Araabia ja Muhamedi kultuur Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale: · Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet · Palvetada tuleb 5 korda päevas · Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul · Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane A...
ETTEÜTLUS NUMBER 6 1) Zooloogia on bioloogia haru, mis uurib loomi. Zooloogia harud on entomoloogia, malakoloogia, ihtüoloogia, ornitoloogia, terioloogia jt. 2) Kui bors on värvitu, võib sellele lisada eraldi valmistatud peedileent. 3) Vahetult enne sööki pannakse borsi kuumutatud liha, sinki või suitsurinda, hapukoort ning maitserohelist. 4) Eesti on suveräänne riik. 5) Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim. 6) Kui oleme raha ära pannud seifi, võime minna golfi mängima. 7) Ema ütles mulle, et ma pean minema poodi. Ta lisas veel, et ma ei kulutaks raha tähtsusetutele asjadele. 8) Isa, keda ma nägin viimat lapsepõlves, tuli mulle külla ja tahtis minuga reisile minna. Ta ütles: "Poiss, tule siia. Mis sa arvad,"värisedes võttis ta ema pildi taskust välja,"kui läheks õige puhkama ja otsime ema ka üles?" 11) Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. 12) Mulle meeldib Eesti ...
Ortograafia Suur ja väike algustäht Pärisnimetuletised: 1. Väikese algustähega 2. Ilma ülakomata Sagedasemad liited on lik, lane, lus, ism , ist Koidula koidulalik ludiakoidulik Vilde vildelik Hollywood hollywoodilik Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjut...
1. Adapter Nn. vahelüli, mis aitab kokku viia kaks seadet oma vahel 2. Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. 3. Arvutigraafika kaks põhiliiki rastergraafika ja vektorgraafika 4. Audio kõige lihtsam selgitus oleks ilmselt heli. 5. Avi on tavaliselt filmi formaat. DivX filmi formaat 6. Bitt informatsiooni põhiühik. Väärtus on harilikult 1 ja 0. 7. Brauser- lihtsamalt õeldes veebibrauser 8. CD-lugeja seade, mis vastavalt loeb CD pealt andmeid 9. Desktop on töölaud, mis kuvatakse siis kui teisi aknaid lahti ei ole 10. DHCP - Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll 11. Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon mis vastab arvuti aadressile internetis 12. Draiver See on olemas kõikidel seadmetel. Ta viib kokku seadme operatsioonisüsteemiga. 13. e- mail on elektrooniline kiri, mis saab saata üle interneti 14. Emaplaat sellest saab kõi...
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Ortograafia nimed 1. ,,Alladini ja tulevalitseja" kostüümidesse panevad nende loojad oma hinge.- Elu24 (etenduste nimed kirjutatakse jutumärkides, esisuurtähega). 2. Kalle Sepp vaimustas sadu tuhandeid televaatajaid saate ,, Su nägu kõlab tuttavalt" võiduga pühapäeval Saku Suurhallis.- Eesti Ekspress (ürituste nimed kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega). 3. Kelly Sildaru domineeris Dew Touri hüppevõistlust ning läheb vastu kindla liidrina.- Delfi (nimi kirjutatakse läbiva suurtähega). 4. Eesti sai jalgpalli U17 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldusõiguse.- Delfi (üritusi kirjutatakse väikesealgustähega). 5. Kütusehinna järsk tõus tabas Balti pealinnadest vaid Tallinna.- Postimees (kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega). 6. Hooaja viimane ,,Nädalalõpp kanal 2ga" toob vaatajateni avameelse intervjuu lapseootel Mailis Repsiga.- Delfi (saated kirjutatakse ...
Ortograafia töö 1. Kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ja tükeldati eraldi ruumiks. (raekoda.tallinn.ee) 2. Seintele telliti telliti piibliainelised lünettmaalid, mille autoriks oli Johann Aken. (raekoda.tallinn.ee) 3. Lugege ja rääkige ma tehtud teema all mis arvate, mida ootate? (http://www.diabetes.ee/foorum/postitus/24737/artiklid) 4. Kõik sellised keelud ja juhtumid on väga erinevad, sõltuvad antud isiksust. (http://www.diabetes.ee/foorum/postitus/24737/artiklid) 5. 28.09.2016 allkirjastati Täistera mõiste kasutamise Hea tava leping, mis määratleb täisteri standardi ja sõnastab, millist toodet võib nimetada täisteratooteks. (http://www.eestipagar.ee/uudised) 6. Pariisi kesklinnas toimus 13.11 õhtul mitu koordineeritud jõhkrat rünnakut, milles pealtnägijate sõnul džihadistlikke sõnumeid hüüdnud kurjategijad tapsid kokku üle 150 inimese. Rünnakutest ohvriterohkeim toimus Bataclani kontserdimaj...
