elukutselised sõdijad, kes kasutasid selle ajajärgu kõike moodsamat relvastust. 3) Lisaks ristisõdijatele tuli veel võidelda taanlaste ja rootslastega. 4) Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Senini oli see osutunud piisavaks, aga plaanipärase enam mitte. Võitluste käigus täiendasid eestlased end kiiresti. 5) Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed ükikute maakondade vahel olid nõrgad. Eesti ala halduslik jaotus Liivi orduriik * Kes- ja Edela-Eesti * Keskus Riia ordulinnus * Ordumeister, orduvennad (200-300) * Ordukapiitlid * Komtuur ja froogtkond Piiskopriigid * Tartu piiskopkond [keskus Tartu] * Saare-, Lääne piiskopkond [keskused Lihula, Pärnu ja Haapsalu] * Piiskop kõrgem vaimulik * Toomkapiitel - 12 toomhärrat Põhja-Eesti * Harju- ja Virumaa * Valitses Taani kuningas, Eesti hertsog * Tallinna asehaldur * Maanõukogu [12-15 liiget]
korduvalt oma kaotatud alasid Venemaalt tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 17001710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Eesti ala halduslik jaotus ja valitsemine Rootsi ajal: Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, mis oma põhijoontes jäi püsima ka pärast vene võimu kehtestamist. Nagu varem, nii ei moodustanud Eesti ala ka nüüd halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda- läänemaa, harjumaa, järvamaa ja virumaa-, mis olid rootsi kätte läinud juba liivi sõjas, moodustasid liivimaa kubermangu keskusega riias
Kirik ja vaimuelu varakeskajal Pt. 12 Paavsti esilekerkimine Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul
Rahaühik EUR Riigikeeled: Prantsuse, saksa ja letseburgi Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia Lipp Vapp Rahvastik Luksemburgi etiniline koosseis: luksemburglased 63,1% portugallased 13,3% prantslased 4,5% itaallased 4,3% sakslased 2,3% teised EL-i rahvused 7,3% muud 5,2%. Haldusjaotus Luksemburg on jaotatud 105 vallaks. Vallad jagunevad 12 kantonisse, millel puudub halduslik funktsioon. Haldusjaotus Diekirchi ringkond › Clervaux' kanton (2) › Diekirchi kanton (3) › Redange'i kanton (9) › Viandeni kanton (11) › Wiltzi kanton (12) Grevenmacheri ringkond › Echternachi kanton (4) › Grevenmacheri kanton (6) › Remichi kanton (10) Luxembourgi ringkond › Capelleni kanton (1) › Esch-sur-Alzette'i kanton (5) › Luxembourgi kanton (7) › Merschi kanton (8)
Pööre ülestõusus- Liivi Ordu kaasamine, 4. mai 1343 läbirääkimised Paides eestlaste väepealike tapmine, Kanavere lahing, 14. mai 1343 lahing Tallinna lähedal , Põhja-Eesti valdused Liivi Ordu kaitse alla, 24. juuli 1343 ülestõus Saaremaal Pöide ordulinnus kividega surnuksviskamine, uus ülestõus Harjumaal, 1344 talv teine sõjakäik Saaremaale. Tagajärg: 1346 Taani müüs valdused ordule. 5. Eesti ala halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu. Eestimaa Hertsogkond läks Saksa Ordu alla, Tartu Peapiiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. 6. Võõrvõimude omavahelised suhted. Võõrvõimud said omavahel üsna hästi läbi, sest tehti lepinguid ja kokkuleppeid erinevate alade ja halduste jaotuseks. Kuigi mõõgavendade ordu ning piiskopi vahelised suhted ei olnud väga head.Piiskop väitis et ordu on maa kaitse kõrgeim juht kuid peab alluma piiskopile
piiskopkonna keskuse. 5. Kaupo liivlaste vanem. 6. Lembitu Sakala vanem. Kogus kokku sõjaväe, läksid Madisepäevalahindusse, Lembitu hukkus seal. 7. Valdemar II Taani kuningas, maabus Rävalas oma suure laevastikuga. Lasi ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 8. Johan I Rootslaste kuningas. Tegi Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. 1220. Aasta suvel tungisid Läänemaale. 9. Vjatsko Kokonese vürst. Venelased lubasid 1224. Aastal tal endale allutada Tartu ja ümberkaudsed Eesti piirkonnad, mille alistamiseks korraldas ta rüüsteretki. 4. Henrik Hendriku Liivimaa kroonika on populaarseim keskaegne kroonika Eestis. 5
