Ajaloo konspekt (0)

5 VÄGA HEA

Ajaloo suulise eksami konspekt

Pilet 1
Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed.
Liivi sõda 1558-1583
16.saj keskpaiku oli Vana- Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn. Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu hakata. 1559.a andis orduriik end Poola kaitse alla, Saare-Lääne ja Kuramaa valdused müüdi Taanile . Sõjategevus siiski jätkus ning abi taodeldi Rootsist. Rootsi tugipunktiks sai Tallinn(1561). 1561. Läks ordu&peapiiskopkond täielikult Poola alla ( Sigismund 2.August- Kuramaa hertsogiriik ja Üleväina-Liivimaa) Vana-Liivimaa oli langenud, kuid Liivi sõda oli kujunenud suureks rahvusvaheliseks heitluseks.
Kuni 1570 .aastani jäid venelased sõjategevusest kõrvale. 1570.a toimus esimene Tallinna piiramine ja 1577.a toimus Tallinna teine piiramine. Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581 .a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja-Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu (R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa . Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda.
Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil
18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism . Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada , aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale
Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu. Pidasid oluliseks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust. Rõhutati seda, et inimesed peavad töötama alandlikult, ei tohi lõbutseda ning uhkeldada, mistõttu hävitati ehteid,paremaid riideid , uhkuseasju,torupille ja viiuleid+suleti mitmed kõrtsid.
18.saj keskpaigas jõudis Baltikumisse (teoloogiline) ratsionalism . Levis peamiselt kirikuõpetajate seas. Kui pietistlikud pastorid suutsid panna kirikutäie rahvast nutma või ohkama,(ehk emotsionaalne pool oli ülekaalus) , siis ratsionalistlike vaadetega pastorite jutlustes oli alati ka midagi õpetlikku. Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. )
Pilet 2
Eesti ala minek Rootsi võimu alla
1561.a läks Rootsi võimu alla Tallinn, (kui Liivimaa palus Liivi sõjas abi rootslastelt, et venelastele vastu hakata)
1570. a läks Rootsi alla Hiiumaa
1583. a Pljussa vaherahu- Venemaa ja Rootsi vahel- Põhja-Eesti läks Rootsi alla
1629.a Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel- Lõuna- Eesti läks Rootsi alla
1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile
1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile
1710.a Rootsi aeg lõpeb
Rahvuslik liikumine venestusajal
Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid , kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu . Lauldi isamaalisi laule ”Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.Rahvusliku liikumise liidriks tõusis Villem Reiman, tema edendas karskusliikumist ning pani aluse ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Samuti loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis kujunes tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi emakeeles ning 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS lipuks sinimustvalge lipp . 1883. aastal loodi Hugo Treffenri Gümnaasium ning 91. aastal sai Postimehest päevaleht. Toimetajaks oli C.A. Hermann ja prst Tõnisson
Pilet 3
Põhjasõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed.
Põhjasõda (1700-1721)
Põhjused: sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks. Venemaal oli vaja mereteed Euroopasse. (tollal oli selleks vaid Arhangelsk, mis oli mõned kuud aastas jäävaba) August II tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda.
1700.a piiras Poola kuningas August 2. Riia (saksi vägedega) Ka Venemaa kuulutas Rootsile sõja. 1700.a sept jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla. Rootsi kuningas Karl 12. Otsustas esmalt purustada venelased Narva all ning seejärel päästa Riia piiramisrõngast. Narva lahingu 1700.a võitsid rootslased. Rootsi kuningas alahindas venelasi, kes suutsid end peagi koguda tehes mitmeid ümberkorraldusi. 1704.a piirati Narva ja Tartu ning samal aastal need ka langevad. 1709.a toimus Poltaava lahing, mille võitsid venelased. 1710.a oli Liivimaal tugev katkulaine, mis nõrgestas oluliselt kaitsjaid. Tallinna kapituleerimisega otsene sõjategevus Eestis lõppes. 1721. a Uusikaupunki rahu- Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga.
Tagajärjed: Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele. Rahvaarv langes 170 000 inimeseni, sest 1700-1710 toimus laastav sõjategevus Eestimaa pinnal, pluss 1710-1711 tugev katkulaine.
19.saj talurahva reformid
19.saj algul olid talupojad pärisorjad.
1802.ja 1804. a talurahva muudatused- põline talude kasutamisõigus, kindlad koormised , piirati kodukariõigust, lubati vallasvara , hakkas kujunema vallakogukond
1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus (kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed , teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L-vöörmünder)