Kodutöö 1. Parlament lükkas tagasi ajakirjanike päringu 2011.-2015. aasta reisikulude kohta. Osaliselt seetõttu, et need andmed on kirjas pea 900 000 paberokumendil, mida hoitakse kartoteekides, mis kõrguvad „maast laeni“. – Õhtuleht (Vigane) Parlament lükkas tagasi ajakirjanike päringu 2011.-2015. aasta reisikulude kohta. Osaliselt seetõttu, et need andmed on kirjas pea 900 000 paberdokumendil, mida hoitakse kartoteekides, mis kõrguvad „maast laeni“. – Õhtuleht (Parandatud) 2. Hoolimata sellest, et Ulvil polnud saatesse tulles ülemisi hambaid, oli ta end stessisöömisega 150 kiloseks kasvatanud ja liikuda suutis ta vaid autoga. – Delfi (Vigane) Hoolimata sellest, et Ulvil polnud saatesse tulles ülemisi hambaid, oli ta end stressisöömisega 150 kiloseks kasvatanud ja liikuda suutis ta vaid autoga. – Delfi (Parandatud) 3. "Me ei tohi kõrvale hoiduda vastutusest järgmise põlvkonna heaolu üle muretsemise ees," kirjutas ta, lisades veel: ...
teine (kohanimeline täiend on väikese tähega) tähendab eestlaste loodud muusikat. Kas kirjutada Tori hobune või tori hobune, Saksa lambakoer või saksa lambakoer, Šoti terjer või šoti terjer, Herefordi veis või herefordi veis, Euroopa piison või euroopa piison? – Zooloogias ja loomakasvatuses on tavaks kirjutada loomanimetustes ja loomatõunimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 27–28.) Aga miks on ainuõige Prževalski hobune? – Isikunimed (Prževalski) on loomatõugude nimetustes alati suure tähega. Loomakasvatuses on tava kirjutada tõunimetuste kohanimeline täiend väikese algustähega ja mugandatud kujul, nt jorkširi siga, hämpširi lammas, šetlandi poni, uelsi poni, jorkširi terjer. Üldkeeles võib kirjutada suure algustähega ja mugandamata kujul: Yorkshire'i siga,
Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü Võõrtähed: c, q, x, y, w Võõrsõnatähed: f, s, z, z võõrtäht: Nicole võõrsõnatäht: Felix Ortograafia põhimõtted: *foneetiline õigekirja vastavus hääldusele *traditsiooni põhimõte tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele *morfoloogiline vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt *semantiline rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees) Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumen...
1. Lplik otsus veti vastu htul. 2. Hommikul sin pannkooke kirsimoosiga. 3. Salkkond tallinlasi ja tartlasi puhkas Prnus. 4. Keskkool tellis uusi pinke. 5. Ottki korjas aias tikreid. 6. Kaupluses oli seitset sorti sukavardaid. 7. Kokkki pakkus jahtunud kukleid ja morssi. 8. Septemris algas madalrhkkond. 9. Kristalsed lumehelbed langesid maha. 10. Vrske rim pandi kaussi. 11. Koplis kasvas palju sirgeid kaski ja mitu leppagi. 12. Marssal jlgis sdurite katsumusi. 13. Anni nuttki vaibus, kui kostus ukse kolksatus. 14. Merekaldal oli nha lambaid. 15. Otsustasime minna viimasele seansile. 16. Kalla endale ka kirsimorssi. 17. Tutvusin eelnevalt rahakursiga. 18. Varsad jooksid koplis. 19. Kirsti purssis natuke inglise keelt. 20. Rahalised ressursid hakkasid lppema. 21. Tuhkki oli pliidi alt vetud. 22. Julupakki oli lisatud pallgi. 23. Avansski oli tlistele vlja makstud. 24. Salatile lisati kurkki. 25. Panngi oli laualt maha kukkunud. 26. Selle t...
20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Rautselt juhtub minuga midagi halvasti. (Sotsiaalmeedia, raudselt) 2. Mandarinid on odavad ainult meil. (Reklaam, mandariinid) 3. Viimase kümmnendiku jooksul pole minuga midagi head juhtunud. (Sotsiaalmeedia, kümnendik) 4. Miks presitent ei tahtnud kolida lossi? (Elu24, president) 5. Apelsiini kasvatuse omanik tahab loobuda oma varast. (Postimees, apelsinid) 6. Kas saade mulle sõnumi saata homme? (Sotsiaalmeedia, saate) 7. Politsei ülemust huvitas see, kus täpselt leidis aset intsitent (Elu24, intsident) 8. Õpetaja, mul on kodunetöö tegematta. (noortehääl, tegemata) 9. Tead sa seda geisrit? (Sotsiaalmeedia, Keiser) 10. Ta on nii koletaks muutunud. (sotsiaalmeedia, koledaks) 11. Kõik on nii mõtettu (Sotsiaalmeedia, mõttetu) 12. Ma küsisin isalt, et kas me võime sõbraga kodu poole...
