Haldusreform Viimasel ajal on nii meedias kui muidu ühiskonnas palju arutletud küsimuse üle kas haridusreform on tingimata vajalik. Üldiselt mõistetakse küll selle reformi vajalikust, kuid samas leitakse palju vastuväiteid. Mina, kui selle ühiskonna liige, kuulun samuti selliste inimeste hulka, kes leiab haldusreformil nii häid kui halbu külgi. Järgnevalt püüangi oma väiteid põhjendada. Üldiselt olen ma igati nõus haldusreformi sisu ja eesmärgiga, et omavalitsuste ühinemine suuremateks omavalitsusteks suurendab nende toimetulekuvõimet ja nende poolt pakutavate teenuste kvaliteeti. Siseministeeriumis viidi 2001. aastal läbi ka haldusreformi vajalikkust tõendav uuringu tulemusel selgus, et suuremate omavalitsuste teke vähendab kontrastseid erinevusi omavalitsuste vahel, tasakaalustab nende tulusid ja kulusid ning sotsiaalset koormust. Ka mina, leian, et haldusreformi tulemusen...
Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme Ajaleht: Teataja
kaitseminister – Sven Mikser; keskkonnaminister – Keit Pentus-Rosimannus; kultuuriminister – Urve Tiidus; majandus- ja taristuminister; – Urve Palo; põllumajandusminister – Ivari Padar; rahandusminister – Maris Lauri; sise- ja regionaalminister – Hanno Pevkur; sotsiaalkaitseminister – Helmen Kütt; välisminister – Urmas Paet; väliskaubandus- ja ettevõtlusminister - Anne Sulling tervise- ja tööminister - Urmas Kruuse Haldusreformid ja plaanid Avaliku halduse reform on protsess, mis on suunatud haldussüsteemi struktuuri ja toimimise parandamisele. Reform tähendab muutmist paremuse poole. Eesti majandus ei ole veel nii tugev, ühiskond teeb surve (erinevad ühiskondlikud grupid eeldavad õigustatult, et nende vajadused saaksid suuremal määral täidetud, see aga tähendab pideva tasakaalu otsimist avaliku sektori võimaluste ja
Rooma vabariik (509- 265) Valitses senat, riigiametnikud ja 2 konsulit. Itaalia lõplik vallutamine. Rooma varane keisririik (30. eKr 235 pKr) Valitsejateks Octavianus e Augustus, keiser Nero ja Traianus. Kehtestati Rooma rahu. Hiline keisririik e dominaat -Rooma riigi lagunemine 3. saj poliitiline ja majanduslik kriis. Poliitiline anarhia. Riigi korra suutis alles taastada keiser Diocletianus (284 305) Võõrsõdurite kasutuselevõtt, piirikaitse tugevdamine. Haldusreformid ja maksureform. Kolonaadid. Koloonidelt võeti liikumisvabadus ja neist said sunnimaised. Ristiusu vastuvõtt Constantinus Suur (306 337 pKr) ajal rahutused jätkusid. Andis Milano ediktiga kristlastele usuvabaduse. 330. a muutis Konstantinoopoli pealinnaks. Julianus (361 363 pKr) Kristlaste tagakiusamine aga kukkus läbi. 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Keiser Theodosius ühendas riigi aga tema surma järel Rooma jagunemine kaheks, Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476
suhtes vaenulikuks?Kuna eestlased kritiseerisid baltisakslaste vastu, tahtsid nende privileegide kaotamist ja et eestlastel oleksid võrdsemad õigused nendega 5. 21. PTK 1. Miks algas venestamine? 3 põhjust. Suur-Vene rahvusluse tugevnemine Vajadus tsaaririiki moderniseerida, Balti erikord ehk anakronism Vene riigi julgeoleku huvid 2.Milles venestuspoliitika seisnes? 1) 1882-83 Manasseini revisjon 2)1885 uued kubernerid, kelle ül venestusreformide läbiviimine 3) Haldusreformid: linnade omavalitsus, politsei- ja kohtusüsteem --- kaotati ära Balti erikord 4) baltisakslaste asemel ametisse venelased 5) kultuuriline venestamine: Koolides venekeelne õpe, õpetajad venelased Asjaajamiskeeleks vene keel Tsensuur ---rahvuslik kirjasõna surve all Õigeusu kiriku positsiooni tugevdamine --- kiriku vahetusliikumine 3. Millised tulemused olid venestuspoliitikal Vene keskvõimu, baltisakslaste ja eestlaste vaatenurgast?
