Eestlaste sallivus on viimasel kümnendil kasvanud kiiresti. Eestlaste ja mitte-eestlaste elu- ja mõttelaad on muutunud sarnasemaks. Pooled mitte- eestlastest ja viiendik eestlastest hindavad oma elu- ja mõttelaadi vastastikku sarnasteks.Siiski oleks ennatlik väita, et muulasprobleem on Eestis edukalt lahendatud. Venemaa kodanike arv kasvab jõudsalt ja pole märke, et juurdekasv kahaneks. Põhiprobleemiks on see, et muulaste hinnangul valitseb Eestis rahvuste vahel ebavõrdsus. Muulaste arvates on neil eestlastega võrreldes oluliselt vähem võimalusi saada tööle riigiasutusse, pääseda juhtivale ametikohale, teha poliitilist karjääri. Võimalused on piiratud ka siis, kui ollakse konkureeriva eestlasega võrdne.Omatakse Eesti kodakondsust, osatakse eesti keelt, omatakse võrdväärset professionaalset ettevalmistust, kogemusi jne. Konkurents kaotab sallivuse. Eestlaste sallivus lõpeb kiiresti kui tekib küsimus muulastest kui konkurentidest tööturu...
Referaat. Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis. Ellen Antipenko NT1. Eestis nagu teistes paljudes riikides on muulaste küsimused mitte viimasel kohal. Muulaste arv igal aastal muutub, mõnikord suureneb, mõnikord väheneb - Eestis on muulasi ühest viiendikust ühe kolmandikuni. Muulasi võib jagada mitmeks rühmadeks. Eestis on nii need muulased, kes on sündinud Eestis, kui ka need muulased, kes on sündinud välismaal. Mõnedel neist on Eesti Vabariigi kodakonsus, mõnedel on Venemaa kodakonsus vm. Muulaste hulgas on kõige rohkem venelasi, kelle pered sattusid Eestisse Teise maailmasõja või Nõukogude ajal. Tänapäeval võib leida palju informatsiooni venelaste, kelle elamiskoht on Eestis, elu kohta. See teema ilmub ajalehtedes, Interneti materialides jne. Kõikidel, nii eestlastel, kui ka muulastel on oma arvamus selle kohta.
Selle tulemusena kahekordistus kaubaveo maht läbi Ust- Luuga sadama. Narvas olid piiriületamise järjekorrad 5-6 päeva. Kas sündmus seondub pigem a) Politics'iga b) Policy'ga Sündmus seondub Politics'iga. 2. Analüüsi mingit elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Eesti rahvastiku Eesti On omandanud osa Muulased ei taha moodustavad kaks inegratsioonipoliitika. Eesti kultuurist ja loobuda oma päritolu kõige suuremat Keele omandamine samas pole täielikult kultuuri normidest ega rühma venelased ja ongi integratsiooni selga pööranud enda väärtustest, rääkimata ukrainlased e. programmis üheks omale. Teisisõnu, emakeelest. Ei muulased
Rahvuskommunistide pk- olid veendunud et olemas olevat režiimi saab inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased. Tööstus- ja tsiviilehitus, rekonstrueeriti ehitusmaterjalide mitu vana suurettevõtet ja rajati uusi. Tal, Tar majaehituskombinaadid. 1970- pingelõdvendus, Käbini võim polnud enam nii kindel, ei rahuldanud Moskvat, ta asemele tuli Karl Vaino- ei eksisteerinud tema jaoks
Kui küsida mõnelt Tasku Moe- ja Vabaajakeskust külastavalt isikult, kes on estofiil, võime saada nii mõne väga üllatava kui kindlasti ka tavapärasema vastuse osaliseks. Näiteks Eesti õigekeelsus-sõnaraamatu järgi on estofiil eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Siiski võib öelda, et Eesti Ärkamisaegsed estofiilid olid tõenäoliselt tunduvalt rohkem, kui ainult eestisõbralikud muulased. Rääkides Ärkamisajast peetakse silmas aga 19. sajandi keskpaigas alguse saanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aega. Ajast, mil hakkas ilmuma meie esimene eestikeelne ajaleht ,,Perno Postimees" ja loomulikult ajast, mil koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg. Selle ajastu ühed märkimisväärseimad isikud on vaieldamatult ühiskonnategelane, vaimulik
Moskvas töötati välja erinevad plaanid. Kogu see protsess tähendas üleminekut käsumajandusele, mis tõi kaasa mitmed probleemid. Kõige olulisem demograafiline tagajärg oli võõrtööjõu sissevool(u 170000 venelast).Sisse toodud tööjõud oli madala kvalifikatsiooniga. Nad tõid kaasa oma tavad, traditsioonid, ellusuhtumise kujundades siin oma asustuspiirkonnad. Nende sisseränne vähendas eestlaste osatähtsust. 1959.a moodustasid muulased 25% kogu rahva arvust.Tööstuse arenedes kasvasid linnad ja muulased asusid sinna elama.1953.a elas linnades üle poole kogu rahvast.Kokkuvõttes ei kindlustanud nõukogulik sotsialism inimväärset elatustaset ei linna- ega maaelanikele.
