Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva Neile lisandus 1563 Kuressaare ning Valga. 17. sajandil Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga purustati sõjas Ning kaotasid oma sensed linnaõigused ning nad liideti ümbruskonna mõisatega. Linnade ebamäärane õiguslik seisund sai kindla aluse alles 1783 aastal. Tulid 2 linna juurde: Paldiski ja Võru. Vene aja lõpuni püsiski Eestis 12 linna. Nii Vene kui ka Rootsi ajal püsis suurimaks linnaks Tallinn, kus oli pisut üle 10000 elaniku. Kaugkaubandus. Keskaja lõpuks omandas Vana-Liivimaa soodsa positsiooni Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise .Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup
tooteid müüa ja tööks vajalikke materjale osta. Siia tulid sageli ka sissesõitnud kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, sest käsitöö tõi rohkem raha sisse kui põllumajandus. Oluliseks muutus nii kohalik kaubandus, linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. Tekkis vajadus ühtsete kauplemistingimuste järele, et kaugkaubandus hõlpsamaks ja lihtsamaks muuta.Mujal euroopas anti suurematele käsitöö ja kaubanduspiirkondadele linnaõigus, mis määras ära kauplemis tingimused ja tegi kaupmeestele kaupade viimise, teistesse piirkondadesse, lihtsamaks.Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idaranikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning
Keskaegne kaubandus ja pangandus Kaubanduse edenemine linnade kujunemine ümbruskonna talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid kaugkaubandus mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete ja ka luksuskaupade vahendamine kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid maismaatransport oli suhteliselt algeline Vahemerekaubandus toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga idast veeti maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. jõukamad kihid tarbisid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi
kodakondsuse andmist. 3. Linnad sõltusid senjooridest ehk maaomanikest, kes linna valdusi omasid. Väiksed linnad olid enamasti senjoori kindla võimu ja kaitse all. Suuremad linnad tahtsid paljud linnad enda valitseja alt pääseda ja sellepärast tunnistasid need linnad meeleldi oma kuningat nende senjoorina. Linnad olid huvitatud eeskoste alt vabanemisest kui senjoorid nõudsid liiga palju ja kõrgeid makse või rõhusid neid piirangutega. 4. Kaugkaubandus aitas arendada panku ja rahamajandus kuna palju rikkad kaupmehed spetsialiseerusid raha vahendamisele ja vahetamisele ning andsid kaupmeestele laene mille nood kaubaretke õnnestumisel suure kasumiga pankadele tagasi maksid, mis omakorda pangad õitsele viis.
ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ma majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisusele ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele.oluliseks muutus kohalik kaubandus linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. PÜHA ROOMA KEISRIRIIK:kuningavõim hakkas tugevnema kõige varem ida-frangi ehk saksa kuningriigis. Saksa kuningas Otto I lõi 955.aaastal puruks Euroopat rüüstanud ungarlaste väe.Sellega lõpetas ta ungarlaste röövretked ja allutas Saksa feodaalid oma võimule. Aastal 962 sekkus ta paavsti ja itaalia feodaalide omavahelistesse tülidesse ning lasi paavstil end oomas keisriks kroonida,taastades Karl Suure järglaste ajal hääbunud keisrivõimu. Otto I rajatud riiki
Odra asemel sai rukkis peamiseks leivaviljaks ja tunduvalt laienes kaerakasvatus. Võeti kasutusele ka kartul kui toiduaine. Algselt kasvatati seda ainult ühes Lääne-Rootsi mõisas. Kartulit kasvatama ei innustanud ka riigiametnike selgitustöö taime kasulikkusest. Otsustavaks sai alles 1771/72. aasta ikaldus ja nälg, mille ajal selgus kartuli tähtsus leivavilja asendajana. Riik püüdis edendada ka lambakasvatust, et kindlustada tekstiilitööstust kodumaise toorainega. Rootsis arenes kaugkaubandus üle ookeanide. Rootsis pandi 18. sajandil pearõhk manufaktuuridele. 1739. Aastal loodi riigiasutusena Manufaktuurikontor, kelle ülesanne oli hankida välismaalt toorainet ja oskustöölisi. Peamiseks tööstusharuks jäi ikkagi rauatööstus, raud oli ka tähtsaim väljaveoartikkel. Taanis, Norras, Rootsis, Soomes sai 18. sajandil uue riigikorra aluseks valgustatud absolutism, mis mõjutas väga laialdaselt nende maade arengut. 1765
Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad kaupmehed. Vaesusid, kes olid äsja linna saabunud, ei võetud kohe kodanikeks. Kaubandus toimis mitmel viisil. Lähikauplemine toimus, kui talupojad tulid linna toiduainetega, mida vajasid linnaelanikud ja vastu said talupojad käsitöökaupu, mida toodeti linnades. Kaugkaubandus kujutas endast toodangu viimist kaugematesse linnadesse ja selle müümist. Kaubanduse arenguga suurenes vajadus metallraha ja rahavahetajate järele. Mitmed rikkad linnakodanikud spetsialiseerusidki rahavahetamisele ja ka laenamisele kõrge protsendiga. Niimoodi tekkisid pangad. Linnade positsioon keskaja ühiskonnas oli edumeelde ja uuenduslik. Linnad panid käima aktiivse kauplemise ja käsitöötootmise, millest hiljem arenes tööstuslik tootmine. Inimese elurütm oli
Talurahvas elas rehielamus, mida on nimetatud eesti fenomeniks. Talukoha keskuseks oli "õlgkatusega elumaja, millel pole korstnat ega aknaid ning mille uks on nõnda madal, et sellest ei saa ilma kummardumata sisse pugeda" (J. Chr. Petri) Vanemad ja lapsed magasid ühes suures toas koos. Kui maal keerles elu põhiliselt töö ja mõisa ümber, siis linnas oli kõige tähtsam osa kaubandusel. Suur osa linna elanikest olid kuidagi viisi kaubandusega seotud. Tähtsaks rahaallikaks oli kaugkaubandus, mille tollimaksudelt teeniti palja, sest väljamüügi kaupu oli palju. Samuti osteti sisse erinevaid kaupu, mida siin maal saadaval polnud, näiteks sool, metall ja tubakas. Nende traditsiooniliste talurahvakaupade kõrval osteti sisse muidugi ka veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu nagu vürtsid, suhkur kohv, tee. Kuna kaubandus oli nii laialdane nähtus 17. sajandil, olid tavapärased ka nii maal kui linnades korraldatud laadad
3. Raha tähtsus maksevahendina oli väike. Tulud kulud arvestati 3. Pankade tekkimine 12. 13. sajandil. Võeti kasutusele vekslid küll rahas, sest raha oli eelkõige ainult arvestusühik. (võlakirjad) see võimaldas teha tehinguid sularahata. 10. Mis oli kohalik kaubandus? Kus sellega tegeldi? (õp lk 78) Kohalik kaubandus: igapäevane kaubandus turuplatsil ja linnas asuvates kauplustes ning käsitöökodades. 11. Mis oli kaugkaubandus? Nimeta kaugkaubanduse peamine sündmus? Nimeta 1 rahvusvaheline kaubanduse keskus. Kaugkaubandus ehk eri piirkondade vaheline kaubandus: peamiselt olid need aastalaadad, kus müüdi igalt poolt kokku tulnud kaupmeeste kaupu Flandriast toodud kangaid, Venemaalt toodud karusnahku, kaugetest idamaadest toodud vürtse jne. Kaugkaubanduse üks tähtsamaid keskusi 15. sajandil oli Antwerpen. 12. Mis oli Hansa Liit? Kes rajasid selle organisatsiooni ja miks?
Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsid kaupa välismaale müümiseks ning enda tarbeks. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja- Euroopa olulisimaks turupiirkonnaks kujunes Lääne- ja Põhjamere ümbrus. Itaalia kaubalinnade kaugkaubandus tegi neist tugevad konkurendid 11.sajandi Bütsantsile ja araabia maailmale. Seega olid keskaegsed linnad eelkõige kaubaduskeskused ning kauplemine etendas linnaelus jumalateenistuse kõrval väga tähtsat rolli. Vanaajale ja varakeskajale oli iseloomulik naturaalmajandus, mille puhul kaubalis- rahalis suhted olid vähearenenud ja kaupa vahetati kauba vastu. Maa oli jagatud läänideks, mille eesotsas olid vasallid. Valitses feodaalne killustatus. Kaubanduse osatähtsuse tõusuga
Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud hääbunud veel. Linnastunumad piirkonnad. Põhja- Itaalia ja Madalmaad. Linnade teke- kiirendad elurütmi, tugev mõjutus majandusele, riigivalitsemisele. Linnade areng- lõpp naturaalmajandusele, kohalik kaubandus ja kaugkaubandus tähtsaks.. Vahemerekaubandus- eksport. Luksuskaubad, siid, vürtsid.(araabia kaupmehed, idamaad) P-E eksport- riided, lina, vill.(mööda jõgesid, suurlinnad nende ääres) Usumeeste ja riigimeeste võitlused Püha-rooma keisririik tekkis-paavstid nõrgad. Pope valiti vaenutsevate Rooma ülikuperekondade hulast, vajas keisri kaitset. 11 saj. Pepeid, kes tahtsid muuta usuelu olid võimekad, tõstsid euroopas popide autoriteeti. Tähtsaim sel ajal Gregorius7(1073-1085)-
