Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. 6 Joonis 2. Gootika mööbel Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioon võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Allpool fotodel on toodud gooti stiilis tammepuust troonid, mis on kaunistaud rikkaliku ornamentikaga. Joonis 3 Gooti stiilis troon Joonis 4 Gooti stiilis naiste troon Näited keskaja laudadest. Lossides olid esikohal söögilauad. Allpool on fotodel keskaegsed söögilauad. Söögilaud õukonnale on valmistatud tammepuust ja kaunistatud ornamentikaga, 7
Aine tihedus Kodune töö 1. Missugune tehtemärk sobib valemisse = m ... V, et võrduks aine tihedusega[A1]? 2. Betooni tihedus 2 200 kg/m3 näitab, et[A2] 3. 0,002 m3 ruumalaga tammepuust klotsi mass on 1,6 kg. Leidke tammepuu tihedus kg/m3[A3]. 4. Marmori tihedus on 2 700 kg/m3. Teisenda marmori tihedus g/cm3[A4]. 5. 0,5 dm3 ruumalaga parafiinitüki mass on 450 g. Leidke parafiini tihedus g/cm3[A5]. 6. Tiheduse valemis tähistatakse tihedust tähega ..., massi tähega ... ja ruumala tähega[A6] .... 7. Jää tihedus 900 kg/m3 tähendab[A7], 8. 0,5 m3 ruumalaga balloon mahutab 400 kg piiritust. Leidke piirituse tihedus kg/m3[A8]. 9
ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. · Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. · Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Viikingite laevad.... · Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. · Laevad olid kerged ja liikusid väga kiiresti. · Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. · Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. · Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. · Meeskonda kuulus 30-40 meest. Viikingid asustasid: Islandi Gröönimaa Põhja-Ameerika- Vinland
lõunaportaal. Kooriruumi kõrval asub kahe võlvikuga käärkamber. Peaportaal avaneb läände, altar jääb peaportaali vastu. Altari kavandas Peterburi arhitekt F. Giencken. Pseudogooti stiilis kujundusega orel asub peaportaali kohal rõdul. Karja kiriku kantsel on heatasemeline puunikerduslik kunstiteos, mille valmistas tolleaegne Kuressaare meister Balthasar Raschky. Suure väärtusega on ka tänaseni säilinud tammepuust annetustepakk, kaetud raudvitstega ja mitme tabalukuga suletav. Kunstimälestisena hoitakse kirikus väikest puidust altari krutsifiksi 15. sajandist. Omapärane ja huvipakkuv on ka altaripiibli must sametkate, millele on kalasoomustest tehtud lambakujuline mosaiik. Karja kiriku suureks väärtuseks on realistlikult teostatud suured skulptuurigrupid võidukaare piilareil, mis on sarnased Gotlandi talupoeglikule kunstitraditsioonidele. Lõunaeeskoja ukse kohal
· Tööd kestsid ligi 200 aastat. Jumalaema katedraal Katedraali sissepääs ·Püha Michael kaalub hingi, kuradit häirib, et kaal on võrdne. Jumalaema katedraalist #2 · Jumalaema kirik Pariisis on parim näide gooti stiilist. · Kesklöövi võlvide kõrgus on ligikaudu 32 meetrit. ·Tähtsal koha olid klaasimaalid ehk vitraazid-need kujundati eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. ·Puitkonstruktsioon koosneb 1300 tammepuust, mis moodustab 21 hektarit metsa. Katedraal seest Jumalaema katedraali orel ·Esimese oreli ehitas Franois-Henri Clicquot 1700. aastal. ·19. sajandil uuendas Aristide Cavaille-Coll orelit suurendades seda. ·Orelili on 5 klaviatuuri, 7374 toru. Kooriorel ·Sellel on 2 klaviatuuri, 1 pedaal ja 1840 toru. · Kasutati peamiselt tseremooniatel. Jumalaema katedraali kell ·Kirikus on 5 kella. ·4 kella nendest asub põhjapoolses tornis. (1856)
võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid ja värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. Gootika mööbel Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioon võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Allpool fotodel on toodud gooti stiilis tammepuust troonid, mis on kaunistaud rikkaliku ornamentikaga. 12-16 saj. Mööblit valmistati põhiliselt tammest ja pandi kokku tappidega. Liimi ei kasutatud.Nikerdused olid tugevalt mõjutatud tolleaegsest arhidektuurist. Lehtornamendid- põhiliselt ristikhein. Parimad tööd tulid Prantsusmaalt. Allikad Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511 Võti, T (1984). Talutoa sisustus. Tln Valgus, lk 6 http://www.arteso.com/1thrones.php http://miksike
· sveiki, labas tere · aciu, labai aciu aitäh, suur tänu · viso gero head aega TAVAD · Leedu rahvussport on korvpall · Leedu rahvakalendris peetakse suurimaks talvepühaks esimest jõulupüha (kaledos), kõige tähtsam päev on aga 24. detsember · Päeva tööd olid rangelt ette määratud KUNST · Leedumaal hakkavad igal teeristil, igas külas ja linnas, kirikute, koolide ja talude ees ning kalmistutel silma 23 meetrised tammepuust nikerdatud skulptuurid. · Praegune leedu kunsti kõrge tase ja mitmekesisus on aga tänu võlgu just rahvuslikele traditsioonidele, mida on osatud hoida ja arendada. · Viimaste aastate kunstielus on populaarsust kogunud Kaasaegse Kunsti Keskus. · Leedu omanäolisim ja tuntuim kunstnik ning helilooja on läbi aastakümnete olnud Mikalojus Konstantinas Ciurlionis (18751911). TOIDUKULTUUR · Leedu kööki iseloomustab retseptide lihtsus
Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. Osalt oli neil õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme-Lauri tamm Võrumaal, tema...