ametnikud. Inimeste elukohana on linn eelkõige kultuuriline nähtus. Linnas sünnivad ja arenevad uued moed ja kultuurid. Pika ajaloo jooksul on linn muutunud inimeste sotsiaalseks ja kultuuriliseks keskuseks. Pealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi kooosseisu kuuluva riikliku moodustise kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused parlament, valitsus, riigipea residents. Linnaosa ehk asum on linna terviklik osa. Linnaosal võib olla, kuid ei pea olema halduslik staatus. Esimesed linnad tekkisid umbes 7000 aastat tagasi Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõe orgudes praeguse Iraagi territooriumil. Ka Egiptuses, Indias ja Hiinas oli juba ammustel aegadel suuri ja väikeseid kaubandus- ja halduskeskusi. Vanaaja linnade elanike arv jäi tavaliselt alla 25 000. Linnastumine ehk urbaniseerumine Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude
VENE AEG · POLIITILINE KORRALDUS: Eesti- ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaa tsaaririigi koosseisu Halduslik jaotus jäi samaks (Eesti- ja Liivimaa kubermang) Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) · BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilus luteriusk Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon)
liivlaste ja latgalite vägi. Otsustav lahing toimus 1217 Madisepäeval (21sept) Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 1219 sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas ValedamarII. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas tuli ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Sel ajal üritas ka Rootsi kuningas oma osa saada, aga rootslaste väga löödi kohemaid puruks. 1222 maabus Taani vägi koos Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegustema. Ehitati 17 kiviheitemasinat ja taanlased löödi Saaremaalt minema. Teade võidust kutsus ka ülejäänud Eestimaa ülestõusule. 1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle
maabus suure laevastikuga Rävalas. Taani, kui tollane Läänemere valitseja oli korraldanud sõjaretki eesti aladele juba varem, kuid 1219. aasta sõjaretke kindlaks eesmärgiks oli Eestis kindalt kanda kinnitada. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 16. sajandi keskpaiku oli Vana- Liivimaa jagunenud viieks omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks. Oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum jätkuvalt vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel samuti tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu. Sellest võib järeldada, et neile riikidele oleks väga kasulik saada võim eesti alal. Liivi sõja vallandaski nagu arvata oli Moskva suurvürstiriik kes lootis ära kasutada Vana-
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki, mille piirid kattuvad üldjoontes rahvuse asualapiiridega, kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Rahvusluse äärmuslikud vormid – nagu näiteks need, mida 20. sajandil propageerisid natsionaalsotsialistlikud, fašistlikud jne liikumised – peavad rahvust
suure laevastikuga Rävalas. Õigupoolest oli Taani kui tollane Läänemere valitseja korraldanud üksikuid retki Eesti aladele juba varem, kuid 1219. a sõjaretk oli senistest suurejoonelisem ja selle eesmärk oli Eestis kindlalt kanda kinnitada. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 1220 Lihula - Oma osa üritas Eestis haarata Rootsi kuningas, kes rajas 1220.aastal tugipunkti Lihula linnusesse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Kuninga lahkumise järel saabuse linnuse alla saarlaste malev. Rootslaste vägi löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati. 1222 Saaremaa - 1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegutsema
Eestlased said võidust indu juurde ja plaanisid minna riiat ründama. Ettevalmistusi tehti koos Sakala vanema Lembituga . Vastasteks saadi Sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Lahing toimus 1217.aasta madisepäeval (21.sept) . Eestlased jäid selles lahingus alla. Madisepäeva lahingus hukkusid mitmed eestlaste vanemad nt. Lembitu .Samuti hukkus liivlaste vanem Kaupo. 1219 Taani kuningas valdemar II tuli eestimaale .Retke eesmärgiks oli ristiusustada eesti ,maa halduslik korraldus ja kehtestada rootsi võim. Lasi ehitada kivilinnuse. 1220. aastal rajas rootsi kunn lihulasse tugipunkti.Rootslaste vägi löödi saarlaste poolt lõhki. 1222 taani vägi saaremaal, eestlased ehitasid 17 kiviheitemasinat ja taanlased olid sunnitud lahkuma. 1223 võeti sakslastelt linnused üle. Taaselustati kõik vana ja pöörduti vanade tavade juurde tagasi . Riia piiskop ja mõõgavennad kogusid end ja hakkasid kõike tagasi vallutama. 1224 vallutati viimane punkt, tartu tagasi .