ühiskonna hoidmise vastu, oleks effekt palju tugevam, sest õpetajate arvamust väga ei kuulata, aga kui noored korraldaksid ise üritusi ja näitaks üles huvi, hakkaksid ka teised võib- olla hoolima. Eesti ühiskonda aitaks hoida ka see, kui me tooks eesti kultuuri lähedamale Eestis elavatele muulastele. Kui Eestis asuvates vene koolides väiksest peale õpetada lastele huvitavamalt ja rohkem eesti keelt ja ajalugu, siis hakkaksid võib-olla ka muulased eesti ühiskonna probleemidest huvituma, mida nad tegelikult peaksidki, sest ka nemad elavad siin. Üldiselt on asi suhtumises, kui noored seda parandaksid, siis oleks kõik võimalik. Õpilased peavad lõpuks ikkagi ise aru saama, et eesti keel, kultuur ja ühiskond on haprad, kuid ilusad asjad, mis seovad ja ühendavad meid, ning et neid tuleb kaitsta ja edasi arendada, andes neile ka tuleviku. Ühine keel ja ühiskond on need, tänu millele on meil oma riik, kui me
IME (ise majandav Eesti) kaugem eesmärk oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Senise majandusmudel (käsumajandus) osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, sellega kaasnes hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad, väljamaksmata palgad ja pensionid. Interliikumine 1988, impeeriumimeelne ühendus, peamiselt muulased, kes nägid Eestit kui NSV Liidu lahutamatut osa. suveräänsusdeklaratsioon 1988 nov, sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti kongress 1990 märts, eesmärgiks oli läbirääkimise alustamine lääneriikide ja NSVL- iga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Balti kett 23 august 1989. aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil Taasiseseisvumine: 20.08.1991
-kõrgemad võimuorganid koondusid Võrru, Tallinn oli sakslaste käes, hiljem Tallinna -juhtiv koht EKP (allus Moskva korraldustele) / seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu / täidesaatev võim ENSV valitsus / linnades ja maakondades kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga -olulisemad ametikohad - nomenklatuursete ametikohtade loetelu -nomenklatuur kindlaks määratud nimestik, mille abil kontrolliti ja suunati ühiskonda
Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu Rosenplänterile on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamatud, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. Kristjan Jaak Peterson oli esimene eesti luuletaja. Tema luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks
Kõrgeim seadusandlik võimuorgan 1958-1961 Johan Eichfeld 1961-1970 Aleksei Müürisepp Partei ja valitsuse otsuste kinnitamine 1970-1978 Artur Vader 1978-1983 Ivan Käbin Istungjärkude vaheaegadel - Presiidium 1983-1992 Arnold Rüütel Kohalik võimueliit Juunikommunistid Laskurkorpuse veteranid Venemaa eestlased Muulased Nomenklatuur Kõige olulisematest ametitest koostati nomenklatuursete ametikohtade loetelu Partei- ja võimuorganite töötajad Kolhoosi- sovhoosijuhid Erinevate eluvaldkondade võtmefiguurid 1980. aastatel kuulus nomenklatuuri 1348 isikut. Valimised Formaalsed hääletati ühe kandidaadi poolt Osalusprotsent üle 99% Saadikute arvu kasv (1947 100, 1980 285) Saadikute roll tähtsusetu polnud kutselised Julgeolekuorganid
Rahvastikupüramiid- arvjoonis, mis kujutab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu mingil ajal vanuserühmade kaupa. Rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid: tööealise rahvastiku vähenemine maksude suurenemine rahvastiku vähenemine suurenevad kulutused sotsiaalhoolekandas koolide sulgemine (õpilasi vähe) Eesti rahvuslik koosseis. Eesti rahvastikust 80% eestlased; 20% muulased neist 6.3% venelased. Rahvuslik koosseid iseloomustab kui suur on ühe või teise rahvuse osatähtsus vastavuse alusel territooriumil kogu rahvastikust. Slaavi rahvad: valgevenelased, venelased, juudid, sakslased, rootslased, soomlased Rahvastiku paiknemine ja asustus. Eestis 30 in/km2 kohta -annab ülevaate kuidas rahvas riigiliselt jaotub. Eestis paikneb rahvastik ühtlaselt. Tihedamalt paikneb rahvastik linnades: Tallinnas (Harjumaa); Tartus (Tartumaa)