Aerutajat pidid olema tugevad võitlejad ja aerutajad.Viikingid olid isegi maadeavastajad.Viikingite laev kannatas välja umbes 80 meest. Viikingid usksusid et on olemas paik nime Valhalla ja kes sõjas ära suri sai Valhallase.Need kes surid olid kangelased. Surnud viikingid maeti koos relvade ja peale kuhjati kääbas.Peamised tegevusalad olid loomade kasvatus või kala püüdmine. Viikingid pidasid ka orje kes aitasid perenaist kodutöödel. Laevad ehitati tammepuust ja laeva tekk oli männilaudadest. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole.Aerud olid kuus meetrit pikad , seega aerutajad pidid olemapika jõuga.Liikudes tundmatutes randades määrasid viikingid oma asukoha loodusmärkide järgi. Ruuni tähestik
Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Tema hauale Alatskivi kalmistul püstitati skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Alatskivi lähedal avati luuletaja 100. sünniaastapäeval mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi muuseum Kooli fuajees paikneb alaline näitus Aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst 1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. Mõningad raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (19211935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956)
Leedu kultuur KOOSTAS: MARGE METSOJA Üldinfo Vilnius Riigikeel: Ledu keel Asukoht: Eurooa Liidu Läänemere kagunurgal . Pindala: 65 200 Rahvaarv: 2 971 900 (1.01.2013) Religioon Leedu on katoliiklik maa: Rooma- katoliku usk 80% Rooma- katoliku usu kogudusi on 677 Luteri kogudusi 54 õigeusu kogudusi 51 Vanausu kogudusi 59 Evangeelseid-baptistlikke kogudusi 11 Kreeka katoliku kogudusi 4 Mooslemikogudusi 5 Juudikogudusi 5 karaiimi kogudusi 1 Rahaühik: Euro Tähestik: Leedu tähestikus on 32 tähte. Aa Bb Cc Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Tt Uu Vv Zz Zz Leedu keeles on kuus käänet Keele näited labas rytas tere turgus turg hommikust ratas ratas prasau palun laivas laev as mina ...
tasuta WiFi parkimisvõimalus hotelli keldrikorrusel 10 / öö Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Hotell Euroopa avati mais 2007. Sisekujunduse võtmesõnaks on modernne eestipärasus. Sisustusmaterjalidena on kasutatud mitmeid Eestile omaseid looduslikke materjale: vastuvõtu põrand on Saaremaa dolomiidist, hotelli puupõrand tammepuust. Kõige enam on sisustuses kasutatud saarepuud. Nii vaibad kui ka päevatekid on rahvuslike mustritega. Looduslähedust rõhutab hiigelsuur veesein hotelli vastuvõtus. Kõik need rahvuslikud motiivid on välja toodud kaasaegses ja moodsas võtmes. Hotelli maskotiks on lammas, kes tervitab külalisi igas toas Laod Kliendi tarvete ladu Puhta pesuladu Musta pesuladu Lappide ladu Ainete ladu Majapidamistarvete ladu Standardtuba Üks lai voodi või kaks eraldi voodit Duss või vann Föön
(Bernt Notke, 15. sajandi lõpp) ning Püha Antoniuse altar (16. sajandi algus). Säilinud on ka mõningad vapp-epitaafid (17-18. sajand), von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), 16-18. sajandist pärinevaid lae- ja seinalühterid, 1519. aastast pärinev 7-haruline kandelaaber ning arvukalt hauaplaate. Kõik need esemed on leidnud restaureeritud hoones oma koha. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb Ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepa Hans Ryssenbergi valmistatud tornmonstranss, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Menshikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazhis. 4
Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli nn. Etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi , majamärki , mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. · Ühiskondlikest hoonetest on vanalinnas säininud raekoda, mida hakati ehitama juba 13. Saj lõpus ,kuid praeguse kuju sai see 15. Saj alguses. · 15.saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Säilinud on ka teise, Oleviste gildi tähtvõlvidega saal.
