juulil 1958) on Venemaa riigitegelane, alates 21. oktoobrist 2010 Moskva linnapea. Ta oli Venemaa Föderatsiooni Presidendi Administratsiooni juht aastatel 20052008. Maist 2008 kuni oktoobrini 2010 oli ta Venemaa Föderatsiooni Valitsuse esimehe asetäitja ja Valitsusaparaadi juhataja. 15. oktoobril 2010 teatas Venemaa president Dmitri Medvedev, et on otsustanud esitada Moskva Linnaduumale Sergei Sobjanini kandidatuuri Moskva linnapea kohale. 21. oktoobril 2010 kinnitas linnaduuma ta ametisse. Aastatel 20012005 oli Sobjanin Tjumeni oblasti kuberner, 19911993 Kogalõmi linnapea. 7 3. Moskva Kreml Moskva Kreml on Venemaa pealinna Moskva kesklinnas asuv ajaloomälestis, Moskva suurvürstiriigi, tsaaririigi, Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu pealinn ning valitsejate residents, mille ehitamist alustati 1330. aastal ning viidi lõpule 1520. aastal. Kolmnurkse
3)õigeusku ümberasumine, sinna astus 100 000 inimest. Ehitati Aleskander Nevski katedraal ja Kuremäele Pühtitsa nunnaklooster. Õigeusust tagasi minek oli keelatud, need kirikuõpetajad said rahatrahvi, keelati tegutsemeni või pandi vangi. 1885-94.a LM kubermangu 135-st kirikuõpetajast 104 olid uurimise all. Poliitilised 1)kohtureform inimesed muutusid võrdseks. 2)linnareform selle tulemusena raad kadus ja asemele tuli valitud linnaduuma ja valitud linnapea, seda said valida majaomanikud. H. Jannsen arvas, et eestlastel ja lätlastel ei jää muud üle kui baltisakslastega kokku sulanduma, ainult nii saab venestusele vastu seista. Andis välja saksakeelset ajalehte Die Heimat. A. Grenzstein arvas, et rahvuslik liikumine on ajalooline eksimus, seda ei tohiks toimuda, eestlastel kui väikerahval pole üksi tulevikku, peaks sulanduma tulevikurahva venelastega.
Adrakohtud Kohtud, mis tegelesid Eestimaal asjadega. Sillakohtud Kohtud, mis tegelesid Liivimaal väiksemate karistustega ja Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Restitutsioon Mõisade tagasiandmine nende õigetele omanikele Aadlimatriklid Rüütelkonna liikmete nimekirjad George Browne Riia kindralkuberner, kes viis täide asehalduskorra Asehalduskord Eesti- ja Liivimaa esiotsa pandi ühine asevalitseja Linnaduuma Rüütelkond Eestimaa rüütelkond- selle moodustasid aadlikud Põhja-Eestis, mis oli Rootsi võimu all. (Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad.) Jesuiidid Katoliku mungaordu liikmed Superintendent Kubermangu kõrgeim vaimulik Pietism saksa protestantismi vabadusliikumine. Rõhutas avatust ja uuendusi Hernhuutlased Pietistlike ideede levitajad
1804, kodu-uurija ja literaat. August von Kotzebue- kirjanik, kes asutas 1784. aastal Tallinnas Eesti esimese teatritrupi Anton Thor Helle- tõlkis Vana Testamendi eesti keelde Mõisted: Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-Liivimaa, maapäev, maanõunike kolleegium, rüütelkonna pealik, maamarssal, meeskohtud, maakohtud- maakonna tasandil kohus Liivimaal, Ülemmaakohus, Õuekohus, adrakohtud, sillakohtud, reduktsioon, restitutsioon, aadlimatriklid, George Browne, asehalduskord, linnaduuma, rüütelkond, jesuiidid, superintendent, pietism, hernhuutlased Rahulepingud (aeg, osapooled, sisu): Jam Zapolski- 1582. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Poola vahel, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale Pljussa- 1583. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Rootsi vahel, mis jättis Rootsile nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1590. aastal puhkes taas sõjategevus. Täyssinä- 1595. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Venemaa vahel, millega viimane tunnustas
2. Maakonnad nimetati ajutiselt ümber linnade järgi. 3. Suurenes maakondade arv, kuna olemasolevad muudeti väiksemaks ja rajati uusi: - ajutiselt loodi Paldiski maakond - Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond, Tartumaalt Võru maakond 4. Uued maakonnakeskused said linnaõigused, seega lisandus 2 uut linna Paldiski + Võru (kokku 12) 5. Muudeti linnade valitsemist: linnakodanikud valisid keskaegse raadi asemele linnanõukogu e. linnaduuma. Linnakodanikeks said kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast. 6. Kaotati senine Venemaast erinev maksukorraldus, keskse riigimaksuna kehtestati pearahamaks ning maksualuste meeste arvu kindlaks tegemiseks hakati tegema hingeloendusi e. revisjone. Pärast Katariina II surma taastas ta poeg Paul I varasema valitsuskorra Baltikumis ja see püsis kuni 1917. a. autonoomiani. Seeg Eestimaa kubermangus 4 maakonda ja Liivimaa
