Takistas venestamist. 6. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 7. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseks ostmine jätkus. 8. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.? palju vaba maad, polnud õiguseid, vagadusliikumine, usk, võrdsus, vendlus 9. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.? klasitsissm - Tartu Ülikooli peahoone, Pärnu linna volikogu hoone. 10. Iseloomusta vennastekogudusi. Nad olid usuliikumised, muutsid inimeste elusse uskumist ja kutsusid üles vagale jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele ja koostööle inimeste vahel. 11. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? 1. pärisorjuse kaotamine 2. pärandamisõigus 3. vallasvara õigus 4
ihunuhtlus või lühiajalise arestiga. Nekrut äsja väeteenistusse võetud isik. Hingeloendused ehk revisjonid loendus, mille käigus pandi kirja maksukohuslased ja maksuikka varsti jõudvad inimesed ning lapsed. Hernuutlus usuliikumine, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Rõhk võrdsusel ja vendlusel. Loobusid kirikus käimisest, ehitasid palvemajad. Loobusid lõbustustest. Kirjutamisoskuse levitajad, kirjutasid käsitsi ümber ja levitasid neid. Pietism vagadusliikumine. Taotles usu sügavamat sisemist tunetamist, üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta. Pani rõhku usulise kirjanduse levikule. Rahvuslik liikumine rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Eesmärgiks vähemrahvuste assimileerimine.
Katariina II(1763-1796) tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos! (valgustatud monarh) Katariina viib läbi mitmeid reforme: 1. Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekiva linna- ja maavalitsused 2. Kehtestab baltikumis pearahamaksu. Vaimuelu 18. saj. Eestis Põhjasõda oli suur tagasilöök Eesti kultuurile ja haridusele. Läbi 18. saj. Toimusid kultuurilised muutused vaid Vennastekogudusteks (vagadusliikumine usk, võrdsus, vendlus) Liikumise prohvet: Tallima Paap 1743. a. hernuutlased keelustatakse Tagajärjed: Kuritegevus kadus Kõrtsid jäid tühjaks Inimesed muutisid töökateks Tekkis ettevõtlikus Kirjasõnast trükiti kõige rohkem Maarahvakalendrit August Wilhelm Hupel(1737-1819) Selle aja viljakam kirjamees, uuris Eesti keelt ja rahvast Nimetab eestlasi jonnakaks ja töökaks rahvas. Pärisorjuse kaotamine Baltikumis
tardub see, mis oli ju määratud äratama jumalateavust, hirmuäratavaks argisuseks, hämmastavaks siinpoolsuseks teistpoolsuse vormides. (162) ,,Veloir Dieu" [ Jumalat nägema] oli tavaütlus, kus nähti armulaualeiba üles tõstetuna. (166) ,,Roosiromaan" Kiriku moraali languse alged (170) Missa vähene austus (loba, viisakusvaidlused ringikäigud). Kirikus ,,kaaslaste otsingud" (maised ihalused, vaatamised). Devotio moderna (172) uus kaasaegne pühendumine hilisk.aja Madalmaadel levinud vagadusliikumine, mis väärtustas individuaalset pühendumust usule. .... Nii rikutakse noorsugu, ütleb ta (Gerson): laste juures kiidetakse häbematut näoilmet, räpast keelekasutust ja vandumist, siivutus pilgus ja zestis. Kuid, lisab ta juurde, ma ei tea, mida võib raugaeas oodata noorukist, kes kuradit mängib. (174) Pildid on üksnes selleks, et näidata pühakirjatundmatuile lihtsameelsetele, mida nad uskuma peavad. Pildid on kirjaoskamatute raamatud. (palve Maarjale, 176) ..