Vabriku "salarelvaks" oli oma keemik Oskar Paulsen, kes oli leiutanud veekindla liimi. Palju toodeti mööblit Pariisi mööblialbumi järgi, milles näidised esitattud ajalooliste mööblistiilide kaupa.Stiili pilt oli neogootikast neoklassitsismi ja eklektikani välja. "Luterma" tipuks võib pidada 1895 a. Mustpeade klubile kingitud nn "keisritoole", kusjuures kavand tolleaegselt arhitetilt R. von Engelhardt`lt.Hiljem kingiti ka neorenessanslik tammepuust puhvetkapp. 20.saj alul kui Mustpeade majas klubiruume ümber sisustati, kasutati ka siin "targa valiku" põhimõtet: väike kelder kasutati talupoja renessanss stiili, vanemate toas, aga curulis´e tüüpi nikerdustega toole. H oli levinud kuni teise maailma sõja alguseni.Eksisteeris paralleelselt juugendiga.
eine) Sisutuses ja dekooris keskne roll tekstiilidel kerged, teisaldatavad, multifunktsionaalsed: kasutatavad nii ruumide jagajatena, seinakatetena, voodi- ja põrandavaipadena, kaitseks külma eest. Tekstiilide värvikus lisas heledust ja elu pimedatesse ruumidesse, kus klaasideta aknad olid võimalikult väiksed ja sageli ka kaetud külma ilma eest. Mööbel esmajoones kergesti kättesaadavast tugevast ja vastupidavast tammepuust. Tähtsaimaks esemeks ilmselt kirst või kast, mis algselt valmistati õõnsast puutüvest ja varustati raudvitstega tarvitatud reisidel asjade kaasavõtmiseks, püsivalt hoiupaigana, istmena, lauana, magamisasemena. Istmeteks pingid ja järid. Ilmselt ainult tähtsad ja rikkamad isikud lubasid endale tõelisi toole. Populaarsed olid kokkupandavad klapptoolid, kastistmed. Sepistega tugevdatud kapid . Lihtsad nõudekapid koos tänapäevani kasutatavate riiulite ja ustega ("cup borde")
Tänapäeval viikingite tunnuseks peetavat sarvedega kiivrit kasutasid muistsed viikingid ainult ohverdamise ajal. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Aerud olid kuus meetrit pikad, seega aerutajad pidid olema tugevad. Viikingite retked Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida- Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja- Aafrikasse.
keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. KAITSETORN Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud ja kahhelkividest, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus, külastajate ohutuse huvides rajatud betoontrepp, mis viib VII korrusele, kus nüüd on suviti avatud Tornikohvik. Ent kogu torni ulatuses on säilinud ka keskaegsed kitsad müürisisesed trepid, mis omal ajal algasid umbes meetri krgusel korruse prandast. Sellega püüti raskendada vaenlase ülespääsemist.Huvitav on V korrus, mis asub kaitsegalerii tasapinnal. Siin on säilinud kaks müürisisest kaminat (phja- ja lunanurgas)
mälestuskivi.Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. Kooli fuajees paikneb alaline näitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst (autor O. Ehelaid, 1973).1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum).1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. Kokkuvõte Juhan Liiv oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema luule muutus populaarseks alles peale tema surma. Kasutatud kirjandus
Võlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mia annavad ruumile erilise võlu. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. aastal. Tänu oma heale akustigale kasutatakse seda kontserdisaalina. Saalis asub ka Lüübeki kunstnikule Henning von der Heidele omistatav tammepuust altarireljeef "Maarja kroonimine" (umbes 1497-1500). Oma virtuoosse lõikestiili ja soorejoonelise piduliku monumentaalsusega on reljeef Eesti säilinud gooti nikerduskunstis erakordne, olles esile-küündiv kogu Põja-Euroopa kunstis. Pidurefektooriumi kõrval paikneb kabel, mis on kõrgeim ruum linnuses. Ruum on ruudukujulise põhiplaaniga, mille keskel toetab võlve sihvakas kaheksatahuline piilar
madalikel. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole. Raapurjega laevad liiguvad kõige paremini pärituulega, kuid suudavad sõita ka külgtuulega. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. Aerud olid kuus meetrit pikad. Aerude jaoks olid laeva külgedes augud, mida sai tormi korral sulgeda. Parda välisküljel rippusid meeskonnaliikmete kilbid. Need olid ühemeetrise läbimõõduga ning kaunistatud. Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. Meeskonda kuulus 30-40 meest. Viikingite uskumused
· Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. · Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Harilik pärn (Tilia cordata) niinepuu, lõhmus, pähn, jalakas · Pärna õisi korjatakse ravi tee jaoks. · Pärna puidust tehakse söepulbrit · Pärna õitest saavad mesilased väga palju head nektarit, millest valmib
keskajal pantvange. arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. Kaitsetorn on konvendihoone kőige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teise korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, pőhielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii. Hoone arhitektuuris avaldub, et konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks oli olla teatud piirkonna halduslikuks keskuseks, mis võimaldas arvuka inimrühma kooskäimist ja pakkus kaitset sõja või ülestõusu korral. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_piiskopilinnus 2) http://www.saaremaamuuseum.ee/linnus-kindlus/ulevaade-arhitektuurist/
Tööõpetus PUIT IGAPÄEVA ELUS Referaat Harilik tamm (Quercus robur) Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. Osalt oli neil õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme- Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõ...
Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. Nõukogude perioodil oli siin algkool, raamatukogu ja kino, alates 1977. aastast Suuremõisa sovhoostehnikum. Loss on tänaseni kasutusel, seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja, Suuremõisa Põhikooli ja Hiiumaa Ametikooli(endise Suuremõisa tehnikumi) ruumid. Hoones on 64 tuba. Ruumide paigutus on sümmeetriline. Esimesel korrusel asusid mõisniku kabinet ja tema perekonnaliikmete eluruumid. Teisele korrusele viib stiilne tammepuust trepp. Seal asusid saal, salongid ja võõrastetoad. Pööningukorrusel asusid suvetoad ja panipaigad vara hoidmiseks. Tähelepanu väärivad baroksed trepibalustrid ja teised nikerdatud puidust ehisdetailid, kunagine söögisaali laemaal, läbi kapi ja kandeseina minev salauks, võimas kelder, suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi, kus olevat hoitud salakaupa. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi
1) idiofonid heli tekib pilli materjali jäikusest, selle vastu lüüakse. 2) Membranofonid - pille katab nahk; nt trummid; meie rahvamuusikas on neid vähe. 3) Aerofonid puhkpillid (aeros õhk), jagunevad huuliku järgi klarnetilisteks (keelega huulik) ja trompetilisteks (keeleta huulik). 4) Kordofonid keelpillid. Rahvapille on üldiselt vähe uuritud, kõige rohkem on uuritud kordofone. IDIOFONID Nt lokk kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust vasaraga. Igal perel oli oma signaalide süsteem. Tänapäeval on kasutusel kromaatiline lokk. 2 Heli tekib materjali jäikusest. Tihti varustati pillid pere märkidega. Triangel mida suurem triangel, seda madalam heli. Parmupill erinevates helistikes, soolopill (kuulasime ka..) Juhuslikult heli tekitavad pillid: o Pingipill o Luuapill o Jauram lüüakse vastu maad, võib esineda ka poogen.
Mahe Maamajutus 1) Mahe Maamajutus on ettevõte, mis pakub majutust ning hommiku- ja õhtusööki. Mahe on meie majutusettevõtte sellepärast, et kõik, mida serveeritakse hommiku- ja õhtusöögiks on sama asutuse enda põllul kasvatatud. Lisaks on ettevõtte võimalikult loodussõbralik, mis tähendab, et järgitakse jäätmekäitlus seadusi ning ettevõttes kasutatakse looduslikke tooteid (koristusvahendid, hügeenivahendid jne). Prügi sorteeritakse majutusettevõtte töötajate poolt ja seda soovitatakse teha ka klientidel. Mahe Maamajutuses on võimalik kuulata loenguid ökotoodetest ja nende valmistamisest, samuti püütakse külastajaid kaasata nende valmistamisesse. Igal sammul soovib Mahe Maamajutus tõsta külastajate keskkonnateadlikkust. 2) Meie turismitoote puhul saavad kliendid kogeda tõelist maa elu. Kliendid saavad ise kaasa lüüa maaharimisel, tegeleda käsitööga ning muude maal tehtavare tööd...