20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Ou, seda, et 30 oktoober saade mulle külla tulla (Sotsiaalmeedia, saate) 2. Kas keegi saab aidata mind kodutööga mul see tegematta. (Sotsiaalmeedia, tegemata) 3. Mõned inimesed ei oska kohe ültse süüa teha (Sotsiaalmeedia,üldse) 4. Elu on täitsa mõtettu (Sotsiaalmeedia, mõttetu) 5. Kas keegi teab kust küüni saab teha (Sotsiaalmeedia, küüsi) 6. Võimuesindajaid huvitas see, kus täpselt leidis aset intsitent (Elu24, intsident) 7. Vanamehele ei maitsenud pakutud kohvi sellepeale oli ta.. (Elu24, kohv) 8. Odavad mandarinid otse rimist (Reklaam, mandariinid) 9. Apelsiini saak oli see aasta väga kesine (Postimees, apelsinid) 10. Õpilane küsis õpetajalt ,et kas ta võib kodu poole sammuda (delfi, koju) 11. Rautselt paneb õpetaja mulle kahe (Sotsiaalmeedia, raudselt) 12. Kas sina oled juba kindlustunud o...
EESTI ORTOGRAAFIA PÕHIPRINTSIIBID 1. Foneetiline printsiip (kingad, pink, kang) 2. Morfoloogiline printsiip (kärbsed, jõudsin, jalgsi; teekäija, käia) 3. Traditsiooniprintsiip (suur ja väike algustäht, osa kirjavahemärke, kaashäälikuühend, täishäälikuühend, h sõna alguses, g, b, d sõna alguses, kellassepp, kullassepp) 4. Semantiline printsiip härja silm - härjasilm varsa kabi varsakabi suur tükk suurtükk väike mees - väikemees sama saame saama kali kallis kallid urin vurrid vurre kamin kammid kamme kana kannud kanne kava kavva maja (majja) asi kassid kasse ehe tsehhid tsehhe lugu...
Ortograafia ja hääldus Reegel Näide Milles eksitakse 1. Pärast diftongi kirjutatakse k, Seifi Kirjutatakse häälduse järgi seiffi ja p, t ja f ühekordselt Kõiki kõikki, sest ei teata reeglit. Diftongis peab olema kõrvuti kaks või enam erinevat täishäälikut 2. Kaashäälikuühendis Kaslane Kirjutatakse valesti kuulmise järgi, kirjutatakse kõik tähed Kristalne näiteks kaslane. Tuleb määrata välde ühekordselt Trepjas 3. Kui liide algab sama tähega, Keskkond Kirjutatakse valesti, kuna näiteks millega lõpeb sõna, siis ei Õhkkond sõnades keskkond...
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e ...
Etteütlus 1. Eesti Energia on palju enamat kui lihtsalt elektrimüüa. 2. Ajalehes Eesti Ekspress kirjutas Siim Nestor, et maailma kõige rikkam räppa on Dr.Dre. 3. Neljapäeva hommikul ärkasin ma bulvari baraki balkonil ja mind valdas totaalne paanika. 4. Enne kui otsustasin, millist draamažanrit eelistada, sõin ma maitsvat borši. 5. Mõttlikul noorel oli oma pasliku käitumise pärast piinlik ning ta otsustas vaadata telesaadet „Su nägu kõlab tuttavalt“. 6. Keegi heitis granaadi garaaži juures olevale pataljonile ja seejärel jooksis perroonile. 7. Tallinnas Rannavärava mäel Estonia mälestusmärgi juures algas täna keskpäeval hukkunute mälestusteenistus. 8. Tõnis Mägi meenutas „Aktuaalses kaameras“, et 1967. aastal Armeenias sõjaväes olles kuulis ta esimest korda Jaak Joala laule „Viltkübar“ ja „Lady Madonna“ ning teda jahmatas, kuivõrd need erinesid varasemast kergemuusikast. 9. “Ega teil...
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne) nt Tartu linn, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik 2) Asutused, ettevõtted v.a liigisõna (muuseum, tehas jne) nt Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert 3) Riigid nt Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad nt Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan 5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailma...