1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad
1863.a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires)
1865. a keelati kodukariõigus
1866.a vallaseadus
1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent
Pilet 4
Rahvastikuprotsessid varauusajal
Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000. Pärast Liivi sõda oli 75% taludest tühjad, taheti koloniseerida uusasukatega, kuid koloniseerimispoliitika erilisi tulemusi ei andnud. + 1601 -1603 näljahäda. 1629.aastal algas Rootsi aeg. 1695 .aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni-pikk rahuaeg ,(Eesti alad jäid sõjategevusest puutumata) ei võetud mehi Rootsi väkke, lisaks rohkesti sisserännanuid (venelased Peipsi äärde, + soomlased ja lätlased) 1696-1697 Suur näljahäda- 330 000 . 1712 .aastaks oli rahvaarv langenud 170 000 inimeseni , sest 1700-1710 oli olnud Põhjasõda + 1710-1711 oli suur katkulaine, kus ¾ elanikkonnast suri. 18.sajandil hakkas rahvaarv jällegist kasvama.(soodsad tingimused)
Talurahva omavalitsuse kujunemine uusajal
1802. ja 1804. a talurahva muudatustega seoses tehti esimesed sammud talurahva omavalitsuse ehk vallakogukonna kujunemise suunas. 1816. Ja 1819.a seadustega kujunes talurahva omavalitsus ehk vallakogukond. Pidid lahendama omavahelised tülid, magasiaida korraldamine ja hoolekanne vaeste eest. Vallaesimeheks sai Eestimaal vallatalitaja ja Liivimaal vöörmünder. Sellegipoolest sõltus tollane omavalitsus suhteliselt palju mõisnikest. 1866.a toimus vallareform, mille käigus kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt. Sellega said talupojad väga palju õigusi juurde. Täiskokku kuulusid kõik rendi- ja täisperemehed. Täiskogu valis valla volikogu. Vallaesimeheks sai vallavanem (kadusid vallatalitaja/vöörmünder). Vallavanem koos oma abilistega mood. vallavalitsuse ning palkas omale appi mitmesuguseid ametimehi : vallakirjutaja, magasiaidamehe jms. 1866.a reformiga paikapandud omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni.
Pilet 5
Eesti ala valitsemine Rootsi ajal
Eesti ala oli jagatud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vahel. Kõrgeim valitsusametnik oli kindralkuberner . (Eestimaa kindralkuberner Tallinnas, Liivimaa oma Riias) Nad kamandasid oma haldusalal olevat sõjaväge, kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid kubermangu rahaasju. Lisaks neile teostasid võimu rüütelkonnad.Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 maanõunikku, kes olid valitud eluks ajaks ametisse. Maanõunikud tegelesid kõige tähtsamate küsimuste arutamisega. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj lõpuni. Maakonna tasandil tegutsesid maa-ja meeskohtud. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. ( adrakohtunikud ja sillakohtunikud)
Vaimuelu 19.saj 1.poolel
1802.a taasavati Tartu Ülikool. Tartust kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe-ja teaduskeskuseid. 19. sajandi alguses sätestati 4-astmeline ühtluskool: maakondades – kihelkonnakool ja kreisikool ; kubermangulinnades – gümnaasium ja ülikool. Püsiv talurahvakoolide võrk hakkas kujunema pärast talurahva seaduste koostamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldusele. 19.saj hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele.
19.saj oli valitsevaks ilmalik kirjandus. (selle peamiseks levitajaks kalendrid) Püsivale eestikeelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen , kes 1857.a hakkas toimetama Perno Postimeest.(Ühtne kirjakeele võidulepääs)
19.saj säilitas luteri usk algselt oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832 .a oli ülevenemaaline kirikuseadus, millega luteri usk kaotas oma senise positsiooni. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks keskvalitsuse poolt lubatud usulahk . Ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk. (hoogustus vennasteliikumine ; Maltsveti liikumine- Juhan Leinberg)
Pilet 6
Eesti ala valitsemine 18.saj, Balti erikord
1700-1710 toimus Põhjasõda, mille võitsid venelased. Algas Vene aeg. Soovides saada balti aadli poolehoidu alustasid venelased juba Põhjasõja ajal restitutsiooniga- riigimõisate tagasi andmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga, kus sätestati Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus. Lisaks eraldas Eesti ja Liivimaad luteri usk ning saksakeelne asjaajamine . Tänu Balti erikorrale jäi Eesti ja Liivimaa Euroopa kultuuriruumi, pääsesime venestamisest. Arenesime kiiremini võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Balti erikorra negatiivsed jooned olid: aadli piiramatu võim tp üle, pärisorjus, eestlaste õiguste maha surumine .1762.a tõusis troonile Katariina 2, kelle valitsusaeg tõi kaasa mitmeid muudatusi, soovides, et Eesti ja Liivimaa provintsid oleks tihedamalt impeeriumiga liitunud. (Balti poliitika elluviimine George Browne) 1783-1796 oli asehaldusaeg -Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Kaalukamad olid poliitilised ümberkorraldused. Eestimaad muudeti rohkem Venemaa sarnaseks, Piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaal said võrdsed õigused. (+linnaduumad+ muutused maksukorralduses-pearahamaks+ hingedeloendused)