7. 1985 1991 GORBATSOVI aeg KÕIK SEE; MIS OLI EELNEVALT TOIMUNUD, VIIS NSVL LAGUNEMISENI. - Gorbatsov kuulutab välja perestroika ja glasnosti ( uutmise ja avalikustamise) Saab alguse kogu ühiskonnas uutmisprotsess: - tootmise ajakohastamine - esikohale tõstetakse tööinimene, humanitaarsed väärtused - pooldab turumajanduslikke reforme - valimissüsteemi täiustamine, ettevõtete iseseisvuse laiendamine, üleviimine isemajandamisele, haldusreformid, haridusreform - alustas alkoholivastast võitlust (,,kuiv seadus") GORBATSOVI kontseptsioon: MAAILM ON ÜHTNE, on globaalprobleemid, mis ei tunne riigi piire, vaja läbirääkimisi, kokkuleppeid probleemide lahendamiseks, tekkinud on kommunikatsioonivahendite uus roll, üldine õkoloogiline oht, esile on kerkinud inimkonna ellujäämise oht M.G. - väga populaarne kogu maailmas - 1987 visiit Eestisse, Lätti Mida M.G.saavutas: - pingelõdvenduse ühiskonnas, maailmas
Preisi teaduste akadeemia. *REFORMIKATSED SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI EEL Vaata TURGOTI ja NECKERIT. *AUGUSTIDEKREEDID : / Feodaalid kaotasid väljaostuta isiklikud eesõigused / Kaotati talupoegade kohustused / Kaotati kirikukümnis *,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" : / 26. august 1789 a .Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule, vastupanule. / Mõtete ja arvamuste vabadus. / Omand on püha ja puutumatu. *1790 1791. AASTATE REFORMID Haldusreformid loodi departemangud, uus kohtusüsteem, ,,rahukohus" pea institutsioon, aadliseisuse kaotamine. 91 Tsunftide kaotamine, Le Chapelier´ seadus, mis keelas kõik streigi ja töölisliikumise. *1791 AASTA KONSTITUTSIOON / Kuningas kui täidesaatevvõim / Kuningal edasilükkav veto / Sõltumatu kohtuvõim Valida said ,,aktiivsed" kodanikud *ÜMBERKORRALDUSED JAKOBIINIDE VALITSEMISE AJAL / Emigrantide maa müük / Kogukonna ühismaade jagamine
Diktatuur Üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Terror Vägivald poliitilises võitluses, viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus Notaablite assamblee kõrgaadlike koondav seisuslik esinduskogu KORDAMISKÜSIMUSED: Mis sai paika IJKÕ deklaratsiooniga? Osa Asutava Kogu aadlitest loobus feodaalsetest õigustest, kaotati teotöö ja teised talupoegade isiklikud kohustused aadlike suhtes. Pärast seda tulid haldusreformid jms. Milline oli Asutava Kogu põhiseaduse kavand? Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. Seadusandlik võim läheks ühekojalisele Seadusandlikule kogule, kuningas saaks nimetada ministreid ja tal oleks edasilükkava veto õigus. Kuidas vabariiki valitseti, kelle käes oli võim? Rahvuskonvent -> Jakobiinide diktatuur -> Direktoorium -> Napoleon Miks oli Prantsuse revolutsioon oluline teiste riikide jaoks (2-3)?
Riigis võis olla korraga mitu keisrit. Peamised probleemid olid sisesõjad ja piiride turvalisus. Hiline keisririik e dominaat 284-476 pKr Keisri poole pöörduti sõnadega dominus et deus (isand ja jumal) Riigis suutis korra taastada keiser Diocletianus (284-305).Ta teostas järgmisi reforme: Sõjaväereformid Leegionite arvu suurendati, loodi reservvägi, hakati värbama barbareid sõjavägi barbariseerus (vt. lk.214- 215) Haldusreformid. Riik jagati haldusüksusteks, linnade omavalitsust kitsendati. Maksureform. Raha väärtus alanes ja kaupadele kehtestati piirhinnad (301 a), et takistada liigkasuvõtmist. Lõpuks hakati makse korjama natuuras. Rooma languse põhjused: Inflatsioon. Riigi kulud kasvasid ja neid püüti katta järgmiselt: Makse tõsteti Vähendati raha väärismetallisisaldust (tõi kaasa hindade tõusu ja naturaalmajanduse).