b) Liivimaa kubermang: Pärnu-, Tartu-, Saaremaa Võru c) Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa c) Na ja Setumaa jäi endiseks Pihkva kubermangu Eesti- ja Liivimaal oli kaks kindralkuberneri Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja Linna valitses raad, kuhu kuulusid reeglina Linna valitses linnaduuma, kuhu valiti aadlikud esindajaid kõikidest kihtidest Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu Pearahamaksu laiendati Baltikumi ning hakati korraldama hingeloendusi Kodanikuõigused olid linnas neil, kes kuulusid Kodanikuõigused olid linnas kõigil tsunftidesse ja gildidesse, ja olid sakslased majaomanikel, sõltumata rahvusest ja
Narva kuulus Peterburi kubermangu ja kubermangu Setumaa Pihkva kubermangu; Lõunapoolsemad alad Volmari (läti) ja Valga maakonda · Eesti ja Liivimaal oli 2 kindralkuberneri · Eesti ja Liivimaa etteotsa nimetati ühine asevalitseja-asehaldur · Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult · linna valitses linnaduuma, kuhu tuli valida aadlikud esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest · Baltikum ei pidanud maksma · Baltikum pidi maksma pearahamaksu pearahamaksu (maksid mehed) · kodanikuõigused olid linnas neil, kes · Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ning maaomanikele sõltumata rahvusest ja
Raad asus majja 1839. aastal, ning hoone vastuvõtmisel loetleti selles 17 eluruumi ja 3 muud ruumi. Raekoja ja kõrvalhoone ruumid täitsid periooditi mitmeid erinevaid funktsioone, sh renditi avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks. 1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud raad kui omavalitsusorgan ning 1878. aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis. Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas
nt rahatrahv, kõrvaldati ajutiselt ametist või jäädavalt ametist taganemine. 1885-1894 Sm toimus 199 kohtuprotsessi, kus arutuse all luteri kirikuõpetajate teod. See kõik moodustab kultuurilise venestamise- neg. Poliitilise elu kaasajastamine: 1882-1892 kohtureform- inimestele olenemata seisusest tagati formaalselt võrdne kohtupidamine. Linnareform- keskajast pärit raad likvideeriti, tuli linnaduuma. Erinevad arusaamad venestusaja erinevatel suundadel siinse elanikkonna tulevikust. 1) Harry Jannsen- baltisakslaste ja eestlaste, lätlaste vahel ei tohiks olla terav joon, vaid peaks sulanduma baltisakslaste sekka. 2) Tuleb venestamist toetada- Aado Grenzstein. 80ndate lõpus Aado vaated muutusid. Arvas, et eestlaste lähenemine venelastele tähtis, venelased on tulevikurahvas. 3) Rahvusliku liikumisega tuleks venestamise tingimustes jätkata. Laulu-
Asehalduskord 1783-1796. Elluviija oli Katariina II ja teda aitas Georg Browne. Halduslikud ümberkorraldused: moodustati Riia asehaldurkond uued maakonnad (Paldiski, Võru, Viljandi) ja linnad (Paldiski 1783), Võru (1784) Poliitilised ümberkorraldused: Baltimaadel hakkasid kehtima ülevenemaalised aadliomavalitsus- ja linnaseadused rüütelkondade ja linnade vanad omavalitsusorganid saadeti laiali (raad > linnaduuma) uus maksukorraldus: pearahamaks, hingeloendused Peale seda taastati peaaegu täielikult Balti erikord. 4. Balti aadel Rootsi ja Vene ajal. Balti aadel Rootsi ajal · nõrgad sidemed keskvõimuga (kuningavõim oli nõrk), tahtis balti aadli privileege suurendada. · 1680. aasta Karl XI absolutistliku valitsusreformiga võeti reduktsiooni käigus ära suur osa aadlike maadest, mis anti nende endistele valdajatele rendile (saadud rahadega