kontinentaalset riiki, mis haaras alasid nii Ida-Euroopas, Põhja- Aasias kui ka Põhja-Ameerikas 19. sajandi jooksul impeerium laienes Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani, aga teistegi piirkondade arvel Venemaa moodustas 16,8 maakera maismaast Rahvastik Impeeriumi territooriumil elas umbes 182,5 miljonit inimest, mis moodustas 10% kogu maailma rahvastikust Vene impeerium oli väga paljurahvuseline riik, kus enamuse moodustasid muulased Venelased moodustasid 44%, ukrainlased 17,8% ja valgevenelased 4,7%. Eestlased moodustasid 0,8% rahvastikust Sõda Napoleoniga 1812 Prantsusmaa väed astusid Venemaale vallutamiseks, aga see ebaõnnestus ja nad said lüüa 1813-1814 aastatel vabastasid Vene väed Ida-Euroopa prantsuse vägedest ning seega sai Venemaa endale suur osa Poola territoriumist 1815. aastal Napoleoni väed said jälle lüüa ning seega lõppes tema valitsus Detsembrimäss 14.12.1825 1825
metsavendlus jne. Kultuurielus süvendadi NSVL ajalugu, eriti Vene federatsiooni. 2. Nõukogude ajal tehti enim muudatusi humanitaar ainetes Usuõpetus oli Nõukogude koolides keelatud Nõukogude ajal õpiti üldajalugu 3. 1970. aastal muudatuste tõttu muutus hariduse omandamine: (seleta valed) a) Kõrge õppemaks – VALE – õppemaks kaotati 1956 b) Paljusid aineid õpetati vene keeles – VALE – üldharidus koolides said muulased õppida vene keelse õppega, aga ei olnud kohustulik c) Keskkooli õpilastele hakati maksma stipendiumi – VALE – keskkoolis ei maksta stipi. 4. a) dissident – teisitimõtleja b) küüditamine – inimeste sunniviisline ümberasustamine c) uusmaasaaja – riik andis kelletki ära võetud maa talle d) kulak – rahvavaenlane 5. EK(b)P Pleemum toimus 21.-26. märts 1950. Omavahel rivaalitsesid põrandaalused kommunistid ja Eesti korpuses võidelnud mehed (kellel
Eesti pälvis peale aprillirahutusi inimõigustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu. Mitmed välisspetsialistid soovitasid meie valitsusel invetseerida suhetesse Venemaaga-muuta Eesti multikultuurseks. Viimane poolaasta on eestlaste seas tõstatanud tõsise küsimuse-kes me oleme ja kes meie hulka kuuluvad? Eesti Vabariigi Valitsus pole nimelt kokku leppinud ühises integratsioonipoolitikas ning suhted idanaabriga ja siin elavate venelastega on segased. Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Linden. Oma kõnes kritiseeris ta korduvalt Eesti kodakondsuspoliitikat
aasta rahvaloenduse andmetel oli vaevalt üle poole, 53,7 protsenti. Eriti murettekitav on seis aga Narvas, kus eestlaste osakaal on alla viie protsendi. Siiski leiab statistikast ka head, näiteks 2000. aastal oli eesti keele oskajaid 80,4 protsenti, praeguseks on see kindlasti tõusnud. Eesti kodakondsusega elanike on 2010. aastal 84 protsenti. Võrreldes 2000. aastaga on kodakondsusega elanike arv tõusnud nelja protsendi võrra. Rahvuslik osakaal on küll suur probleem, kuid on näha, et muulased tahavad Eesti kodakondsust, ning õpivad eesti keelt, et riiki sulanduda. Teiseks võib välja tuua suremuse, sündimuse, ning iibe. Alates 1991. aastast on Eestis surnud rohkem inimesi kui sündinud, see tähendab, et iive on olnud negatiivne. Iive langes kuni 1998. aastani, sellel aastal oli olukord eriti keeruline, sest suremus kordaja oli 1,6 korda suurem kui sündivus kordaja. Sellest ajast peale on iive aeglaselt tõusnud. 2009. aastla lähenes sündide surmade vahe juba nullile
Maailm on avatud, kõrvuti elavad erinevate uskumuste, hoiakute ja kommetega inimesed, kes mõnisada aastat tagasi vaevu omavahel kokku puutusid. Enamik inimesi sulandub sisse või põgeneb mingisse kultuuri, pinged tekivad aga nende kokkupuutejoontel. Kas püüda maksimaalselt kohandudes leida endale uus kogukond või säilitada oma nägu ja identiteet? Kuidas on aga lugu järgmise põlvkonnaga - kui palju nad vajavad oma juuri? Osaliselt samu kirvendusi elavad üle Eesti muulased. Eestile on kombeks oma muresid teisiti lahendada kui mõnedele teistele võimsaks peetud riikidele kohane. Poliitikalehes ,,Kesknädal" juhib Anton Jõks tähelepanu sellele, et ei tasuks kohe armastada Ameerikat ja abielluda Euroopaga. Oleme võimelised hakkama saama ka omaenese tarkusega laulev revolutsioon, Rahvarinne, Balti kett, veretu Vabariigi taastamine. Oleme saavutanud vabaduse, millest eestlased on unistanud. Oleme jõudnud
See puudutab eelkõige sotsiaal- ja tervishoiusfääri. Mida tuleks ära teha, et tunneksin rõõmu siin elamisest. Kõik algab inimestest. Ilma nendeta pole riiki, sellele ainuomast keelt ja kultuuri. Majandus käib alla, sest puuduvad töötegijad, kes looksid väärtusi. Eestis on see väga aktuaalne probleem. Ajaloost on teada, et meie rahavaarv pole kunagi väga suur olnud. Lisaks moodustavad rahvaarvust märkimisväärne osa muulased, kes on siia Nõukogude Liidu ajal sisse toodud. Rahvaarvu vähenemise üks põhjustes on madal sündivus. Rakendatud perepoliitika on küll tulemusi andnud, kuid liiga väikeses mahus. Eelkõige oleks vaja luua turvaline keskkond nii lapsele kui vanematele: rajama uusi lasteaeduja koole ning renoveerima vanu, kindlustada abielupaaridele toimetulek lapsepuhkuse ajaks. Kõige tähtsam on aga see, et julgustada paare lapsi saama. Lapse saamine ei tohiks takistada karjääri tegemist ja vastupidi