Objektid salvestatakse hierarhiliselt. Objektil peavad olema atribuudid. Sellel struktuuril on kaks vaadet: Loogiline vaade (struktuur) Füüsiline vaade (struktuur) Füüsiline struktuur suunab võrguseadeid, võrguseadmeid, võrgu läbilaset jne. Loogiline struktuur sõltub aga ettevõttest. Active Directory raamistikku, mis hoiab objekte, saab vaadata mitmel tasandil. Nendeks on domeen, puu ja mets Active Directory võrgus. Domeen on turva- või halduslik piire kasutajale. Ühes domeenis on üks turva ja kasutaja poliitika. Näiteks domeeni nimi: hot.ee hot- juurdomeen ee- alamdomeen Domeeni omadused: Vähemalt üks domeenikontroller (kontrollib kasutaja tunnuseid ja paroole) Domeeni kataloog vahetatakse (andmete vahetus, kus on üks ja sama info) kõikide domeeni kontrollerite vahel, mis on domeenis Üks domeen moodustab puu (tree) Puu on domeenide hierarhiline grupeerimine sama nimeruumi sees.
Mis annab tunnistust sellest, et keskmisel rauaajal muutusid ajad rahutumaks? Ehitati kindlusi Andke hinnang Eesti käsitöö arengutasemele ja kaubavahetusele. *Käsitöö arengutase Arengutase oli väga kõrge, kuna on leitud palju kvaliteetseid ehteid tollest ajast, samuti tekkisid suured rautootmistehased. *Kaubavahendus Areng oli kõrge, Eesti asetses soodsas kohas ning Eesti kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis kui ka Läänemere kaubanduskeskustes. Milline oli Eesti halduslik jaotus 13. Saj algul? Moodustusid kihelkonnad, ( kihelkondi oli umbes 45 ) , nendest hiljem tekkisid suuremad ja väiksemad maakonnad. Suuremad maakonnad olid ( 8 )Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. Väiksemad maakonnad olid näiteks Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentaga.
11. Milliseid sõdu nimetatakse ristisõdadeks? Sõdu , mille eesmärgiks oli levitada ristiusku Eestis. 12. Kes olid esimesed piiskopid ja kuidas nad aitasid kaasa ristiusustamisele. Meinhard Levitas ristiusku , ristis , kuid ebaõnnestus. Berthold- korraldas liivlaste vastu ristisõja , eesmärgiga levitada ristiusku . Langes Ümeralahingus. Albert- Alistas enda alla Eesti ja enamuse Lätist. Ristiusustas Eesti . Tema alluvuses töötas ka Läti Henrik. 13. Eesti ala halduslik jaotus muinasaja lõpul ?Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkonnad, mida 13. saj võis olla umbes 45. Muinasaja lõpuks liitusid need maakondadeks. Muinasaja suurmaakonnad : Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala Väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana. 14. Millised olid eestlaste põhilised elatusalad muinasaja lõpul?Maaharimine , loomapidamine, küttimine ja kalapüük ning käsitöö.
kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema, Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused. Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine? Rootsi, Vana-Liivima, Venemaa, Poola, Taani, Saksa-Rooma kuningriik Daatum ja kelle vahel Eesti alad jagati. Analüüs , küsimused Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiusu võitlus... Eesti ei tahtnud ristiusku ja siis see sunniti peale sõjaga. Rooma Paavst nussib lendas laivi. Eesti usustati ära ja kõik olid peded. Milline oli katoliikluse mõju Eesti vaimuelule
Rootsi aeg 1.Kuidas Rootsi riik haldas liivimaad? Eesti ala ei olnud halduslik tervik, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu ja Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu. Eestimaa kubermangu kuulusid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning Liivimaa kubermangu kuulusid Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu maakond ja ka Saaremaa. Mõlemal kubermangul oli kindralkuberner. Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jägisid raha laekumist ja
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
- surnud tuhastati ja neile pandi hauda kaasa katkiseid asju. 10. Mis olid eestlaste jaoks peamised kaubanduskeskused idas ja läänes? Pihkva, Sigtuna, Novgorod. 11. Mis oli Eesti peamine väljamüügiartikkel? Teravili. 12. Mis oli üldtunnustatud vahetusväärtuseks muinasaja Eestis? Hõbe. 13. Kuidas nimetati Eesti peamist haldusüksust, mis koosnesid mitmest külast? Kihelkond. 14. Kui suur oli Eesti elanike arvmuinasaja lõpuks?150 000- 200 000. 15. Milline oli muinaseesti halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 16. Leia kaardil eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased, soomlased, karjalased, liivlased, latgalid. 17. Seleta mõisted: sumbküla- majad asetsesid tihedalt korraparatult ;ridaküla- tee ääres reas majad ;hajaküla- majad kaugel teine teisest ;adramaa- maa, mida harili ühe adraga( ühe hõbuse või paari härgadega) ;kolmeväljasüsteem- üks osa talivilja all, üks osa puhkas, üks
Põhjused: sõda; Suur nälg; katk. 2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi. 3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. 4. Milline oli Eesti halduslik jaotus Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa. 5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked
Põhjused: sõda; Suur nälg; katk.2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi.3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse.4. Milline oli Eesti halduslik jaotu s Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa.5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked
Näiteks võib tuua Venemaad, Rootsit ja Taani kuningriiki. Pärast madisepäeva lahingut, kui eestlased kaotasid, sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II. Taanlaste kindlaks eesmärgiks oli Eesti ala püsivalt vallutada. Pärast võidukat lahingut Taanlaste poolt lasi Taani kuningas Tallinna alla ehitada kivilinnuse, määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks jäi kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Eesti ala aga üldiselt jaotus nii mitme riigi vahel. Lisaks Taanile, kes oli hõivanud Põhja-Eesti, läksid Sakala ja Järvamaa Mõõgevendade ordule ning hiljem Saksa ordule. Peale selle loodi Saaremaal ja Läänemaal Saare-Lääne piiskopkond ning Kagu-Eestis Tartu Piiskopkond. Selline haldusjaotus kestis kuni Liivi sõjani (1558 1583). Minu arvates on täiesti loogiline, et paljud riigid asutusid
Eestlaste muistne vabadusvõitlus RISTIUSU KIRIK 1054 KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutuste...
