2. Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Vaimuelu Eestis 19. sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. B...
Kirikumaksed Nekrutiandmise kohustus-sõjavägi (paljud mehed otsustasid saada õpetajaks/koolmeistriks, et ei peaks sõjaväkke minema) Milles seisnes: usuvahetusliikumine, talude päriseks ostmine? Üritati muuta eestlaste meelsust, taheti, et nad astuks vene õigeusku. Ei saavutatud, kuna ainult 1/5 rahvastikust astus. Talupojad said osta seni mõisnikele kuulunud maad, kuid see sõltus tugevalt mõisniku tahtest. Mida tähendab: estofiil, selle seos mõistega Õpetatud Eesti Selts? Estofiil on eesti keelt ja kultuuri armastav inimene. ÕES-i eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Kes olid ja millega said tuntuks järgmised rahvuslikuliikumise tegelased: J.Köler, J.V. Jannsen, L.Koidula, J.Hurt, C.R.Jakobson? J.Köler-maalikunstnik, algatas palvekirjade aktsiooni, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahvade probleemidele, oli Eesti Aleksandrikooli peakomitee
Jaak Timberg Tartu Ülikool KELA 1. kursus II seminar: Estofiilid ja äratajad erinevad motiivid, erinevad vahendid? Kui küsida mõnelt Tasku Moe- ja Vabaajakeskust külastavalt isikult, kes on estofiil, võime saada nii mõne väga üllatava kui kindlasti ka tavapärasema vastuse osaliseks. Näiteks Eesti õigekeelsus-sõnaraamatu järgi on estofiil eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Siiski võib öelda, et Eesti Ärkamisaegsed estofiilid olid tõenäoliselt tunduvalt rohkem, kui ainult eestisõbralikud muulased. Rääkides Ärkamisajast peetakse silmas aga 19. sajandi keskpaigas alguse saanud eestlaste
Mõisted Eesti Kirjameeste Selts - kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest Õpetatud kirjameeste selts - eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist Estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja
(6p) 4.Tartu Ülikooli asutamine 1632 6.Asehalduskorra rajamine 1783 1.Rootsi aja algus Eestis 1583 5.Põhjasõja algus 1700 2.Liivi sõja algus 1558 3.Näljahäda algus 1601 11. Seleta mõisted: (5p) Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele Kindralkuberner monarhi asevalitseja iseseisvas riigis Reduktsioon aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine Estofiil eestihuviline Tsunft käsitööliste vennaskond 12. Arutle, kas Balti erikorra väljakuulutamine pigem kiirendas või pidurdas Eesti üldist arengut. (6p) 2 Eesti mastaabis pigem pidurdas, sest enamus eesti rahvast kuulus talurahva hulka ja kuna Balti erikord tõi kaasa talurahva õiguste allasurumise, siis oli eestlaste elu raskem. 3
6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid Kihelkonnakeskustes kihelkonna kool Linnades anti algharidust elementaarkoolides Kubermangulinnades gümnaasium 7. Kes olid? Millega on tuntuks saanud? Parrot Ülikooli esimene rektor Cimze Juhtis saksakeelset kihelkonnakooliõpetajate seminari Ahrens Koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde Faehlmann Ülikooli eesti keele lektor, estofiil, lõi Õpetatud Eesti Seltsi Kreutzwald Eesti haritlane, ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal siis leida on" Köler maalikunstnik, Eesti haritlane 8. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1)Majanduslik arenemine 2)eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3)koolihariduse levik 4)kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5)kommunikatsioonivõrgu avardumine 9. Rahvusliku liikumise tegelased TV 24 ÜL 1 V
Seotud pietismiga. Jan Hus. Võrdsus. Usu lähendamine talupoegadele. Jumalakartlikkus Siiras usk Vagadus Kirjaoskus Ühistegevus August Wilhelm Hupel Pastor Kodu-uurija Literaat Eesti keele uurija ja uuendaja ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav aitas kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele Esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike õppetus“ Garlieb Merkel Kirjanik Ühiskonnategelane Estofiil Mõjutatud valgustusest Pärisorjuse kritiseerimine Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija. August von Kotzebue Saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht ja Venemaa keisririigi riigiametnik Aastal 1784 asutas A. von Kotzebue Tallinnas asjaarmastajate teatri Euroopas oma kaasajal ning 19. sajandil enim