VAIMUELU 18.saj. Põhjasõda oli kultuurile suur tagasilöök hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest. Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. Saj kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud. Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised pietism ja hernhuutlus. Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine - märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (prohvet) oli Tallinna Paap. Valgustusaeg. 18.saj oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus masstiraaides hakati välja andma maarahvakalendreid (1. Masstrükis Eestis) August W
Suuremad muutused olid aga veel ees ja leidsid aset 19. sajandil (Vahtre, 2000). Pietismi levik Baltikumis Oma olemasolu esimese sajandi vältel püsis luteri usk suhteliselt kindlates raamides. Pietismi näol oli tegemist esimese katsega murda 17. sajandi keskpaigani kestnud ususõdades luteri kirikule peale surutud konservatiivsust, ja elavdada usuelu. Nimetus pietism tuleb ladinakeelsest sõnast pietas vagadus, mistõttu eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka vastet vagadusliikumine (Laur, 2003) . 7 Pietismi teoloogiliseks eripäraks oli kriitiline suhtumine 1580. aastal ortodoksse luterluse aluseks saanud Konkordiraamatus sisalduvatesse Martin Lutheri usutunnistuslikesse kirjadesse. Kuna Luther ise luges Piiblit usu küllaldaseks aluseks, tunnistasid ka pietistid Lutheri kirju vaid niivõrd, kuivõrd olid need seotud Piibli endaga. Esimesi märke pietismi mõjudest Baltikumis võime kohata juba 17. sajandi lõpul. 1740
koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest – kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest. Nad olid kas hukkunud või lahkunud Rootsi. Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. saj. kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud: Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised – pietism ja hernhuutlus. (liikumine keelustatakse 1743) Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine – märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (nimetati ka prohvetiks) oli Tallima Paap Tagajärjed: töökus, ettevõtlikus, kuritegevuse kadu jt. Valgustus. 18.saj. oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustus tähendas teaduse, absolutismivastast ja kirikuvastast hoiakut ja mõtteviisi 18.saj
koonduslaagritesse · 19401945 tapeti üle 6 miljoni juudi · 1942 lõplik lahendus · 1948 Iisraeli riik · Mälestatakse Tis a Be`av päeval leinapäev SIONISM: · juudi rahvusluse vorm · Sündis 19.sajandil · 2 ideed: - Soov pöörduda tagasi oma kodumaale - Soov saada endale oma riik · Religioosne sionism: nt Gush Emunim · Üldiselt poliitiline liikumine HASSIDSISM: · Vagadusliikumine · 18.sajandil tekkinud · Juutluse olemuse esindajad JUDAISMI SUUNAD: 1) Ortodoksne juutlus - uusortodoksid - ultraortodoksid hassiid üks paljudest ortodoksetest juutidest 2) Reformitud (konservatiivne) juutlus 3) Liberaalne (reformitud) juutlus SÜMBOLID: · Taaveti täht sümboliseerib kuningas Taaveti kilpi ja ka Iisraeli rahva lahutamatust Jumalast.
tõde), täieliku tõe printsiip ja täieliku läbinähtavuse printsiip (segaseid kirjakohti selgitavad täpsemad kirjakohad). 17. sajandi teiseks pooleks on luterlus lõpuks välja kujunenud ja reformatsioon oma lõpu saanud. 1. Pietism ja valgustusajastu. Pietismi ja valgustusajastut on võimalik vaadelda vastandlike ajastutena, mis osaliselt kattusid, kuid pietism oli neist varasem nähtus. Pietism oli saksa protestantismi vagadusliikumine 17. - 19. sajandil. Pietistide peamiseks eesmärgiks oli uuenenud inimene, kes areneb hingeliselt tänu intensiivsele suhtele Kristusega. Pietism asetab esikohale individuaalse usukogumuse. Võrreldes teispoolsust rõhutanud luterlusega väitsid pietistid, et õndsaks on võimalik saada juba siinpoolsuses. Pietistide arvates kestis reformatsoon edasi, kirik on kogu aeg uuenemise teel. Lisaks Saksamaale levib ta ka Inglismaal ja Madalmaades. Tal on ka sotsiaalsed impulsid, pietism paneb rõhku
ülikooliharidus usuteaduses. 18.saj harituim seisus oli vaimulikkond, koosnes erandlitult ülikooliharidusega inimestest. Pooled vaimulikud pärinesid saksa aladelt. Kõigepealt kutsus keegi mõisnikest Saksamaalt koduõpetaja, kes andis mõisniku lastele koduõpet, pärast seda kui oli mõisnike jaoks piisavalt tõestanud, siis vakantsuse korral valiti ta pastoriks. Sissesõitnud pastorid ei osanud kohalikku keelt, jätkuvalt oli probleemiks, et pastor ei suutnud talupojaga suhelda. Pietism Vagadusliikumine. Religioosne uuendusliikumine. Euroopa usukonfliktide olukorras luterlus oli suhteliselt ühtne nähtus. Olukorra rahunedes hakkasid ka luterluse sees tekkima mitmesugused erinevad usuvoolud, luterluse ühtsus hakkas aegamööda lagunema. Erinevates piirkondades erinevad olukorrad, alates 17.saj lõpust peale ortodokse luterluse kõrval kaks suuremat konkurenti, pietism ja valgustus. Mõlemad pakkusid konkurentsi ortodoksele luterlusele. Pietism hakkas levima saksa aladel,
Patronaadiõigus- Pastori ametisse nimetamise õigus. Oli seotud konkreetse rüütlimõisaga, kus valdaja või omanik võis määrata, kes pastor olema saab. Kandidaat pidi olema ülikooli haridusega. Martin Luther- Jumala teenistus peab olema rahva keelne. Saksa või eesti keelne, mis tähendas seda, et oli eraldi saksa ja eesti kogudused. Eesti koguduses oli eraldi ametis pastor. Pühapäeval pidi tegema kaks jumala teenistus, saksa ja eesti keeles. Pietism: Ehk vagadusliikumine. Üksikisiku usline ärkamine ehk inviduaalne tunnetamine. Hakkasid tegutsema usuringid, mida korraldas pastor. Pietism eeldab kõrgemat haridust. Pietism levis pastorite, aadli ning linnade kodanike seas. Halle Ülikool- Tähtsaim pietistide keskus, kust saadi parimat haridust pastoritele. Tänu pietistlikute pastoritele peale Põhja sõda toimus kiireareng kõikides kirikuvaldkondades. Vennastekogudusliikumine: Hernhuutlus (Herrnhut'i kohanimejärgi) ehk
annaabi.ee 
