Tsunftid ja tsunftikord Käsitöömeistrid koondusid kutseühingutesse – tsunftidesse. Meister, kes tsunfti ei kuulanud, ei tohtinud ka käsitööga tegeleda. Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 200...
Nende traditsiooniliste talurahvakaupade kõrval osteti sisse muidugi ka veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu nagu vürtsid, suhkur kohv, tee. Kuna kaubandus oli nii laialdane nähtus 17. sajandil, olid tavapärased ka nii maal kui linnades korraldatud laadad. Eesti suurimaks laadaks oli Tartus peetav saksa laat, mis kesti iga aasta kolm nädalat ja kus osales kaupmehi ka kaugematest maadest. Teine suur osa linnaelanikest olid käsitöölised, kelle hulgas kehtis 17. sajandil tsunftikord. Tsunftid muutusid eestlaste väljatõrjumisega aina suletumaks, mis aga põhjustas nö tsunftijäneste ehk nurgataguste tööliste juurdetekke. Kui aga töönduse raskuspunkt hakkas koonduma mõistele, tehti algust manufaktuuride rajamisega, näiteks Narvas rajati kose veejõudu kasutav vaseja saeveski. Hiiumaal tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Rootsi ajal saabus meie maale ka luteri usk, mis tõi usu rahvale lähemale. Kirikukantslis peeti
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister
Sadamalinnad mõnevõrra arenes (kauba välja ja sisseveolt). Peamine ekspordiartikkel oli teravili, lina, kanep. Lina kanep oli põhiliselt toodud venemaalt ning seda kasutati laevaehituseks. Veel veeti välja laevaehituseks vajalikud plangud, lauad ja tõrv. Sisseveeti peamiselt soola ja metalli. Sisse toodi veel tubakat, paberit ja alkoholi. Talupoegadel oli linnas nn sõbrakaupmees (tema juures käis järjepidevalt ostmas), kellelt ostis ja kellele müüs. Tsunftikord eksisteeris edasi, aga toimus tsunftide sulgemine (uusi liikmeid, eriti eestlasi, vastu ei võetud). See tähendas, et linnaühiskonnas ei olnud võimalik eestlastel kõrgemaks kui alamklass saada. 17. sajandisse jääb manufaktuuride tekke (maale, sest linnas eksisteeris tsunftikord). Üks olulisemaid manufaktuure 17. sajandil oli Hiiumaa Hüti manufaktuur, mis tootis, aknaklaase, pudeleid ja klaasnõusid. Narva lähedal oli ka vasemanufaktuur, mis tegeles
Rootsi aeg majandus:*vilja väljavedu jätkus, *idakaubandus käis alla, *tekkisid esimesed manufaktuurid ehk tehased, *käsitöölistel oli tsunftikord, mis oli orienteeritud käsitööistele sobiva sissetuleku tagamisele, eesti käsitööiste olukord halvenes alates 16.saj. rahvastik: *tänu rahulikematele aegadele hakkas toimuma loomulik juurdekasv, saabusid ka uusasukad * 1656-1658 toimunud sõjaga kaasnes katkutaud, kuid siiski eestlaste rahvaarv tõusis 350- 400 000-ni. Üldine:*17saj. ,,vana hea rootsi aeg" rahva mälus säilinud hinnang järgnevale
14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks 1789-91- kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20 juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'i ära ning toodi pariisi tagasi. (varennes'i kriis) 17 juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3 september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks 1 oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, seadusandlik kogu. Selles tekkisid poliitilised
kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann 4 · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...