trikoloor Kolmevärviline lipp patriarh Kreeka ja vene õigeusu kiriku pea Marseljees Prantsuse hümn,Prantsuse suure revolutsiooni aegne võitluslaul liberaalne Vabameelne,üksikisikuvabadusi pooldav poliitline vool monopol Ainuõigus mingi kauba tootmisele ja müümisele Utoopia Kirjanduslik unelm väljamõeldud maailmast,teostamatu unistus Estofiil Eesti kultuurist ja keelest huvitunud baltisakslane,venelane jm Maailmarevolutsiooni id Enamlaste idee ,muuta kogu maailm kommunistlikuks Vald Talupojad,kes elasid ühe mõisa piires (vabanes 1866 mõisa alt) Autonoomia Omavalitsus,riigi mingi piirkond saab omavalitsuse Konservatism Pol.õpetus,mis pooldab vanade põhimõtete säilitamist
3. Analüüsige 19.saj eesti talupoegade majanduslikus ja õiguslikus olukorras toimunud muudatusi: millist kasu said neist eesti talupojad, millist mõisnikud, millist Vene keisrivõim? Inimestena isiklikult oldi vabalt, said vabalt liikuda, võimalus saada taluomanikuks. Mõisnikud ei saanud koormisi Vaimuelu 19.saj 1. poolel 19.sajand rahvusluse sajand Põhilised kultuuriinimesed Baltikumis baltisakslased Estofiil haritlane, kes uuris eesti keelt ja kultuuri 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 19.saj alguses 4-astmeline ühtluskool kihelkonnakool ja kreisikool, kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool Vallakoolist algas talurahva haridustee
MÕISTED: Valgustaja- teadmiste levitaja; valgustusfilosoof, kelle eesmärgiks on enese ja teiste harimine ning ühiskonna õigele teele suunamine. Piibel- ristiusu peateos. Osadeks Vana ja Uus Testament. Uus Testament jaguneb omakorda neljaks evangeeliumiks. Juhuluule- salongi- e. tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade, sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks
13.saj tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur, kui eestlaste asustatud aladele tulid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,,Laula, laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat
Liivimaal ja mõisnike suhteid kajastav 20.1849 Rendiseadus Liivimaal dokument 21.1856 Rendiseadus Eestimaal 15.Anton Thor Helle - tõlkis piibli 22.1857 Perno Postimees 1739 eestikeelde, jüri koguduse 23.1863 Passiseadus, ettepanek pastor alustada Aleksandrikool 16.August Wilhelm Hupel - estofiil, 24.1865 Asutati Vanemuise selts, põltsamaa pastor, topofraafiline kehtestati teorendi nõudmine ülevaade eestimaa rahvastikust 25.1869 I üldlaulupidu, balti raudtee 17.Kristjan Jaak Peterson - 26.1878 Sakala asutamine algupärase eesti kirjanduse looja 18.Friedrich Reinhold Faehlmann - tegutses õpetatud eesti seltsis,
· Eesti oli paberitootimis keskus. · Aluseks aurumasinate kasutusele võtt. · Seotud venemaa turuga. · Tekkisid kalevivabrikud Narva, Sinti, Kärdlasse. · Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriino lammaste kasvatamist. · Kalevi vabrikutes toodeti kedratud puuvilla · Narva eest kõige olulisem tööstuskeskus. 5. Vaimuelu 19. sajandil: a) haridus; b) eestikeelne trükisõna; c) usuelu. a) haridus · estofiil haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri · 19. sajandi alguses 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · vallakool algas talurahva haridustee b) eestikeelne trükisõna · 1842 Eestimaa Kirjanduslik Ühing (andsid välja rahvuseepose "Kalevipoeg") c) usuelu
▪ Suitsutuba- Eestlaste elamu, palkidest hoone, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga. ▪ Rehielamu- Eesti talu tähtsaim hoone, levis hiljem ka mõnede naaberrahvaste juurde. ▪ Manufaktuur- 17.saj Eestis asutama hakatud käsitöölisettevõtted. ▪ Vastureformatsioon- katoliiklik reformatsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe teket. ▪ Hernhuutlus- pietistliku ideede vennastekogudus. ▪ Pietism- usuvool, mis oli Luteri kiriku vastu. ▪ Estofiil- Eest keelt ja kultuuri harrastav inimene. ▪ Magasiait- viljavaru, kust talupojad said hädaaegadel laenuvõtta. ▪ Nekrutikohustus- venemaa poolt kehtestatud kohustus, et iga sõjavägi pidi annetama teatud arv sõdureid vms. (ei ole väga kindel selle mõiste sõnastuses) ▪ Kroonumõis – e. riigimõis, oli riigi omandusse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud ametnikud.
