 6.INTERRINNE 7.SUND KOLLEKTIVISEERUMINE PANE ANTUD SÜNDMUSED TOIMUMISE JÄRJEKORDA , ALUSTA VARASEMAST 1991 E ESTI TAASISESEISVUMINE 6 1934 1939 V AIKIV AJASTU 4 1917 VEEBRUARI REVOLUTSIOON 1 1918 I M AAILMASÕJA LÕPP 2 28.NOV. 1918 VABADUSSÕDA ALGUS 3 1941 1944 II S AKSA OKUPATSIOON 5 JÄRJEKORD, ALUSTA VARASEMAST 1.VABADUSSÕDA ALGUS 1918 2 2.LAULEV REVOLUTSIOON 1988 5 3
keeles,lihtrahvas ei saanud aru. RAHVUSLIK LIIKUMINE(24) Liikumise eeldused ja sihid-Eeldusteks olideesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonna teke,koolihariduse levik,kohaliku põlielanikonna omaalgatuslik organiseerumine,kommunitaktsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahvakultuurilise aktiivsuse tõus.Rahvuslus euroopas levinud 17 saj. eesti aladel majanduslik areng. eesti haritlaste 1 põlvkonna teke. eesmärk-Saksastumine ja venestumine,omakeelse kultuuri arendamine,et eestlased jääksid eestlasteks,rahvakultuuri korrastuse toetamine,kutseoskuste omandamise soodustused. Esimene Üldlaulupidu-1869aeesti esimene üldlaulupidu tartus,kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat.Laulupidu oli esimene eestlaste ülemaailmne kokkutulek-kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. 1872 rajati eesti kirjameeste selts mis kandis oolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute
Ulatuslik suupuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis; juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, Karotamm vabastati ametist, ka E-Päll jäi oma ametikohast ilma. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks? Süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri, kultuurivaldkonna puhastus. Võimule vaid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga. Eesti venestumine kiirenes oluliselt. Milles väljendus Hrustsovi-aegne sula sisepoliitikas? Võimult tõrjuti Moskva käskude täitjad. Vägivallapoliitika vähenes. Kohalikud elanikud said tööd. Inimeste materiaalse olukorra paranemine. 1956 Ungari ülestõus 1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis Olme aktiivne eneseteotus, füüsiline vägivalla kadumine, tarbeesemed jõudsid Soomest Kultuurielu EÜE, õpilaste omavalitsus, kultuurielu hakkas elavnema, uued kunstivoolud
• 12-13 saj. Narva jõe ja Peipsi järve kaldad • 14-16 saj. kaupmeeste kogukonnad Narvas, Tallinnas ja Tartus • 17 saj. lõpp - vanausulised • 18-19 saj. Linnastumine – venestumine • ХХ saj. muudatused 1917 – Oktoobrirevolutsioon 1918-1920 – Kodusõda (Venemaa) 1918-1920 – Vabadussõda (Eesti) 1918-1940 – Eesti Vabariik 1940-1941 – esimene nõukogude aasta ja selle tulemused • 1941 – venelasi 73 000 (1944 – 20 000) 1652 algas Patriarh Nikon vanade (Konstantinoopoli ja Jeruusalemma) liturgia reeglite vastavusse viimine Kreeka emakirikuga – kolme sõrmega ristimärgi tegemine kahe sõrme asemel
Raamatukangelased rändavad mööda Euroopat ringi, kui Eesti jääb neile alati tähtsaks paigaks, mida hinges kaasas kantakse. Lennart Meri kujutab teoses ,,Hõbevalge" meie esivanemate tulekut oma ajaloolisele kodumaale 5 tuhat aastat tagasi. Eesti ajaloolise proosa tippautoreid on Jaan Kross. Krossi proosa peateemaks on kompromiss/kompromissitus ja reetmine: eestlaseks olemise ja jäämise köietants võõraste jõudude meelevallas 1970.-1980.aastate vahetumist märgivad süvenev venestumine ja üldine pettumusmeeleolu. Lugejat meelitab ennekõike realistlik kirjandus e olmekirjandus. Need teemad pakuvad äratundmisrõõmu ja lugeja on sellest ammu puudust tundnud. Selle suuna esindajaks on Raimond Kaugver, kes kirjutab kooliprobleemidest, kuritegevusest, põlvkondade ja peresuhetest. Selle ajajärgu tähelepanuväärsem uustulnuk on Mihkel Mutt. Tema proosat on võrreldud Juhan Viidingu luulega. Muti sageli följetonistlikud lood otsekui pildistavad kaasaja olusid, eriti