uued linnad: Kuressaare ja Valga kaubandusliku tähtuse kaotasid Tartu, Narva(17.saj lõpp tähtsuse tõus), Pärnu 17. saj keskel Eesti- ja Liivimaa linnade kindlustamine Tallinnas ja Narvas bastionid .. kaubanduses vähenes idakaubanduse tähtsus arenes sisekaubandus e talurahvakaubandus manufaktuuride loomine (klaas, tekstiil, paber) Tartus, Viljandis, Pärnus .. käsitöös säilis tsunftikord takistati eestlaste käsitöö-alast tegevust kaotati Oleviste gild .. talurahva eluolus 1645 pärisorjuse kehtestamisega suurenesid talupoegade koormised, teotöö kuni 6 päeva, kadus rahaline rent reduktsiooniga paranes talurahva olukord riigimõisades talupoeg ei kuulunud enam mõisnikule koormised vastavalt talu suurusele vakuraamatud, kus kirjas talupoegade kohustused
määral väetamisest, kuna loomi mõisades eriti ei peetud siis oli tihti saak taludes suuremgi. Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama. Linnadest olid tähtsad peale Narva ainult sadamalinnad. Riika hakkas linnu piirama. Majanduse elavnemine tekitas vajadust uute kaupade järgi, samuti näiteks laevaehituseks. Põhiliseks väljaveoks oli kuivatatud teravili, samuti oli tähtis lina, kanep ja sool. Kaubanduse kõrval oli väga oluline ka käsitöö. Tsunftikord muutsu senisest rangemaks ja keerulisemaks. Kaotati Oleviste gild, mistõttu paljud selle liikmed arvati nüüd lihtrahva hulka. Lisaks olid manufaktuurid e suurettevõtted. 1695-1697. aasta näljahäda on suurim Eestis olnud näljahäda. Ilmastik oli viljakasvatuseks ebasoodne. 1695 sadas terve suve läbi vihma, nii et ei saanud teha heina, rukis ei õitsenud ega valminud. Oli ka varane külm. Järgmine aasta oli saak veelgi kehvem. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema
Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglis...
mille eesotsas oli oldermann Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. Linnaõigus-määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid. 4.kaubandus ja Kuidas algselt Keskaegses käsitöös
kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid oli erakätes, hakkasid keskvalitsuse sissetulekud kokku kuivama, otsustati teha reduktsioon ehk riigimaade tagasivõtmine. Eestist hakkas kujunema Rootsi viljaait, väljavedu oli suur (kuid idakaubandus käis alla, suundus Narvasse, Tartu kaubanduslik tähtsus kadus). Käsitöö arengut kammitses tsunftikord (progress ja suur kasum polnud oluline). Kuid tekkisid manufaktuurid (arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised). 100.000'lt 350.000'le suurenes rahvaarv tänu loomulikule juurdekasvule ja sisserändele (eestlased, venelased, soomlased, lätlased, poolakad, sakslased jne). Erandiks Peipsi-ääre vanausulised ja rannarootslased. Talupoegade vastu oldi leebem, kuna kardeti neid kaotada (sellest sõltus mõisniku sissetulek). Algselt said nad isegi relva kanda
laevaehituskraam (lauad, tõrv, plangud jne.). Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse. Peamiseks sisseveo artikliteks olid siis: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud, vask), soolaheeringas ning tubakas. Nende traditsioonilistele talurahva kaupadele lisaks veeti sisse veel veini, klaasi, paberit, vürtsi, suhkurt, kohvi ja teed. 7. Käsitöö ja sisekaubandus. Endiselt säilis tsunftikord. Järjest rohkem läksid käsitöö alad sakslaste kätte, mille tulemusena toimus illegaalne töötamine. Illegaalselt töötavaid inimesi nim. tsunftijänesteks. Tsunftid tegutsesid paljudes valdkondades N: maalrina, lihunikuna, pagarina, kingsepana jne. Järjest rohkem läks moodi manufaktuurid. Manufaktuur oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised.Ühesõnaga ei piiratud enam tootmist
Rootsi ajal oli Eestimaal 12 linna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Valga, Kuressaare, Paldiski ja Võru. Eesti ala suurimaks linnaks oli Rootsi ajal Tallinn. Eestimaa linnades elas 17. sajandil hinnanguliselt umbes 6% rahvastikust. Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks. Kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste ehk gildide liikmed. Käsitööalal säilis juba 14. sajandil kujunenud tsunftikord. 17. sajandi jooksul spetsialiseerusid käsitööalad üha kitsamalt. Nii nagu kaubandusestki, tõrjuti ka käsitööst järk-järgult eemale Eestimaa põlisrahvas. Käsitööliseks saamise eeldus oli saksa rahvus. 17. sajandil hakati Eestis asutama manufaktuure. Püsivamat manufaktuuritööstust Rootsi ajal veel ei kujunenud. Linnadele jäi olukord Rootsi ajal üsna samaks, mis oli enne. Mina arvan, et Rootsi aeg oli eestlaste jaoks kuldne. Sel ajal oli eestlaste jaoks nii plusse kui miinuseid