metskapten- laevade kipperid, ilma eriharidusega ja orienteerusid rannamärkide ja merekaartide järgi. Kadakasakslane- edukad eestlased, kel oli jõudu hakata vürtspoe omanikuks või iseseisvaks käsitööliseks ja paremale elujärjele tõusnud eestlased püüdsid end sakslasena näidata, häbenesid oma päriolu. professorite instituut- töötas 1828-1839 ülikooli juures, mille lõpetas 20 teadlast, kes asusid õppejõududena tööle teistesse Vene impeeriumi kõrgkoolidesse. estofiil- baltisakslasest eestihuvilised, uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. Maltsveti -liikumine- Järvamaa idaosas ja Harjumaal hakkas 1850. aastatel levima, mille rajaks oli J. Leinberg. ISIKUD: Vohnja Jaan- Virumaal Vohja mõisa mõlder, mõisnik kiusas teda taga, õnnestuse kaebekiri keisrinnale üle anda.
perekonnanimed. 1721 Eesti- ja Liivimaa Lõppes Põhjasõda ning Rootsi aeg, hakkas vene aeg. Uusikaupunki rahu. 1857 Eestimaa Kubermang Hakkas ilmuma Perno Postimees 3. Estofiil- eestihuviline; Kadakasakslane- eestlased, kes häbenesid oma päritolu, paremal elujärjel olnud eestlased, kes ütlesid, et nad on sakslased; Mõisamoonakas- palgatöölised, kes töötasid mõisapõllul. 4. Peeter I Võitis Põhjasõja, eesmärgiks oli moderniseerimine ehk Euroopast eeskuju võtmine, kehtestas Balti
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara...
22. külakorda käima - vaesed saadeti talust talusse, kus neile mõneks nädalaks ulualust ja toidupoolist anti 23. tekstiil - riidematerjal(vill, siid jms.) 24. ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool 25. kreiskool - maakonnakeskustes asuv kool, 2-3 aasta joossul teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast 26. koolisundus - kooliskäimisekohustus 27. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Peeter I - vene tsaar, restitutsioon. Baltisakslased said oma mõisad tagasi. Kehtestati Balti erikord. Katariina II - vene tsarinna, asehalduskord. Tahtis, et kõik oleks Venemaaga ühtne. Aleksander I - vene tsaar, kaotas pärisorjuse. George Browne - Riia kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika elluviimisel. Katariina II määratud. Viis läbi asehalduskorda. Positiivsed määrused.
docstxt/.txt
päris maailma. Ta otsustab minna võitlusse, et päästa maailm ning võidelda kauni daami nimel. Ta relvaks on roostetanud oda, ratsuks armetu setukas Rocinante, kannupoisiks kohalik külamees Sanco Panza, südamedaamiks naaberküla karjatüdruk Aldonza (nim. Toboso Dulcineaks) MÕISTED Antiik- vana, muistne Renessanss- (taassünd), vaimne ja kultuuriline üleminek keskajast uusaega, see oli pööre teadmiste, loodusläheduse, loomulikkuse ja vabamate inimsuhete poole. Estofiil-eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane Tüliõun-väljend, mingi asja või küsimuse kohta, mis põhjustab tüli. Achilleuse kand- nõrk koht
maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Tegi keisrikojas karjääri kunstiõpetajana ning hiljem Peterburi Kunstiakadeemias. Amandus Heinrich Adamson - eesti skulptor. Peterburis vabakutseline kunstnik, 18861887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. August Weitzenberg esimene eesti sculptor. Fr.R.Faehlmann esimestest eesti haritlastest, estofiil, ülikooli eesti keele lektor, tema eestvedamisel loodi 1838 Õpetatud Eesti Selts. Philipp Karell Nikolai l ja Aleksander ll ihuarst. Jaan Tõnisson -Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Eestimaa Kirjanduslik Ühing 1842 Tallinnas. Kalevipoeg(1857-1861) ilmus 1863
Käsu Hansu Kaebelaul- eestlasest autor on kirjutanud eestlasest lugejale. Teos peegeldab Vene valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemis on Puhja köstri ja koomeistri Käsu Hansu pikema lõunaeestimurdelise luuletusega Tartu Linna hävitamisest ja inimeste küüditamisest Vene võimude poolt. Esimeses on juttu Tartu õnneajast. Teises osas kurdab taga möödaläinud hiilgeaegu ja kolmandas linna hävitamisest. J. H. Rosenplänter oli estofiil, Pärnu Elisabethi koguduse pastor.(TÄHTSUS: eesti vaimukultuuri koguja) Asutas ajakirja ,,Beiträge" (1813-1832), oli pühendatud keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele.Pani aluse eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale. Ta suhtus eesti keelde väga lugupidavalt, üks ajakiri oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile. Ta arvas, et kõik ametid peaks oskama eesti keelt. Ajakirja kaastööliste ring oli lai, ning ta hakkas ajakirja
Saj keskel. Juhuluule Ajapikku sugenes kirikulaulu kõrvale ka eestikeelne ilmalik luule, mis sai alguse nn juhuluulest. Seoses gümnaasiumide ja trükikodade asutamisega kujunes rida haritlaskoondisi, kus luuleharrastus levinud omapäratsev barokne luule. Reiner Brocmann Silmapaistvam värsisepp Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, P. Felmingi sõber Johann Heinrich Rosenplänter Silmapaistvam estofiil. Oma nime on ta jäädvustanud eesti vaimukultuuri kogumise, tundmaõppimise ja publitseerimise algatajana. Selleks asutas ta ajakirja ,,Beiträge". Ajakiri, kuigi saksakeelne, oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele. Avaldati suur valik rahvalaule ja jutte. ,,Beiträge" pani aluse ka eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ning bibliograafiale. Rosenplänteri suhtumine eesti keelde oli sügavalt lugupidav
vastureformatsioon- rekatoliseerimine seminar- valistati ette õpetajaid, õpetajate kool ,,pietas"- vagadus, jumalakartus Tallinna Paap- crazy guy, kes kiskus ennast paljaks jne magasivili- talupojad vastutasid magasivilja eest, mida koguti magasiaitadesse magasiait- nö ,,viljapank" vaeste hoolekanne- kedagi ei jäeta niisama laokile talurahva omavalistus- praegune KOV raharent- kui raha pole, peab võlga võtma mulkis- loll Universitas Dorpatensis- Tartu Ülikool, õpperingkonna keskus estofiil- eesti kultuuri ja keele suur armastaja ühtluskool- oli võimalus minna ühelt kooli astmelt teisele ilma probleemideta vallakoolid- asutati külades (eesti keel) kihelkonnakoolid- asutati kihelkonnakeskustes (eesti keel) elementaarkoolid- asutati linnades (eesti keel) kreiskoolid- asutati maakonnakeskustes (saksa/ vene keel) gümnaasiumid- asutati kubermangulinnades (saksa/ vene keel) maamarssal- rüütelkonna pealik Liivimaal meeskohtud ja maakohtud- talupoegade ja mitteaadlike süüasjad
3.3. MILLEKS VAJATAKSE EESTIMAAD? Ühelt poolt meile püütakse selgeks teha, et praegust suurriikide poliitikat iseloomustab transparentsus, läbipaistvus, sest demokraatlikud riigid ei saavat teha teise riigiga kokkuleppeid mõne kolmanda riigi suhtes T. H. Ilves välisministrina. Ja teiselt poolt meile väidetakse, et: "Reaalsus on selline, et Ameerika ei päästa Eestit, veelgi enam, teid on pidevalt maha müüdud kui mängu tulevad suuremate huvd," estofiil Paul Goble. Järelikult tuleb niimoodi välja, et meie müük peaks toimuma transparentselt, ehk teisisõnu avalikult. Kuid selleks, et müüa, peab leiduma ostja. Kas Eesti on üldse midagi väärt, et keegi teda osta tahaks? Või on ta "tilluke, tähtsusetu ja hoomamatu", nagu teab Enn Soosaar. Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline: 1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumispiirkond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Panama,
saj. talitaja - valla juht Eestimaal 1816. a. talurahvaseaduse alusel. magasivili - valla ühisomandis olev viljavaru hädaaegadel laenuandmiseks. vabadik e pops e saunik - talude äärealadel väikest maalappi ja eluaset omavad vaesed talupojad. mõisamoonakas - palgatööline mõisas, kellele maksti palka toidumoonaga. kadakasakslased - 19. saj. keskpaigast alates nimetati nõnda eestlasi, kes oma päritolu häbenedes sakslastena püüdsid esineda. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised 19. saj. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliõpikuid, asutasid mitmeid seltse, millistest tuntumad on Õpetatud Eesti Selts (Die Gelernte Estnische Gesellschaft) ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Tuntud estofiilid olid n Fr. R. Kreutzwald, Fr. R. Faelmann jt. vaikiv ajastu e vaikiv olek - 1934. a. 12. märtsi riigipöörde tulumusel kujunenud ajajärk (1934-
Vallatalitaja- Valla kogukonna eest hoolt kandev isik, valiti talupoegade seast. Vöörmönder- Vallatalitaja, kes tegutses Liivimaal. Mõisamoonakas- Mõisapõldudel tööd teinud palgatöölised. Metskapten- Ilma erihariduseta laevakapten. Kadakasakslane- Eesti soost edukas kaupmees, kes üritas varjata oma Eesti päritolu. professorite instituut-1828-1839 Tartu Ülikooli juures töötanud keskus, kus õpetati välja õppejõude teistesse Vene impeeriumi kõrgkoolidesse. Estofiil- Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Maltsveti liikumine- 1850-ndatel aastatel Järvamaal ja Harjumaal levinud liikumine, mis seadis eesmärgiks rahvast raskest majanduslikust olukorrast läbi usu päästa. Vohnja Jaan- Eesti talupoeg, kellel õnnestus esitada Katariina II-le kaebekiri Eestimaa kubermangu talupoegade kehva elu üle. O.F.Rosen- Liivimaa maanõunik, kes koostas Roseni deklaratsiooni. W. von Lauw
http://www.abiks.pri.ee kokku kutsumist Veebruarirevolutsioon -1917a. Vene tsaar loobub troonist Personaalunioon -kahe riigi liit, neil on ühine valitseja EÜS -Eesti üliõpilasteselts Karistussalk -sõjaväe osa, mis surub maha ülestõusu Hernhuutlus -usuline liikumine 18.saj. (vabatsemine) Estofiil -balti-sakslased, kes huvitusid Eesti kultuurist ja keelest Ärkamisaeg -rahvusliku liikumise kõrgaeg (1860-1880) Päästekomitee -organisatsioon, mis kuulutas välja Eesti iseseisvuse (24.II 1918) Nõiaprotsess -kiriklik kohtumõistmine "nõidade" üle Teorent -talupoeg tasub renti mõisnikule tööga Venestusaeg -riigi keeleks muutub vene keel, haridus vene keeles
aastal Pärnu Postimees (Jansen) see pani alguse püsivate eesti keelsele ajakirjandusele 3. ajakirjad "Maailm ja mõnda mis seal sees leida on" (Kreutzwald) 4. raamatud 19. sajandil võeti Eesti ühtse kirjakeelena kasutusele Põhja-Eesti keskmurre. Vastava uue eesti keelse grammatika koostas 1843. aastal Ed Ahrens. 14. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Prohvet Maltsvet. Õpik lk. 149. 15. Baltisakslaste kultuurielu. 16. Estofiilid. TV lk.46-47 ül. 3 ja 5. Estofiil - Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ja püüdsid neid arendada. Estofiilidega liitusid ka esimese põlve haritlased nt Kreutzwald, Faehlmann, J.Köler (kunstnik), dr.Karell (keisrite Aleksander II ja Nikolai I ihuarst). Estofiilid lõid kaks suurt organisatsiooni: a) Õpetatud Eesti Selts (ÕES), 1838. aastal Tartus, Faehlmanni ettevõtmisel b) Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842. Tallinnas. Mõlemad organisatsioonid uurisid eesti ajalugu, eesti keelt- ja kirjandust
Esimeses osas on juttu Tartu endisest rikkusest ja õnneajast. Teise osa põhisisu: Jumalavallatu patuelu tõi kaasa karistuse- linna rüüstava vaenlase mille haripunktis on raehärrade poomine. Kolmandas osas räägitakse linna hävitamisest ja tema kodanike küüditamisest. Teose lõpus manitsetakse inimesi alandlikkusele ja õiglusele, aga ka kõigi hirmulugude meelespidmisele. Taolisi teoseid nimetatakse jeremiaadideks. J. H. Rosenplänter- silmapaistev estofiil. Pärnu Elisabethi koguduse pastor. Asutas saksakeelse ajakirja ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache", mis oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele. Ajakiri pani aluse ka eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ning bibliograafiale. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased oskama eesti keelt. Otto Wilhelm Masing- eestlaste suhtumine raamatusse muutus nõudlikumaks,
Seepärast sisaldasidki esimesed õpetlikud ilmalikud käsiraamatud peamiselt sotsiaalse toimetuleku õpetusi ja eetilisi juhiseid kristlikuks eluks. 18. sajandil oli kasutusel ka eestikeelne aianduse käsiraamat: ,,Aija-Kalender kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha" Tarrtu, 1796. Raamatu on läti keelest tõlkinud ja eesti keeles välja andnud Friedrich David Lenz (1745-1809), Tartu pastor ja estofiil. Raamatu algupärane autor on Samuel von Holstr (1740-1809). teos algab kohe õunapuude kasvatamisest ,,Mis puu- ehk ubbina aijan tullep teggema." Olgu käesolevas artikliks näitena toodud õunapuude kasvatamise kasulikkusest, mida balti haritlaskond maarahvale soovitas. Esmalt leiame õunaseemnest võrsuva õunapuu loo Gustav Arveliuse lugemikust. Enne aga lühike ülevaade autori eluloost. Friedrich Gustav Arvelius, 1753-1806. Kirjamees ja kooliõpetaja. Õppis
trükikojas ka korrektorina, vaadates läbi kõik eestikeelsed tekstid ja enamik saksakeelsetest. Põltsamaal alustab tegevust lugemisselts 1771 Pastor Hupel, kel oli palju tegemist usuelu ja teadustegevuse korraldamisega, leidis aega aga ka kultiveeritud seltskonnaelu jaoks. Tema pool tegutses Põltsamaa Lugemisselts, mille liikmed vahetasid omavahel raamatuid ja korraldasid Hupeli pool vestlusõhtuid. Seal said kokku mitmed Eesti- ja Liivimaa haritlased, muuhulgas ka hilisem estofiil Johann Christoph Petri. Hupel suhtles tihedalt ka lähedal elava Rutikvere mõisniku Otto Friedrich von Pistohlkorsi ning Riia raamatukirjastaja Johann Friedrich Hartknachiga, kes olid tema lähemateks sõpradeks. Hartknochi juures lasi Hupel kirjastada ka kõik oma kirjatööd. Hartknoch vahendas ka Hupeli tutvusi mitme Saksamaa suurkuju, sealhulgas Johann Gottfried Herderiga. Algab Hupeli publitseerimistegevus 1772 1772
2.4. Haritlased 19.sajandil: Kuni 19.sajandi keskpaigani koosnes Eestimaa ja Liivimaa kubermangu haritlaskond valdavalt baltisakslastest. Nende hulgas oli ka selliseid, kes olid huvitatud kohalike väikerahvaste kultuurist. Ülesanne: Vastake õpiku §33 abil järgmistele küsimustele. 1) Seletage mõiste- estofiil: ....................................................................................... ............................................................................................................................. ............................................................................................................................. 2) Nimetage estofiilseid organisatsioone ja tooge näiteid selle kohta, kuidas need