verhnevolzskije), Novgorodi oblastis (Valdai piirkonnas) ja Leningradi oblastis (Tihvini piirkonnas). Soomes, peamiselt linnades, elavad hajali NSV Liidule loovutatud Karjala aladelt evakueeritud karjalased (siirtokarjalaiset, 1976. aastal umbes 200 000). Arvukus 1989. aastal loendati Venemaal 124 921 karjalast. 2002. aastaks oli neid järel 93 344. Niisiis on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Eriti kiire on tverikarjalaste arvukuse kahanemine. Kui 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast, siis 2002. aastal vaid 14 633. 70% karjalastest elab Karjala Vabariigis, ent nad moodustavad vaid 9% selle elanikest. Vabariigi elanikkonna valdav enamik on venekeelne ning suurem osa neist on sündinud väljaspool Karjalat. Karjala Vabariik on üks Venemaa industrialiseeritumaid ning enamik sealsetest karjalastest on linlased. Etnilised segaabielud on Karjalas tavalised
Karjalaste arv kasvas 20. sajandi paaril esimesel aastakümnelgi, saavutades Nõukogude Liidus 1926. aasta rahvaloendusel peaaegu kahe ja poole tuhande piiri: karjalasi loendati 1926. aastal 248 120 (Tveri ja Moskva oblastis - 140 567, Karjala ANSV 100 781, mujal 6 772). 1939. aastal loendati Venemaal kokku 253 800 karjalast (neist Karjalas 108 600). 2002. aastaks oli karjalasi järel 93 344. Karjalaste arvukuse languse peamisteks põhjusteks on venestumine ja negatiivne iive. Väga kiires tempos on kahanenud tverikarjalaste arvukus. Veel 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast, kuid 2002. aastal vaid 14 633. 3 Kuigi 70% karjalastest elab Karjala Vabariigis, on nende osakaal sealsetest elanikest vaid 9%. Valdav enamik Vabariigi elanikkonnast on venekeelne ning suurem osa neist pole sündinud Karjalas. Enamik Vabariigi karjalastest elab linnades. Karjalaste arv Karjalaste
aunusekarjala sõnaraamat, tegemisel on tverikarjala sõnaraamat. (Uibopuu, 1984) 8 4. Arvukus Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva, kelle rahvaarv väheneb tohutu kiirusega: 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli karjalasi 60 815. Aastal 2002 oli neid 93 444 – neid on vähemaks jäänud 34,9% võrra. 1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on karjalaste arvukus väga kiiresti langemas. Peamiseks põhjuseks on venestumine ja negatiivne iive. Karjala keele rääkijaid on kaheksa aastaga vähemaks jäänud kogunisti poole võrra: 2010. aastal rääkis keelt 25 605 inimest, 2002. aastal aga veel 52 880 – vähenemine on 53%. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Vanuserühmiti on emakeeleoskus suuresti erinev. Mõningate hinnangute kohaselt peab 90% alla 10.a. vanustest lastest emakeeleks vene keelt. Karjalased moodustavad praegu ainult 10%
Tugevnes tsensuur - trükiste ilmumine käis läbi tugeva tsensori. Soositi õigeusu kiriku tegevust - Tallinnasse ehitati Aleksander Nevski katedraal. Ehitati ka Kuremäe nunnaklooster. Koolis mindi üle täielikult venekeelsele õppele (I klassis saadi eesti keeles ikka õppida). Õpilastel oli vaja ka tunnivälisel ajal vene keeles rääkida. Arenes venekeele oskus, mida kasutati ära praktilistel eesmärkidel. See võimaldas saada töökohtasid riigiasutustes. Kultuuriline venestumine jäi aga ära. Venestamise ajal jätkus rahvuslik tegevus. Rahvuslik liikumine sai endale uued vormid,juurde tulid karskusseltsid ja kutseühingud.Karskusseltsis tegeleti varjatud viisil poliitikaga. 1888 a. toimus suur rahvaluule kogumisaktsioon, mis oli väga tähtis rahvusliku liikumise aktsioon. EÜS - Eesti Üliõpilaste Selts, mille abil aeti rahvuslikku liikumist. Liikmed omavahel rääkisid Eesti keeles, mis oli ebaharilik. 1884
Kinnitas kultuuritegelase nimekirjad ja repertuaari. Kontrollis nende esinemisi väljaspool Eestit. EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eestisse saabuvate välismaa kultuuritegelaste tegevust Kinnitas nende nimekirjad ja tegevusprogrammi. Kultuurielu Rahvuskultuuride olukord NSVL-s Emakeelne kirjasõna Emakeelne haridus "Juurtetustamispoliitika" Intelligentsi vastu suunatud repressioonid Emakeele kasutamise teised kanalid: teater, TV ja raadio Rahvuste venestumine 14 Gigantomaania ehk kõige kujutamine ülivõrdes oli omane NL-le juba algusest peale, kuid süvenes 1970. aastail. Skulptuur: Tallinnas Maarjamäe. Opositsioon venestuspoliitikale Käsikirjalised almanahhid. Poolpäevaleht. Põhiteemad: mure Eesti tuleviku pärast, kodumaa, teated Välis-Eesti kirjandusest, maailmakultuuri saavutustest. Nn 40 kiri 1980 Opositsioon Tartu Ülikoolis
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad, telegraaf-infokommunikatsioon) ja teiseks tööstus mis meelitas tööko...