Kaubandus, tööndus, käsitöö 18. saj keskpaigas hakkas kaubandus elvanema → merekaubandus, tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada Peterburi sadama kaubakäivet väljaveos endiselt vili, mesamaterjal, lina ja kanep sisseveos: sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie Räpina paberivabrik, mitmed manufaktuurid linnakäsitöölistel keskaegne tsunftikord 28. Eesti 18. saj teisel poolel Katariina II Balti pol taotles piirimaade privileegide kaotmist ja allumist keisrivõimule välisjõud ei ohustanud Vm-d George Browne – kindralkuberner – püüd talurahva olukorda kergendada, harida Asehalduskorra kehtestamine keisrinna lubas mõisad pärusomandiks muuta 1783 uus halduskorraldus
Sisemaalinnade kiratsemine Viinapõletamine Rannaröövid Salakaubandus (viin) Sõbrakaubandus Sõbrakaubandus maalaadad maalaadad Vene kaupmehed siseturul Tööndus Tsunftikord ja piirangud Manufaktuurid Manufaktuurid Eestlased ei tegele 1736 Räpina paberivabrik Kapitalistlikud jooned- vaba Tööndus koondub maale- Põltsamaal valmistatakse konkurents, kauplemispiirangute telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid klaasi, peegleid, portselani kaotamine Manufaktuurid Tallinnas paberimanufaktuur ja Narvas vase- ja
Negatiivne oli valitsuse püüe suurendada Peterburi sadamakäivet, sest selle arvelt langes Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsus. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või oma töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik ja 18.sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas, kus valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi, tubakat, tärklist jm. Rootsi ajal olid tähtsateks kauplemiskohtadeks maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord ja tekkisid manufaktuurid. Mõlemal ajastul oli suurimaks sisseveo artikliks Prantsuse ja Hispaania sool. Nii Rootsi kui ka Vene ajal oli Eestis peamiseks usuks Luteri usk. Ning mõlemal ajastul olid kirikud ja muud hooned sõjast räsitud ja kirikuõpetajatest oli puudu. Rootsi aja hakkas räsitud kirikute ja väheste preestrite pärast levima jälle munasusu kombed. Roots ajal toimus ka ohtralt nõiaprotsesse. 1642. aastal toimus Urvaste kihelkonna Osulas Pühajõe mäss
teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Venemaa transiitkauba vahendamine vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva. Rootsi kuningas tahtis isegi Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks nimetada ja seal aegajalt elada. Narva õitses. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord. Tekkisid esimesed manufaktuurid. Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva.
"vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? - Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigused Venemaaga kauplemisel, mis tõttu kaubandus käis alla. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord, mis tähendas et käsitööliste olukord jätkas halvenemist. - TALLINN ei saavutanud enam õitsengut. Kuid sellegipoolest säilitas ta suure ja kindlustatud linna auväärse positsiooni ning teenis tulu vilja väljaveost. TARTU, edukas ja õitsev linn jäi kaubateede vahele ja seda enam ei muuta ei saanud. NARVA lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Peamiselt kogu idakaubandus siirdus narva. 6) Kirjeldage eesti talupoja olukorda Rootsi ajal. Millal ja kuidas
Sisseveos : sool, raud , tubakas ja heeringas. Aadli ja jõukama linnarahva jaoks ka luksuskaupu ning riiet. Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, lubjaahjud ja telliselöövid. Toodang tarvitati tavaliselt oma ja ümbruskonna mõistate tarbeks. Räpina mõisasse asutati paberivabrik. Töötab ka präägu. Põltsamaa mõisnik hakkas tootma pudeleid. Edaspidi ka aknaklaasi ning hakkas tootma ka peegleid. Ning ka kalli hinnalist portselani. Linnakäsi töös oli endiselt tsunftikord. Eesti 18.sajandi II poolel. Katariina II oli venemaal võimul, ta oli saksa valitseja tütar 14 aastaselt saabus venemaale, abiellus Peeter III. Ta võttis venekombed kiiresti omaks. Kui Peeter III tapeti sai ta tsaarinnaks. Asehaldus kord. Muutused haldusjaotuses . uued maakonnad ja linnad. Tekkisid viljandi ning võrumaakond paldiski maakond, võru ja paldiski sai linnaõiguse. Kõik maakonna keskused said linnaõiguse. Eesti maa ja Liivi maa etteotsa astus ühine asehaldur.