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA (V.-L. Kingisepa materjali põhjal) Harjutus 1. Kirjutage sõna alguses g, b, d või k, p, t. pruun barett, grillitud karbonaad, batuudihüpe, diktofon, rullbiskviit, moodne disain, kindel garantii, avar palkon, endine parun, lillebukett, pikk karantiin, ohtlikult balansseerima, topelttöö, riiklik dotatsioon, suur gabariit, aedviljapüree, magus bubert, dopingukontroll, lagunenud barakk, maksapasteet, hele parkettpõrand, duubelkassett, ostis glütseriini, ministeeriumi bülletäänis, büdzett on tasakaalus, eksport ja import, brutaalne käitumine, kohutav draakon, vaimukas paroodia, siniste kaantega brosüür, pilet on broneeritud, grimeerija, geenius, dividend ja boonus, buliimiahaigus, äge diskussioon, dialektika, dispetser, haige on koomas, briti poissmehed Tallinnas, pidzaama, defitsiit, baromeeter, kraadiklaas, positiivne tulemus, orgaaniline keemia, raske aidsihaige, kulunu...
1 Iseseisev töö sõnaraamatutega Laual on kasutada 5 erinevat sõnaraamatut. Täida ülesandeid erinevaid sõnaraamatuid kasutades ja kombineerides. Harjutus 1 Leia võimalikult palju sünonüüme. Natukene Magus Isamees Tahtma Õppima Harjutus 2 Leia vastandsõna, kirjuta võõrsõnade järele tähendus ja moodusta näitelause(d) vastandsõnadega. Vajadusel kasuta mitut sõnaraamatut. NB! Ära kasuta sõnaraamatus toodud näitelauseid! Sõna - tähendus Vastandsõna tähendus Näitelause(d) Delikaatne - Sünkroonne - Obligatoorsus - Filantroop- Dünaamika - Aktiveeruma - Sifreerima - Optimist - Matriarhaat - Kvantiteet - Harjutus 3 Tõlgi tekst igapäevakeelde, st väldi võõrsõnu, asenda kõik võõrsõnad omasõndega. 1. Gümnaasiumi pedogoogid paneerisid kotlette ning demonteerisid modernse ridiküli. __________________________________________________...
Algustäheortograafia Reegel: Nimi võib koosneda mitmest osast ja need kirjutatakse suure algustähega. 1. Näitlejatar Mari-liis Lill tunnistab, et tal pole isiklikku kogemust, et lapse pärast töö kaotaks, küll aga on ta seda kõrvalt näinud. Õige: Mari-Liis Allikas: Delfi 11/2017 2. Slaavi aladel mainiti kama aastal 1555, kui Venemaad valitses tsaar Ivan julm. Õige: Ivan Julm Allikas: Maaelu 10/16 Reegel: Nime juurde võivad kuuluda au- ja ametinimetused, need kirjutatakse väikse algustähega. 1. Pilt vihastas kohalikke niivõrd, et Piiskop Kyrillos keelas seal kõik välismaalaste pulmad. Õige: piiskop Kyrillos Allikas: Elu24 10/17 2. Ka autoportreedest on kõige toredam lehvivate juustega Don Quijotet meen...
isa, kes tundis suuresti huvi maarahva heaolu vastu. Algteadmised koolihariduses sai ta arvatavasti kodust. Noormehe koolitee algas Tallinnas, Baltimaade ainukeses gümnaasiumis, kus ta valmistus ette Saksamaal ülikooli astumisks. Ülikoolis õppis Forselius õigusteadust. Sellel ajal sai Forselius aru, et Baltimaade rahvaharidus on Lääne-Euroopast palju maha jäänud. Koju tagasi tulles proovis ta lapsi häälikumeetodil lugema õpetada. Selgus aga, et käibelolevad raamatud ja ortograafia ei sobinud uue meetodi rakendmiseks koolitöös. Forselius asus tegelema keeleuuendamisga. Tema sihiks sai ortograafia parandamine ja uue aabitsa väljaandmine. Forselius oli veendumusel, et rahvale pidi õpetatama lugemist, katekismust, laulmist, edasijõudnutele ka kirjutamist ja arvutamist. Rahvakoolidele tuli muretseda ka lauluraamatud. Forselius, otsutanud rahvast õpetada, rajas Rootsi kuningavõimu toetusel Tartu lähedale
Oma normaalolekus on sõnad üksteisest lahku kirjutatud. Kokkukirjutisi on kahesuguseid- liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Liitsõna osad kirjutatakse alati kokku, ükskõik mis vormis või ümbruses nad ka ei esineks, nt raudtee ,sünnipäev, pealkiri, umbusaldama. Muude kokkukirjutiste osad on kokku kirjutatud ainult vaid siis, kui tegusõna on kesksõna vormis ja lauses eestäiendisks , nt lahtivõetav kapp, asetleidnud õnnetus. Ortograafia seisukohalt ei ole see vahetegemine siiski oluline, sest ortograafia ülesandeks on kirjeldada igasuguse kokkukirjutuse tingimusi. Liitsõnade ehitust ja tüüpe käsitleva raamatu sõnamoodustuse osa. Kahe või rohkema grammatilises seoses oleva sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjust. Eesti keeles arvestatakse sõnade kokku- või lahkukirjutamisel järgmisi põhimõtteid: 1)Sematiline ehk tähenduspõhimõte- kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet
põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu Veski * süsteemsus ja reeglipärasus * tuleks vähe laenata * mahukas üldkeele sõnarikastus *keelerikastamisel tuleks kasutada oma keele ainet * väga palju terminoloogiat *üle 200 sõna Vana kirjaviis * 18.saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). Uus kirjaviis * 19.saj III veerandil võitnud eesti õigekirjatava, mille eeskujuks oli soome ortograafia. See on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Beitärge panus kirjakeelde * lisas uut teavet eesti keele uurimisse * levitas arusaama: tuleb lähtuda
ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA
Omadussõnaliitd -ne liivane -lik mehelik -kas taibukas -tu taibutu -jas usjas -mine seesmine -ik metsik -lane haiglane -ldane vanaldane -ur pahur -ke(ne) nooruke noorukene Ortograafia: I lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self...