Anti talude päritav kasutamisõigus Talupojal õigus vallasvarale Talupojal õigus mõisnik kohtusse saata Saagi ülejäägi võis talupoeg turustada Sarnasused : orjad, sunnismaisus, kohustused mõisa ees, naturaalmajandus, mõisnikul õigus karistada talupoega. Roseni Deklaratsioon: nii hull pole talupoegade olukord kunagi veel olnud. 7. LINNAD Kaugkaubandus- aadlikele oli ülemerekaubandus keelatud; Narva kaubandus üle vene piiri (17.saj). Peamiseks väljaveoartikliks Eestis oli teravili. Sisekaubandus- sõbrakaubanduse põhimõte; talurahva jõukusega kasvas ka tarbimine; maalaadad; salaviin; kõik linlased võisid omatarbeks kaupu osta. Tsunftid- käsitöökojad Manufaktuurid- töökojad, pm nagu tehased, ainult puuduvad masinad; tööjaotus. 8. KULTUUR 17
Gooti stiil (12-16 saj.) Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel
vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka jubavabade inimestena. Linnad varauusaegses Eestis: Liivi sõja alguses 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandusid veel Kuressaare ja Valga,Vana-Pärnu hävines Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse. (kokku jäi 10 linna) 17. sajandil said linnaõigused Paldiski ja Võru. Nüüd oli Eestis 12 linna. Kaugkaubandus: Peamiseks väljaveo artikliks oli teravili, lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv, tökat. Sisseveokaupadeks olid: sool, metall(raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad(vürtsid, suhkur, kohv, tee) Käsitöö ja kaubandus: Kästitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölased ehk tsunftijänesed. Mõisate juures rajati telliselöövid , lubjaahjud, sae- ja vaseveskid
koormisi määrata. 3.Talurahva protest väljendus sageli pagemises mere taha, enamasti aga Venemaale, kus õigeusku läinud talupoegi välja ei antud. 4.Balti provintsidele laiendati asehalduskorra ajal ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks. 5.Talupojad tõlgendasid uut korda mõisakoormistest vabanemisena ja keeldusid teotööst 6.Mässumeelsuse lõpetamiseks majutati küladesse vene sõdurid. 5. Kaubandus Kaugkaubandus 1.Teravili peamine Eesti ala ekspordi artikkel. 2.Aadel üle mere kaubelda ei tohi(Müüs hoopis kaupmehele, kes omakorda edasi müüs) 3.Kaubandus Rootsi, Vene ning hansalinnadel Põhja-Euroopa linnadega. Sisekaubandus 1.Sõbrakaubandus: Igal talupojal kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. 2.Väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir, leevendamaks kaupmeeste omavahelist konkurentsi. 3.Linnas vene kaupmeeste tegevus keelatud 4.Salakaubandus 6. Kultuur ja Haridus Rootsi aeg : 1
III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik.
Trükitehnika avastamine (Johann Gutenberg). Ilmaliku muusika sünd. Levis lugemis- ja kirjaoskus. Ladina keele kõrval tulevad kasutusele paljud teised keeled. Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kunst hakkas kujutama inimese meelelisust. Pärast seda kui türklased vallutasid Konstantinoopoli, põgenes sealt suur hulk kunstnikke Itaaliasse, kuhu nad tõid endaga kaasa antiikkreeka kunsti pärandit. Renessanss 15 sajandi Itaalia kirjanduses. Renessansi kirjanduse allikad
Tööloomadeks härjad ja hobused. Viljadest kasvatati talirukist ja otra, vähemal määral kaera või nisu. 4. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal 1) Rootsiaegsed linnad Eestis, nende olukord Liivi sõja järel: 10 linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare ja Valga 2) Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus Kaubandus: kauplemispõhimõtted jäid püsima, kaubandus koondunud võõramaalaste kätte, Narva kaubanduslinnaks, sisekaubanduses kaupmeeste arvu ülempiir Kaugkaubandus: peamine väljaveoartikkel oli teravili, maksud: tollimaks, kaup kaubandusega ei võinud aadlikud tegeleda; 3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed Säilis tsunftikord: lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid ka nurgakäsitöölised e. tsunftijänesed. 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid
olukord Vene ajal *Pagemine-sai talupoegade peamiseks vastupanuvormiks *positiivsed määrused1)tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale 2)piiritleti teokoormised 3)anti õigus mõisniku kohtusse kaevata !*pearaharahutused !*valgustusideed !*Garlieb Merkel Linnad, kaubandus, tööndus *Eesti linnad 17-18saj: liivi sõja alguseks 9 linna:Reval, Dorpat, Fellin, Alt-Pernau, Neu- Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa. Juurde tulid: Aresnburg 1563, Walk 1584 *Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu *sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted. Vilja ostmine väljaspool linna keelatud. Talupojad müüsid linnas kaupa sõbrakaubanduse põhimõttel.Oluliseks kauplemiskohaks laat. Põhja-E vahetuskaubandus Soomlastega. Kagu-E levis salaviina põletamine->Venemaale !*salakaubandus- !*Käsitöö ja tööndus-Tsunftid, manufaktuurid
Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel. *Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud Linnad ja kaubandus: *Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga kaotasid oma õigused ja nad liideti ümbruskonna mõisatega *Suurimaks linnaks endiselt Tallinn *Linnade omavalitsus jäi püsima *Kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil Kaugkaubandus: *Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte *Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud *Tänu soodsale asendile edenes Narva kaubandus *Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringadning tubakas. Ka vein, klaas, paber ja koloniaalkaubad Sisekaubandus: *Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte *Kaupmeeste ülempiir *Vilja ülesostmine väljaspool linnu oli seadusega keelatud, tehti seda nii kõrtsides,
Pottmüts • Elamu: rehielamu(reheahi, suitsune, sest puuduvad aknad ja korsten, õlgkatus, palgid) ➔ Linnad, kaubandus ja tööstus Rootsi ajal • Rootsi ajal oli Eestis 10 linna:Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva ja Valga • Tallinna tähtsus kasvas(kaubavedu Rootsi-vili). Tartu roll vähenes kaubanduslinnana, Narva tähtsus kasvas soodsa asukoha tõttu. • Kaugkaubandus- aadlikele oli ülemere kaubandus keelatud. Tuli juurde kohv. • Sisekaubandus- konkurentsi leevendamiseks kehtestati kauplejate ülempiir väikelinnades, kuid sellele vaatamata tegeleti kaubandusega edasi. Reglementatsioon jäi püsima(seadustik) • Käsitöö- Hakati asutama manufaktuure(käsitööettevõte), kus töötas palju inimesi. Tööjaotus. ➔ Vaimuelu-luteri kirik: • Olukord Liivi sõja järel; 1)kirikuhooned purustatud, rüüstatud. 2) Paljud kirikuõpetajad
Hooned ristpalkidest, üheruumilised, köeti kerisahjuga. 8-9 saj võeti kasutusele raudader. Kivivarekalmed maahauad surnute põletamine. Panuseid rohkesti: relvad ja ehted. 10. Saj ilmusid uuesti laibamatused. Tulid kasutusele jalused. Peamised relvad oda ja kirved, pikad kaheteralised mõõgad. i) Hilisrauaaeg 1050 kuni 1210/1250 a pKr: uued linnused, asustus nihkus, vanad külad jäeti maha. Kujunevad välja maa ja kihelkonnad. Eliit, alamate maksustamine. Kaugkaubandus, meresõit. Sõled, käevõrud, kaelaehted, rinnakeed. Kivivarekalmed, maahauad, liivakäpad. Maeti põletatult ja laibana. 1200. Aasta paiku Eesti rahvaarv 120 000 – 180 000 inimest. Muinasaeg Keskaeg Uusaeg Lähiajalugu 3. Muinasaja uurmise allikad ja teadused: Arheoloogiline luure, arheoloogiline kaevamine, numismaatika, täppisteadus, loodusteadus. 4. Kiviajad kultuurid: Kunda kultuur, kammkeeramika, venekirves ehk
4. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal 1) Rootsiaegsed linnad Eestis, nende olukord Liivi sõja järel · 10 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga. · Viljandi, Paide, Rakvere, Narva - sõjas purustatud; kaotasid oma senised õigused ja liideti ümbruskonna mõisatega. Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas täielikult. 2) Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus Kaugkaubandus · Kaubandus koondus peamiselt sakslastele, hiljem ka inglastele; · Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud; · Edenes Narva kaubandus Vene piiril asumise tõttu; · Väljaveokaubaks oli teravili, Venemaalt pärit lina; · Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringad ja tubakas; aga ka veini, klaasi, paberit; · Riik kontrollis väliskaubandust tollimaksude pealt; Sisekaubandus
kolmandiku elanike koguarvust. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnastarvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Oluliseks muutus nii kohalik kaubandus linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idaranikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne-Euroopasse. Püha Rooma keisririik Kuningavõim hakkas tugevnema kõige varem Ida-Frangi ehk Saksa kuningriigis. Saksa kuningas Otte I lõi 955. aastal puruks Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Sellega lõpetas ta
majanduslike huvide kahjustamise nägi ka oma õiguste rikkumist. 8. Miks oli Rootsi riigil vaja läbi viia mõisate reduktsioon? Nimetage 2 põhjust. Raha saamiseks - riigil oli raha juurde vaja ja mõisnikud pidid nüüd hakkama renti maksma. Teine põhjus oli, et kaotada pärisorjus ja sellega kergendada talupoegade elu. Linnad ja kaubandus 1. Tooge välja 2 peamist linnade arengu suunda Rootsi ajal. Kaugkaubandus ja sisekaubandus????? 2. Mis pidurdas/edendas linnade arengut? Linnade arengut pidurdas nälg, sõjad, ikaldus. Linnade arengut edendas soodne asukoht, kaubateed, sadamad. 3. Milline linn ja miks saavutas Rootsi ajal kiireima arengu? Kiireima arengu saavutas Narva, sest Narval on soodne asend Vene piiri läheduses, Narva on sadamalinn, kus käis tihe kaubandus ja see oli manufaktuuritootmise põhikeskus. Oma positsiooni säilitas ka Tallinn. 4
Linna õhk teeb vabaks aasta otsas linnas elanud talupoeg saab isiklikult vabaks soodustas elanike juurdevoolu maalt väikelinnad jäid senjööri võimu alla, sest polnud endal võimalusi tagada turvalisust suurlinnad kuulutasid kuninga oma senjööriks (vabaneti feodaalide võimu alt), saadi pealinnadeks, saadi suurt majanduslikku kasu 3. Kaubandus talupojad oskustöölised puudusid, tõid talupojad põllumajandussaadusi linna müügiks Kaugkaubandus Veneetsia, Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega (siid, vürtsid) Euroopasse toimetamine araablastelt Bütsantsi kaubameestelt itaallastele Flandria linnad riidetootjad (lambavill Inglismaalt, Hispaaniast) kaup mitte enam jõgede kaudu vaid mere (Atlandi ookean, Gibraltari väin) Hansakaubandus P-Euroopa kaubateed Põhjamerel, Läänemerel XII Hansaliit algselt saksa kaupmeeste ühendus, XIV kaubalinnade ühendus. Keskus Lübeckis, esindajate kokkutulekud hansapäevad
16. Vene vöimu kindlustumine baltikumis 1762.a hakaks avalitsema Katariina II. Taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ning siinsete provintside liitmist impeeriumiga. Asehalduskord 1783-96.Piirati rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Köik möisnikud said vördsed öigued. Linnaduumad. Pearahamaksu laiendati Eesti ja Liivimaale. Hakati tegema perioodilisi hingeloendusi. Katariina II lubas nende möisaad pärusomandiks kuulutada. 17. Ptk 17, kaugkaubandus, sisekaubandus, käsitöö ja tööndus . Vihikust komnspekt!! 18. Luteri kirik Rootsi ajal:Kirikuhooned olid pourustatud, kogudusd öpetajateta. Suure töö luteri kiriku org ülesehitamisel tegi ära Joachim Jhering, töötas välja ka range kirikukaristuste süsteemi, mis ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvöetamaks muuta. Lk 116-117 mhh?!?!? 19. Forseliuse seminar, I grammatika, wastne Testament, Hornungi grammatikavana kirjaviis, TÜ asutamineJ Skytte.
Liivisõda lõppes sellega,et Venemaa ei olnud nii edukas,et saada osa Eestist ja seega jäi Eestit jagama Taani,Rootsi ja Poola. Taani sai Saaremaa, Põhja Eesti, Haapsalu, Rakvere ja lõpuks ka Narva läksid Rootsi vägede kätte ,ning Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale. Pilet nr.4. 1.Keskaegsed linnad ja kaubandus-Keskaegsed linnad olid: Tallinn,Tartu, Vana- Pärnu,Uus-Pärnu,Viljandi,Haapsalu,Paide,Rakvere ja Narva.Käibel oli Kaugkaubandus ja Sisekaubandus.Eestist veeti välja teravilja,samuti oli väga hinnas ka kanep,lina ning ehituseks vaja minevat paekivi ja puitu. Eestisse veeti aga soola,vürtse, veini, õlut,relvi ,karusnahku ja metalli ning vaske. 2. Kroonik Balthasar Russow Liivimaa kroonika- on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades
- Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse - Tallinn- Eesti suurim linn (17.saj. Rootsi suuruselt 3. linn Stockholmi ja Riia järel (10 000 el.)) - Tartus, Narvas ja Pärnus 3000-4000 el., teistes u. 1000 (Rootsi ajal Narva õitseng, millest taheti teha Rootsi teist pealinna - Püsis keskaegne linnade omavalitsus, mida riigivõim suuresti kärpis (kodanikuõigused vaid sakslastest ülemkihil) b)Kaugkaubandus: - Eesti transiidi tähtsus Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel vähenes tänu uutele kaubateedele - transiit oli võõramaalaste käes (saksa ja inglise kaupmehed) - 17.saj. edenes Narva kaubandus tänu soodsale asendile Vene piiril - eksportkaubad: vili, Venemaalt lina, kanep, puit, tõrv... - importkaubad: sool, metall, heeringas, tubakas, vürtsid, vein, klaas, paber... - riik sai tulu tollimaksust c) Sisekaubandus:
· Rootsi aeg Eesti alal · Linnad Eesti alal o Keskajal 9 linna T a l l i n n T a r t u V a n a - P ä r n u , U u s - P ä r n u H a a p s a l u P a i d e R a k v e r e N a r v a o 1563 Kuressaare o 1584 Valga o 1599 Vana-Pärnu · Linnade valitsemine o Keskaegne linnade omavalitsus Isekomplekteeruv eluaegne raad o Kodanikuõigused saksa ülemkihil · Kaugkaubandus o Transiitkaubanduse vähenemine Arhangelsk Poola ja Kuramaa linnad Venemaa transiitsadamateks o Põhja-Saksa, Inglise kaupmeeste osatähtsuse kasv o Aadlikele ülemerekaubandusega tegelemine keelatud o Narva Rootsi võimude soosing · Sisekaubandus o Keskaegne reglementatsioon o Linnade väikekaupmehed
1000. · Rootsi ajal Narva õitseng, millest taheti teha Rootsi teist pealinna. · Põhjasõjas hävinud Tartus mitu suurtulekahju (1775 hävis 2/3 linnast). · Katariina II eraldas koha Tartu ülesehitamiseks moodsas klassitsistlikus stiilis. · Tõeline Tartu taassünd seoses TÜ taasavamisega (1802). e. Püsis keskaegne linnade omavalitsus, mida riigivõim suuresti kärpis. Kodaniku- õigused vaid sakslastest ülemkihil. 2. Kaubandus a. Kaugkaubandus: · Eesti transiidi tähtsus Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel vähenes tänu uutele kaubateedele. · Transiit oli võõramaalaste käes (saksa ja inglise kaupmehed). · 17. saj. edenes Narva kaubandus tänu soodsale asendile Vene piiril. · Vene ajal pakkus Eesti sadamalinnadele konkurentsi Peterburi sadam. · Eksportkaubad: vili, Venemaalt lina, kanep, puit, tõrv. · Importkaubad: sool, metall, heeringas, tubakas, vürtsid, vein, klaas, paber. · Riik sai tulu tollimaksust
linnaõiguse saanud Kuressaare ning Stefan Batorylt linnaõigused saanud Valga. Vana- Pärnu, mis Liivi sõjas täielikult purustati, kaotas oma linnaõigused. Seega 16.saj lõpuks oli Eestis kümme linnaõigusega linna. 17.saj kaotasid mitmed sõjas purustatud linnad oma õigused. Senisele kümnele linnale lisandus veel kaks: Paldiski ja Võru. Nüüd oli Eestis 12 linna. Vene aja lõpuni püsis arv sama. Eesti ala suurimaks linnaks oli nii Vene kui ka Rootsi ajal Tallinn. KAUGKAUBANDUS Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste, peamiselt Põhja- Saksamaa, hiljem ka Inglismaa kaupmeeste kätte. Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud, vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva võisid mõisnikud oma vilja otse ja vahenduseta ka välismaa kaupmeestele müüa. Tänu soodsale asendile Vene piiri ääres edenes Narva kaubandus. Peamiseks väljaveo artikliks oli
Narva. Neile lisandus 1563 Kuressaare ning Valga. 17. sajandil Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga purustati sõjas Ning kaotasid oma sensed linnaõigused ning nad liideti ümbruskonna mõisatega. Linnade ebamäärane õiguslik seisund sai kindla aluse alles. 1783 aastal. Tulid 2 linna juurde: Paldiski ja Võru. Vene aja lõpuni püsiski Eestis 12 linna. Nii Vene kui ka Rootsi ajal püsis suurimaks linnaks Tallinn, kus oli pisut üle 10000 elaniku. Kaugkaubandus. Keskaja lõpuks omandas Vana-Liivimaa soodsa positsiooni Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise .Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eestisadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup
Seadustekogu loomist algatasid plebeid, kes ei olnud nõus patriitside alluvuses olema ja vastavalt sellele alustasid ülestõusu viimaste vastu. Rooma oli agraarriik, kus tegeleti enamasti põllumajandusega ning reguleeriti vastavalt ka ühiskondlikke suhteid, eelkõige oli palju viiteid maaküsimustele. Rooma linn oli põllumajandusliku linnriigi keskus, mis oli samuti agraarne. Aeglaselt hakkas arenema kaugkaubandus ning turule orienteeritud käsitöö ja kunst, mil algas seisuste kihistumine patriitside ja plebeide vahel. Samuti tekkis algeline orjandus ja kiri. Rahvas hakkas oma vabaduse tagatisena nõudma õiguslikku selgust ja turvalisust. Oli vaja avalikult väljakuulutatud ja igaühele kättesaadavaid seadusi, mille täitmine oleks kohustuslik kõikidele kodanikele, nii patriitsidele kui ka plebeidele. XII tahvli seaduste puhul oli
rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel. VITRAAZ: · Klaasist aknad · Moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraami GOOTIKA 2 16 sajand Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Feodaalid püüdsid oma soovide täitumist kindlustada talupoegade ja linlaste suurema koormamisega. See tõi kaasa rahulolematuse ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Kuigi kõik need ülestõusud suruti maha, õõnestasid need siiski feodaalset ühiskonda. Selline areng kestis mitu sajandit ja sai alguse just gooti kunsti arenguaastail s o 12.-13. sajandil. Pikapeale õnnestuski paljudel linnadel saavutada sõltumatus suurfeodaalidest.