Tartu Ülikool varauusajal ja uusajal
Tartu Ülikool asutati 1632.a (varauusajal) Selle asutamise jaoks tegeliku töö tegi Johan Skytte. 1632.a ülikoolis õppisid peamiselt rootsi ja soome päritolu tudengid . Vahepeal kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool Tallinnasse, kuid Tartusse jõudis see tagasi 1690.aastal. Põhjasõja ajal tegutses ülikool Pärnus. Vene võimud taasavasid ülikooli alles 1802.aastal. (uusaeg) Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda : usu-, arsti-,õigus-, ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude olid pärit Saksamaalt, kes tõid kaasa valgustuslikke ideid. Tartust kujunes üks tähtsamaid õppe-ja teaduskeskuseid nii Venemaal kui ka kogu Euroopas. Üha enam asus ülikooli õppima ka välismaa tudengeid. 19.saj lõpuks oli õpilasi umbes 1800.
Pilet 7
Talurahva olukord Rootsi ajal
Rootsi aeg algas Altmargi vaherahuga 1629.aastal. Talupojad olid tol ajal pärisorjad. 1680. aastal toimus reduktsioon Rootsi kuninga Karl 11. Poolt. See tähendas riigimaade tagasivõtmist.Eesmärgiks oli suurendada riigikassa tulusid. Tagasivõetud mõisad anti tagasi nende endistele valdajatele, kes pidid osa tuludest loovutama rendimaksuna riigile. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga.(1696.majandusreglement) Samas oli ka väga palju eramõisaid, kus reduktsiooni läbi ei viidud ning kus pärisorjus säilis vanal viisil. Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust.
Keskvalitsus ja Balti erikord 19.saj
Katariina 2. Vastu võetud asehaldusaja jooksul tehtud muudatused vähendasid oluliselt Balti aadli õigusi. Kuid juba keiser Paul 1. Võttis vastu asehalduskorra akti tühistamise ning balti aadli õigused taastati. 19.saj koostati ka Balti provintsiaalseadustik(Balti kubermangude õigusnormide kogu)- aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike ja eesõiguste kogu ning kinnistas veelgi Balti erikorda. 1860. Aastatel vallandusid mitmed rünnakud Balti erikorra vastu, soovides Baltikumi tihedamat liitmist Venemaaga. Esmalt keskvalitsus mingeid muudatusi vastu ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud muutusi vaigistada . Kuni Aleksander 2.valitsusaja lõpuni jäi Balti erikord oma põhiosas püsima.
19.saj olid Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu esindas kindralkuberner.( Filippo Paulucci) Teostas järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei ja sõjaväe instituutide järgi. Tema valitsemisel toeks oli kantselei , läbi mille suheldi linnade väiksemate võimuasutustega(rüütelkonnad,linnade omavalitsused ) ja ka keskvalitsuse institutsioonidega (senat, ministeeriumid jms)
Kubermangus oli oluliseim võimuesindaja kuberner .Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus(igapäevased küsimused), kroonupalat (maj.ja rahanduslikud funktsioonidega asutus), hoolekandevalitsus( rahvaharidus , arstiabi, heategevus ) ja politsei valitsus.
Keskvalitsus tugevdas ka kubermangude sisemist julgeolekut. 1811.aastal reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Siseorganisatsiooni ülesanne oli korra kaitsmine, kõiksuguste vastupanuilmingute mahasurumine, pagenud nekrutite ja talupoegade püüdmine jne..
Pilet 8
Talurahva olukord 18.saj
1710.aastal algas Vene aeg. Kui sellele eelnenud Rootsi ajal paranes tänu reduktsioonile kroonumõisate talupoegade olukord, siis nüüdsest uue võimuga kaasnes talupoegade olukorra halvenemine. Juba Põhjasõjal soovisid venelased saada kõrgemate aadlike poolehoidu, mistõttu alustasid restitutsiooniga, mis seisnes riigimõisate tagasi andmises mõisnikele. Kui reduktsiooni käigus Rootsi ajal vabanesid kroonumõisate talupojad osaliselt pärisorjusest, sest teokoormised olid määratud vakuraamatuga, siis nüüdsest talupoegade õigused kadusid ning kroonumõisate talupoegade olukord läks sama halvaks, nagu oli olnud Rootsi ajal eramõisate talupoegadel. 1739.a Roseni deklaratsioon , milles Otto Fabian Rosen kinnitab, et talupoeg on pärisori ja mõisnik võib teda kohelda vastavalt oma soovile. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupojale piiramatud koormised.
1765 .a positiivsed määrused (G.Browne)- mis olid esimesed sammud pärisorjuse kaotamiseks-talupoegadel oli õigus vallasvarale,mõisakoormistele seati kindlad piirid, piitsahoopidele ülemmäär jne... (talupoegade kaitseseadus)
1905.a revolutsioon Eestis
Revolutsioon algas Verise Pühapäevaga 9. jaanuaril 1905. aastal ning vallandas rahutusi ja streike üle kogu Venemaa. Põhjused: sotsiaalsed pinged ehk klassivõitlus (vaesed jäid järjest vaesemaks ja vastupidi-tööliste õigusteta olukord), demokraatia puudumine ehk poliitiliste vabaduste puudumine(ei oldud rahul Nikolai 2. valitsemisega ), Vene-Jaapani sõda, milles venelased said lüüa , venestamine ehk rahvuslik rõhumine (kõige tähtsam põhjus eestlastele). Sündmused :

16. oktoobri veretöö. Uuel turul leidis aset suur rahvakoosolek, kus Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Sõjaväe üksus avas rahva pihta tule ning surma sai 94 inimest. Mälestusmärk asub Estonia teatri taga.

17. oktoobri manifest. Manifestiga kinnitati luba kokku kutsuda ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused. Lubati luua poliitilisi organisatsioone ehk erakondi. Esimese partei rajas J.Tõnisson – Eesti Rahvameelne erakond. Liberaaldemokraatlik erakond. Manifesti tulemusena loodi esimesed ametiühinguorganisatsioonid.

Rahvaasemike koosolek novembri lõpus. Kokku oli tulnud ligi 800 saadikut, kui koosoleku alguses selgus, et juhiks et taheta Tõnissoni, vaid radikaalide liidrit Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Nüüd peeti 2 koosolekut. Tõnissoni pooldajad ehk mõõdukad tunnistasid kehtivat konstitutsioonilist monarhiat , nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, baltisakslaste eesõiguste piiramist, nad ei pooldanud vägivalda. Radikaalid seevastu arvasid, et peab kukutama kehtiva valitsuse ning looma demokraatliku vabariigi. Kavatseti keelduda maksude maksmisest ning kroonuteenistusse minekust. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Ühine arvamus oli neil see, et venestamine peab lõppema.

