Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vallakohus" - 77 õppematerjali

vallakohus – loodi nii Eesti- kui Liivimaal, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, kuigi kohtud jäid mõisnike kontrolli alla, aitas talurahavakohtute rajamine oluliselt kaas a tualupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule, olles selliselt esimeseks sammuks talurahva omavalitsuse rajamise suunas.
thumbnail
1
doc

1800. aastate sündmused Baltimaal

aastal võimule tulnud keiser Aleksander I alustas Baltimaal põhjalike muudatustega. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu esimesed talurahvaseadused, mis algas sõnaga ,,Iggaüks..". See määras ära talude pärandamisõiguse, mis lubas talu peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said rasketel aegadel viljalaenu v...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo kordamine

Isikiud: · August Tugev - oli Poola kuningas (1697) kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail (1694­1733).Osales Põhjasõjas. · Peeter Suur (Peeter I)-Vene tsaar, kes osales Põhjasõjas. · Karl XII-Rootsi kuningas (1697­1718).Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. Osales Põhjasõjas. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. . Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt luau. · Katharina II -Venemaa keisrinna alates 1762. · Aleksander I- Venemaa keiser 1801­1825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti talupoja kultuur 19.saj

Õhtul pärast tööd lõbutseti. (4) Talurahva kohtud Kohtute loomine tõi kaasa lähenemise euroopalikule asjaajamistraditsioonile. 19.saj. II pooleks oskasid talupojad valida oma ametimehi, seaduseraamatu järgi kohut mõista, pidada koosolekut ja koostada koosoleku protokolli. Talurahvakohtud kutsuti Baltimaades ellu 19.sajandi alguses. Need olid seisuslikud erikohtud, mis lahendasid talupoegade kohtuasju. Nende alamaks astmeks oli vallakohus (ka kogukonnakohus), kust kaebus edastati kihelkonnakohtusse ja sealt kreisikohtusse (maakonnakohtusse). Vallakohus oli valla maa-alal toimiv talurahvaasutus, mille koosseisu valisid talupojad endi hulgast. Vallakohtusse koondusid kõik valla talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ja halduslikud funktsioonid. 18.sajandi keskpaiku asutasid mõned mõisnikud talupoegadest koosneva kohtu, mille nimetasid vallakohtuks. Samad nimetused säilisid ka 19...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Seaduse olulisemakssätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samasugune asi vastu 1804.a. Lisaks talude päritavale kasutamisõigusele nähti Liivimaal ette ka teokoorimiste normeerimist (vastavusse viimine talu majandsuliku kandevõimega). Keelati ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati sellest üldse. Vallakohus ­ loodi nii Eesti- kui Liivimaal, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, kuigi kohtud jäid mõisnike kontrolli alla, aitas talurahavakohtute rajamine oluliselt kaas a tualupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule, olles selliselt esimeseks sammuks talurahva omavalitsuse rajamise suunas. 1816. Eestimaal ja 1819.Liivimaal kinnitas Aleksander I uue talurahvaseaduse. Aadelkond loobus kõigist seinstest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
6
doc

19-20 saj. algus

2.Talurahva koormised Mõisale ­ teorent, raha, naturaalmaksud (toiduaineid, vilja, mune, kangast jne.), teotöö, teotöö jagunes: a) nädalategu (3-6 p.) b)abitegu (hooajatööd) Riigile ­ Pearaha, selle maksis enamasti mõisnik ise, nekrutikohustus. Kogukonnale ­ Teede korrastamine, koolide ehitamine, korrashoid, magasiaida varustamine, kirikumaksud (iga talituse eest maksti) 3.Talurahva omavalitsus ­ vald, vallakohus , vallareform. Vald ­ Vallad olid väikesed, ulatudes ainult ühe mõisa piiresse. Kohus oli vaeste abistamine, magasiaida täimine, koolide ehitamine ning nende korrashoid, kontroll koormiste üle. Vald sõltus palju mõisnikust, kes pidi kinnitama üldkoosoleku otsused. Vallakohus ­ Lahendas talurahva omavahelisi tülid ja mõistis kergemaid karistusi nt. 30 kepihoopi. Vallareform ­ Vallareformiga vabanesid vallad mõisniku kontrolli alt 1866a. Siis loodi...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mida tõid Eesti talupoegadele kaasa talurahvaseadused