Sajandi lõpus, kuid praeguse kuju sai alles 15. Sajandi alguses. Siis ehitati idaviilule 8-tahuline torn ja II korruse laiendamisel toetati uus välissein lahtisele võlvkaaristule, mis teeb raekoja väga eriliseks ja pisut lõunamaiseks. 1410 (15. Sajandi alguses) ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud ja neliksiirud. Praegu teravkaarelised aknad said oma kuju 19.sajandil. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Hoone esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutatavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid jms maaliti tihti värviliseks. Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist
See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole. Raapurjega laevad liiguvad kõige paremini pärituulega, kuid suudavad sõita ka külgtuulega. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. http://www.cdli.ca/CITE/v_navigations.htm Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. Aerud olid kuus meetrit pikad, seega aerutajad pidid olema tugevad. Aerude jaoks olid laeva külgedes augud, mida sai tormi korral sulgeda. Parda välisküljel rippusid meeskonnaliikmete kilbid. Need olid ühemeetrise läbimõõduga ning kaunistatud. Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. Meeskonda kuulus 30-40 meest.
Hoone kõrge viil on kaunistatud nelja petiknishshiga ning kolme nelisiiruga. Keskmistes petiknishshides asetsevad kaubaluugiavad, neliskiirudesse olid keskajal maalitud Tallinna linna ning Suurgildi vapid. Hoone kaheastmeline tervakaareline raidportaal sarnaneb Raekoja portaaliga ning asetseb hoone kesteljest veidi vasakul. Portaalist vasakul paikneb üks ning paremal kaks algselt nelinurkses raidkiviraamistuses olnud akent. Hoonel on säilinud ka 15. sajandist pärinevad (Tallinna vanimad) tammepuust välisuksed, mida kaunistavad rosetikujulised ehisnaelad. Mõlemal uksel paiknevad 1430. aastast pärinevad pronksist lõvipeakujulised koputid. suurgildi hoone ruumijaotus sarnanes tollaste elamute ruumijaotusega. Tänava pool asetses poolkülm eeskoda, selle taga aga gildisaal, mida köeti selle all keldris paiknevast kalorifeerkütteseadmest. Elamust erinevalt on siin ruumid aga võlvitud: nii eeskoda kui ka saal on suured kahelöövilised ruumid, eeskoda oli
17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), · Seitsmeharuline kandelaaber (1519) Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepa Hans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazis. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud,
XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. aastal. Nüüd on see kasutusel suurepärase akustikaga kontserdisaalina. Saali ehteks on Lüübeki kunstnikule Henning von der Heidele omistatav tammepuust altarireljeef "Maarja kroonimine" (u. 1497-1500). Kuulunud algselt meile praeguseks tundmatule altarikapile, asus reljeef aastail 1547 - 1791 sekundaarsena Kaarma kiriku vana altari korpuses. Oma virtuoosse likestiili ja suurejoonelise piduliku monumentaalsusega on Kaarma reljeef Eesti säilinud gooti nikerduskunstis erakordseks nähtuseks, olles esileküündiv kogu Phja-Euroopa kunstis.
paiknemist ja suurendati aknaid, rajati ahjud ja uusi treppe, paigutati ristikäigu seintele kohalike aadlike vapid. Kaitsetorn Kaitsetorn on konvendihoone kõige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teise korruse interjöör on säilitanud põhiliselt sellise ilme, nagu sellele anti käesoleva sajandi algul: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, põhielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus betoontrepp, mis viib seitsmendale korrusele, kus nüüd on suviti avatud Tornikohvik. Ent kogu torni ulatuses on säilinud ka keskaegsed kitsad müürisisesed trepid, mis omal ajal algasid umbes meetri kõrgusel korruse põrandast. Sellega püüti raskendada vaenlase ülespääsemist. Ülemised korrused olid mõeldud linnuse kaitsemeeskonnale. Huvitav on viies korrus, mis asub kaitsegalerii tasapinnal. Siin on säilinud kaks müürisisest