Mõisate põletamine. Hävines 160 mõisa. Algas 12. detsembril
Revolutsiooni saavutused: erakondade loomine ehk saab poliitikat teha, õppetöö taastatakse ning vallakoolides saab 2 esimest aastat õppida eesti keeles.
Pilet 9
Linnad, kaubandus ja tööndus varauusajal
Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu,Viljandi,Vana-Pärnu,Uus-Pärnu,Haapsalu,Paide,Rakvere,Narva. Enne Liivi sõda said endale linnaõiguse veel Kuressaare ning Valga. Uus-Pärnu kaotas linnaõigused. 16.saj lõpuks oli Eestis 10 asulat. 17.saj kaotasid mitmes sõjas purustada saanud linnad oma õigused- Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga, kuid said need hiljem tagasi 1783.aastal seoses asehalduskorra muutustega said linnaõiguse veel kaks linna: Paldiski ja Võru. 12 linna püsisid kuni Vene aja lõpuni.
Peale Liivi sõda oli kaubandus peamiselt koondunud võõramaiste kaupmeeste kätte. 17.saj edenes Narva kaubandus tänu asendile Vene piiri ääres. Peamiselt eksporditi Eestist teravilja ja lina. Importkaupadeks oli sool, metall ,soolaheeringas, tubakas, koloniaalkaubad. Probleemideks olid Vene kaupmehed , kes müüsid oma kaupu märksa odavamalt.
17.sajandil hakati Eestis asutama manufaktuure, mis rajati tollal linnadesse, kuid 18.saj hakati rajama ka linnadest välja. Näiteks võib tuua Räpina paberivabriku, mis on jäänud vanimaks tööstusettevõtteks Eestis. Lisaks toodeti klaasi ning jõuti välja peeglite ja portselani tootmiseni.
Rahvusliku ärkamisaja põhjused ja juhid (19.saj)
Eestlased olid vabanendud pärisorjusest, Eesti ala arenes majanduslikult, kujunes välja esimene põlvkond eesti haritlasi, koolihariduse levik, rahva kultuuriline aktiivsus.
Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks olid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajaks Johann Voldemar Jannsen , kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees . (1857.a Perno Postimees) Eesti olude suhtes ei jäänud ükskõikseks ka need, kes olid suutnud teha karjääri Peterburis. Peterburi patriootide silmapaistvaim esindaja oli Johann Köler, kes aitas 1864.a Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Alkesander 1. palge ette. Palvekirja taga seisid peamiselt Viljandimaa ärksamad esindajad. Nendelt pärines ka mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander 1.
1870.aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks.Loodi mitmeid seltse ja organisatsioone. Sel ajal kerkisid esile ka rahvusliku liikumise juhid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson .
Jakob Hurt(Põlvamaa)- temast sai Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane, hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt rahvaluule vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Tema seisukoht oli, et eestlased peavad saama vaimult suureks. (rõhutas usu vajalikkust )
Carl Robert Jakobson-sündis Tartus. Ta tegi kaastööd Eesti Postimehele, astus välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudis haridusolude parandamist. 1878.a asutas ajalehe Sakala, mis kujunes kõige loetavamaks väljaandeks. (seal arvustas ta ühiskondlikke olusid ja ründas baltisakslasi)
Pilet 10
Vaimuelu Rootsi ja Poola ajal. Vastureformatsioon ja luteri kirik
Rootsi-luteri kirik, Poola- katolik kirik
Poola ja Rootsi ajal olid mitmed usulised pinged kahe kiriku-luteri ja katoliku kiriku pärast.
Poola aeg oli 1582-1629. Toimus vastureformatsioon, kus Eesti ja Liivimaa alad taheti rekatoliseerida ehk luteri usk taheti muuta katoliku usuks. Olulist rolli rekatoliseerimises mängisid jesuiidid . Liivimaad peeti väga oluliseks piirkonnaks , mis tuleb katoliku usku viia, sest siit edasi oli väga hea liikuda katoliku usu laiendamisega Rootsi ja Venemaa aladele . Vastureformatsiooni käigus võeti tagasi katoliku usk. 1583.aastal rajati Tartusse jesuiitide gümnaasium(ning võib öelda, et tänu sellele on meil Tartu Ülikool) . Seoses Rootsi aja algusega lõppes katoliku usu ajastu. (1625.a Tartu vallutamine lõpetas katoliku usu ajastu)
Rootsi ajal valitses Eesti ja Liivimaa aladel luteri usk. Liivi sõda oli viinud luteri kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse. Suure töö selle ülesse töötamisel tegi Joachim Jhering, kes töötas välja range kirikukaristuse süsteemi. Lisaks levisid nõiaprotsessid. Usuti , et targemad ja haritumad inimesed on nõiad ning nad tuleb hävitada, mistõttu langesid tihti rahva aktiivsemad ja targemad inimesed. 17.saj jäi luteri usk eestlaste jaoks veel suhteliselt võõraks ning oli segunenud katolike vaadetega.
Majanduse areng 19.sajandil (tööstus, raudteed, linnastumine )