imepeerius mood aga pool rahvastikust muulased ning siis leitigi, et seda saab muuta vaid venestamisega. Vene riigi julgeolekupoliitilised huvid Baltimaades tulenes selle piirkonna ülitähtsast geopoliitilisest asukohast. Jõuvahekordade muutumine Euroopas, Saksamaa ühendamine ja kujunemine suurvõimuks suurendas Baltimaade sõjalis-strateegilist tähtsust veelgi. Venemaa jaoks oli peavaenlane Saksamaa. Venestamine algas julmalt Aleksander III valitsemisajal (1881-1894). Haldusreformid. 1888.a ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega- riiklik politsei. 1889.a kehtestati Vene kohutsüsteem-kadus seisuslik kohus, kohtuprotsess muutus avalikuks, loodi advokatuur. 1889.a talurahvaasutuse reformiga seati järelvalveks talurahva omavalitsuse tegevuse ja agraarseaduste täitmise üle ametisse talurahvaasjade komissarid-tekkis maksujõuline vald. 1892.a jõustus linnaseadus, mis pakkus tõusvale eesti
Lisaks süüdistati teda 500 miljoni jeeni saamises altkäemaksuna ühelt lennufirmalt. Ta pidi minema erru, hiljem teda arreteeriti. Nakasone valitsusel tuli rahvusvaheliste pingete kasvu olukorras tegelda rohkesti kaitseprobleemidega. USA survel töötas valitsus 1985. aastal välja Jaapani julgeoleku kompleksse kindlustamise kontseptsiooni. Samuti pakkus ta välja nn kolme reformi poliitika, et tulla vastu okupatsiooni nõudmistele: 1) tuli ellu viia ammunõutud haldusreformid, mis pidid muutma senist igatsenud süsteemi riigi ettevõtete. 2) oli vaja teostada fiskaalreformid, mis oleksid lõpu teinud eelarvedefitsiidile. 3) tuli läbi viia haldusreformid peamise eesmärgiga liberaliseerida senine eksamite süsteem koolides. Nakasone pidas peaministrina vastu siiski kuni 1986. aastani. 1980. aastate lõpp tõi endaga Jaapanis kaasa uue ajastu alguse. Jaanuraris 1980 suri keiser Hirohito. Novembris 1990 krooniti keiser Akihito ja algas universaalse rahu
Esimesed seadused 450 eKr "12 tahvli seadused", aja jooksul täiendused (plebeide õiguste järk-järguline kasv) · Hiline keisririik - 2.-3. saj. impeeriumi nõrgenemine; 3. saj. kriis, kodusõjad, sõdurkuningate aeg (235-284), Diocletianus (284-305) taastab korra. Valitseja - dominus et deus, sõjaväereformid, suurendati leegionide arvu ja tugevdati piirikaitset, kindlustussüsteemid linnade kaitseks, reservväe moodustamine, haldusreformid, suurenes keisrivõim ja vähendati piirkonnade ja linnade omavalitsuste õigus, maksureform, raha väärtuse alandamine, piirhindade kehtestamine, maksude, kogumine natuuras, Constantinus Suur (306-336) jätkas Diocletianuse ümberkorraldusi (lisaks ristiusu legaliseerimine, uue pealinna rajamine) · Langus o Languse põhjused - majanduslikud probleemid - inflatsioon -> maksude tõstmine ja väärismetalli sisalduse vähendamine rahas -> hinnatõus ->
kuulus lõplik sõna temale. Merelahingute etendamine jäi erandlikuks. Gladiaatorid olid enamasti orjad, nad saavutasid kuulsust ning mõnele anti silmapaistva esinemise eest vabadus. Hiline keisririik: Hilise Rooma keisririigi algust loetakse Diocletianuse valitsemisajast. Diocletianuse reformid: * Sõjaväereformid suurendati leegionide arvu ja tugevdati piirikaitset, kindlustussüsteemid Rooma kaitseks, reservväe moodustamine. * Haldusreformid suurenes keisrivõim ja vähendati piirkondade ja linnade omavalitsuste õigust * Maksureform raha väärtuse alandamine, piirhindade kehtestamine, maksude kogumine natuuras. Rooma keisririigi langus: Põhjused: * Majanduslikud probleemid inflatsioon maksude tõstmine ja väärismetalli sisalduse vähenemine rahas hinnatõus kaubanduse allakäik * Linnaelu pidev allakäik * Ida- ja lääneprovintside erinevuste süvenemine
kirik on opositsioonis ! 3. Pöördelised ühiskonnareformid - 1781 kaotas pärisorjuse Austrias - Talupojad said õiguse lunastada talumaa endale - See oli JII kuulsaim reform - Kaotas aadliprivileegid - 1789 maksusüsteemi revideerimine: üldise maamaksu kehtestamine - Tulemuseks aadliopositsioon! 4. Majandusreformid - Uuendusmeelne füsiokratismi pooldaja ... põllumajanduse tähtsustamine, vabamajandus- ja kaubandus, manufaktuuride alahindamine. - Kaotas Tsunftisunduse 5. Haldusreformid - Jätkab Austria kujundamist ühtsusriigiks - Ei arvesta kohalike traditsioonidega, vaid kehtestas saksakeelse asjaajamise kogu riigis (ka Ungaris ja Austria madalmaades = Belgias) - Tulemus: riigi erinevad rahvad asuvad oma rahvuslike eriõiguste kaitsele ! Joseph II Reformide Tulemus · Riivati paljude grupide huve: aadlikute, vähemusrahvaste, kat. vaimulike · Tekkiv võimas J II vastane opositsioon: 1787 ülestõus Belgias, 1788-90 Ungaris