Peamine turismihooaeg algab mais, mil tipp-päevadel külastab kärestikke 35 000 inimest, aasta jooksul on külastusi ligi 13 miljonit. Kõik need inimesed ei lähe vaatama, mõned lähevad ennast näitama, kuna kosed moodustavad oivalise lavakujunduse neile, kes tahavad esineda. Paljud on katsetanud paadiga kosest alla sõita, teised on proovinud seda teha tünnis, nagu näiteks hulljulge inglane Charles G. Stephens. See üheteistkümne lapse isa lasi end tammepuust tünni suletuna kosest alla visata. Niagara andis välja ainult tema käsivarre, mis oli tünni kaane külge seotud. Enne seda, siiski, õnnestus 63 aastasel kooliõpetajal Annie Tayloril esimesena tünniga joast alla sõita ning ellu jääda. Loodetud kuulsust ega rikkust see trikk ei toonud, kuna too suri vaesuses. Veel on eluga kunagi pääsenud Jean Lussier, kes laskus joast alla suures kummipallis. Siiski, on rohkem inimesi hulljulguse pärast hukkunud. Nimetatuna, sõitis laskus esimese
18. sajand) · Püha Antoniuse kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14.17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), · Seitsmeharuline kandelaaber (1519) Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepaHans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazis. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 15561558 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. Restaureerimine
050 86 580, Avatud 15.05- mis avas külastajatele uksed 1971.a. 15.09 11-18, muul ajal Eramuuseumina tegutsevas ettetellimisel. Pilet: talumuuseumis saab tutvuda eestlaste õpilased 5 EEK, elu-oluga 18. ja 19. sajandil. täiskasvanud 10 EEK Ainulaadsed on tammepuust raiutud skulptuuri paikkonna ajaloolistest inimestest. Talumuuseumi õuel asub suvine peoplats ja selle kõrval staadion. Näitekirjanik Hugo Raudsepa Vaimastvere küla Mälestuskivi näitekirjanik Hugo sünnipaik Raudsepale(sünd
Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse Suhindoli regioonis. Tänu selle regiooni erilisele pinnasele ja kliimale avalduvad Cabernet Sauvignon'i viinamarjade parimad omadused. Cabernet Sauvignon'i veini valmistamiseks kasutatakse üksnes parimaid viinamarju. Veini laagerdatakse 30 kuud tammepuust vaatides. Lisaks veinidele võib Bulgaarias maitsta erinevaid kangeid jooke, nagu grappa, rakia, ouzo, nisust ja aniisiõlist valmistatav aniisiviin mastika. Egiptuse köök 7 Egiptuse köök paistab silma oma vaheldusrikkusega. Ta sisaldab endas Lähis-Ida kulinaarse kunsti parimaid traditsioone. Traditsioonilised toidud on foul (aedubadest),
Pärast ebaõnnestunud silmaoperatsiooni kaotas Bach nägemise täiest. Nägemise lühiajaline taastumine 18. Juunil 1750. aastal oli lähedase surma ähvardavaks endeks. Kümme päeva hiljem, 28.juulil, kella kaheksa ja üheksa vahel õhtul Bach suri. Sebastian Bach maeti Johannese kiriku aeda Leipzigis. Linna ümberplaneerimisel jäi helilooja haud sillutise alla. Bachi ei mäletanud enam keegi. Alles 1894. aastal satuti mullatöödel juhuslikult tammepuust kirstule hästi säilinud meheluustiku. Doktor Hisi anatoomilised mõõtmised lasksid oletada, et see oli Johann Sebastian Bachi põrm. Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Mälestusmärk Leipzigis J.S. Bach' i auks. 5 Looming
Gootika 13.saj vallut saks ordurüt ja tan kun sõdal est alad. Liidet est Lääne-europ areng ja toim olulisd muutused kunstis 1)I meist tlid koos saks ja tanlsega ning edaspidi loodi suur osa professionaalsest kunst mitte est poolt. 2)uut spetsialist kaudu tungis est üleeurop kunst mõju,erit gooti stiil. 3)toodi sisse sidematerjali kasutam kiviarhitekt.- kivimüür,kaarte,võlvide lubimördi abil ehitam oskus. P-Est ja Saarem said valdav ehitusmaterj paekiv, L-Est pun tellis ja põllukiv. Est gootik ei sarnane pariisi ümbruse gootik,vaid on selle lihtsust variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- ko...