langenud.2000. aastaks on märgatavalt suurenenud ka inimeste hulk, kes omab keskharidust. Märgatavalt on vähenenud ka inimeste hulk, kellel omandatud vaid algharidus. Lisaks on üsna väike hulk ka neid, kellel on kõrgem haridus. Prognoosid 2030. aastaks on sellised, et ilma hariduseta inimeste hulk peaaegu, et kaob. Väheneb ainult algharitud inimeste hulk ning kasvab nii kesk- kui kõrgema haridusega inimeste oskaal. 3. Haldusjaotus Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle, Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani, mida nimetab Hiina Taiwani provintsiks. Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiinal 1.järgu haldusüksustest veel 5 autonoomset piirkonda, millesse on koodunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. 3.1 Rahvastiku paiknemine
hauda kaasa katkiseid asju. 8. Kui suur oli Eesti rahvaarv 13. sajandi alguseks? 13. sajandi alguseks oli Eesti rahvaarv praegusest 10 korda väiksem. 9. Millised linnad olid eestlaste peamisteks kaubanduspartneriteks 13. sajandil? Pihkva, Sigtuna, Novgorod, 10. Milliseid kaupu veeti itta, milliseid läände? ITTA- veeti vilja LÄÄNDE- veeti karusnahku ja vaha 11. Milline oli üldtunnustatud vaheväärtus 13. sajandil? üldtunnustatud vaheväärtus oli Hõbe 12. Milline oli muinaseestlik halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 13. Leia kaardilt eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased, soomlased, karjalased, liivlased, latgalid. 14. Seleta mõisted: adramaa- selline põllumaa, mida hariti ühe adraga animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemet ja loodusnähtuste hingestatusesse. alepõllundus- metsa hävitati, et saada põlluharimiseks maad juurde ennustamine- maagiline toiming, püüti ettenäha tulevikku
Demokraatia-kõrgema riigivõimu kandja on rahvas, rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid, riigivõimu peab teostama vastavalt rahva tahtele. Parlamentarism-esindus- organi riigikogu valimised, mille liikmed valitakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel. õigusriik- Õigusriik tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. rahvusriik-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Seadusandja võtab vastu norme mis aitavad säilitada eest rahvusliku identiteeti. Sotsiaalriik-Riik kohustub tagama iniväärika äraelamise, hoolitsema igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas, reguleerima ...
· Enne venelaste saabumist jõudsid siia sakslaste abiväed. 21. september 1217 toimus Madisepäeva lahing. Langesid vanemad Lembitu ja Kaupo ja eestlased kaotasid (kaotus omas väga suurt tähtsust). 1219 sõtta sekkusid taanlased, eesotsas kuningas Valdemar II-ga. Vallutasid Rävala ja lasid Tallinna alla ehitada kivilinnuse. Eesmärgiks oli kehtestada Eestis Taani võim, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 1220 · Taanlased hõivasid Harju-, Viru- ja Järvamaa. · Sõjategevusse sekkusid ka rootslased, kes rajasid oma tugipunkti Lihulasse. Saarlastel õnnestus Lihula kiiresti vabastada ja rootslased olid sunnitud lahkuma. 1222 taanlased ehitasid Saaremaale kivilinnuse ja üritasid Saaremaad vallutada. Saarlased andsid vastulöögi kasutades taanlastelt üle võetud sõjatehnikat. Taanlased andsid alla jalinnus lõhuti.
.......................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS...........................
1) Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord (halduslik, privileegid) - Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleerit...
Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Haldusjaotus Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani, mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks. Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda , millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. Kliima Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas.
Karksi-Nuia Gümnaasium KARKSI VALD REFERAAT Koostaja: Erki Maling 8a kl Juhendaja Karin Valksaare Karksi-Nuia 2008 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Karksi valla kuna ma elan siin ja ma tahaks oma kodukoha kohta rohkem infot saada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ka see, et selle kohta on kerge informatsiooni hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 12 Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on kirjas Karksi linnus Viljandi komtuurkonna foogtkonnana, mil ta sai võrdlemisi suure maa-ala halduskeskuseks Saarde, Halliste, Paistu, Helme ja Ruhja piirkonnas. ...