Keele püsimajäämine Maailmas on tuhandeid erinevaid keeli, kuid väljasuremisohust pole ükski neist kaitstud. Enda emakeele püsimajäämisele saame ainult me ise kaasa aidata. Üheks suurimaks keeleprobleemiks on korrektne ortograafia, millele ei panda enam piisavalt rõhku nagu varasemalt. Igapäevases kõnes kasutatakse üha rohkem ja rohkem võõrkeelest tulenevaid laensõnu ning noorte grupeeringutel on enda slängid. Internetis ja telefoni teel suheldes tulevad käiku sõna lühendid või kombinatsioonid, millest vanem generatsioon ei pruugi aru saada. Just needsamad slängid ja laensõnad hakkavad mõjutama ka igapäevast kirjapilti. Kui on vaja kirjutada ametlike kirju, ei saa enam isegi aru, kuidas need
Tsitaatsõnad Praktiline eesti keel I 10. klassi eesti keel Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Tsitaatsõnu on sobiv kasutada siis, kui emakeeles vastav sõna/väljend puudub või stiilivõttena. Valik üldtuntud tsitaatkeelendeid: exclusive (ld) -(viimane) välja arvatud inclusive (ld) - (viimane) kaasa arvatud in corpore (ld) - terves koosseisus de iure (ld) - õiguslikult deus ex machina (ld) - jumal masinast (olukorra lahendamine kunstliku abimehe toel) all right (ingl) [ool rait] - hüva, hea k...
inimest. Semi keelte tähestikele (välja arvatud Etioopia semi keeled, manda keel ja malta keel) on ühine see, et seal on eraldi tähed ainult kaashäälikute jaoks. Täishäälikuid märgitakse üksnes kaudselt (kaashäälikumärkide abil) või enamasti fakultatiivsete diakriitikute abil. Paljudes semi keeltes kirjutatakse paremalt vasakule. Egiptuse keeled kirjutati kreeka tähestiku tähtedega ning see on ühtlasi ainus egiptuse keele arengujärk, kus ortograafia annab hääldusest selge pildi. Et väljendada egiptuse keelele omaseid häälikuid, lisati kreeka kirjatähtedele kuus demootilist kirjast pärit tähte. Ka egiptuse keeltes ei mängita otseselt sõnasiseseid täishäälikuid. Kuna neid keelikõnelevad inimesed elavad üksteisele lähedal on näha sarnasusi ja mõjutusi.
Täheortugraafia G,B,D, K, P,T Sõna algul Disain, galaktika, broiler Nõrga b-ga blokk on liit Pluus- riietus, bluus muusika stiil Bool-külm jook Pool väike niidi rull Botas- spordijalats Potas- tuha sool karbinaat Balsameerima Bankett Barrikaad bistroo blankett bluffima boikott brikett brünett doos toos duss tuss daatum defilee defekt deklaratsioon dektektiiv diftong distsipliin duett galerii garantii generatsioon grandioosne grillima helitud häälikud on :(b,p,d,t,g,k,s,h,f,z ) 1) Liitsõnades:varbsein, umbkaudu,raudtee, kuldsõrmus,algkool 2) Liidete ees:leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi 3) Sama sõna muutevormides: õudsed,õudselt 4) Võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne,sünekdohh, vodka, röntgen, gangster. Kui rõhk on sõna lõpus siis kirjutatakse kaks tähte Kui rõhk on sõna alguses siis kirjutata...
ÕIGEKIRJA KORDAMINE: 9. KLASSI EESTI KEELE TÖÖ NR 1 (häälikuõigekiri, poolitamine) Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu Erelt) Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad,...
Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik (konventsioon) morfonoloogia ENERGEETILINE TASAND Morfeem morfoloogia (Silp) Sõna (grammatika osa) Kõnetakt, foneetiline sõna OPERATIIVMÄLU TASAND Lihtlause, fraas süntaks, semantika Foneetiline fraas Liitlause (grammatika osa), leksikol Foneetiline lause
Aberis- Adekvaatne-Sisult kattev Afekt-tundepurse Afiss-kuulutus Anneksioon-teise riigi v selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge Anakronism-vääraegsus Apologeet-isiku vm kaitsja Atentaat-tapmiskatse v tapmine Assamblee-üldkoosolek Avantüür-tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Banaalne-labane, maotu, äraleierdatud, lame Bakalaureus-(akadeemiline kraad); keskkooli lõpetanu Prantsusmaal Blamaaz-häbi(asi), teotus, naeruvääristus Bravuurne-hoogne, uljas, hooplev. Brosüür-köitmata v kerges köites väiketrükis Garderoob-riidehoid Garanteerima-tagama Generatsioon-põlvkond, sugupõlv Genereerima-tekitama, esile kutsuma. Distsipliin-kindlaksmääratud kord; korrale allumine Degenerant-mandunu Dekadents-langus, allakäik, mandumine Desarmeerima-relvastust ja relvajõude vähendama; relvitustama Drastiline-tugevasti mõjuv, rabav Dotatsioon-pealemakse, riigi toetus ettevõttele v asutusele Duplikaat-dokumendi teine eks...
II perioodi lõpetab 1686 ,,Wastne Testament" - mõeldud eestlastele lugemiseks, läbinisti eesti k: näha püüdlust rahvakeelsuse poole (võõrtähed jäeti välja, nimesid püüti eestipärastada, sõnavara lihtsustada). 3) 1686-1739 - Täieliku piibli väljaandmise ja kirjaviisi lihtsustamise katsed. Jätkusid Stahli autoriteedile toetuvate Eestimaa vaimulike ja uuendusmeelsema Liivi vaimulikkonna vahelised keelevaidlused. Võeti kasutusele lugemaõppimiseks sobilikum ortograafia, mille töötas välja Forselius ja fikseeris Hornung 1693 ilmunud tallinna k grammatikas. Sel perioodil viljeldi palju juhuluulet üle Eesti. Ilmus ka eestikeelne tallinakeelne Uus Testament. Perioodi lõpetab täispiibli ilmumine 1739. 4) 17391857 - Lisandus tekste eri ainealadelt. Uusi kirjakeele kasutajaid tuli juurde ka eestlaste hulgast kaasa aitasid vennastekoguduse liikumine, pärisorjuse kaotamine, edenev rahvaharidus. Vaimulike teoste kõrval ka ilmalik või
Seega järgitakse üldpõhimõtet, mille on 1935.aastal kirja pannud Elmar Muuk: inglispärased võõrsõnad kirjutatakse eesti õigekirjutuse reeglite kohaselt ligikaudu nii, nagu neid inglise keeles ääldatakse. (Leemets 2002:44) Laenude kirjapilt võib põhineda lähtekeelendi hääldusel ja osalt ka kirjapildil. Lõpuks võib kirjapilt kujuneda ka vahenduskeele mõjul. Horvaadi lingvist Rudolf Filipovi on eri keelte anglitsismide ortograafias eristanud neli varianti: 1) Laenu ortograafia põhineb lähtekeelendi hääldusel (eesti keeles seega bagi, fänn) 2) Laen järgib muutmatul kujul lähtekeelendi ortograafiat (server, grunge) 3) Laenu ortograafia põhineb osalt lähtekeelendi hääldusel ja osalt, kirjapildil (faks < fax, häppening < happening, eesti sõna hääldatakse üldjuhul teises vältes) 4) Laenu ortograafia kujuneb vahenduskeelte mõjul (kreeker < vn, lükra < sm) (Leemets 2003)
Interpunktsioon Nöpsik knopka Taies kunstiteos kirjavahemärgistus Ohjama juhtima Tarima vedama Isak üksik, erak Olme igapäevane Tarnima hankima Jõnk rumal Olve olukirjeldus Team meeskond Kaarel rabamurakas Olve olukirjeldus Teave informatsioon Kaasama kaasa tõmbama Ortograafia õigekiri Teip kleeplint Kaema vaatama Otsak otsmine Teraapia ravi Kahu öökülm Palang - põlemine Tiidsalt jõudsalt Kainik 7-11 aastane laps Pale nägu Tour reis Palukas pohl Triller põnevik Turiaad võistlus Tõik fakt Tähik kviitung Täksima komposteerima Täksima taguma Türp kombinesoon
need olid kasutusel veel mitmeid kümneid aastaid peale autori surma. Suri 14. aprillil 1850 ning on maetud Tartu Jaani kalmistule Faehlmann ja eesti keel 1838. aastal asutas F. R. Faehlmann koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi ning oli aastatel 18431850 selle esimees ÕES-i liikme ja ülikooli eesti keele lektorina tegeles eesti keele uurimisega, käsitles astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist, tegi ettepanekuid eesti keele ortograafia uuendamiseks Oma keelealaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Eesti keele luulevõimelisust katsetades kirjutas kümmekond luuletust antiiksetes värsimõõtudes (tuntumad epigramm ,,Üks mõnnigi teine" ja dialoogiline luuletus ,,Piibo jut" Looming Faehlmanni sulest on ilmunud kaks arstiteaduslikku uurimust: doktoriväitekiri südamepõletikest ,,Observationes inflammationum