kaasa suurema vajadue mitmete toiduainete, samuti ka laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. Välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt hinnatud teravili, see moodustas Tallinna väljaveost tavaliselt 2/3 ja mõningatel aastatel isegi kuni 85%. Teine tähtis kaup oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt nagu ka väljaveetav kanep. Sisseveod oli tähtsaim kaup sool. Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi kaubanduse kõrval käsitöö. Tsunftikord muutus karmimaks ning neid tekkis veelgi juurde. Teiseks käsitöönduse vormiks olid manufaktuurid ehk selle aja mõistes suurettevõtted, näiteks telliselöövid ja lubjaahjud. Manufaktuuride põhikeskuseks oli Narva. Rootsi aeg edendas Eesti kultuuri. Pandi alus Eesti kirjakeele- ja haridussüsteemile. B.G Forselius asutas Piiskopmõisa seminari, mille eesmärgiks oli koolitada koolmeistreid, et need omakorda hariksid talurahvast. Samuti asutati 1632. aastal Tartu Ülikool. H.Stahl
(kokku jäi 10 linna) 17. sajandil said linnaõigused Paldiski ja Võru. Nüüd oli Eestis 12 linna. Kaugkaubandus: Peamiseks väljaveo artikliks oli teravili, lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv, tökat. Sisseveokaupadeks olid: sool, metall(raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad(vürtsid, suhkur, kohv, tee) Käsitöö ja kaubandus: Kästitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölased ehk tsunftijänesed. Mõisate juures rajati telliselöövid , lubjaahjud, sae- ja vaseveskid. Peale ehitusmaterjalide toodeti mõisastes seepi, küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17.saj hakati Eestis rajama manufaktuure.
kohustused. Rootsi ajal tuli Eesti jõuksus peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal – kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Venemaa transiitkauba vahendamine vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva. Rootsi kuningas tahtis isegi Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks nimetada.Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord. Tekkisid esimesed manufaktuurid (tehaste ja vabrikute eelkäijad).Kuid suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 18, sajandil ehk Vene võimu all rajati tähtsamaid manufaktuurid ka linnadest välja. 1736.a alustas tööd paberivabrik õhandul, Eesti tootis oma hiigelaegadel koguni rahapaberit, nii tööjõud kui tooraine toodi aga Venemaalt. 18.sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni
Kaubavahetuse areng suurendas vajadust raha järele, mistõttu tekkis pangandus. Raha müntimise õigus oli riikide valitsejatel, suurfeodaalidel ning suurematel linnadel. Peamiselt olid pankurid juudid, sest nende usk ei keelanud liigkasuvõtmist erinevalt kristlastest. Ajapikku muutusid pangad ka valitsejate ja paavstide finantseerijateks, mille tõttu need olid sageli pankadest sõltuvuses. Keskajal uuenesid töövõtted väga aeglaselt. Selle põhjuseks oli tsunftikord. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. Tsunfti ülesanneteks oli kaitsta oma liikmete huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki ning kontrollida toodangu kvaliteeti. Tsunfti liikmete õigused ja kohustused olid fikseeritud tsunfti põhikirja skraaga. Keskajal oli reklaam ja konkurents keelatud ning kasutatavad töövõtted fikseeritud. Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud. Tsunftide katuseorganisatsioon gild ühendas
Terasemad poisid võisid ameti selgeks saada ehk üsna kiiresti. Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja rajamine tähendas seda, et sul pidid olema oma tööriistad ja tööruumid. Kuid mis kõige tähtsam: tuli valmistada meistritöö, millega ametissepürgija pidi tõestama oma sobivust. Otsustajateks olid teised, juba vilunud ja kogenud meistrid. Alles siis, kui meistritöö oli tasemel ning tööriistad ja ruumid olemas, võis alustada töötamist meistrina. Tsunftid ja tsunftikord Meister töötas oma töökojas koos õpipoiste ja sellidega. Kuid ühe ala meistreid oli linnas tavaliselt palju. Neil olid ühised huvid ja ühised mured. Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel.
Terasemad poisid võisid ameti selgeks saada ehk üsna kiiresti. Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja rajamine tähendas seda, et sul pidid olema oma tööriistad ja tööruumid. Kuid mis kõige tähtsam: tuli valmistada meistritöö, millega ametissepürgija pidi tõestama oma sobivust. Otsustajateks olid teised, juba vilunud ja kogenud meistrid. Alles siis, kui meistritöö oli tasemel ning tööriistad ja ruumid olemas, võis alustada töötamist meistrina. Tsunftid ja tsunftikord Meister töötas oma töökojas koos õpipoiste ja sellidega. Kuid ühe ala meistreid oli linnas tavaliselt palju. Neil olid ühised huvid ja ühised mured. Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel.
Tartu - kaubanduse tähtsus vähenes võrreldes Tallinna ja Narvaga Narva - kaubandus õitses Vene piiri lähistel Muutused kaubanduses, sisekaubandus ja väliskaubandus: Kohalike kaupmeeste laostumine, vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva, tohtisid mõisnikud müüa oma vilja otse välismaalastele. Keskajast pärit reglementatsioon ja kaubanduspõhimõtted. Kõik väliskaupmeeste käes. Tekkis sõbrakaubandus, maalaadad ja salakaubandus. Käsitöö, tsunftikord, tsunftijänesed: tsunft - käsitööliste vennaskond, tsunftikord - reeglid/põhitõed tsunftijänesed - Manufaktuurid: Seoses 18.saj tsunftipiirangute kaotamisega ja vaba konkurentsi kujunemisega. Manufaktuur - käsitööettevõte, kus olid palgatöölised. Vabrik/tehas, tähtsaim Narvas. 4. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal Olukord Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud, rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud. Hakkasid levima muinasusu kombed.
võru asutati katariina ajal võru ümber omaette maakond muudetakse territooriumi administratiivseid korraldusi aadli omavalitsuse ja kohtuvõimu kärpimine alam- ja ülemkorrakohtud talupojad samuti kohtunikeks (nende olukorra parandamine) linnaseadus 1785 kõigil vabadel linlastel kodanikuõigused kodanikuks said kõik, kes olid vabad raad kaotab oma senise tähtsuse (keskaja lõpu tunnus) rae roll lõplikult kaob hiljem tsunftikord likvideeritakse Mõisa ja talu suhted eesti aladel ~1000 mõisat 18. saj lõpp 300 perekonda juhtisid kõike mõis mingis kohas olnud ammu, hooned väga uhked eramõisad, kroonumõisad pastoraadid eramõis kuulub mõisnikule igavesest ajast igaveseks kroonumõisa on riigi alluvuses olev mõisa pastoraad on kirikuõpetaja mõis, talupojad võisid ta heaks töötada 1721 restitutsioonikomisjonid vene võim annab valdused tagasi
Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid
Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 178991 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised
Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal *Linnad ja kaubandus Eesti linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal alla. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina. Uudised ja uued moed jõudsid siia nüüd hilinemisega. Tallinna raad ei osalenud enam suures poliitikas. Tartu oli laostunud väikelinn paarituhande elanikuga. Samuti Viljandi. Rakvere ja Paide kaotasid linnaõigused. Tallinnas elas Rootsi aja lõpul umbes 10 000 elanikku. Linnade arengut pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Valitsevaks kunstija ehitusmoeks oli barokk. *Tartu Ülikooli asutamine Johan Skyttel'I eestvõttel asutati Tartus 1630. a. gümnaasium. 1631. a. ka Riias ja Tallinnas. 30.06.1632. kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule. Ülikool tegutses Tartu linna vallutamiseni Vene vägede poolt 1656. a. Ülikool taasavati 1690. a. ent viidi 1699. a
Väljaveos etendas suuremat osa vili, metsamaterjal, lina, kanep. Sisseveos talurahvakaubad (sool, raud, tubakas, heeringas) ja luksuskaubad aadlitele. Mõisate juures töötasid edasi viinaköögid ja viljaveskid. Rootsi ajal loodud manufaktuurid olid hävinud. 1734. a rajati Räpinasse paberivabrik. XVIII saj manufaktuuride rajamine hoogustus. Tehaseid tekkis nii maale kui linna. Linnakäsitööd jäi endiselt mõjutama tsunftikord oma keskaegsete piirangute ning reglementidega. Et kohalikke kaupmehi siiski kindlustada, anti neile kaupade üleostmiseks ainuõigus. EESTI XVIII SAJ TEISEL POOLEL Katariina II Balti poliitika: Katariina II võimule tulek tõi suuri muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Uus riigipea võimaldas piirimaade senise privileegide kaotamist ning ühtset piiramatule keisrivõimule allutamist. Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimisel sai G. Browne, kes üritas
*Tänu soodsale asendile edenes Narva kaubandus *Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringadning tubakas. Ka vein, klaas, paber ja koloniaalkaubad Sisekaubandus: *Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte *Kaupmeeste ülempiir *Vilja ülesostmine väljaspool linnu oli seadusega keelatud, tehti seda nii kõrtsides, linna viivatel maanteedel kui ka otse linnaväravate all Käsitöö ja tööndus: *Säilis tsunftikord *Nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed *Mõisate juures rajati telliselöövid, libjaahjud, sae-ja vaseveskid *Mõisates toodeti ehitusmaterjali, seepi, küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist *Manufaktuurid Vaimuelu: Vastureformatsioon: *Rekatoliseerimine taheti tuua tagasi katoliku usku *Jesuiidid 1583.a Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem tõlkide seminar Luteri kirik Rootsi aja algul: *Luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel tegi tööd Joachim Jhering
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
- Uuendusi veel: vikat, tuuleveskid, hobuserangid jms - Viljasaagikus oli keskajal siiski väike - Talusse juurde kuulsid veel karja ja metsamaad, aiamaad. - Käsitöö on paremini dokumenteeritud, kui põllumajandus - Suuremastaabiline tootmine seostub tekstiiliga. Kujunes välja suurehulgaline tootmine, siiski vabrikut ei tekkinud. Töötati töökodades, kus töötas koos vähe meistreid. Vabrikute tekkimiseks kapitali nappis ja tsunftikord ei võimaldanud seda.. - Ka käsitöös uuendused: veejõud, uutmoodi kangasteljed, paber - Käsitöö areng 3s faasis: Kodukäsitöö->linnakäsitöö->maakäsitöö (kuna tsunftikord hakkas linnades piirama, kokkuvõttes kvaliteet langes) - Käsitöö spetsialiseerus, erialasid oli palju. Tsunftikord tagas tugevad reeglid ja spetsialiseerumise (15. Saj loeti Pariisis üle 400 ala-meistri) - Tekstiili toorained moodustasid ligi 50% kaubandusest
Sisekaubandus · Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte; · Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir, et leevendada kaupmeeste omavahelist konkurentsi; · Vene kaupmehed Eestis müüsid omi asju tunduvalt odavamalt kui kohalikud kaupmehed; · Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas; · Laadad; salaviinapõletamine; 3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed · Säilis tsunftikord; · Tsunftikord - käsitööliste suhete korralduse süsteem feodaalajal; · Tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste liit; · Käsitöös tõrjuti eestlasi eemale nii, nagu ka kaubanduses; · Tsunftid muutusid suletumaks; · Lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusetumaks;
neist eemale. Transiit hakkas kulgema Arhangelski ja Valge mere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu. Tähtsam väljaveoartikkel oli teravili. Lisaks sellele puit, tõrv, alcohol, kirjutuspaber. Linnaelanike põhilisteks tegevusaladeks jäid endiselt käsitöö ja kaubandus. 11. Linnade arengut takistavad tegurid Rootsi ajal. * Riigivõim kärpis linnade õigusi. * Väikelinnade kaupmeeste ülempiir. * Kaubateede muutumine. * Linnu läänistati aadlikele. * Tsunftikord muutus rangemaks. * Enamikes linnades langes elanike arv. 12. Käsitööndusliku tootmise vormid, nende võrdlus. Käsitööndusliku tootmise juures võib eristada kahte vormi: Käsitöölise töökoda Manufaktuur Palgatööjõudu ei kasutata. Töötavad Töötavad palgatöölised meistrid, õpipoisid, sellid. Puudub tööjaotus Tööjaotus olemas
Tln., Pärnu., Narva tähtsust vähendati, eesmärk - tõsta Peterburi tähtsust. eksp. - vili, mets, lina, kanep imp. - sool, raud, tubakas, heeringas + luksuskaubad. Tööndus Mõisate juures viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. Toodang enamasti kohapealseks tarbeks. 1734 Räpinas paberivabrik 18. saj. II p. Põltsamaa ümbruskonnas manufaktuurid - klaas, peegel, portselan Woldemar von Lauw. Linnades manufaktuure vähe -- põhjuseks tsunftikord: · piirangud · keskaegne reglement Talurahva õiguslik olukord. 1739 - Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõuniku parun Otto Fabian Roseni seletuskiri kinnitas, et : · talupoeg on täielik pärisori, keda mõisnik võib müüa, vahetada ja pärandada nagu muud mõisa vara. · talupoeg ise, tema maa ja vara on mõisniku omand, mille kasutamise eest mõisnik võib määrata koormisi oma äranägemise järgi.
Rootsi ajal Narva linna tähtsus kasvas. Olulised kaubad, mida sisse-välja veeti: Välja: teravili; lina ja kanep Vene päritolu, läbi Eesti Lääne-Euroopasse. Sisse: sool (Portugalist, Hispaaniast) raud (Rootsist) tubakas, paber, luksuskaubad Talupoegadega kauplesid nö. talurahva kaupmehed. Igal talupojal oli oma sõbrakaupmees, kellega suheldi, osteti, müüdi enda ülejääke. Talurahva kaupmehed olid eesti päritolu (nt. Pulli Hans). Linnades eksisteeris tsunftikord, mis muutus veelgi rangemaks. Jälgiti, et need kaupmehed-käsitöölised, kes tsunfti ei kuulu, ei saaks tegeleda kaubandusega. Esimesed manufaktuurid tekkisid maale (tsunftikord takistas linna tekkimist). Nt. Hiiumaale tekkis Klaasi manufaktuur. Küsimused (õp.116-117): 1. Miks soovis Rootsi võim luteri usu kindlustamist Eesti- ja Liivimaal? Rootsist kujunes Euroopas protestantismi peamine tugijõud, mistõttu oli luteri kiriku toetamine osa Rootsi riiklikust poliitikast
maadesse. Sisse veeti Hispaania ja Prantsuse soola, metalli, soolaheeringat, tubakat. Lisaks ka veini, klaasi, paberit, vürtse, suhkurt, kohvi ja teed. Väliskaubandust kontrol- liti tolliga.Sisekaubandus koondus väikekaupmeeste kätte. Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir-Vene kaupmehed pakkusid oma kaupa palju odavamalt. Soomega toimus vahetuskaubandus: silgud vilja vastu. Kagu- Eestis tegeldi salaviina- põletamisega nind Venemaale salaja müümisega.Käsitöö alal säilis tsunftikord. Töötasid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed.17.saj asutati ka manufaktuure. 18.saj lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Tsunftipiirangud kaotati ja käsitööliste vahel tekkis vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. 1583.a asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem asutati ka tõlkide seminar, mille
1430 a. oli esimesi teateid puidust pillidest. Ühte Lõuna-Saksamaa leiukohta nimetataksegi lautode hälliks. Kaks olulist põhjust selleks olid hea asukoht ja hea juurdepääs tähelepanuväärselt kvaliteetsele puidule: alpimetsades kasvasid aeglaselt sellised pillimeistrite hinnatud puuliigid nagu vaher, mänd, jugapuu, torkav kuusk, pirnipuu ja pappel. 16. sajandi esimesel veerandil algas lautode meisterdamise tõeline õitseaeg. 1562. aastal kehtestati pillimeistritele tsunftikord, mis aitas pillide kvaliteeti tagada, konkurentsi piirata ja hinnad kõrgel hoida. Üks tuntumaid pillimeistreid oli 1590. aastal sündinud Raphael Mest. Alles on kolm tema valmistatud ja omal ajal väga kõrgelt hinnatud lautot. Rootsis Linköpingis on säilinud jugapuust põhjaga lauto, mille sees on trükitud nimesilt tekstiga ,,Raphael Mest in Fiessen, Imperato/del Misier Michael Hartung in Pa-/dua me fecit, Anno 1633".