loodeti parandada eesti olukorda. 6. Iseloomusta ENSV'd BREZNEVI e. Stagnatsiooni(seisaku) ajal: venestamine, 40-ne kiri, repressioneerimine, Balti Apell, majanduslik ummik - Algas uus venestamise periood, eestvedajaks sai Karl Vaino.1978. suruti koolides peale vene keelset õppimist, kujunes välja kakskeelsus intelligentne inimene oskab mõlemat keelt perfektselt. Vene keele pidid omandama kõik eestlased, kuid eesti keelt Eestimaal elavad muulased mitte. Algasid noorsoorahutused. ''40 kiri'' tähelepanekud ühiskonnas toimuvale, mis pole aksepteeritavad või on väga suured möödalaskmised. Algasid jälle küüditamised- nimekirjade alusel. 1947 koostasid balti riigid kirja. See sai tuntuks Balti Apelli nime all, selle alusel võttis Euroopa Parlament vastu otsuse, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. 1970.ndatel aastatel ammendusid NSV Liidu võimalused. NSVL majandus püsis eelkõige tänu
N: Eesti Rahvuslaste Liit. N reziim lämmatas selle vastupanu liikumise 1960 . aastate lõpuks. Demokraatlikud liikumised 1960. aastatel asendusid Noorte vastupanuliikumised ideeliselt ja poliitiliselt kandvamate demokraatlike liikumistega. Sellel ajal kujuned NSV liidus dissidentide liikumine. Eesti NSV liidu vastased asusuid kontakti teiste NSV liidus tegutsevate teisitimõtlejatega. Demokraatlikud liikumise ei olnud enam vaid Eestlastele vaid sinna kuulusid ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSV liidu demokratiseerimine. Jõuti järeldusele ,et eesti iseseisvumine on rahvusvaheline küsimus. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO-le memorandumi , milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks võtmist ja N vägede väljaviimist. - Lääneriikidesse jõudis see alles 1974. Lääs ei reageerinud aga oma tegevusega innustati väliseestlasi tegutsema. 1960. loodi pagulaste ühistööna org.
inimeste integreerimiselt liikunud pigem pagulastega seotud teemadele. Eesti elanike hulgas on levinud nii vaenulikke kui sõbralikke liikumisi muulaste suhtes, mõned eestlased on aga tuleviku suhtes äraootaval seisukohal ning seetõttu on ääramiselt oluline, milline on meie meedia, sest just see on vahend võõrastega seotud stereotüüpide kummutamiseks või tekitamiseks. Eesti ühtsuse jaoks oleks aga oluline, et nii eestlased kui muulased Eestis leiaks koos viise, kuidas muuta Eesti ühiskonda turvalisemaks ning sallivamaks, integreerides muud rahvused Eesti ühiskonda. See on pikk ja keeruline protsess ning selles on osa igaühel meist. Kasutatud kirjandus: BBC News. Migrant crisis: Migration to Europe explaned in graphics, 24.09.2015. Külastatud aadressil : http://www.bbc.com/news/world-europe-34131911. (04.10.2015) Eesti Arengufond. Eesti kasvuvisioon 2018. Noppeid arvudest ja arvamustest. Lk 2 Külastatud aadressil :
Karl Vaino jaoks ei kehtinud kohalikke huvisid, vaid ainult Moskva käskude truu täitmine. Enamik seniseid tippjuhte jäi ametisse. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai üks Vaino lähimaid abilisi venestuspoliitikas. Venestamiskampaania sa alguse vene keele omandamise tähtsuse reklaamimisega. Hakati propageerima kakskeelseid lasteaegu ja osalist õppetöö üleviimist vene keelele. Kogu see poliitika oli tegelt ühepoolne, sest Eestis elavad muulased ei pidanud Eesti keelt õppima. 1980. hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskoolides, ja ülikoolides soodustati vastuvõttu nendele erialadele, mis olid vene keeles. Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve tekitas ohutunnet, et rahvuskultuur on hävimas. See omakorda süvendas rahutust ühiskonnas, mis väljendus noorsoorahutustes 1980. aasta sügisel. Ajendiks sai 1980. aastal toimunud jalgpallimats ning sellele järgnenud kohaliku ansambli Propeller laialiajamine