2.4. Haritlased 19.sajandil: Kuni 19.sajandi keskpaigani koosnes Eestimaa ja Liivimaa kubermangu haritlaskond valdavalt baltisakslastest. Nende hulgas oli ka selliseid, kes olid huvitatud kohalike väikerahvaste kultuurist. Ülesanne: Vastake õpiku §33 abil järgmistele küsimustele. 1) Seletage mõiste- estofiil: ....................................................................................... ............................................................................................................. ................ ............................................................................................................. ................ 2) Nimetage estofiilseid organisatsioone ja tooge näiteid selle kohta,
Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, andis idee luua Eestisse (Tartusse) ülikool August Wilhelm Hupel Põltsamaa pastor, 1766-1767 andis välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike öppetus", levitas agaralt raamatuid, moodustas lugemisseltse, kirjutas palju hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast Anton Thor Helle Jüri kirikuõpetaja, 1739. aastal ilmus tema toimetatud ja tõlgitud tervikpiibel põhjaeesti keeles Fr. R. Kreutzwald estofiil, andis välja ajakirja "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-1849), jätkas Faehelmanni ,,Kalevipoja" eepose koostamist, sellest sai oluline nurgakivi eesti rahvusliikumises R. Faehlmann estofiil, õppis arstiks, tema eestvedamisel loodi 1838. a Tartu Ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts J. Köler maalikunstnik, eesti haritlane, kes leidis teenistuse Venemaal, pooldas poliitikas radikaalset suunda P
Rahvuslik ärkamise aega tähendas eestlastele teadasaamist, et nad on eraldi rahvus eestlased. Ärkamise eeldused: 1) Euroopas hkkasid tekkima rahvusriigid(esimene rahvusriik Prantsusmaa) 2) Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud iseteadvamaks 3) Eesti majandusareng kiirenes 4) Oli tekkinud eestikeelne haritlaskond 1838. a. loodakse Õpetatud Eesti Selt Haritud sakslased kes uurisid kohalikku maad ja rahvast. Estofiil mitte eestlased kes huvitusid eesti rahvast ja maast. Arvasid et Eesti keel sureb kohe välja. Friefrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg Faehlmann kogus andmeid. 1857. a. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) Asutas ajalehe "Perno Postimees" (esimene Eesti ajaleht) 1864. a. toimus Eestis palvekirjade aktsioon Vene keisrile, kaebamaks talupoegade raske olukorra vastu Eestis. 1869. a. ärkamisaja kõrghetk I Eesti üldlaulupidi, korraldajaks Lydia Koidula
rahvalaulu), tema arvates kätkeb rahvaluule endas ka rahva vaimu. • Herderi arvates oli oluline folkloori kirja panna ja seda säilitada. Ta käsitles kunstballaadi kõrval seisvat looduslikku ja loomulikku rahvaluulet. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need õpetlased folkloori uurimist 19. sajandil edendasid.) Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) - estofiil • “Finnische Mythologie” (1821) – kommenteeritud ja täiendatud tõlge Kristrid Gananderi mütoloogia alasest seletussõnastikust “Mythologia Fennica” (1789); Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) • Saksakeelsed artiklid ajakirjas “Das Inland” (1836-1863); • Eestikeelsed kirjutised väljaandes “Sipelgas” (1843, 1861); • Koostöös A. H. Neusiga kogumik “Mythische und magische Lieder der Ehsten” (1854);
h. ka 7 eestikeelset rahvalaulu), tema arvates kätkeb rahvaluule endas ka rahva vaimu. Herderi arvates oli oluline folkloori kirja panna ja seda säilitada. Ta käsitles kunstballaadi kõrval seisvat looduslikku ja loomulikku rahvaluulet. 14. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need õpetlased folkloori uurimist 19. sajandil edendasid.) Kristjan Jaak Peterson (1801-1822): estofiil, Eesti kirjanik ja tõlkija, kes hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Teos "Finnische Mythologie" (1821): kommenteeritud ja täiendatud tõlge Kristrid Gananderi mütoloogia alasest seletussõnastikust "Mythologia Fennica" (1789); Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882): Eesti kirjanik, kes lõi Eesti rahvaluulele toetudes oma kunstmütoloogia eeposes ,,Kalevipoeg" (1857- 1861).
inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest. ·Garlieb Helwig Merkel- 1769-1850. Oli estofiil. ·Friedrich Konrad Gadebusch- 1719-1788. Oli baltisaksa ajaloolane. 1767 oli ta Tartu esindajana Katariina II poolt kokku kutsutud Põhiseadusliku Komisjoni koosseisus, kaitstes muuhulgas ka Baltikumi eristaatust (Balti erikorda). Hiljem pühendas ta töö kõrvalt tuntavalt aega ka ajalookirjutusele, ajaloohuvi oli tal tekkinud juba Saksamaal. ·Johann Christoph Brotze- 1742-1823. Oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu- uurija
kultuurid on olnud ise ka koloniseeritavad kunagi. (Selleks, et mõista 17.sajandi saksa kirjandust peab tundma Hollandi kirjandust, ehk siis kõik on omavahel seotud). • Kultuuri uurijad on öelnud, et laulupidude traditsioon on sakslastelt laenatud. • On öeldud et Sakslased ei osanud laulda • Saksa kultuuri ruumis ei ole laulupidude traditsioon elav ja pole olnud nii tähtsalt kohal kui on Eesti ja Lätis. • Hollandis elav Estofiil Kornieerus on proovinud lahti mõtestada teisi kriteeriume millega võiks määratleda eesti rahvuskultuuri. • EV pinnal loodud. • EV kodaniku poolt loodud. • EV rahadega toetatud. • EV sündinud. • EV elu-olu, loodust käsitlev või kujutav. • Arvo Pärt- on eesti rahvuskultuuri osa, kuna on eestis sündinud, samuti on austria kodakondsus, ning eesti ei ole rahastanud ning ei käsitle eesti eluolu.
oli väljastatud estofiilide poolt. Tartu rahva maa nädala leht, 3 meest tegelesid ajalehega (2 pastorit, Johann Philipp von Roth). Johann Philipp von Roth- Kanepi pastor, kohaliku päritolu. Sündis Pärnu linnas. Loodi 2 astme talurahva kool, õppisid seal lapsed, kes olid 1 astme talurahva koolist saanud selgeks lugemise, usuõpetuse ja laulmise. Sinna läksid lapsed, kes tahtsid õppida arvutamist ja kirjutamist. Otto Wilhelm Masing- Oluline estofiil. Eesti päritolu, ta isa oli eestlane (Köster) ja ema oli balti-sakslane, Rootsi aadli soost. Võttis kasutusele "õ" tähe. Välja paistev vaimulik ja keele uuendaja. Johann Heinrich Rosenplänter- Pastor Pärnus. Mõjutas Pärnu magistraati, kes avas olulise õppe asutuse ehk Eesti koolmeistrite kooli, õppeasutus kus valmistati ette õpetajaid Eesti talurahva koolidele. Andekamatele talu lastele ta andis eraldi õppust oma kodus
eestlaste (saarlaste) jumalanimest Tarapita, mida kinnitavad ka "Kalevipoja" kommentaarid. Faehlmanni-Kreutzwaldi mõttekäigu aluseks võib olla Tarapita nime tõlgendamine palve-sõjahüüuna “Taara, avita!”, siit ka Taara-nimeline jumal. Osade kroonikute arvates oli tegemist Skandinaavia äikesejumala Thori appi kutsumisega: Thor avita! Sellele tõlgendusele lisandus veel teisigi ja 19.saj alguses toimunud estofiilide (Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav muulane) mõttevahetuse tulemusena aktsepteeriti muistse jumala nimekujuna Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest mingeid kindlaid jälgi. 13. Mis on žanr? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on: pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus, tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) teatud maailmanägemine