Linnageograafia eksamivariandi küsimused ja vastused l RÜHM 1) Linna poliitiline määratlusPoliitiline linn: Linna poliitilis-halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Linna poliitilis- halduslikku definitsiooni reguleerivad kehtivad Eesti Vabariigi seadused. 2) Nimeta maailma 10 suurimat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai, Manila, New York, Säo Paulo, Mexico 3) F.Tönniesi idee: Ühiskonna evolutsioon varajasest maaelust modernse ühiskonnani. Gemeinschaft (pere,sõbrad, kuuluvustunne)on peamiselt maaelus. Gesellschaft (tööstus, tihedus, vaheldusväärtus). Linnu iseloomustab ratsionaalsus, kalkuleeritud ja kindlale eesmärgile pühendatud elu ning impersionaalsed inimeste vahelised suhted. Inimestevaheline läbikäimine...
EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsioonig...
2. Ristisõdijate poolel langes Kaupo. Lahing Tallinna all, taanlaste lipu legend Eesti muistne vabadusvõitlus Lahing Tallinna all, Valdemar II · 1219 sekkus ristisõtta Taani kuningas Valdemar II. · Tema kindlaks eesmärgiks oli Eesti saada. · Oli lahing Tallinna all -> taanlased võitsid -> Valdemar lasi ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada, organiseerida maa halduslik korraldus. · Maa alistamise väliseks märgiks oli ristimine -> Taani ja Saksa preestrite vahel mingi "võistlus" mis pidi määrama, kust hakkab kulgema Taani ja Riia kiriku valduste piir. · 1220a. Sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Eesti muistne vabadusvõitlus Rootsi · Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata Rootsi kuningas -> rajas 1220.aastal tugipunkti Lihula linnusesse -> ristis seal inimesi.
mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. See oli eestlaste jaoks vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi. 1219. Aastal sekkus ristisõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. See sõjaretk oli suurejooneline ja kindla eesmärgiga Eestis kanda kinnitada. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehaldur, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 1220. aasta sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata Rootsi kuningas, kes rajas 1220. aastal Lihula linnuse alla ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Kuninga lahkumise järel saabus saarlaste malev ja lõi Rootsi väe puruks. 1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Eestlased, aga ehitasid 17 kiviheitemasinat ja kihutasid taani väed Saaremaalt
Sel juhtumil on rakendajal rohkem otsustamisvõimu. Sellest lähtudest käitudes võib kogu tõlgendamis-ja lüngaproblemaatika võõraks jääda. · Ressursinormid- nii nimetatakse eelarve kohta tehtud otsused, mis annavad ametnikele või sektorile majanduslikke võimalusi, täpsustamata nende rakendamisjuhendeid. Nende praktikasse rakendamine ei vaja juriidilist otsust. Ressursside hindamine iseendast on normaalne halduslik otsustamine 5. Millised on üldised õiguse põhimõtted ja kuidas on neid sisustatud Riigikohtu praktikas (näited)? Vt www.nc.ee lahendid, märksõnastik, põhiseaduslikkuse järelevalve asjad, õiguse üldpõhimõtted http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,4,9364 6. Selgitage õiguspõhimõtete ja normide kehtivuse probleeme (vormiline kehtivus, kehtivus kui efektiivsus ja normi tunnustamine). Üldised õiguspõhimõtted: 1
7)Juulis väljaastumine Saaremaale, vallutati Pöide linnus. 8)Ülestõusu mahasurumisel suur roll Saksa ordul. Lüüasaamise 1)ÜLestõus ei haaranud kõiki maakondi. põhjused 2)Abi jäi hiljaks. 3)Vanemate tapmine Paides tekitas segadust. 4)Eestlastel ei jätkunud sõjalist jõudu. Tagajärjed 1)Muutus Eesti ala halduslik jaotus. (Vaata aasta 1346) 2)Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik.Prestiiz siinsete sakslaste hulgas kasvas tohutult. 3)Sakslased tundsid end kindlalt, hakkasid rohkem mõisu rajama. Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister? Liivi ordumeistril oli endal piisab kaitse ja sõjavägi olemas. Mis on linnaõigus? Linnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib linnaelu. Millise linnaõiguse Eesti linnad said