suitsuse lõhna ja maitse kõrvale jätame). Neid muutusi, mis märjukest tammevaadis tabavad, saab ainult tervitada. Siiski ei ole ülearune uudishimutseda, et mis seal vaadis ikkagi toimub. Miks peab see olema just tammine ja miks too salapärane protsess peab kestma just vähemalt kolm aastat, mitte Vaat, kus viski küpseb, ei tohi olla umbne Seega jäävad kohe kõrvale kõikvõimalikud metallanumad. Küpsev jook saab hingata vaid puunõus ning kõige paremini just tammepuust vaatides. Aja jooksul on selgunud, et poorsuse poolest parimad on Hispaanias ja Põhja-Ameerikas kasvavad tammeliigid. Näiteks Eestimaa tammest valmistatud vaadid on ülemäära poorsed. Sealt aurustuks liiga palju piiritust ning pääseks sisse liiga palju õhku. Tammepuult on pärit ka viski värv, mis võib varieeruda olenevalt vaadist. Väga tihti kasutavad viskitootjad Hispaaniast Jerezest Suurbritanniasse veetud serrivaate, mis pärast
puhkuseks, tööalasteks väljasõitudeks kui pidulike vastuvõttude ja pulmade pidamiseks. Mõisa pargis on loodud võimalused jalutamiseks, piknikupidamiseks ja saab näha erinevate ajastute kivimeid. Mäetaguse mõis Mäetaguse mõis rajati Eugenius Octave von Roseni valitsemiseajal 1796.aastal. Klassitsistlik härrastemaja on esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Erilist tähelepanu väärivad kahe sajandi vanused tammepuust uksed, puutrepp ja secco- tehnikas laemaal. Mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet, millest tall-tõllakuuri on tänaseks rajatud hotell, Suplusmaja ja restoran ning viina-aidas on koha leidnud Jäägrimuuseum, kus on eksponeeritud karude elu-olu. Täna saad renoveeritud mõisa külastada ja seal toimuvad ettetellimisel ekskursioonid. Kalvi mõis Kalvi mõis (Pöddes) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas, Virumaal. Mõisa härrastemaja
Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse Suhindoli regioonis. Tänu selle regiooni erilisele pinnasele ja kliimale avalduvad Cabernet Sauvignon'i viinamarjade parimad omadused. Cabernet Sauvignon'i veini valmistamiseks kasutatakse üksnes parimaid viinamarju. Veini laagerdatakse 30 kuud tammepuust vaatides. Lisaks veinidele võib Bulgaarias maitsta erinevaid kangeid jooke, nagu grappa, rakia, ouzo, nisust ja aniisiõlist valmistatav aniisiviin mastika. 4 Ajalugu. Vanimad asustusjäljed ulatuvad 100 000 aasta taha. Bulgaaria ajalugu on mõjutanud paljude riikide kultuur. Tänapäeva bulgaarlased on segu kahest kultuurist: VII sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud bulgaari ja
kaunistatudnurgapostid mitmetahulistena ja ümmargustena olles tugitoolis põhiliseks konstruktsioonielemendiks. Sellist omapära kannavad endas ka järid. See kirst kitsa nikerdatud seljatoega või laiad tugitoolid baldahiiniga kogu pikkuses on järid. Baldahiinile anti tavaliselt arhitektuurse kaunistusena teravike, fleooride jne kuju. Sammastel püstkapi prototüübiks peetakse kirstu., millel anti neli jalga. XV sajandil ilmuvad juba suured suletud kapid kahe või nelja uksega. Tammepuust gooti mööbli tahveldistel kohtab eriti tihti lamedat ornamenti, mis kujutab kokku volditud pärgamenti või lina, mis on kunstipäraselt nikerdatud. Gooti laudade konstruktsioonis võrreldes romaaniaegsetegea ei toimunud põhimõttelisi muutusi. Ainult küljepaneelidele ilmusid lamelõiked, keskmist osa kergendati gooti paaris või üksikaknaga koos aknaraamidega ning lauaplaadi alusesse kasti hakati paigutama väljatõmmatavaid sahtleid.
gümnaasiumi saalis. Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa). Tiibhoone alumisel korrusel on volikogu kantselei ja linnavolinike tuba, hiljem kohvikuruumidena kasutusel olnud sinine saal oli algselt linnapea kabinet. Teisel korrusel asuvad volikogu istungite saal ja linnavalitsuse istungite ruum. Pärnu raekoja suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina.
poole sajandi kestel oli teinud oma töö. Pärast ebaõnnestunud silmaoperatsiooni kaotas Bach nägemise täiest. Nägemise lühiajaline taastumine 18. Juunil 1750. aastal oli lähedase surma ähvardavaks endeks. Kümme päeva hiljem, 28.juulil, kella kaheksa ja üheksa vahel õhtul Bach suri. Sebastian Bach maeti Johannese kiriku aeda Leipzigis. Linna ümberplaneerimisel jäi helilooja haud sillutise alla. Bachi ei mäletanud enam keegi. Alles 1894. aastal satuti mullatöödel juhuslikult tammepuust kirstule hästi säilinud meheluustiku. Doktor Hisi anatoomilised mõõtmised lasksid oletada, et see oli Johann Sebastian Bachi põrm. Looming Bach, olles barokiajastu suurkuju, arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika. Samas avas Bach ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale. Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega.