Lõuna-Eestis- Kanepi, otepää, Tori, Tarvastu, Vändra ja Halliste. Põhja-Eestis Ambla, Jõhvi, Koeru ja Türi. Liivimaal oli see asi veits aktiivsem kui Eestimaal. Rahvuslik ärkamisaeg on tinglik ajalooperiood eesti ajaloos ja järgmine säärane tinglik periood on venestusajastu. Rahvuslik liikumine venestuse ajal ei kadunud kuskile, lihtsalt oli palju raskem toimida, kuid toimis mingites vormides ikkagi edasi. 28. Venestamisaeg. Venestamise motiivid ja algus. Haldusreformid. Kultuuriline venestamine. Õigeusu levitamine. Eesti ühiskonna reageering. Reformide tagajärjed Üks tõlgendus, mis on venestamine:Üldine vene mõju tugevnemine üldise keskvõimu tegevuse põhjusel. Ktsamas tähenduses politiika, mille ülesandeks oli eestlaste ja lätlaste kultuuriline ja keeleline ühtesulandamine venelastega. Neid tõlgendusi on aga veel. Venestusmudeleid on mitmeid erinevaid: vene keskvõimu poliitika muulaste täielikuks
4) Rootsi Gustav III (valitses 1771-1792, oli Friedrich II Suure õepoeg). Neid ühendab see, et kõik nad suutsid riiki (ja oma positsiooni) tugevdada ja oluliselt moderniseerida. Tavalisemad reformid mis valgustuse vaimus läbi viidi: 1) Piinamise keelustamine ja õigusriigi algus kõik on seaduse ees võrdsed. 2) Usuvabaduse kehtestamine ja usuline sallivus. 3) Haridus- ja kultuurielu arendamine (nt koolikohustuse kehtestamine) 4) Haldusreformid: bürokraatlik ühtlusriik Oluline oli valgustuse valikuline rakendamine: ei soovitud kõigutada seisusliku ühiskonna struktuuri: talupoegi ei vabastatud. Välispoliitikat valgustus ei mõjutanud. II: Põhiseaduslik monarhia. Tekkis, kuna tunnetati, et absolutism alati piirab kodanikuvabadusi (meelevaldsust pole võimalik elimineerida). Eeskujuks oli Suur Britannia. Arendajaks oli Prantslane Montesquieu (1689-1755). Montesquieu oli jõukas jurist, kes
talupojad esitasid massiliselt kirju (10 000). Palusid kõiki muudatusi, paluti vene seaduste kehtestamist, et eestlased saaksid rohkem õigusi, et leevendada maa puudus jne. 1884- Esitas tsaarile, kus ta kritiseeris baltimaid ning nõudis suuri korraldusi. Pandi ametisse uued võimukandjad: Eestimaa kuberner- Sergei Sahhovskoi (1885- 1894) ja Liivimaa kuberner: Mihhail Zinovjev (1885-1895). Sergei Sahhovskoi oli fanaatiline venestaja, ta võttis venestamise oma elu ülesandeks. Haldusreformid: Halduslik venestamine tähendas, et mitmesugused vene institutsioonid kujundati umbes vastavalt vene sisekubermangude järgi. See puudutas politsei korraldust, kohtusüsteemi ja linnade valitsust. Kõikides nendes valdkondades likvideeriti seisuslik põhimõte. Riigi mõju oluliselt laieneb. Tähtsamatele ametikohtadele hakati ametisse nimetama venelasi. Toimus valdade liitmine, väiksematest valdadest tehti suuremad vallad
provintside romaniseerumist. Severuste dünastiale järgneb suur kriis 3saj'l. Seda kriisi võiks dateerida 235-284. Sellele ajale iseloomulik on see, et keisrid pidevalt sel ajal vahetuvad, neid keisreid nimetatakse sõdurkeisriteks, need olidkeisridkes lasid end mitmetes provintsides sõdurite poolt keisriks kuulutada. Varase keisririigi perioodi lõpetavad Diocletianuse reformid, ta valitses 284-305pKr, ta viis läbi haldusreformid, jagas provintsid mitmeteks väiksemateks üksusteks, ta viis sisse uue valitsemissüsteemi - tetrarhia. Tetrarhia põhimõte oli, et riigi eri osi hakkavad valitsema kaks keisrit, kellel on omakorda kaks asetäitjat. Selle tulemus oli see, et Rooma kui poliitiline keskus lakkab olemast. Diocletianusega lõppebki varase keisririigi periood. Kirjandus: ,,Rooma ajalugu", Maskin, 1962 lk 291-310; lk 318-375; lk 400-439. Kirjandus: Kleis ,,Antiikkirjanduse ajalugu" lk 176-228; (..
annaabi.ee 