läks uuele alusele – linnakodanike ring laienes, sest linnaelanikele anti linnakodaniku staatus. Samas jagati linnakodanikud klassidesse, kokku kuus erinevat kategooriat. Erinevatel kategooriatel erinevad õigused, jagamine kategooriasse sõltus jõukusest. Linna magistraadi tähtsus olulisel määral langes, ta muutus kohtuasutuseks, linna valitsemises ta enam osa ei võtnud. Linnakodanikud, kes vastasid teatud varanduslikele tingimustele, valisid esindusorgani, linnaduuma kolmeks aastaks, linnaduuma valis linnavalitsuse ja linnapea. Linna politseiasjad läksid linnakodanike pädevusest välja, linnapolitsei läks riigivõimu alla, tähtsaim tegelane selles süsteemis oli linna politseimeister, kes rääkis kaasa ka paljudes teistes linnaelu küsimustes. Kohtusüsteem Kogu senine kohtusüsteem saadeti laiali. Linna magistraat säilitas mingid kohtufunktsioonid, aga üldiselt saadeti kogu süsteem laiali. Uus süsteem oli
keskusteks. Loodi Viljandi, Paide ja Rakvere maakond. Tekkisid Paldiski (Sadam, oli oluline Venemaa sõjaline objekt) ja Võru maakond. Vene impeeriumi linnaseadus 1785- Keskaegsete linnade eluolu muutus. Linna elanikud jagunesid kaheks kategooriaks: linnakodanikud (Kõik inimesed linnad muutusid kodanikeks). Toimusid linnade üldkoosolekud, kus võisid käia kõik linnakodanikud. Linnakodanikud valisid linnaduuma ning linnaduuma juhiks oli linnapea. Linnavalitsus koosnes viiest isikust. Kaupmehed varem kuulusid gildidesse, kuid nüüd saadeti kõik gildid laiali ja moodustati uued gildid. Uued gildid koosnesid kaupmeestest vastavalt nende varanduslikust tasest. I gildi kuulusid kaupmehed, kelle kapital oli 10 000 rubla. II 5000 rubla, III 1000 rubla. Linnapea valimisel said osaleda ainult I ja II gildi liikmed. Kohtud saadeti laiali. Uus kohtusüsteem ehitati üles. Uus halduskorraldus:
*) Loodi Paldiskimaakond, mis eksisteeris vaid kolmteist aastat. *) Liivimaal tehtud muutused jäid püsima ka pärast asehalduskorda: Pärnu maakonnast eraldati Viljandi maakond; Tartu maakonnast eraldati Võru maakond; Riia maakonnast eraldati Valmiera maakond ning Võnnu maakonnast eraldati Valga maakond. -) Eesti aladele tekkis kaks uut linna: Paldiski ja Võru. -) Üritati ümber korraldada ka siinsete alate valitsemist, kaotades ära aadlike matriklid; kaotati raad ja loodi linnaduuma (sinna valiti esindajaid kõigi majaomanike poolt). *) Pärast asehalduskorda läks kõik tagasi nii nagu oli enne, v.a Liivimaal tehtud muutused. -) Kehtestati ka pearahamaks, kuid see säilis ka hiljem. *) Esialgu oli see talupoegade puhul 70 kopikat aastas; linnakodanike puhul 1 rubla ja 20 kopikat. *) Hakati korraldama hingedeloendusi, esimest korda 1782 aastal see oli Venemaal toimuv neljas hingede revisjon.
makse, koguti annetusi, töökohustused suurenesid jne, lisandus ka mure omaste pärast, kes viibisid rindel või olid teadmata kadunud, sõjatüdimus suurenes kiiresti ka tagalas. Tekkinud rahulolematus kanaliseerus ennekõike valitsusvastastesse meeleoludesse. Sõja algusjärgus hakati kõnelema sellest, et seni keisri poolt ametisse nimetatud ministrid tuleb maha võtta, asendada parlamendi ees pol vastutust kandva valitsusega. 1915 suvel tuli sellise nõudega välja Moskva linnaduuma. Sellest haarasid kinni teised linnaduumad, ühisk org-d ja 1916 liitus selle parlamentaarse valitsuse nõudmisega Riigiduuma. Keiser ei tahtnud riigi valitsemissüsteemi muutusest midagi teada. Rahustamaks rahva meeleolusid ja vähendamaks rahulolematust üritas keiser välja vahetada kõige enam vihatud ministrid. Sai alguse portfellide valss, pidevalt vahetati erinevaid ministreid. Peaministri kohal oli ilmasõja ajal 4 meest. Meeleolud ei saanud rahustatud.
Vene sõjaväkke, ilma kutseta. Mobiliseeritud mehi saadeti suure vaimustusega, anti kingitusi, anti palju toitu ning neid käisid ära saatmas orkestrid ja laulukoorid. Patriotism ei levinud kaua, seda kauem sõda kestis seda vähem lootust oli. Germanofoobia: Suuremates linnades hävitati sakslastele kuulunud ärisid, ettevõtteid. Peterburgis rünnati Saksamaa saatkonda, ainus kes oli seal oli uksehoidja, kelle tapeti ära. Loobuti saksa nimedest. Peterburgi linnaduuma võttis otsuse nimetada ümber linna Petrograd. Korostovets nõudis, et Eestimaa pealinn Revel nimetatakse ümber "Kolõvon", kuid ei kinnitatud. Tartust sai Yurjev. Eestisse lisandus 7 vene keelset nimelist valda (Suvorov, Sergeiev). Rajati õigeusu kirikuid, et asendada sakslaste Luteri kirikud. Suleti Balti-saksa seltsid, Balti-saksa klubid, Balti-saksa koolid, Balti-saksa ajalehed, saksa keelt ei tohtinud enam kasutada asjaajamiskeelena Balti kubermangus
Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni
annaabi.ee 