on renditasu kokkulepitult madal. Hoone sisustamiseks ei ole vaja eriti suuri kulutusi, sest toad on väikesed ja mööblit mahub nendesse vähe. Olemasolevad kusetid on korras, vajalik on ainult katteriiete vahetus. Üleriiete jaoks on seinakapid.Tuleb mõelda öökappidele, voodiriietele, vaipadele, nõudele. Kaminaruumi sisustamiseks on olemas Tigu- diivanikomplekt koos kahe tugitooli ja järidega ning söögitoa jaoks suur vana tammepuust laud. Lisaks majutusele pakub firma ka toitlustamist: kerget hommikusööki ja ettetellimisel ka õhtusööki koos lõõgastava majanapsuga. Lõuna ajal teenust ei pakuta, sest puhkajad on põhiliselt majast ära ja söövad tavaliselt väljas. Puhkaja tegeleb päeval aktiivselt puhkuse nautimisega( suusatamine, veemõnud, matkamine, ringi reisimine). Kasutada saab puhkemaja juures: kummipaati 40 EEK tund, 2 paari käsiõngi kalastamiseks Jaanuse järvel- 20 EEK
· Kõige täiuslikumaks peetakse inimhäält · Pillid jagunevad: 1. Idiofonid heli tekib materjali jäikusest 2. Membrandofonid pingul nahk, mille vastu tagudes tekib heli 3. Aerofonid tekitavad heli õhu võnkumise teel 4. Kordofonid keelpillid · Idiofonid · Lokulaud (lokk, lokits, kola, kolk, kolklaud, orjapill) signaalpill; kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust lauaga; igal perel oma signaalide süsteem; hiljem peremärkidega märgitud · Kromaatiline lokulaud pilbastest valmis ehitatud; pilbaste pikkuse ja laiuse mõjul erinev heli; on juba viisipill · Triangel mida väiksem triangel, seda kõrgem heli · Parmupill valmistatud puidust või metallist; väike; erinevates helistikes; tuntud igas maailmajaos; mängiti pulmas, laatadel, kõrtsis jne.
Glögi viinale ja veinile lisatud kaneeli, nelki, kardemoni, Juuakse kumalt Grog rumm, viski, dzinn on lahjendatud karastusjoogiga Punss valm. Alkoholist, puuviljamahlast, maitseainetest. Tuleneb indiakeelsest sõnast pants, mis tähendab viite ja eeldab 5 komponenti BRÄNDI Tooraineks on naturaalne viinamarjavein, millest saadakse destilleerimise teel viinamarjapiiritus, mida ei rektifitseerita. Destilleeritakse kaks korda ja saadud piiritus laagerdatakse tammepuust vaatides vähemalt 2 aastat. Mida pikem on laagerdumisaeg, seda kõrgem kvaliteet. Pärast laagerdamist lisatakse destvesi, väike kohus pruunistatud suhkrut või suhkrusiirupit. Kangus 40...60%. Tuntumad on brändi napoleon (Pantsusmaa); Gremi(Gruusia), Armanjak( Prantsusmaa); Dubaron(inglismaa), Belõi Aist (Moldova) Metaxa Kreeka brändi, mis on lahjendatud muskaatveiniga Grappa Itaalia päritoluga brändilaadne jook, mille lähtetooraineks viinamarjajäägid, mis jäävad
Glögi viinale ja veinile lisatud kaneeli, nelki, kardemoni, Juuakse kumalt Grog rumm, viski, dzinn on lahjemdatud karastusjoogiga Punss valm. Alkoholist, puuviljamahlast, maitseainetest. Tuleneb indiakeelsest sõnast pants, mis tähendab viite ja eeldab 5 komponenti BRÄNDI Tooraineks on naturaalne viinamarjavein, millest saadakse destilleerimise teel viinamarjapiiritus, mida ei rektifitseerita. Destilleeritakse kaks korda ja saadud piiritus laagerdadatkse tammepuust vaatides vähemalt 2 aastat. Mida pikem on laagerdumisaeg, seda kõrgem kvaliteet.Pärast laagerdamist lisatakse destvesi, väike kohus pruunistatud suhkrut või suhkrusiirupit. Kangus 40...60%. Tuntumad on brändi napoleon (Pantsusmaa); Gremi(Gruusia), Armanjak( Prantsusmaa); Dubaron(inglismaa), Belõi Aist (Moldova) Metaxa Kreeka brändi, mis on lahjendatud muskaatveiniga
töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: · Vaadis. Vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-efekt. Standardne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini stabiliseerida ja arendab maitsekomponente. Hapniku piiratud juurdepääs läbi puidupooride aitab veinil küpseda. Vaadi ehituse iga üksikasi mõjutab seal laagerduva veini maitset. Puit on väärismaterjal, mis selle õige kasutamise korral lisab veinile väärtust. Puidust mahutid mõjutavad toodet oluliselt, näiteks: muudavad värvi, rikastavad aroomi, aitavad kaasa joogi selitamisele ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