19.sajandi esimesel poolel oli tööstuse areng Eestis pigem tagasihoidlik . Eeldused tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kasutuselevõtmisega. Väga suur nõudmine oli kalevi järele (sõjavägi ja kiiresti kasvav ametnikkond ) Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende toodang oli Vene turul hinnatud. 1858.aastal rajati Kreenholmi Manufaktuur, millest sai suurim tööstusettevõte. Tekstiilitööstuse kõrval arenes ka masina- ja metallitööstus. Eestis kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus. Suuremad tööstuskeskused olid Narva ja Tallinn. Majanduslikku arengut mõjutas oluliselt ka raudteede ehitamine. 1870. Aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee . Seejärel rajati veel mitmed raudteed Eesti erinevate linnade vahel. Tänu raudteede rajamisele avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused. Kaubandus arenes nii välisriikidega kui ka riigi siseselt.
Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning üleüldine suhete areng tõi endaga kaasa linnastumise. 19.saj lõpul elas Eesti linnades (!) kokku juba 181 000 inimest. Kokku oli 12 linna. Nendest suurimad Tallinn Tartu, Narva.19.sajandil(esimesel poolel) domineerisid linnaelanike seas sakslased , kelle käes olid juhtivad positsioonid tsunftides ja kaupmeeste gildides. Tasapisi kasvas ka eestlaste arv linnades, kuid juhtis positsioon jäi siiski sakslaste kätte. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus.
Raudteede ehitamisega kaasnes suurte vabrikute ja tehaste rajamine.Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse suur tselluloositehas, Tallinna kerkisid mitmed metallitööstusettevõtted.
Raudtee soodustas põllumajanduse arengut, võimaldas näiteks värske piima ja koore turustamist nii suurematesse Eesti linnadesse kui ka Peterburi. Kujunev raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele.
Reisirong sõitis Tallinnast Tartusse tollal kuue tunniga, samal ajal kui postihobustega kulunuks sama maa läbimiseks terve päev.
Raudtee muutis ka Eesti asustuspilti. Mitmed Eesti väikelinnad ( Jõgeva,Elava,Abja- Paluoja jt ) said alguse sajandivahetusel raudteejaamade juurde kujunenud alevikest.
Pilet 11
Talurahva haridus ja eestikeelne kirjasõna Rootsi ajal
Rootsi ajal valitses luteri usk ning selle üheks põhimõtteks oli, et iga talupoeg peab oskama piiblit lugeda. Haridus hakkas levima ka talurahva seas. Väga olulist rolli talurahva koolide rajamisel mängis Bengt Gottfried Forselius . 1684.a korraldati seminar, mille õpilasteks olid Tartumaalt pärit talupoisid.Forselius suutis neile 3 kuuga lugemise selgeks õpetada. 1686.a käis Forselius Rootsi kuninga jutul, kaaasas kaks õpilast, kes näitasid oma teadmisi kuningale ning kelle teadmistega kuningas väga rahule jäi. 1687.a võeti vastu otsus, et igasse kihelkonda tuleb rajada talurahvakool . Rootsi aja lõpuks oli lugemisoskus talupoegade seas märgatavalt tõusnud.
Rootsi ajal arenes ka eestikeelne kirjasõna. 1637.a koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl sobitades eesti keele saksa keele reeglistikuga. 1686.aastal ilmus esimene eestikeelne piibel (Uus Testament ) 1693.aastal ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika.
Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis ja Eesti kultuuriloos 19.sajandil
Venemaa oli huvitatud Eesti ja Liivimaa rahumeelsest intergeerimisest Venemaa koosseisu. Baltisakslased kaasati impeeriumi teenistusse sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. Balitsakslased olid Peeter I jaoks äärmiselt olulised kaaderireserviks. Baltisakslased olid abiks Napoleoni sõdade ajastul. ( 1812 -1815 võttis sõjast osa 550 kindrali, kellest 13,7% olid baltisakslased.) Barclay de Tolly.
19. sajandi teisel poolel hakkasid baltisakslaste positsioonid vene ühiskonnas nõrgenema, neid hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga.
Baltisakslaste kultuurielu keskus oli Tartu (Ülikool). Asutati joonistuskool (õpetaja Karl August Senff), mis andis head eeldusesd edasiõppimiseks Euroopa suurtes kunstiõppeasustustes. Kunstielu keskuseks Raadi mõis, kus kais koos vaimuelueliit. Tallinnas (kunstielu) – Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum.
Tegutses üle 50 baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka juhtpositsiooni ühiskonnas.
Arhitektuur - valitses klassitsism (mõisad, postijaamad, kõrtsihooned). Ehitus kandus äärelinnadesse.
Kirjandus – enamik teoseid käsitlesid kohalikke olusid baltikumis.
Pilet 12
Vana hea Rootsi aeg?
+ Reduktsioon, haridus levis lihtrahva seas, talurahva koolid, arendati kirjakeelt, (grammatika, piibel)Tartu Ülikool,Kahe sõja vahel pikk rahuperiood- rahvaarv tõusis, luterluse võidukäik (”iga talupoeg peab oskama lugeda piiblit)

Reduktsiooni käigus olnud eramõisate talupoegade seas säilis pärisorjus, Nõiaprotsesside laine- tapeti targemaid ja aktiivsemaid inimesi, arvates, et nad on nõiad. Luteri usu liigne peale surumine, 1696-1697 suur näljahäda (rootsi võimud ei teinud selle aitamiseks midagi erilist) Talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata, kuid enamasti jäi peale raha, mitte õiglus

Rahvusliku ärkamisaja üritused
Rahvuslik ärkamisaeg oli 19.sajandil. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869.aasta esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. See kasvatas oluliselt eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Samal ajal pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamisele. 1865. Vanemuise Seltsi loomine. (laulu-ja mänguselts) Aitas kaasa ka teiste sarnaste seltside loomisele. Nagu näiteks ”Estonia” Tallinnas ja ”Endla” Pärnus. Vanemuise selts taotles loa esimese laulupeo korraldamiseks 1869.aastal. (Kogu ettevalmistustöö võttis enda kanda J.V.Jannsen)
Eesti Aleksandrikooli komiteede loomine- sooviti luua esimest eestikeelset kooli, mille nimeks oleks Eesti Aleksandrikool (pühendatud Aleksander 1.) Kooli käimapanekuks vajalikud summad tuli koguda annetuste teel. Selleks loodi komiteed pea kõikides Eesti kihelkondades. Korraldati näitusi, kontserte, näitemänge.
1872. aastal Eesti Kirjameeste Selts- põhiülesandeks eesti keele arendamine ja kaitsmine, rahvaluule kogumine. Esimene president Jakob Hurt.
Ajalehed:
1857. ”Perno Postimees”- J.V.Jannsen
1864. ”Eesti Postimees”- J.V.Jannsen (Jakob Hurt vahepeal ”Eesti Postimehe” lisalehe toimetaja)
1878. ”Sakala”- C.R.Jakobson
Pilet 13
Vaimuelu 18.sajandil. Luteri kirik ja valgustusvoolud (sama punkt, mis Pilet 1 teine teema)
1700-1710 toimus Põhjasõda, peale mida algas Vene aeg. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Alustada tuli rasketes tingimustes, kirikud olid laastatud ja paljud kogudused olid jäänud õpetajata. Vene riigivõim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale. Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu. Pidasid oluliseks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust. Rõhutati seda, et inimesed peavad töötama alandlikult, ei tohi lõbutseda ning uhkeldada, mistõttu hävitati ehteid,paremaid riideid, uhkuseasju,torupille ja viiuleid+suleti mitmed kõrtsid.
18.saj keskpaigas jõudis Baltikumisse (teoloogiline) ratsionalism. Levis peamiselt kirikuõpetajate seas. Kui pietistlikud pastorid suutsid panna kirikutäie rahvast nutma või ohkama,(ehk emotsionaalne pool oli ülekaalus) , siis ratsionalistlike vaadetega pastorite jutlustes oli alati ka midagi õpetlikku. Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. )
Poliitilised olud ja kultuur enne 1.maailmasõda
Poliitilised olud. 17. oktoobri manifestiga kutsuti kokku Riigiduuma. 1906. aasta Riigiduumase valiti Eestist 5 saadikut. Eesti esindajad toetasid poliitilistes küsimustes vene kadette ja rahvusküsimustes vähemusrahvaste saadikuid. Valitsus ei võtnud duumat tõsiselt , duuma saadeti laiali enne kui see suutis tõsiselt tööle hakata. Ka teine Riigiduuma ei püsinud kauem koos. Paremini ei läinud ka Erinõukogul, mis pidi vähendama sotsiaalseid pingeid Baltimaades. Baltisakslaste poolt koostatud eelnõud ei rahuldanud eestlaste soove ning nõukogu läks laiali. Edu saavutati vaid omavalitsuste tasandil. Paljudes linnades (nt Tallinnas) tõrjuti linnavalitsusest baltisakslased välja.
Kultuur. 19. sajandi lõpuks oli üldine kirjaoskuse protsent 77,7%. 1906. aastast lubati asutatada emakeelseid erakoole.1906. aastal loodi esimene eestikeelne keskkool – Miina Härma Gümnaasium Juba 19. sajandi lõpupoole hakati rajama kutsehariduskoole. Üha rohkem eestlasi läks edasi õppima ülikoolidesse.
Teadus. Tartu Ülikool kujunes teaduskeskuseks. 1907.a. kutusti eluu Eesti Kirjanduse Selts. Ülesandeks oli uurida eesti keelt, ajalugu ja kirjandust. Loodi Eesti Rahvamuuseum, kuhu koondati kogu eesti rahva aineline ja vaimne vara. Kirjandus : Lydia Koidula, Eduard Vilde , Börnhöhe, August Kitzberg. 1905. aastal asus avalikkuse ette rühmitus ”Noor-Eesti”. Juhtideks olid Gustav Suits, Tuglas ja Aavik. Tahtsid vabaneda saksa ja vene kultuurimõjudest ning leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel.
Muusika . Jätkus laulupidude traditsioon. Teater . Vanemuine jõudis kutselise teatrini 1906. aastal, kui teatrit hakkas juhtima Karl Menning . Samal aastal muutus kutseliseks ka Estonia. Esimene mängufilm oli ”Karjuhat Pärnumaal” . Tuntuimad kunstnikud olid Johann Köler ja AmanduS Adamson.Köler pani alusen nii portree- kui maastikumaalile. Sportslastest saavutas tulemusi Georg Lurich.
Pilet 14
Talurahvaharidus ja eestikeelne kirjasõna 18.sajandil (Vene aeg)
Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Peamiselt toetuti siiski Rootsi ajal loodule. Puudus oli koolmeistritest. Raskusi oli ka laste kooli saamisega . Koolis käimist nähti taluperedes kui täiendavat koormist. 1765.aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduskava nõudis rahvakoolide rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus saada lugemine selgeks, siis oli võimalik end mõisa koolis käimisest vabastada.Nõnda jäi koduõpetus tähtsale kohale kuni sajandi lõpuni.Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks .
1739.aastal ilmus tervikpiibel põhjaeesti keeles toimetanud Anton Thor Helle. Suurenes oluliselt ilmalike trükiste osatähtsus ning populaarsust saavutasid talurahva seas õhukesed ja odavad rahvakalendrid(+ mitmesugused nõuanderaamatud)
Muutused mõisamajanduses 19.sajandil
19.sajandi algul oli Eesti külas põhiline majandusüksus endiselt mõis. Mõisamajanduse edenemise alguseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin . Suure osa viinatoodangust ostis ära Venemaa ning ülejäänud müüdi maakõrtsidesse. 1820.aastal toimus langus viljahindades ning mõisnikel oli vaja leida uusi teid majanduse elavdamiseks. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul , mis oli viljast odavam. 19.saj keskpaigas jõudis kartuli kasvatamine ka talupoegade põldudeni ning sealt nende toidulauale. 19.saj talurahva seadused jagasid mõisamaa selgelt kaheks: talumaa ja mõisamaa. Talumaad saadi anda rendile või müügiks. Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada,müüa või rendile anda. Nii hakkas kujunema kasumajandus, kus määravaks said turusuhted ning pakkumise ja nõudmise tasakaal.
Pilet 15
Ümberkorraldused asehalduskorra ajal
Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, maakonnakeskused said linnaõiguse.äõ Kaalukamad olid poliitilised ümberkorraldused. Piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaal said võrdsed õigused. (+linnaduumad+ muutused maksukorralduses-pearahamaks+hingedeloendused)
Uus rahvuslik tõus 20.sajandi algul
Sai alguse Tartust, eesotsas oli Jaan Tõnisson. Postimehe uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Esikohal oli rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Ta astus välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Toetasid teda haritlaskond ja jõukamad elanikud. Ei märganud ühiskonna lõhestatust.
Tallinna radikaalid. Ajaleht “ Teataja ”. Konstatin Päts. Toetajad: haritlased, linnakodanikud, talupojad ja tööstustöölised. Majanduslik ja poliitiline võitlus esikohal, pidasid põhi probleemiks ühiskonna lõhestatus. Ei tohi hoiduda “suurest poliitikast ”.
Sotsiaaldemokraatia. Toetajad: töölispartei. Märksõnaks revolutsioonilised töölised ning mässumeelsed üliõpilased. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP). Tegutsesid illegaalselt. Ajaleht “Uudised”, asutaja Peeter Speek.(Mihkel Martna , vennad Gottlieb , Karl Ast, Eduard Vilde ) Peeti oluliseks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga.
Eestis puudusid kodanikuõigused, baltisaksa võim oli maal jäänud murdmata, teravnesid sotsiaalsed erinevused. Vajati põhjalikke reforme!

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

plysub Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

· Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber

Ajalugu

doc

Eesti varauusaeg

Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa

Ajalugu

doc

Rootsi valduste kujunemine

Rootsi valduste kujunemine: Aasta Leping Maaala Märkusi 1617. a. Stolbovo Ingerimaa Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola Rootsi

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca

Ajalugu

doc

11. klassi ajaloo suuline arvestus

Asjaajamise keeleks sai saksa keele asemel vene keel. Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle kohustuseks oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tööd, mis piiras omavalitsuse vabadusi. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887 sai sunduslikuks venekeelne õpe. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. Uued vene-kesksed kooliprogrammid lükkasid kõrvale kodumaa ajaloo, kirjanduse ja maateaduse. Lugemisoskus vähenes. Aleksandrikool avati 1888 venekeelse õppega. Vanim Eestis tegutsenud kool Tallinna toomkool lõpetas üldse tegevuse. Tartu Ülikool, mis nimetati ümber Jurjevi ülikooliks, alustas samuti venekeelse õppega ja asendati saksa õppejõud vene omadega, kes ei suutnud kõrget taset hoida. Kindralkuberner Sahhovskoi levitas hoogsalt ka õigeusku, üle maa rajati õigeusu kirikuid

Ajalugu

pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - polii

Eesti uusaeg

doc

Ajalugu Varauusaeg

Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas August II tugev, Taani kuningas Fre

Ajalugu

odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Šahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Venestamine tähendas:  Vene keel ametlik asjaajamise keel- vallakohtus jäi ainult eesti keel. Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt. Asemele keelt oskajad, kes võisid olla eestlased, aga oli ka Vm sisserännanud ametnikke.  Venestamine tabas ka haridust

Ajalugu

Rohkem sarnaseid