Varased tsivilisatsioonid seotud kindlapiiriliste territooriumidega (nt Niiluse org), mis vastandus individuaalsete sugulasterühmade poolt asustatud väikestele aladele. 2. Majandus. Põhines nii kapitali kui ka sotsiaalse staatuse tsentraliseeritud kuhjumisele andamite ja maksustamise kaudu. Mingisugune võim kogub andameid ja makse, võimaldab toetada ja ära elatada sadu ja tuhandeid inimesi antud kollektiivis, kes ei tegele toidu tootmisega (nt preestrid). Kaugkaubandus, töö jagunemine, käsitöö spetsialiseerumine. 3. Kirjaoskus, teadus. 4. Ehitatakse suurejoonelisi avalikke hooneid, monumentaalne arhitektuur. Samas ei pea sugugi mitte kõik need tunnusjooned koos ilmnema, piisab vaid mõnest. Eri kohtades neil eri kuju. Varane linn, selle tekkimine ja areng. Väga mitmesuguse välisilmega. Linna iseloomustab suur rahvaarv, tihe asustus; iseloomulik ka majanduslik ja sotsiaalne komplekssus
Vald on talupoegadega asustatud piirkond – 18.saj. Vallakohus=mõisakohus. 1790.ndatel aastatel roimus rüütelkonna tasemel arutelu talupoegade teemal. Leiti, et sellest piisab, rohkem pole vaja midagi teha, enamus mõisnikest on senise korraga rahul. Eestimaa rüütelkond leidis lahenduseni, et mõtteid ei kuulutata välja seaduste kujul, vaid rüütelkonnasisene kokkulepe. Kokkuleppe rakendamine jäi iga mõisniku enda otsustada. Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18.sajandil Kaugkaubandus Ka vene võimu all moodustasid Balti provintsid omaette majandusruumi, tollipiir oli Balti kubermangude ja sisekubermangude vahel 1792.aastani. Kaugkaubandusega tegelesid linnad, ränga löögi andis Põhjasõda. Linnade arengus toimus tagasiminek, samuti ka kaubanduse alal. Vene keskvõimu kaubanduspoliitiline põhieesmärk oli seotud Peterburi soodustamisega, võimalikult kiire areng. Seda püüti saavutada riiklike soodustustega
Samuti keelati koormiste tõstmine. Määrati ka kindlaks mõisnike õigus kodukari osas (ihunuhtlus). Selle akti tegelik ellurakendamine jäi siiski iga mõisniku enda teha ja igal pool need kindlasti ei rakendunud. Samuti ei puudutand see kuidagi Eestimaad. Ka uue riikliku maksu pearahamaksu kehtestamine- siiani oli olulisemaks maksus balti provintsides ratsateenistusmaks. Pearahamaksu kehtestamine tõi Liivmaaal kaasa maarahav rahutused. 9. Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18. sajandil. Kaugkaubandus. Maakaubandus. Käsitöö ja tööndus Kaugkaubandus- Balti erikorra järgi oli balti provintside ja vene sisekubermangude vahel oli toll. Sisekubermangudes tollipiirid kaotati. Asehalduskorraga see tollipiir kaotati. Põhjasõda andis suure hoobi majanduse ja linnadele. Peamine väljaveo artikkel oli teravili, selle olemasolu kahanes aga tunduvalt. 18 sajandil Vene impeeriumi peamised sadamad lääenmerel olid Peterburi ja Riia.
Childiga rohkem nõus, kuid leidis, et revolutsiooni terminid on ülerõhutatud ehk areng on sujuvam ja hüpped pole olnud nii järsud. Tingitud tema arvates sellest, et kui tekib riik, siis tekkisid kirjalikud allikad ja see tundub mingi järsu muutusena, tegelikult sujuv. Areng sujuv ja erinevate komponentide koosmõjul toimunud. Massi surve polnud nii oluline, tekivad riigid üldfunktsionaalsed, reguleerivad keskused(koordineerivad jaotust laiemalt nt kaugkaubandus, vahetus põlluharijate ja nomaadide ehk karjakasvatajate vahel),kihistus kujuneb suurem määral pärast riigi teket(Mesopotaamia tema näite puhul-templid hilisemad kui riik). Riik põhines paljuski kollektiivsel maaomandil, eraomand hakkab kujunema riigi käigus, kus valitseja annab oma järgijatele maavaldusi. Samuti riik mitte ei lõhu sugulussidemetel põhinevaid org, vaid kasutab neid ära ja integreerib need endasse. Sõjalise-poliitilise võimu esiletõus hiljem,