I EESTI AJALUGU EESTI ESIAJA LÕPUL Esiaja lõpu ja keskaja alguse allikad arheoloogilised leiud rahvaluule, milles sisaldub vanu pärimusi Läti Henriku kroonika Halduslik korraldus Esiajal jagunes Eesti ala muinasmaakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Elatusalad Maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades maa, mida hariti ühe adraga. Karjakasvatus. Kasvatati hobuseid, veiseid, kitsi, sigu ja lambaid. Metsmesindus. Küttimine ja kalapüük. Hiljem: käsitöö ja kaubandus. Varanduslik ja õiguslik seisund Vabad inimesed olid Eestis õiguslikult ja varanduslikult enam-vähem võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel. Ka tehti koos suuremaid töid. Hiljem kaasnes eraomanduse kasvuga varanduslik ebavõrdsus. Mõned rikastusid sõjakäikude ja kaubanduse teel, tuues sõjavange ka sulasteks. Rikkamateks said külade ja kihelkondade vanemad arukamad ja m...
· Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine · Püüti ümber asuda Läände · Talupoja koormiste kasv · Talupoegi värvati sõjaväkke (u 15 000) · Talurahvarahutused · Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel · Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk · Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem · Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid · Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon)
Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 330 044 500, kellest enamik on hiinlased. Rahvastikutihedus ca 138 inimest/ km². Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim (9 596 960 km²) ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja- Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle ning oma 23. provintsiks peab Taiwani provintsi, mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks. Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina esimese järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda, millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. Põhilisteks tootmisharudeks on tööstus, põllumajandus ja energeetika. Tööstus ja ehitus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele ning tekkis 19. Sajandil. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki, mille piirid kattuvad üldjoontes rahvuse asuala piiridega, kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele.
mõttes. Võimude lahusus võimude lahususe printsiibi traditsiooniline jaotus on vimude komikjaotus: seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Avaliku halduse funktsioonid Haldust võib liigitada funktsionaalselt. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga, liigitub: üld ja eri. Abistavate funktsioonidele ei ole halduslik mõjutamine otseselt iseloomulik, nende sisuks on üld- ja erifunktsioonide terostamiseks vajalike tingimuste loomine. Üldfunktsioonid on: 1) prognoosimine ja planeerimine; 2) täitmine; 3) kontroll. Avaliku halduse seotus seadusega Haldus on seadusele allutatud tegevus, ta peab toimuma seaduste alusel ja nende täitmiseks. Selles väljendubki halduse legaalsus. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn. diskretsionaarsest ehk suvahaldusest, põhiliselt puudutab see faktilist ehk
4.mail kohtumine Paides, kuningate tapmine Juulis väljaastumine Saaremaal, vallutati Pöide linnus Ülestõusu mahasurumisel suur roll Saksa ordul Ülestõusu lüüasaamise põhjused Ülestõus ei haaranud kõiki maakondi Loodetud abi Rootsist jäi hiljaks Eestlaste vanemate tapmine Paides tekitas suure segaduse Eestlastel ei jätkunud sõjalist jõudu, ülestõusnute vastu toodi Saksa ordu väed Ülestõusu lüüasaamise tagajärjed Muutus Eesti ala halduslik jaotus 1346.a. müüs Taani oma valdused Eestimaal Saksa ordule; Saksa ordu kõrgmeister andis need alad 1347. a. valitseda Liivi ordule. Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik Eesti alal ja ordumeistrist tugevaim maahärra Eesti alal; Liivi ordu prestiiz siinsete sakslaste hulgas kasvas tunduvalt Sakslased tundsid end kindlamalt, hakkasid üha rohkem mõisaid rajama ja talupoegade koormisi suurendama, eelkõige teoorjust Ülestõusu lüüasaamise tagajärjed
Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju. Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda, millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. Hiina elanikest on 92% hiinlased ehk hanid. Hiinas on leiutatud paljud tänapäeval vajalikud asjad, näiteks kell, kompass, paber, hambahari, trükitehnika, purilennuk. HIINA KÖÖK
Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju. Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda, millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. Hiina elanikest on 92% hiinlased ehk hanid. Hiinas on leiutatud paljud tänapäeval vajalikud asjad, näiteks kell, kompass, paber, hambahari, trükitehnika, purilennuk. Hiina rahvusköögiks on Hiina köök.
12 suudaks kindlasti hoolitseda selle eest, et seadusandlustegevus ei oleks tema tööle tõkkeks ees ega seisaks vastuoksuses tema isiklikkude taotlustega. Nüüd oli ainult Riigivanem selleks, kes riigihalduse saatuse määras ning murranguid ja uusi suunitlusi otsustas. Presidentaalsüsteemi põhimõtte kohaselt tema käes on riigiterviku halduslik ülemjuhtimine, keskhalduse üldprogrammi määramine ja selle tegevussuuna andmine. Põhiseaduse muutmise seadus kõrvaldas ühtlasi parlamentarismi, asendades teda erilaadse dualismiga. Põhiseaduse muutmise seadus hakkas kehtima 1934. a. 24. jaanuari esimesel tunnil. Samal tunnil Eesti vabariik astus uude põhiseaduslikku korda. 13 Kokkuvõte
● Talupojad rüüstasid mõisaid ja röövisid vara (kasutasid ära sõjalärmi) ● Pardiajajad- vene rüüstesalklased, kes rüüsatasid Eesti alasid süstemaatiliselt ● Peninukid - koera pea ja inimese kehaga koletised, kes sõdade ajal tulevad maailma äärest inimesi püüdma ja murdma (vene sõduritel olid Liivi sõjas koerakoonutaolised kiivrid ja koerapealuu ametitunnusena) Eesti vene võimu all XVIII saj. Võimukorraldus. ● Halduslik jaotus ei muutunud: ○ Eestimaa kubermang ○ Liivimaa kubermang ● Kubermangu juhtis kindralkuberner ● Balti erikord ○ Kujunes, sest Venemaal oli vaja kohalike baltisakslaste toetus ja pidi täitma neile põhjasõja ajal antud lubaduse. ○ Privileegid baltisakslastele: ■ Restitutsioon - riigistatud mõisad tagastati omanikele tasuta (mõisnik ei pidanud enam renti maksma)
Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus. Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju. Haldusjaotus Lähemalt vaata artiklist Hiina haldusjaotus Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi () üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani (), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis Taiwani staatus). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda (), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust () suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda ------------------
1987 1993 1998 E 2003 Joonis.1.3. Logistiliste kulude areng 1.10. Muud logistikatöö tähtsust rõhutavad faktorid Aeg Logistikat mõjutavad ka mitmed muud erinevad tegurid. Üks tähtsamaid tegureid on aeg, eriti läbimisaeg. Näiteks räägitakse läbimisajast allhankijalt tootjale, tellimuse täitmise ajast tootmises või tarneajast kliendile. Läbimisajas sisalduvad alati halduslik osa ehk halduslik läbimisaeg ja füüsiline osa ehk füüsiline läbimisaeg. Läbimisajad on seotud enamasti laoseisude ja laoväärtustega. Pikad läbimisajad vajavad alati suuremaid laoseisusid kui lühikesed läbimisajad. Kui läbimisaega õnnestub lühendada, vähenevad selle tulemusena üldjuhul laojäägid automaatselt. Lühem läbimisaeg lisab ka paindlikkust, kuna see annab tuleviku suhtes suurema tegevusvabaduse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