Kudõmkar. Ringkond on praegu likvideerimisel. See otsustati oblastiga liita. Uue administratiivüksuse nimetuseks saab Permi krai. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas Venemaal umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi (kokku 418 641). 1989. aasta andmeil oli samal territooriumil 336309 sürja- ja 147269 permikomi. Mõlema komide haru arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks Venemaad vaevav demograafiline kriis ning jätkuv venestumine. 2002. aasta andmeil elas oma autonoomses piirkonnas 87,4% sürjakomisid ning 64,1% permikomisid. Sürjakomid moodustasid 25,2% omanimelise ANSV elanikkonnast, permikomid aga olid oma autonoomses ringkonnas enamuses (59% elanikest). Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on põlisrahva osakaal Komi Vabariigis pisut kasvanud, sest seoses madalseisuga paljudel tööstusaladel on osa sissesõitnud venekeelsest tööjõust taas lahkunud.
Aastatel. Uue ootus ka teatris, tüdimus senisest. · Piirid eelmise perioodiga võrreldes rohkem avatud, info mujal maailmas toimuvast jõuab paremini kohale. 1960. aastate teatriuuendus Ühiskondlik taust · 1968 Praha kevad ja N tankide sisenemine Tsehhoslovakkiasse sulaaja lõpp · Üha kasvav stagnatsioon ühiskonnas · Kunst vastupanu-vormina (n. ö põgenemine reaalsisest) · Rahvuslik ohutunne · Venestumine ja vastuseis sellele · Poliitilistel põhjustel teose keelamine kui auasi Teatriuuenduse lätted: · Rahulolematus eelnevaga, protest ja uudsete väljendusvahendite otsingud · Info Lääne ühiskonnas liikuvatest uutest ideedest ja suundumustest kunstivallas (teatris Artaud, Grotowski jt) · Uute voolude jõudmine teistesse kunstiliikidesse (kirjandus, muusika, kujutav kunst) Teatriuuenduse eellugu: · VANEMUISES: A. Valton / P.-E
Neid tõlgendusi on aga veel. Venestusmudeleid on mitmeid erinevaid: vene keskvõimu poliitika muulaste täielikuks ühtesulatamiseks venelastega (keeleliselt, kultuuriliselt jne). Selle radikaalse mudeli kürval oli ka pehmemaid variante: ntks mudel, mis soodustas muulaste lähendamist venelastele ja nende oma kultuur võis teatud määral alles jääda. Lisaks riiklikele programmidele arvestas vene keskvõim ka sellega, et võimalik on muulaste vabatahtlik venestumine. Venestamise peamised motiivid ja algus- Kolm peamist motiivide rühma: riigi moderniseerimine, rahvusluse tõus vene impeeriumis ja riigi julgeoleku huvid. Vene keskvõim oli teadlik, et vene impeerium suht kirevate erinevate poliitiliste üksustega riik. Moderniseerivatest huvidest lähtuvalt üritati siis kõiki impeeriumi alasid halduslikult ühtlustada. Vene keskvõimu jaoks olid Euroopa eeskujud peamiselt Suurbritannia, Saksa keisririik (sellised laadnad ühtsed rahvusriigid)
kogusid). Reformide tagajärjed: Halduskorra reformid vähendasid balti-saksa võimu. Eestlased õigused esialgu oluliselt ei laienenud ehk üks võõras võim hakkas asendama teist võõrast võimu. Vene ametnikud, keda siia sisse toodi, enamasti olid vähese haridusega, ei osanud kohalike keeli, ei tundnud kohalike olusi. Ka vene ametnikud ei olnud haldussuutlikud. Venestamine koolides tõi haridustaseme langust. Katse eestlasi ümberrahvastada, kukkus läbi. Venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne, saksastumine oli asi, mille poole paljud püüdlesid. Saksastumine toimus kuni Tsaari aja lõpuni välja. Venestamine ei suutnud saksa kultuuri tõrjuda välja balti provintsides. 28) Kool ja haridus: Alghariduskoolid: 19. saj I poolel, talurahva hariduses domineeris koduõpetus. Kooli läksid ainult lapsed, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Kodulugemist ja õppimist kontrollis kohalik küla pastor. 1850ndad, 1870ndad- Kujunes välja uus stabiilne
Jakobson on 59 seda meelt, et rahvusliku liikumise alal on võimalik edu saavutada, kuid tuleb toetuda vene valitsusele. Vene kaarti otsustas ta kasutada baltisaksa vastases võitluses. Teisel arvamusel oli Jakob Hurt. Tema rahvusliku liikumise ideestik oli paljuski alguse saanud Kreutzwaldist. Hurt leiab, et kui eestlased liiga palju vene võimudele loodavad, toimub venestumine. Hurt ei ole ka saksameelne. Hurt ammutas oma ideid ja eeskujusid Soomelt. Vaatas Soome arenguid. Hurt jõudis järeldusele, et tuleb valida Eesti tee. Vaatamata erinevatele arusaamadele teevad Hurt ja Jakobson esialgu palju koostööd. Kuna Soome seltskonnaelu oli üsna hästi organiseeritud. Üks, mis Hurdale Soome elus meeldis, oli see, et koos käisid vaimuinimesed. Temale meeldis 1831. aastal loodud Soome Kirjanduse Selts. Seda seab ta paljuski eeskujuks, hakkab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