4. Iseloomusta feodaalmajanduse põhiharusid! 1. Käsitöö Hakkasid tekkima tsunftid (käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistrid. Igal tsunftil oli oma põhikiri e. skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti. Gild oli aga tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. Linnade edenemist pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Asi paranes, kui hakati looma manufaktuure käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem. 2. Põllumajandus Keskajal suuri muutusi põllumajanduses ei toimunud Kolmeväljasüsteemi, adramaad kasutati juba enne. Tähtsamaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist. Enamasti oli tegu vesiveskitega
II aastatuhande algul kujunesid Lääne- ja Kesk-Euroopas välja linnad käsitöö ja kaubanduse peamised keskused. Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpupoole ka manufaktuurid. Käsitöömeistritel, kes koos perekonnaliikmete, sellide ja õpipoistega moodustasid linnade põhilise tootva elanikkonna, tuli pidada visa võitlust, et ka nende sõna linna asjade otsutamisel kõlama hakkaks. Tsunftid ja tsunftikord Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Keskaegne käsitööline oli väiketootja. Temale kuulusid tootmisvahendid ja isiklikule tööle tuginev majapidamine, mille abil käsitööline hankis kõik endale ja oma perele eluks vajaliku. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Koos käsitöö spetsialiseerumisega toimus tsunftide killustamine. Eeskirjad keelasid kõrvalalal tegutsemise
Keskaegsetel tsunftidel oli käsitööliste elus täita mitu ülesannet. Tee õpipoisist meistrini oli pikk ja keeruline. Kandidaat pidi olema sündinud kristlikust abielust. Õpiaeg kestis kuni kümme aastat, algust tehti väga noorelt. Nooruk pidi alustama lihtsate töödega, olles kõigepealt selli ja meistri käsualune. Kui õpipoisi aeg sai otsa algasid rännuaastad. Oskuste omandamiseks käidi õppimas mitme meistri juures. Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada sedööver. Tsunftikord, mis oma tekkeajal aitas käsitööoskustel täiustuda, hakkas pikkamööda oma rangete reeglitega selle arengut takistama (Kõiv, Raudkivi 1996: 81-82). Keskaegsete Eesti linnade elu-olu Jüriöö ülestõus ning sellele järgnenud repressioonid ja ,,must surm" vähendasid Eesti elanike arvu 14. sajandi keskpaigaks umbes 100 000 inimeseni. Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16. sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni. Linnadest olid suuremad
kiiresti. Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja rajamine tähendas seda, et sul pidid olema oma tööriistad ja tööruumid. Kuid mis kõige tähtsam: tuli valmistada meistritöö, millega ametissepürgija pidi tõestama oma sobivust. Otsustajateks olid teised, juba vilunud ja kogenud meistrid. Alles siis, kui meistritöö oli tasemel ning tööriistad ja ruumid olemas, võis alustada töötamist meistrina. Tsunftid ja tsunftikord Meister töötas oma töökojas koos õpipoiste ja sellidega. Kuid ühe ala meistreid oli linnas tavaliselt palju. Neil olid ühised huvid ja ühised mured. Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel.
Nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pangi alus ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates. See omakorda parandas põldude väetamist ja tõstis maa saagikust. Peamised väljaveo kaubad: vili, mets, lina, kanep. Sissevedu Ülekaalus olid talurahvakaubad: sool, raud, tubakas, heeringas. Aadlikute ja jõukama linnarahva jaoks ka luksuskaubad. Käsitöö ja tööndus (Räpina, Põltsamaa) 1) 17. sajandi käsitöö asengut Eesti linnades reguleeris keskaegne tsunftikord. Sellegipoolest nähti uue aja märke ja nendeks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Jacob de la Gardie rajas Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuritööstuse keskuseks kujunes Narva, kus kasutati Narva jõe energiat. Tallinnasse tekkis kaltsupaberit tootev paberiveski. 2) 18.saj tekkisid mõisate juurde viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjus. Toodang enamasti kohapealseks tarbeks. 1734.a rajati Räpinasse tänini toimiv paberivabrik. Põltsamaa
4. maariik. Kelle huve teenis? Maariik oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. 5. majandus, muutused tootmises, mille poolest säilis keskaegne korraldus? Jätkus vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi suur viljaait, kuid alla käis idakaubandus (paljud linnad kiratsesid ja kaotasid isegi linnaõigused). Kaup liikus aga läbi Narva. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Välja veeti lina ja vilja. Käsitöö arengut kammitses keskaegne tsunftikord. Oli kindel toodangu hulk ja kvaliteet. Tekkisid esimesed manufaktuurid, mille keskuseks kujunes Narva. (kasutati Narva kose energiat) nt: Hiiumaa klaasimanufaktuur. 6. Muutused kaubanduses, kõige edukam linn ja miks Alla käisid Tartu ja isegi Tallinn, sest kaup hakkas liikuma läbi Narva. Vähenes Venemaale ja Venemaalt tuleva kauba vahendamine. Narvas liikus isegi hollandlasi ja inglasi. 7. Talupoegade olukord Suurtalud kaovad, on täistalud ja pooltalud
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
Nendevahelise konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir (n. Viljandis 6) - 18.saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt - sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada - olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal d) Käsitööndus - Säilis tsunftikord (tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild) - Töönduse raskuspunkt mõisates (toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk); seep, küünlad jm. tarbekaubad) - 17.saj. loodi manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid (Narvas vase-ja saeveski; Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel); Hiiumaal klaasimanufaktuur) 4. Vaimuelu ja kultuur a)Rahvahariduse edendamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