metsavendluse lõpuks maha suruda, kuid mõlemal poolel oli palju ohvreid. Režiimile vastupanu osutasid ka põrandaalused noorteorganisatsioonid, kuhu kuulusid enamasti õpilased. Noorte tegevus võrreldes metsavendlusega oli väga tagasihoidlik, kasutati ulatuslikke repressiivmeetmeid ja osaliselt ka ennetavat tegevust. Noorsooliikumised suruti 60.ndate alguseks maha. 1960. aastate teisest poolest algasid demokraatlikud liikumised, kus ei osalenud aind eestlased vaid ka muulased. See näitab, et teised peale eestlaste olid ka Nõukogude võimust väsinud ja soovisid demokraatiat. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO-le Peaassambleele memorandumi, milles nõuti näiteks Eesti iseseisvumise taastamist, kuid kahjuks lääneriigid ei reageerinud sellele. Minnes korra tänapäeva, siis võib mõtlema hakata, et kui Eestiga peaks midagi juhtuma, kas siis tuleksid lääneriigid kohe appi või eiraksid olukorda nagu 70.ndatel tehti. 80
EESTI TAASISESEISVUMINE Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................3 1. RAHVARINNE.........................................................................3 2. LAULEV REVOLUTSIOON........................................................3 3. ÜHISKONNA POLIITILINE AKTIVISEERUMINE............................4 4. ÜLEMINEKUPERIOOD.............................................................5 KOKKUVÕTE-ISESEISVUSE TAASTAMINE..........................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................7 2 Sissejuhatus Pärast vabadussõja lõppu ning Tartu rahu sõlmimist 1920. aastal sai Eesti olla iseseisev 20 aastat. Iseseisva Eesti areng katkes 1940. aastal. Peale seda oli Eesti nii vahepeal Saksamaa ning hiljem Nõukogude Liidu hirmuvalitsuse ...
tugevat survet luterlikule kirikule. Vene tsaaririigi rahvuspoliitika põhimõtted ja suunad joonestusid üsna jõuliselt välja 19. sajandi lõpuveerandil. Selle põhiideeks oli riigialamate jaotamine etniliste ja usuliste tunnuste järgi kaheks erinevaks rühmaks. Esimese ehk põhirühma moodustasid õigeusklikud venelased, kui "kõige väärtuslikum" rahvuslik osa ehk nn. riiklik rahvus. Teise rühma moodustasid väheväärtuslikud muulased ja võõrusulised, kes pidid vastuvaidlematult alluma tsaaririigi võimule. Sellise riikliku rahvusidee põhjal omasid venelased tunduvalt rohkem õigusi kui muulased. Ainult venelastel võis olla enesemääramisõigus ning nad pidid tundma end peremeestena riigis. Venemaa poliitilise arengu prognoosimine pole olnud jõukohane ühelegi lääne poliitikule. Seda on põhjustanud asjaolu, et tegelikult oli ja on Venemaa vaid geograafiline mõiste. Teda pole
Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi 4 tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EK(b)P VIII pleenum muutis Eesti saatust. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased ja muulased. Ühiskonnas tekkis hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes vastuolu rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Põhiliselt mõjutas pleenum kultuurivaldkonda. Pleenumil oli suur osa Eesti kiirel venestamisel. Ivan Käbinist sai Moskva heakskiidul eesti NSV esimene mees. Suhteliselt lühikese ajaga tõrjus Käbin eemale käremeelsemad tegelased. Käbin ei olnud ei äge stalinist ega ka äärmuslik venestaja. Käbin oli oma valitsemisajal mõõdukas laveerija.
- eestased on üks Eu põlisemaid rahvaid. Eesti keel tekkis u 2000a tagasi , kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Keele ja murde erinevus- keel on selline murre, millel on oma armee ja sõjalaevastik. Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. Eesti rahva areng- kõnelejate hulk keele tekkeajal arvati 250 000-300 000. keele jaoks ei ole oluline, kas teda kõnelevad nö puhastverd eestalsed või muulased. Keel püsib siis , kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Eesti keele areng- eesti keele arengut mõj kõige tugevamini saksa keel (mille mõju kestis u 700a ), mõnevõrra vähem mõj vene keel 3 saj vältel. Võõrmõjud ei hukuta keelt . keel hukkub siis kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Eesti kirjakeele kuj- kirjakeele tekkis tänu paljudele inimestele- kirikuõpetajatele,
Töötus. Autorid: Triinu Habakuk, Kai Õunapuu Madis Mustasaar, Sven Meltsas. Mõiste töötus tähendab ühelt poolt tööpuudust kui sotsiaalset nähtust, teisalt aga tööeas töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolekut. Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 1574- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaasist leibkonnad, mille tööealisi liikmeid küsitletakse. Leibkond on põhiliselt ühel aadressil elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse. Igas kvartalis on uuringusse ...
propaganda. 1970a. vastupanuliikumise tekke aeg, kandjaks rahvuslikult meelestatud haritlaskond. Suurenes protest valitseva režiimi vastu. 7. Eesti NSV rahvastik, muudatused rahvastiku koosseisus, selle põhjused. 1 750 000 eestlast: riiki tulid võõrtöölised, kes organiseeritult värvati ehitus- või põlevkivitööstusesse. Peaaegu 200 000 välismaalast tuli Eestisse. Enamasti tuldi Venemaalt. 1959 oli ¼ Eesti elanikkonnast moodustanud muulased. Inimesed asusid elama linnadesse, sest tööstus arenes. 1953 oli üle poole elanikkonnast linnas. 8. Vastupanuvormid nõukogude võimule. 1) metsavendlus – Saksa sõjaväes teeninud mehed, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjad. Kohalikud aitasid. Ründasid julgeolekuüksusi ja hävituspataljone, korraldati diversioone raudteel, rööviti kauplusi jne. 2) õpilasmalevad 3) noorte rühimutsed nt noorte salaorganisatsioonid põranda all. 9. Tähtsamad sündmused N. Karotamme, J
meetodid ulatuslikud repressiivmeetmed, poole ning oma tegevusega innustati väliseestlasi osaliselt ennetav tegevus. aktiivsemalt tegutsema. Liitlased, Eesti-keskne - metsavennad Eesti NSV reziimivastased püüdsid kontakti saada koostöö NSVL-is tegutsevate teisitimõtlejatega, osalesid ka muulased, kelle eesmärgiks NSVL-i demokratiseerimine. pagulasorg aktiivne tegevus Balti küsimuste teadvustamisel rahvusvahelisel areenil - loodi BATUN (Baltic Appeal to United Nations) 7) Mis olid liikumise iseloomus toimunud muutuste põhjused? NSV Liidus kujunes tagurluse pealetungi tõttu dissidentide (teisitimõtlejate) liikumine
sooviksid kõik, kes veidigi Eesti standardist erinevad, aina meid vallutada, okupeerida ja jäädavalt hävitada väikerahva iseolemise imet. Kes vihkab Eesti riiki? See ületamatuna näiv kompleks on pideva manipulatsiooni emapiimaks ning kõik veidigi vabamasse õhku murda püüdvad diskussioonid takerduvad viimaks ikka ja jälle väikerahva hirmude traagelniitidesse. Ja oleks väär väita, nagu poleks poliitikutel nende foobiate võimendamisel ja ärakasutamisel edu olnud. Arvan, et muulased ei vihka Eesti riiki. Usun, et nad armastavad Eestimaad. Eesti on nende kodu. Kuid oleks pentsik, kui selles kodus, kus neile erilist sõnaõigust pole jäetud ja kus "peremeesrahvas" talitab "nende teiste" arvamisest hoolimata, leviks issanda imena üksteisemõistmise vaim. Ega seda vaimu olegi neile riigi valitsejate ja põlisrahva poolt ette nähtud. Vihkamine on Eestis aga selgelt olemas. Eestlased ei salli venelasi. Venelastele ei meeldi eestlased. Seda sallimatust salata ei saa.
Venemaa Poola iseseisvaks ja autonoomia said ukraina ja Liivimaa. Liivimaa kubermangu määrati juhtima Jaan Poska. Eestimaal moodustati Maanõukogu , see seadis jällegi ametisse Maavalitsuse. Tehti ettevalmistusi minna üle eestikeelsele haridusele ja keelele. Valmistuti Saksamaa võimalikule vastutungile. Tekkisid mitmed konfliktid . Ametist tagandatud vene ametnikud süüdistasid Eestit separatismis ning vene soldatid nägid eestlastes soovi ajada muulased rindele ja ise jääda tagalasse. Eesti autonoomiat ohustas veel jätkuv sõda. Kuna Venemaa ei suutnud enam Eestit takistada Saksa peale tungi eest. Tekkis palju erakondi , kes tihti muutsid nime , ühinesid või ümber kujunesid. Suurema toetajaskonna sai endale aga enamlased, kuna nende eesmärgiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon, luua kogu maailma hõlmav ühine ühiskond. Oktoobri kuus alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
EESTI ISESEISVUMINE Veebruarirevolutsioon Põhjused: sotsiaalsete probleemide süvenemine, sõda ja kriitiline poliitikaolustik: 1) sõjatehaste töölised nõudsid palgatõusu ja elamistingimuste parandamist 2) suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseerittud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega 3) Nikolai II lasi end mõjutada ,,harimatust talupojast" Rasputinist, mistõttu langes tema maine 4) korruptsioon 5) Esimese maailmasõja kaotuste ja raskuste tagajärjel nõrgenes tsaarivõimu kindlaim tugi sõjavägi Ajend: Petrogradis toimunud rahutused Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist 2) Venemaast sai vabariik e duum 3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus 4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsir...
vaibuda. xix. Demokraatlikud liikumised Noorsooliikumise lämmatamisega ei katkenud vastupanuliikumine Eestis lõplikult. Tekkisid ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad demokraatlikud liikumised. Liikumisest võtsid peamiselt kaasa teisitimõtlejad. Neid oli üle kogu NSV Liidu. Eesti NSV teisitimõtlejad proovisid kontakti luua teistega üle kogu NSV Liidu ja olla kursis maailmas toimuvaga. Demokraatlik liikumine ei olnud ainult eestlaste pärusmaa, seal osalesid ka muulased. Sellele järeldusele tuldi nii, et üks väikerahvas ei 9 suuda suurt muutust teha. Jõudi veendumusele, et Eesti iseseisvumine on rahvusvaheline küsimus. Liikumise eesmärgiks oli NSV Liidu demokratiseerimine. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandiumi, milles nõuti Eesti taasiseseisvumist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist
1950. vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EK(b)P VIII pleenum muutis Eesti saatust. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased ja muulased. Ühiskonnas tekkis hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes vastuolu rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Põhiliselt mõjutas pleenum kultuurivaldkonda. Pleenumil oli suur osa Eesti kiirel venestamisel. J. Käbinist sai Moskva heakskiidul eesti NSV esimene mees. Suhteliselt lühikese ajaga tõrjus Käbin eemale käremeelsemad tegelased. Käbin ei olnud ei äge stalinist ega ka äärmuslik venestaja. Käbin oli oma valitsemisajal mõõdukas laveerija. Ta püüdis olla
Sundkollektiviseerimine ja üliindustrialiseerimine Sõjapurustustele vaatamata säilisid Eestis ja Lätis tingimused tööstuse arendamiseks, nõukogude võim kasutas neid üliindustrialiseerimiseks ehk tööstuse ekstensiivarendamiseks. Eesmärgiks oli kohalike ressursside ärakasutamine impeeriumi huvides ja ühtlasi hõivatud alade venestamine. Terrori ja võõrtööliste sissetoomise järel hakkas põhirahvuse osa Eestis ja Lätis kiiresti vähenema. 1959. aastal moodustasid muulased Eestis 25,4% ja Lätis 38% rahvastikust. Leedut 1940. aastate lõpu üliindustrialiseerimine täies ulatuses ei puudutanud, kuna selleks vajalik infrastruktuur oli nõrgem. Teiseks oluliseks majanduspoliitiliseks sammuks oli põllumajanduse sundkollektiviseerimine. Maareformiga oli palju elujõulisi talusid küll juba tükeldatud, kuid see ei suutnud talurahvast veel kolhoosidesse ajada. 1948. aasta lõpuks oli kolhoosidesse ühinenud vaid 4-7% taludest
60 50 40 30 20 10 0 Hõivatud tööjõud % Mitteaktiivsed % Töötud% Eestlased Muulased Kuidas mõjutab tööhõive sotsiaalset struktuuri? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Ühiskonna kihistumine 1.3. Kellest ühiskond koosneb? Kumb mudel sobib kirjeldama Eesti ühiskonda? Rikkad Keskklass
*viis efoori (riigiametnikud *spartiaatide koosolek · Ateena ühiskond ja valitsemine: *Kesk-Kreekas Atika maakonnas *varasel perioodil valitses pärilik aristokraatia *5.sajandil juht Perikles, kujunes dem riik. *Ühiskonnakihid: - kodanikud vabad meessoost täisealised põliselanikud (20.a) (ateenlaste orjastamine keelatud, naised polnud kodanikud) - metoigid Ateenasse elama asnunud vabad muulased - orjad · Valitsemiskorraldus: *rahvakoosolek (10 päeva tagant, kõik kodanikud) *500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud *6000 kohtuniku *10 strateegi Hellenite igapäevaelu · Aristokraatlik eluviis: *põlde harisid orjad *käisid kaubaretkedel *aega enese arendamiseks ja mõtete avaldamiseks *arstokraatide sõpruskonnad veetsid koos aega, toetasid üksteist poliitilises elus, ühised pidusöögid e.
60 50 40 30 20 10 0 Hõivatud tööjõud % Mitteaktiivsed % Töötud% Eestlased Muulased Kuidas mõjutab tööhõive sotsiaalset struktuuri? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Ühiskonna kihistumine 1.3. Kellest ühiskond koosneb? Kumb mudel sobib kirjeldama Eesti ühiskonda? Rikkad Keskklass
a. võeti vastu otsus kollektiviseerimiseks, see edenes visalt. 25. Märtsil 1949.a. uus küüditamine, (kolhoosidesse astumise suurendamiseks, ja ühtlasi võtmaks ära majanduslik baas metsavendadelt) Iseseisvusajal oli tööstuse tase Eestis ja Lätis kõrgem kui Leedus, seepärast siin ka soodsamad tingimused üliindustrialiseerimiseks (teedevõrk, kvalifitseeritud kaader, tehased). Võõrtööjõu sissevoolu tagajärjel hakkas põhielanike osakaal elanikkonnas vähenema. 1959 moodustasid muulased Eestis 25,4% (Lätis 38%). Industrialiseerimise ja kollektiviseerimise tagajärjel kiirenes urbaniseerumine (linnastumine). Enne II Maailmasõda Eesti linnarahvastik 30% (Lätis ka 30%, Ledus 25%), 1970. lõpus elas Eestis ja Lätis üle 2/3 rahvastikust linnades. Leedut 1940. lõpu üliindustrialiseerimine ei puudutanud, puudus seega ka vajadus võõrtööjõu kjärele. Leedulaste osakaal põlisrahvana palju soodsam (80%) võrreldes Eesti ja Lätiga.
sõjaväele. Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine, mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast. Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõikide ülesannete täitmist, mis sõjaolukorras tagalas vajalikud olid, kaasaarvatud politsei, vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist.
Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilits...
vaatame. Peamine vahe seisneb sellest, et intervjuus on ühe inimese arvamus ja see inimene palju räägib veel oma kodumaa kohta, aga uudises on kirjeldatud olukord, konflikt, mis on meie linnas praegusel hetkel. Minu jaoks kõik see, mis oli seal kirjutatud keele õppimise kohta, on huvitav ja mul ei ole üks kõik, mis saab nende koolidega, kuda ma ise olin õpinud NVRKs ja mul ei ole üks kõik, kas venelased ja teised muulased hakkavad eesti keelt õppida või ei. Need artiklid palju näitavad seda, millilsed tingimused loob riik selle jaoks. Need artiklid näitavad, et kui sa tahad keelt õppida, siis sa pead seda ise tegema, olukord on selline, et kui saa ise ei tee, siis keegi sind ei aita. Kasutatud kirjandus: · Teet Korsten "Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane" http://pr.pohjarannik.ee/? p=7221 Viimati kontrollitud 12.11.2013.
1910 suvel korraldati juubeliaasta auks Eesti VII üldlaulupidu, tsenseeriti, kästi muuta venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) – 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovitš. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene šovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse)
Ülemkohtu liikmed määrab ametisse president (nagu ka peaminstri). Korruptsiooniindeksi järgi on Rumeenia 84. kohal. Nimi, kool,klass 10 RAHVASTIK Rumeenia elanikkonna rahvuslik koosseis aastal 2002 oli jägmine: · rumeenlased 89,5% · ungarlased 6,6% · mustlased 2,5% · sakslased 0,3% · ukrainlased 0,3% Piirkonniti on ametlikud keeled ka ukraina jm. Seadusekohaselt võivad muulased saada haridust oma emakeeles. Rumeenia on Euroopa üks vähim linnastunud maa (51% elanikkonnast). Elanike arv on alates 1990. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Imikute ja väikelaste suremus on Rumeenias üks euroopa suurimaid. Üle 1 miljoni rumeenlase elas 2005. aastal Itaalias, umbes 400 000 Hispaanias. Nimi, kool,klass 11 MAJANDUS
2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid Vene hiidriik oli sisemiselt ebakindel. Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust, juhtimise ja valitsemise tõhusamaks muutmist. Pr revol sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidjaid ka Venemaal. Normaalne rahvusriik eeldab etniliselt enam-vähem ühtlast elanikkonda, vene imepeerius mood aga pool rahvastikust muulased ning siis leitigi, et seda saab muuta vaid venestamisega. Vene riigi julgeolekupoliitilised huvid Baltimaades tulenes selle piirkonna ülitähtsast geopoliitilisest asukohast. Jõuvahekordade muutumine Euroopas, Saksamaa ühendamine ja kujunemine suurvõimuks suurendas Baltimaade sõjalis-strateegilist tähtsust veelgi. Venemaa jaoks oli peavaenlane Saksamaa. Venestamine algas julmalt Aleksander III valitsemisajal (1881-1894). Haldusreformid. 1888
1960. aastatel kasvas noorte aktiivsus. Üliõpilaste poliitiline aktiivsus väljendus komsomoliliinis. Komsomol oli muudetud noorte massiorganisatsiooniks. Noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma, et võim enda kätte võtta. Suurenes eestlaste kaasarääkimine Eesti NSV kõrgemas võimuladvikus. Demokraatlikud liikumised. NSV Liidus tekkis dissidentide (teisitimõtlejate) liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Demokraatlikes liikumistes osaledis ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSV Liidu demokratiseerimine. 1972. aastal koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandumi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamleele, milles nõuti Eesti iseseisvumise taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist, Nõukogude vägede väljaviimist jms. Lääneriigid sellele ei reageerinud, kuid kaude mõju oli olemas- maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide poole. Edu pingelõdvenduses saavutati 1975
võis paista kui musta auguna. Irmale meeldis veesport. Daam oli aastaid tagasi harrastanud ka vettehüppeid. Talle meeldis kui keha pärast lühikest, kiiret lendu puutub kokku veega. See pidavat erutama ja rahustama. Lisaks võlusid teda vene kirikud, mis tundusid talle salapärastena. Teose jooksul otsustas Irma, et hakkab pühapäeviti kirikus käima. Alati pärast kirikut oli tal hea olla. Tundis ennast palju mõistvamana, leplikumana. Peategelastele ei meeldinud väga muulased. Irma polnud suutnud harjuda võõrkeelse jutuga bussis või trollis. See ärritas kõrvu, teinekord ajas vihale. ,,Venelased rääkisid kõvemini kui eestlased, nende hääl kõlas Irmale agressiivsemalt, oli kooskõlas nende tegudega" Peategelane jättis endast ebameeldiva, isegi kiusliku mulje, sest päriselus käitus Irma vastupidiselt oma mõtetele. Kui peategelase mõttetest kirjutati, siis tundus Irma meeldiva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