O.W Masing nõudis eesti keele kasutuselevõtmist ametlikus asjaajamises. Kalevivabrik Uuteks arenevateks ettevõteteks Eestis 19. sajandi hakul olid kalevivabrikud. Aitas kaasa kodumaine tooraine ja see, et toodang läks suures osas Vene sõjaväele. Esimestena asutati aastal 1819 kalevivabrikud Narva ja Kärdlasse, aastail 1832-34 tuli juurde Sindi ning 1837-39 Tartu kalevivabrik. Teise tekstiilvabrikute rühma moodustasid väiksemad sitsivabrikud. Estofiil Estofiilide tähtsamad üritused ja saavutused 19 sajandi algul keskendusid kahe nime ümber: Äksi pastor O.W.Masing, esimese nädalalehe väljaandja ja toimetaja aastail 1821-25 ning Pärnu pastor J.H.Rosenplänter, ajakirja ,,Beiträge" väljaandja 1813-32 aastail. Ajakirja ümber koondus tähelepandav estofiilide rühm, kuhu kuulusid Masing, Frey, Knüpffer, Luce, Peterson, Holter ja Tartu ülikooli eesti keele lektor Boubrig. Mõisavald 18
Õpperingkonna keskuseks oli Tartu Ülikool Usuvahetusliikumisega hakati looma kohustuslikku koolisundlust G.F. Parrot Taasavatud TÜ esimene rektor Janis Cimze 1828 rajas Valka elementaarkooli õpetajate seminari O.W. Masing 1821-1823 Maarahva nädalaleht, Õ-täht Eduard Ahrens pastor, Eesti keele grammatika 1843, kirjakeele asendaja Fr.R. Faehlmann ÕES, kalevipoja lugude kogumise algataja Fr.R. Kreutzwald lõpetas Kalevipoja, kirjutas hulga muinasjutte Estofiil eesti keele uurija 1840 aastatel algas usuvahetusliikumine, massiline vene usku minek 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen Eestikeelses kirjasõnas sai valitsevaks ilmalik kirjandus. Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka luteri usu kirik. Seltsiliikumine Üheks esimeseks seltsiks oli "Vanemuine", mis sai eeskujuks teistele samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Üheks tähtsaks seltsiks oli ka EKMS. Miks oli vaja talurahvaseadusi?
"Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790) Friedrich Wilhelm Willmann (1746-1819) Lätist pärit, Kuramaal sündinud, Riias kasvanud. Isa oli rahvuselt sakslane, ema Rootsi laevstikukapteni tütar. Õppis Göttingenis teoloogiat. 1782. aastal ilmus temalt ilmlikult jutustav ja moraliseeriv teos "Juttud ja Moistatussed". See oli isukalt loetud ja levitatud. Johann Wilhelm Ludwig von Luce (5. september (23. august) 1750 Hasselfelde - 4. juuni (23. mai) 1842 Kuressaare) oli estofiil, pastor ja kirjanik.alates 1774 õppis usuteadust Göttingenis ja alates 1776 Helmstadtis. 1781. aastal läks Rootsikülla koduõpetajaks. 17831785 Püha kirikuõpetaja. Sellest ametist loobus ta paari aasta pärast usuliste kahtluste tõttu. 28. augustil (17. august)il 1784 abiellus mõisapreili Johanna Luise von Vietinghoffiga (22. oktoober 1765 7. september 1788). 1785 1832 Lahetaguse mõisavanem. alates 1787 õppis Göttingenis arstiteadust, Dr. med (Erfurt)
Kihelkonnakoolis õpetati lisaks veel juba kirjutamist ja saks keelt ntks. Hiljem levib kihelkonnakool laiemalt juba. Ilmselt hakkas von Roth esimesena panema oma talupoegadele perekonnanimesid u 1810 a peale. Üks Masingu tegevussund oli seotud küll ajalehe väljaandmisega kuid oli tugevalt seotud ka eesti kirjakeele arendamisega (õ tähe kasutuselevõtja). Ta oskas paljusid keeli lisaks eesti ja saksa omale, oli hea keelevaist. Masingu järel oli oluline estofiil ka Johann Heinrich Rosenplänter- sündinud Valmieras, postijaama pidaja perekonnas. Algselt oli Tori kihelkonna pastor, hiljem oli aga kuni surmani Pärnu linna Elisabethi koguduse pastor. See mees oli oluline koolimees (andekamatele talupoegadele andis oma kodus haridust), tänut emale Pärnu raad asutas Eesti koolmeistrite kooli (teine õppeasutus forseliuse semnari järel kus anti eestikeelset koolmeistiöpetust), ka on ta välja andnud mitmeid kooliõpikuid
annaabi.ee 