Kui võlg tasutud, oli tarvis koguda omakorda raha maa ostmiseks raha ning see oli pikaajaline protsess. Seetõttu jäid paljud talupojad esialgu veel mõisniku eestkoste alla. Kuni 19. sajandi alguseni oli talurahva igapäevaelu korraldamisel keskne osa mõisal, mille piirkond hõlmas ka kohtupiirkonna. 19. sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus ­ vallakogukond, mille keskseks institutsiooniks sai vallakohus , kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad funktsioonid. Pärisorjuse kaotamine nõudis omavalitsuse senisest selgepiirilisemat kindlaksmääramist. 1816. ja 1819. aastal moodustatud omavalitsus sõltus veel suuresti mõisnikust. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus alles 1866. aastal. Seadused tõid mõningaid muudatusi ka talupoegade koormistes. 19. sajandi keskpaiku algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile, mis muutus sajandi teisel poolel valitsevaks. 1868...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Haldusjaotus

1 HALDUSJAOTUSE MUUTUMINE: 1) Haldusjaotus muinasaja lõpul: - Halduslikult jagunes Eesti muinasaja lõpul kihelkondadeks ( mida oli umbes 45 ). Kihelkonnad moodustusid küladest, mis olid ühinenud kaitsefunktsioonist tulenevalt. - Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad omakorda ühinenud suuremateks üksusteks- maakondadeks (vt. ka kaart lk.28 (Eesti ajalugu I osa). - Teadma peaks kindlasti 8 suuremat maakonda ( ka tühjale kontuurkaardile peaks oskama neid peale kanda): A) Sakala B) Ugandi C) Saaremaa D) Läänemaa E) Revala F) Harjumaa G) Järvamaa H) Virumaa - Teatud määral toimis muinasaja lõpul ka maakondade vaheline koostöö ja võib rääkida isegi teatud liidusuhetest mõne maakonna vahel ( näiteks Saaremaa ja Läänemaa). - Lugege ka kihelkondadest ja maakondad...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
4
doc

18-19saj vene aeg eestis

ndateni 1849 seadus Konfliktid eelmiste seaduste koha pealt aadlike hulgas (liberaalid versus konservatiivid) Üleminek raharendile Talumaad ei tohtinud enam mõismaaks muuta Omavalitsuse kujunemine Mõis kui keskne haldav korraldaja 19.sajandil kujunesid kõrvale vallakogukonnad Kogukonna keskne asutus vallakohus Pärisorjuse kaotamise järel moodustati neist omavalitsused. Talupoegade ühised vastutused: Magasivili ja vaestehoolekanne Talurahva koormised Mõisakoormised: teotöö (rakmepäevad, jalapäevad), naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikud koormised: pearaha ja nekrutiandmise kohustus (`verekümnis') Kogukondlikud koormised: ehitamine, korrastamine jms. Liikumine...

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vene aeg

Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati ­ olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia ­ surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva oluk...

Ajalugu
220 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vene Impeeriumis

Mõisnikud ei vastutanud enam talupoegade eest. Talupoegadel oli osaline liikumisvabadus, ametit vahetada ei tohtinud, ise enda eest vastutavad ja teoorjus säilis. 4. Vallakogukond ­ omavalitsus, mille ülesandeks oli teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine, valla piirkonnas tegemist vajavad tööd, teetegemine, nekrutite toetamine. 5. Vallakohus ­ kohtusi ja kaebusi arutati talupoegade osavõtul 6. Magasiait ­ koguti ikalduste ja näljahädade tarbeks viljavarusid, mida jaotati talupoegadele. 7. Priinimed ­ Talupojad said perekonnanimed IV 1. Talude päriseksostmine ja teoorjuse kadumine­ 1849. a. vastuvõetud talurahva seadus nägi ette üleminekut raharendile ja andis talupoegadele õiguse talu päriseks osta. 2...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti provintsiaalseadustik

-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808- 1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat-mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumin...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pärisorjus

Mis oli järgmiste seaduste põhisisu ja tähtsus eesti rahva jaoks? · 1849/1856 - üleminek raharendile, talu päriseks ostmine ja koolide rajamine. · 1863 - võimalus liikuda venemaa piires · 1866 - oma eelarve ja volikogu, iseseisev vald. 6. Võrdle eesti talurahva õiguslikku ja majanduslikku olukorda (st. õigusi, kohustusi ja võimalusi) aastail 1810, 1840 ja 1870. Mis oli muutunud? · 1810 - õigus vallasvarale, vallakohus , koormiste normineerimine · 1840 - pärisorjus kaotatud, osaline liikumisvabadus, õigus asutada valdasi, nimede saamine. · 1870 - lõplik teorendi kaotamine, majanduslik olukord paranes, talude päriseks ostmine. 7. Millise olid põhilised muutused 19. saj. mõisamajanduses ja talumajanduses? · Mõisamajanduses on üleminek raharendile ja talus on talud talupoegadele, kodused tööd - jääb rohkemaega, uued põllukultuurid, sordiaretus, meierei(piimakari jne...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Vabadussõja mõisted