on“ - 1821–1823, 1825 Masingu Marahwa Nädala-Leht - 1857 Tänapäeval tuntud „kilplased“ - 1913 „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest“ - 1924 „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 7. Võrdle vähemalt viie lausega vana ja uut kirjaviisi. Uues lühike häälik ühe, pikk kahe tähega. Vana eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviis. Uue eeskujuks oli soome ortograafia. Uus on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Mõlemad oma eellastest süsteemsemad ja lihtsamad. 8. Kes eesti keele arendajatest on Sinu arvates kõige suuremat tänu väärt? Põhjenda oma valikut paari lausega, tuues näiteid selle inimese teenetest/tegudest. Hermann…. 9. Iseloomusta 4–5 lausega tänapäeva eesti kirjakeelt. Keelekasutuse vabadus suureneb. Argikeele väljendid tungivad kirjakeelde. Põhiliseks laene andvaks keeleks inglise keel.
· 16.saj eestikeelse tekstiga raamatuid: Wanradti-Koelli katekismus (1535), üksikud lehed. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. · Misjonilingvistika, käsiraamatud kohaliku keele tundmiseks saksa pastoritele · Ladina-saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises · Keele õppimiseks oli vaja grammatikat (ladina keele kategooriates) ja ladina-rahvakeele sõnastikku · Grammatikate traditsioonilised osad: hääldamine, ortograafia, vormiõpetus, lauseõpetus Heinrich Stahl 1637 esimene põhjaeesti grammatika: · Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele · Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet · Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna)
keelte kõige lähemad sugulaskeeled. Saami keeli on kümme ning need jagunevad lõuna-, põhja- ja idarühmaks ning pole kõik vastastikku arusaadavad. Näiteks naaberkeeled põhjasaami keel ja inarisaami keel on üldiselt vastastikku arusaadavad, kuid kildinisaami keel enam kummagi kõnelejatele mitte. 1978. aastal kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel. Varem on tarvitatud põhjasaami keele kirjutamisel Soomes, Norras ja Rootsis eri ortograafiaid. Ühtne ortograafia hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti ka koolidesse. Praegu õpetatakse saami keelt Soome, Rootsi ja Norra saamikeelse ala üldhariduskoolides, samuti on saami keel kasutusel õpetuskeelena. Saamikeelset õpet pakuvad ka Soome, Rootsi ja Norra ülikoolid saami keele ja kultuuriga seotud erialadel. Kultuur: Traditsiooniliselt on saamid tegelenud kalapüügiga nii merelt kui
R.Faehlamnn'iga loobus ta kahe aasta pärast sellest tiitlist. Alates 1842.aastast oli Ahrens Eestimaa kirjanduse Seltsi korraline liige ja aastast 1845 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetaja liige. Eduard Ahrens suri kopsurabandusse Tallinnas. Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843.aastal eesti keele grammatika (,,Grammatik der Estnischen Sprache Revalschen Dialektes" ,,Tallinnamurdelise eesti keele grammatika"). Selle teose järgi peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireformi ajendiks oli püüd kirkikukeelt rahvapärastada. Ta loobus püüdest normida eesti keelt saksa ja ladina eeskujul ning võttis eeskujuks soome grammatika, uskudes, et eesti keel on ,,soome keele tütar". Ahrens lähtus sellest, et õige eesti keel on see, mida talupojad omavahel räägivad ning seetõttu nägi ta palju vaeva, et koguda kokku rahvakeele näiteid, millele oma grammatika üles ehitada. 1853
· Friedrich Wilhelm Willmann jutu- ja valmideraamat ,,Juttud ja Teggud" (1782), palad ammutatud läti autori G. Fr. Stenderi teosest ,,Kenad valmid ja jutud" · 1830. - 1840. aastail ilmunud Peter Mannteuffeli ja Suve Jaani teosed · Eesti keele uurimisele ja arendamiseks tegid suuri teeneid 19. sajandi algupoolel Johann Heinrich Rosenplänteril ja Otto Wilhelm Masing · Otto Wilhelm Masing võttis kasutusele õ-tähe · Uue ortograafia alused esitas Eduard Ahrens oma grammatkas 1843. aastal. · Friedrich Robert Fahelmann oli üks esimesi kes kasutas uut kirjaviisi oma luuletuses 1845. aastal RAHVUSLIK LIIKUMINE · Rahvuslik liikumine toimus aastatel 1860 1885 · rahvuslik liikumine ehk ärkamise aeg · kõike seda soodustas Vene Tsaaririigs kapitalismi areng · ühtlane vallakoolide võrk · talupoegade juhid Adam ja Peeter Petersonid ning Jaan Adamson
Lisaks seisis ta ka tolleaegse eesti üliõpilassõpruskonna eesotsas. 1838.aastal rajas ta koos mõttekaaslastega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi nimega Õpetatud Eesti selts(ÕES). See selts sai eestihuvilistest literaatide uueks keskuseks. ÕES-i esimehena organiseeris Faehlmann eesti keele uurimist, rahvaluule kogumist, rahvale tarvilike raamatute(kalender jm) avaldamist. Seltsi koosolekutel ja toimetistes vaatles Faehlmann astmevahelduse, sõnade muutmise ja tuletamise ning ortograafia küsimusi. Oma keelealaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. 1842. aastast alates oli ta samuti Tartu ülikooli eesti keele lektor. Faehlmann töötas elu lõpuni Tartus ja selle ümbruskonnas arstina ja ta oli kõikide rahvakihtide seas populaarne. Vaeseid ravis ta tasuta. Lisaks kirjutas ta erinevaid meditsiinialaseid artikleid ja teoseid. Lihtrahva hulgas sai ta tuntuks tegutsedes arstina.
1739- täielik eestikeelne Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelen juhuluuletus. (Reiner Brockmann). Esimene eestlaste loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul. Uus ja vana kirjaviis Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). Vanas kirjaviisis kirjutatut tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega: Loja hääldatakse nagu looja, rõmustas on rõõmustas, niisamuti vaga, ühest, rikas.
ajaloo probleemidest. Sõnade arvu määramise probleemid Probleem ei seisne ainult selles, et sõnu on palju ning nende loendamine võtab palju aega, vaid enamasti selles, et sõnadel eesti keel ja sõna on erinev sisu. Keeleteadlased üritavad mõista, kas eesti keele all on mõeldud eesti kirjakeelt ehk raamatutes, meedias, koolis kasutatavat või eesti rahva keelt koos murrete ja murrakutega. Lisaks võib uurida ka ühe inimese keelt. Sõna piiride määramise muudab raskeks ortograafia ning kokku- ja lahkukirjutamise reeglid. Näiteks paljastele jalgadele, paljaste jalgadega, paljasse jalga on kahe sõna paljas ja jalg erinevad sõnavormid. Aga paljajalu on iseseisev sõna, mis varem kirjutati lahku. Seega tekibki küsimus, kas kokkukirjutatud sõnad on liitsõnad ja kas kõik liitsõnad omaette sõnad, sest osad verbivormid kirjutatakse kokku, osad aga lahku: ärasaadetud kiri, ärasõitev rong, allakukkunud kivi, ära saata, ära sõitma, alla kukkudes
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
ROOTSI SISUKORD 1. Rootsi kuningriik...........................................................................lk 1 2. Loodus...........................................................................................lk 2 3. Riik................................................................................................lk 3 4. Majandus.......................................................................................lk 4 5. Rahvastik.......................................................................................lk 5 6. kasutatud kirjandus........................................................................lk 6 Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Rootsi Kuningriik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast rootsi Konunga...
Kaashäälikuühendi õigekiri 1) Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega 2) l, m, n, r järel kirjutatakse III vältes olev s kahe tähega 3) ki, gi liite ees ei kao ära ühtegi tähte 4) kui sõna lõpeb ja algab sama tähega kui liide siis ei kao ära ühtegi tähte 5) liitsõnades ei kao ära ühtegi tähte 6) nud- kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud Võõrsõna tähendus ja ortograafia Tolerantne salliv Suverääne iseseisev Interfunktsioon kirjavahemärgistamine Generatsioon põlvkond Traagiline kurb, vapustav Psüüh iline vaimne Afi müürileht Banaalne labane Humaanne- inimlik Soome-Ugri keelkonna keeled Germaani keeled Roomaani keeled Slaavi keeled Inglise Prantsuse Vene Saksa Itaalia Ukraina
punkti isikupära puudub. 27 punkti pealiskaudne. 18 punkti teema pealiskaudse punkti pool jutustus, pool analüüs. Ortograafia: 35 punkti 0-2 viga. 28 punkt punkti 6-8 viga. 14 punkti 9-12 viga. 7 pun 0 punkti 16 või rohkem viga. Stiil: 15 punkti korrektne kirjakeel, korrek punkti 1-2 viga. 9 punkti 6 stiiliviga. 6 p
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