-18 sajandil Peeter I püüdis oma reformidega muuta Venemaad euroopalikuks riigiks. Kutsuti venemaale kunstnikke ja saadeti vene noori välismaale õppima. Vene arhitektuuris valitses barokk. Ka Eestis, mis põhjasõja ajal liideti venemaaga, muutus arhitektuuri iseloom olulilselt. Peterburi lähedus sai tähtsaks ja sealse stiili mõjude üheks näiteks võib pidad Kadrioru lossi Tallinnas. Pilet 13 1. Gooti kunst 12-16 sajand. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Feodaalid püüdsid oma soovide täitumist kindlustada talupoegade ja linlaste suurema koormamisega. See tõi kaasa rahulolematuse ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Kuigi kõik need ülestõusud suruti maha, õõnestasid need siiski feodaalset ühiskonda. Selline areng kestis mitu sajandit ja sai alguse just gooti kunsti arenguaastail s o 12.-13. sajandil. Pikapeale õnnestuski paljudel linnadel saavutada sõltumatus suurfeodaalidest
Oluliseks muutuseks raharent. Raha eest võis end vabaks osta, mõis kasutas palgasulaste tööd · Talupoegade mõttemaailm ja ellusuhtumine olid konservatiivsed. 22. -23. Eluolu ja kultuurlinnad 1. Millal, miks ja kuhu tekkisid kõrgkeskaegsed linnad? 2. Milliseks kujunesid linna ja senjööri vahelised suhted? Miks senjöör ei tahtnud loobuda oma ülemvõimust? 3. Kuidas on seotud kaugkaubandus ja pankade kujunemine? 1. Lääne-Euroopas tekkisid linnad peamiselt Vahemere äärde. Varasemad antiik ajal kasutatud asulad muutusid linnadeks. Linnade loomisel ei olnud peamine varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodasas kauplemiskohas. X sajandil. 2. Esialgu senjöör soosisid linna teket, kuna siis oli võimalik tulevikus koguda linnaelanikelt makse, et nad senjööri maa peal elasid. Väiksemad linnad jäid senjööri
Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõitu hipodroomil Kuulsaim hipodroom on Circus maximus(suur ringrada) see paiknes roomas otse keisrite palee kõrval Seal võistles neli võistkonda ja igaühel oli rooma elanike seas poolehoidjaid. ??? 2.Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Linnade ulatuslik kasv ( urbaniseerumine) Põhja Itaalia, Madalmaad Linnad tekkisid feodaalide maale. Sotsiaalsed kihid: Rüütlid Vaimulikud Talupojad Linnaelanikkond Naturaalmajanduse lõpp Kaugkaubandus: Kauplemine idamaadega Põhja Itaalia Hansa Liit (156 linna) Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi 962 Otto I taastas keisrivõimu Keisri ja paavsti vastasseis Gregorius VII eestlastel muinasaeg Vaimlik võim on ilmalikust suurem. Inkvisiitor õigus määrata ametisse piiskoppe 1077 Canossa mägiloss Friedrich Barbarossa 1076 saavutas paavst võimu keisrivägede üle Apostel Peetrus rajas kristliku koguduse Roomas esimene piiskop = esimene paavst
Pearaharahutused: Puhkes Liivimaal, talupoegade seas, 1784 suvel. Varem pidi kõik maksud toimetama mõisahärrale ning tema toimetas osa riigile. Kuid nüüd pidid talupojad ise toimetama maksud riigile (üks osa mõisnikule teine riigile). Mõned talupojad said aru nii, et kui makstakse riigile uut pearahamaksu siis mõisnikule ei pea teotööd ega koormisi tegema. See tekitas palju pahandust. 9) Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18. sajandil: Kaugkaubandus: Tollipiiri ületamises tuli maksta maksu. Tollipiirid olid tavaliselt kubermangude vahel. 1782 tollipiir kadus. Kõige tähtsamad piirkonnad, kuhu kaupa müüa olid Peterburg ja Riia. Oluliseks sisseveokaupadeks: talurahvakaubad (sool, metall ja soolaheeringad, tubakas), sisse veeti ka paberit, klaasi, veini, kohv tee vürtsid, suhkur. Väljaveoartikliteks eesti alalt: teravili. Parematel aastatel viidi välja üle 20 000 tonni teravilja
sajanadil- poliitiline korporatsioon, avalik- õiguslik juriidiline üksus. Max Weberi järgi on veel mitmed tunnused nagu turg, linnamüür, vähemalt osaliselt sõltumatu kohus. Linna defineerimine on erinev eri õigusajaloolastel. Muinasaja asulaid ei nimetatud linnaks. Linnaks võib mingit asulat nimetada siis kui see sai linnaõiguse. Ida- Euroopas toimus peamine linnade tekkimine 12.-13. sajandil. Peamised põhjused linnade tekkimisel: · ulatuslik kaugkaubandus · spetsialiseerunud käsitöölised, kes koondusid sadamalinnadesse Vajatakse kaitset maahärrade eest- vajavad õiguslikku kaitset, tahavad erineda väljaspool linna elavatest inimestest( talupoegadest). Kahel erineval alusel oleva, erinevatest määratlemisviisidest lähtuva linnaajaloo tulemused ja käsitlused ei tarvitse kattuda. Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega
annaabi.ee 