Laulupidu - pidu, kus saavad inimesed kokku ja laulavad. Selts - organisatsioon. Kadalipp - surnuks peksmine. Prohvet - jumala sõnumi edastaja. Viinaköök - koht, kus toodeti viina. Rahvakalender - kalender, kus on rahva tähtsad pühad. Mokalaat - kui inimesed saavad kokku ja räägivad igast asjadest. Paast - aeg, millal ei sööda liha. (süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumu...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Konspekt

· 1849.a Liivimaal, 1856. Eestimaal ­ 1) Talu- ja mõisamaa vahele tõmmati kindel piir. 2)Mõisnikel soovitati hakata talupoegadele talusid päriseks müüma. 3)Soovitati teorent asendada raharendiga. Talurahva omavalitsuse kujunemine: · Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitus ­ vallakogukond. · Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus . · Vallakogukonna juhiks valiti Eestimaal talupoegade hulgast talitaja koos abilistega ja Liivimaal vöörmundrit. · Vallakohtu ülesanded: 1)lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid. 2)nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi. 3)karistasid üleastunuid (kuni 30 kepihoopi). 4)valvasid avaliku korra järele vallas. 5)haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Talurahva koormised:...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Palvekirjad 1864: Sooviti kindlate maa-ja rendihindade kehtestamist Teoorjuse lõpetamist Eesti keele tarvitusele võtmist kohtus-ja ametiasutustes Ühesugusi õigusi teiste seisustega. Osalejad: J. Köler, A. Peterson + 23 liikmeline delegatsioon Uus vallaseadus 1866- Vallavalitsus ja vallakohus vabanes mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Vallavolikogu- Valla kõrgeim võim. Vallavanem- Valla eesotsas olev isik, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Adam Peterson(taluperemees) ja Johann Köler(kunstnik)- algustasid Palvekirjade kampaaniaga. Aleksander II (1856-1881)- keiser, kes vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Johann Voldemar Jannsen (1819 ­ 1890)- asutas Pärnus ajalehe "Perno Postimees" 1857 aastal ja Tartu ajalehe ,,Eesti Postimees" 1864...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

Adam Peterson ja Johan Köler alustasid palvekirjadeaktsiooni, millega loodeti siinsete talupoegade probleemidele valitsuse tähelepanu tõmmata. Korraldati delegatsioon Peterburi 1864. aastal. Sooviti kindlaid ma- ja rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega, eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes. Peterson sai aasta vanglakaristust. Uus vallaseadus: 1866 Vallavalitsus ja vallakohus vabanes mõisnike kontrolli alt Vallavolikogu oli valla kõrgeim võim Vallavanem seisis valla eesotsas (jälgis, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Mõldri poeg Karl Kõrber õpetas teda Temast sai Vändra kiriku kõster Asutas oma ajalehe "Perno Postimees" 1857 Majandusraskused-Kolis Tartusse -"Eesti Postimees" 1864. e. "Näddalileht"...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Pärisorjast saab pärisperemees

Uus seadus soodustas üleminekud raharendile. Eestimaal võeti see kasutusele 1856.a. Ja Saaremaal 1865.a. Järelikult talupojad olid juba seere võimaluse saanud algatada oma täiuslik elu,mis iga aastaga aina paremaks läks. 19. sajandi alguseni oli mõisa halduspiirkonnad, ning hiljem hakkasid mõisa kõrvale kujunema vallakogukond, mis oli talurahva seaduse omavalitsus. Sellega kaasnes vallakohus . Vallakohud olid Eestimaal kuni 1817. aastani ning see hakkati nimetama Liivimaa kubermangu poolt kogukonnakohtudeks, Eestimaal taastati see alles 1866.a. Vallakogukonna juhiks sai Eestimaal talupoegade seast talitaja koos abimeestega, Liivimaal aga kaks vöörmündrit, ametitesse määras mõisnik. Järelikult juba 19. sajandi algusel said talupojad oma häält anda valitsusele. 19.sajandil said talupojad endale piiratud liikumisevabaduse, selleks pidi olema talupojal pass. 1863...

Ajalugu
109 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti vene ajal

Peeter Suur ­ Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II ­ Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I ­ Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown ­ Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII ­ Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly ­ Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 ­ Põhjasõja algus, Narva lahin...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ärkamisaeg

Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise eeldused: · Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana · seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed · kujunenud oli oma haritlaskond · rahva haridustase oli kasvanud · seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt · vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine ­ vene keelne, eestlaste sõna...

Ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun