Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Ajaloo arvestuse 1.teema:
Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal
1)
Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi
riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda : Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa ja Virumaa.
Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad.
Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem).
Kubermange
valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias.
2)
Rahvastik 17.sajandil
17.sajandi
alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu
100 000, sellest
katastroofist aitasid rahulikud ajad aga välja tulla. Rahvaarv
hakkas kasvama a)
loomuliku juurdekasvu tõttu
b)
uusasukate
saabumisega
Võõrastest
asus Eestisse
Vene talupoegi- ka käsitöölised, kaupmehed , kalurid, Ida-Eestis.
Soomlaseid- Virumaa, Harjumaa, Põltsamaa ja Tartumaa; koondusid omaette küladesse.
Lätlaseid- Valga ümbrus
Muud rahvused- poolakad, sakslased , rootslased , leedulased, ungarlased , hollandlased, šotlased.
Kokku
elas eestis u 10 võõrrahvaliikmeid. Enamik neist sulandus eestlaste
hulka ja võttis üle meie keele ja kombed.
Kuigi
1656-1658
toimunud Vene-Rootsi sõda ja 1657. a. katk
tõid rahvaarvule tagasilööke, siis 1695 .aastaks
oli Eestis üle
350 000 inimese.
3)
Kindralkuberneri ülesanded
Kubermange
valitsesid 2
kindralkuberneri-
üks
Tallinnas ja teine
Riias.
Kindralkubernerid:
Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge.
Nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd.
Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus.
Kandsid hoolt postiteenuse, teede ja sildade korrashoiueest.
Kandsid hoolt avaliku korra eest.
4) Rüütelkonnad
Rüütelkonnad:
koondasid aadlike, kaitsesid neid Rootsi võimude eest ja lahendasid
erinevaid kohalike küsimusi .
Rüütelkonnad
käisid koos Maapäevadel,
mis toimusid iga 3.a tagant. Maapäevade vahepeal ajasid asju 12
maanõuniku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli
rüütelkonna
pealiku ülesanne.
5)
Kohtukorraldus
Avaliku
korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast
valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud.
Nende ül. oli: hoolitseda pagenenud
talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise
eest ning uurida talupoegade
poolt toime pandud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi.
Maakonna
tasandil tegutsesid
Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud
ning Liivimaal maakohtud ,
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Kubermangutasandil
lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad.
Eestimaa Ülemkohu Tallinnas
Liivimaa Õuekohus Tartus
Need
kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna
jäi lõplikuks.
Ajaloo
arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord
1)
Olukord enne reduktsiooni
Oli pärisorjus . Talupoeg oli mõisniku alluvuses.
2) Reduktsioon
Reduktsioon
algas aastal 1681 . Reduktsioon
sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis
oli kehv (sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja
seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt
erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist.
See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu.
Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele
valdajatele, nad pidid nüüd osa oma tuludest rendirahaks andma.
3)
Koormiste liigid
Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi mõisas teatud arv päevi nädalas tasuta töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele aega enda põldude korrashoidmiseks. Enne ei saanud oma põllult vilja lõikama hakata, kui mõisa põllul töö tehtud oli.
Talupoeg pidi loonusrendina osa oma saagist andma mõisale .
Talupoeg pidi maksma riigimakse.
4)
Olukord pärast reduktsiooni
Erinevalt
Rootsi talupoegadest säilitati Eestis
talupoegade sunnismaisus .
Eratalupojad
läksid riigitalupoegadeks. Senised kroonumõisate talupojad
kuulutati pärisorjusest priiks:
lubati vabalt valida tegevusala ja asuda õppima kooli.
mõisnikel keelati talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta.
talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata.
(1645.aastal
fikseeris uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Eestis.
Talupoeg ei võinud omavoliliselt mõisniku juurest lahkuda.
Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ja osta.
Mõisnik võis talupojalt maa ära võtta igal ajal.
Mõisnikud võisid talupoegadele anda ihunuhtlust. )
5) Näljahäda pärast 17.sajandi lõppu
1694.
aastal tabas Eestit Suur nälg .
Ilm
oli ebasoodne viljakasvuks-
suvi läbi sadas külma vihma(heina ei saanud teha, rukkis ei
õitsenud, valminud), sügisene varajane külm(hävitas suvivilja).
1696 oli ikaldus suurem, kui eelmisel aastal
1696
hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Meeleheites söödi kõike,
mis leidus- õlgi, puukoort, sõnnikut.
Ka
linnades valitses toidupuudus .1697.aasta kevadel sulasid lume alt
välja paljus nälga surnud inimeste laibad.
Kõige
vähem lootust oli
orbudel ja
vanuritel.
Rootsi
võimud ei andnud
näljahädalistele mingisugust abi.
Samal ajal, kui talupojad massiliselt surid, veeti vilja isegi veel
maalt välja, Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli isegi suurem.
Levis
tüüfus
ja düsenteeria.
Suur
nälg lõppes 1698 .
Suri u 70 000- 75 000 inimest ehk 20% rahvastikust. Näljahädas
kannatas peamiselt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis halvast olukorrast välja tulla.
Ajaloo
arvestuse 3.teema: Hariduselu Rootsi ajal
1.
Luteri kirik.
Rootsi
riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seas
luterlust levitama.
Kirikutes hakati pidama eesti
keelseid jumalateenistusi , et kõik usu põhitõdedest aru saaksid.
Talupoegadele
hakkasid köstrid katekismust ja kirikulaulu õpetama, kuid see läks vaevaliselt, kuna
köstreid oli vähe
ja nende haridus puudulik.
Seega lugemisoskus levis, kuid väga vaevaliselt
Et luterlus paremini leviks hakati tähelepanu pöörama haridusele(koolide
asutamine).
1645
kehtestati Põhja- Eestis katekismuse-
ja aabitsanõue. Igas kihelkonnas tuli palgata köster .
Vastutus
läks mõisnikele, kes sellest just vaimustuses polnud(kuigi oli ka erandeid ), nende meelest pidi talupoeg töötama, mitte õppima.
Alustati
vaimuliku
kirjanduse eesti keelde tõlkimisega(eraldi
Lõuna-Eesti keelde ja Põhja-Eesti keelde).
Alustati
ka piibli tõlkimisega.
2.
Tartu Ülikooli asutamine
1631.
aastal kindralkuberneri Johan Skytte esitatud palve tõttu avati
1632.
aastal kuningas
Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool.
Tartu
Ülikool asutati eesmärgiga, et
aadlike noored Saksamaale õppima ei läheks.
Ei soovitud, et nad sinna jääks või mässumeelsete ideedega
naaseksid.
Peamiselt
õppisid seal sakslased,
rootslased ja lätlased .
Eestlasi siis seal veel ei õppinud . Ülikoolis oli 4. teaduskonda :
arstiteaduskond , õigusteaduskond , bioloogia ja filosoofia.
Kool
avati
ladina keelsena.
3.
Õpetajate seminar
Seminarid
toimusid aastatel 1684 -1688. Rootsi
pastori perest pärit Bengt Gottfried Forselius rajas
Piiskopmõisa(Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari .
Õppima
asusid sinna ümberkaudsed poisid, kellest said koolmeistrid ja
köstrid.
Ainsaks õpetajaks
oli kooli asutaja Forselius ise.
Koolis
õpiti:
Soravat lugemist
Usupõetust ja kirikulaulu
Raamatuköitmist
Arvutamist e rehkendamist
Saksa keelt
1686
kirjutas Forselius ise aabitsa , mille
järgi õpetada, kuna õpikuid ei olnud. Ta hakkas kasutama ka uut
lugemismeetodi-
tähti hääldati valjusti, üks õpilastest luges ette, teised
jälgisid teksti.
Raskusi
tegi õpilaste kooli saamine, kuna
mõisnikud ei tahtnud
seda lubada.
Haridus pani mässama
Talupojad on orjadeks loodud
1686
pöördus Forselius kuninga poole, et leida toetust oma
tegutsemisele. Kaasa võttis ta 2 oma andekamat õpilast- Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüri. Kuningas
jäi õpilastega väga rahule. Selle tulemusena:
saadi luba uute koolide ehitamiseks
riigikontor pidi nende koolide koolmeistrite ülalpidamiseks raha eraldama .
1688.
aastal, kui Forselius kuninga juurest tagasi sõitis, hukkus ta
sügistormis ja õpetajate seminar lõpetas tegevuse. Õpetust said
seminaridelt ligi 200
õpilast ja õpetajana tööle hakkas neist 50
rahvakoolides.
4.
Eesti keelne kirjasõna
- 1675 hakkas ilmuma nädalaleht “Ordinari Freytags Post- Zeitung ”
- 1686. kirjutas Forselius aabitsa.
- 1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament - esimene läbinisti e.k. raamat (tõlkisid Andreas ja Adrian Virginius)
- 1686 ja 1687 toimunud piiblikonverentsidel vaieldi selle üle, millist kirjaviisi kasutusele võtta. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna , kuna kirjaviisi osas ei jõutud kokkuleppeni.
- 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika.
- 1739 tõlgiti Piibel Põhja-Eesti keelde
Ajaloo
arvestuse 4.teema: Balti erikord
1)
Balti erikorra kehtestamise põhjused
Peeter
I soovis muuta Venemaad
läänelikumaks ja
tugevdada oma riiki. Selleks oli tal vaja saada kohaliku baltisaksa aadli toetust.
Aadli lojaalussega sai ta vältida mässe, ning nii oli kergem
Eestimaa oma valduste hulka liita.
2)
Balti erikorra olemus
1710
kirjutati Harku mõisas alla aktile, mille kohaselt läksid Eesti
alad Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana :
- asjaajamis keeleks jäi saksa keel
- säilitati luteri usk
- senine kohtusüsteem , seadused
- senine maksukorraldus, tollipiir
- restitutsioon - aadlile anti tagasi reduktsiooniga võetud mõisad
Balti
erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, aadlist
sai tsaarivõimu mõjukas tugi.
Kujunes
välja baltisaksa aadli
piiramatu võim(pos.
tõkestab kohapealset venestamist, neg. talupoja positsioon halvenes)
3)
Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev
Omavalitsuse
süsteemi kõrgem asutus oli Maapäev . Maapäev käis koos iga 3 a
tagant.
Sõnaõigus
oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimartikli
alusel. Aadlimartiklid - täieõiguslike aadlisuguvõsade ametlikud
nimekirjad(koostatud 1730 -1740). Nende eesmärk oli kaitsta
põlisaadlit uusaadli eest.
Siis
oli 3 rüütelkonda: Liivima r., Eestimaa r. ja Saaremaa r.
Maapäevadel
otsustati:
- kohaliku elu tähtsamaid küsimusi
- valiti ametimehi omavalitsusse
- valiti haagi - ja sillakohtunikke
4)
Katariina II poliitilised ja administratiivsed ümberkorraldused
Katariina
II nimetas mõisad eraomanditeks ja sai nii aadlike poolehoiu.
Administratiivsed ümberkorraldused:
- Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond
- Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa
- Tartu maakonnast lahutati Võrumaa
- Narva jäi Peterburi ja Setumaa jäi Pihkva kubermangu
Linnaõigused
said: Võru, Paldiski, Viljandi(1783)
Poliitilised
ümberkorraldused:
- uus aadli ja linnade omavalitsus
- kõik mõisnikud võrdsed
- 1783 pearahamaks(üle 500 000 inimese)
- Balti provintside korraldus sarnaseks Venemaa omaga .
Ajaloo
arvestuse 5.teema: Talurahva olukord 18.sajandil
1)
Roseni deklaratsioon
1739
- Roseni deklaratsioon Liivimaa maanõuniku parun Otto Fabian Roseni seletuskiri :
talupoeg oli täielik pärisori, mõisnik võis müüa, vahetada ja pärandada nagu muud mõisa vara.
talupoeg, tema maa ja vara olid mõisniku omandid, mille kasutamise eest mõisnik võib määrata koormisi oma äranägemise järgi.
kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkondadele.
Talurahvas kaotas Vene riigi koosseisu sattudes Rootsi ajal saadud kergendused.
Toimus pärisorjuse kindlustumine. Riigitalupojad tagasi
eratalupoegadeks.
See
toob kaasa talupoegade põgenemise Eestis teistele aladele aga ka
Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu.
2) Brown `i positiivsed määrused e kaitseseadused
Katariina
II soovis Balti erikorra likvideerimist. Tema poliitikat hakkas ellu
viima kindralkuberner George Brown.
Brown’i
positiivsed määrused e. Kaitseseadused kinnitati 1765
talurahvas sai õiguse vallasvarale
mõisakohustuste täitmise järel võis talupoeg põllusaaduste ülejäägid turustada
mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada
piirati kodukariõigust – ülemmäär 30 vitsahoopi
talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata
3)
Põllumajandus 18. sajandil
Põllumajanduse
aluseks Eestis 18.-19.sajandil olid
teravili, viin ja veised .
neid veeti Eestist välja nii Riiga ,
Lätti
kui ka Peterburi(Venemaale).
Nendest 3st produktist tekkis sõltuvusring:
viljast tehti viina , viina tegemisel jäi üle lisaprodukt praak,
millega nuumati veiseid ja veised kasutati viljapõldude väetamiseks.
Seega tehti nende kolme haru vahel ka koostööd.
Üks
negatiivseid külgi
oli aga viina valmistamisel see, et viinaköökides põletati maha
põlismetsad.
Kuni
18.sajandi lõpuni tasus senine talupoegade teoorjusel põhinev põlluharimine ennast mõisatel ära.
4)
Talurahva kihistumine
18.
sajandi lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine:
• peremehed (kõige
võimsamad)
•
sulased, teenijad – otsesed mõisaorjad(enamasti noored)
• vabadikud
– talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu
aidata(ilma varata)
Ajaloo
arvestuse teema nr.6: Linnad 17.-18.sajandil
1)
Linnade olukord 17.-18. sajandil
Rootsi
ajal oli üheks tähtasimaks linnaks Eestis kindlasti Narva.
Tol ajal oli isegi plaane teha Narva teiseks pealinnaks. Kuid siis
rajas Peeter I uue linna- Peterburi ning selle tähtsuse ja võimsuse
tõstmiseks tegi ta Narva linna pigem maha ja Narva kaotas oma senise
hiilguse. Narva lülitati Peterburi kubermangu.
18.sajandil
Põhjasõda
andis linnadele ränga hoobi. Tartu purustati, samuti jäi mitu
väikelinna (Paide, Rakvere, Viljandi) ilma linna õigustest. Linn
pidi alluma kohaliku maaomaniku tahtele ja asula elanikud, kes olid
küll säilitanud isikliku vabaduse ei võinud kindlad olla, et
mõisnik neid oma põldudele tööle ei saada.
Väiksemad linnad läksid mõisnike kätte(elanikkond kui talupojad)
Suuremates linnades said poliitilised õigused vaid linnakodanikud(eestlastel pm võimatu linnakodanikuks saada)
Konkreetsed
õigused olid vaid Tallinnal
Suuremad
linnad olid endiselt ühtlasi ka kindlused , mida ümbritsesid
vallikraavid ja müürid, mille väravad pandi ööseks kinni.
2)
Katariina II uus asehalduskord
ehk administratiivsed ümberkorraldused
- Eestimaa kubermangu lisandus Paldiski maakond
- Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa
- Tartu maakonnast lahutati Võrumaa
- Narva jäi Peterburi ja Setumaa jäi Pihkva kubermangu
Linnaõigused
said: Võru, Paldiski, Viljandi(1783)
12
Linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Paide, Haapsalu, Kuresaare,
Viljandi, Valga, Võru, Rakvere, Paldiski
Vene
võimu käsul- Paldiski ja Võru
Paldiski,- tulevane suur ja tähtis sadam
Võru-
uue maakonna keskus.
3)
Välis- ja sisekaubandus
Väljaveokaup-
vili, mets(Euroopas vähenes), lina, kanep (köiteks)
Sisseveokaup- Hispaania ja prantsuse sool, metall , heeringas , tubakas ,
puuvill( Ameerikast )
Tõusis
merekaubanduse
tähtsus- Tallinn, Pärnu
4)
Käsitöö ja tööndus
Mõisate
juurde tekkisid viinaköögid,
saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud.
Tänu nendele tuli raha sisse ning sellele järgnes ehitusmaania.
Toodangut
tehti nii kohapealseks tarbimiseks kui ka müügiks.
Räpina
paberivabrik- 1734
Põltsamaa
portselani, klaasi, peegli tehas
Meleski- Viljandimaal
Linnades
oli manufaktuure vähe- tsunfti
kord:
piirangud
keskaegne reglement
https://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fdownload%2Ffile_preview.php%3Fid%3D650387898416094%26time%3D1413199356%26metadata&access_token=100001310815512%3AAVKAEwKG4jpVJoraSdm9DsDFcU69X8lX86JdLqq7XoTNDg&title=Ajalugu+teema+6.docx
Ajaloo
arvestuse 7.teema: Haridus- ja kultuuriolus 18.-19. sajandil
1)
Kiriku olukord pärast Põhjasõda
Kiriku
kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline:
• kogudused
õpetajateta
• Tartu
Ülikooli tegevus katkenud
ja seega ka teoloogilise hariduse andmine
•
kirikuhooned hävinud
või rüüstatud
•
kiriku mõju
tunduvalt
kahanenud(pöörduti
tagasi katoliikluse/muinasusu juurde)
Kirikuelu juhtisid aadlikud , kes surusid oma tahet kirikule peale.
2)
Vennastekoguduse liikumine
1720.
aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt
pärit pietism .
Sellest
kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus .
Viimane
leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris :
usuvagadust
alandlikkust ja kõlblust
sotsiaalset võrdsust ja vendlust
Viimane
oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks.
1743 liikumine keelati,
kuid kogudused säilisid. 19.
saj. algul oli liikumise uus tõusulaine.
3)
Ratsionalism
18.
saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt
seotud valgustusideede
levikuga .
Eesmärgiks seati rahva
harimine ja
valgustamine.
Uudne
oli ka ühiskonnakäsitlus :
pietistid
– ühiskonna hädad tingitud talurahva
puudulikust kõlblustundest
ratsionalistid
– ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast
pärisorjusest.
4)
Rahvaharidus(Browne`i koolikorralduse kava)
Tingimused
hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad.
koole vähe
õpetajad (köstrid) ise väheharitud, neid vähe
koolihooned peaaegu puudusid
1765.
aastal võeti vastu kindralkuberner Browne’i ettepanekul
koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli koolid rajada igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa.
Mõisnike vastuseisu tõttu nõue täit rakendamist ei leidnud.
Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem.
1774.a.
andis Browne välja instruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi
enne
koolist vabastada, kui
nad
oskasid lugeda,
tundsid
katekismuse viit peatükki ja
teadsid
palveid.
1786 /87.
aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600
talulastele mõeldud kooli, neist u. 40% Põhja- Eestis ja 60%
Lõuna- Eestis.
Õpetati peamiselt
lugemist, laulmist ja katekismust.
Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid.
1802
taasavati Tartu Ülikool, seda 1789 toimunud Prantsuse revolutsiooni
mõjul.
5)
Eestikeelne kirjasõna 18.-19. sajandil(piibel, esimene ajakiri,
esimene ajaleht)
1715 .a. ilmus uus testament
1721 käsiraamat “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat ”, sisaldas katekismuse, osa uuest testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu.
1731 .a-st pärineb varaseim teadaolev kalender – loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. Praktilise käsiraamatuna pälvis rahva poolehoiu.
1739.a. trükiti eestikeelne Suur Piibel – tõlke viis lõpule Anton Thor Helle, Kesk-Põhja-Eesti murdes
1766.a. hakkas ilmuma Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike Öppetus...” – pastor August Wilhelm Hupel ja arst Peter Wilde . (kokku ilmus 41 numbrit).
1806. esimene Eesti ajaleht- Tarto maa rahva Näddali-Leht
https://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fdownload%2Ffile_preview.php%3Fid%3D1547905942091451%26time%3D1413202019%26metadata&access_token=100001310815512%3AAVKCrsbANrYw8rki5Sc0PnxOv6zae8zVs305nLH-Pk6MRw&title=7.+ajaloo+teema.docx
Ajaloo
arvestuse 8.teema: Talurahvareformid
1)
1802/1804 a seadused
1802
– Eestimaa talurahvaregulatiiv „Iggaüks, kes ...“
1804
– Liivimaa talurahvaseadus
Põhimõtteliselt
sarnased seadused:
Talude pärandatav kasutamisõigus
Vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale
Teokoormistele pandi piir
Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine)
Taluperemehed vabastati kodukaristusest, teistele ülempiir 15 hoopi
Loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) – hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem
2)
Pärisorjuse kaotamine, perekonna nimede panek
1816,
1819- Mõisnik
loobus kõigist õigustest talupoja üle. Perekonnanimesid
hakkati panema erinevate asjade järgi- nt talude nimetuste, puude
nimede jne. Oluline pöördepunkt Eesti ajaloos.
3)
1849/ 1856 a seadused
1849
– Liivimaa kubermangus
1856
– Eestimaa kubermangus
seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta
teoorjus lõpetati järk- järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga
talude maad aeti krunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord
mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised ( mõisamoonakad )
talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust (oluliseks said ettevõtlikkus, algatusvõima ja oskus rahaga ümber käia)
4)
Talupoja kohustused: mõisale, riigile, kirikule, kogukonnale
I
Mõisale:
teotöö, mis jagunes korrateoks (korraline nädalategu) ja abiteoks (hooajatööd ajal)
naturaalandam – vili, käsitöö jne
maksud – rahamaksud, alates 1849, kui mindi üle raharendile
II
Riigile:
pearahamaks
nekrutiandmise kohustus (vabastatud olid taluperemehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed)
sõjaajal teenistus maakaitseväes (1806-1807, 1812 , 1854-1855)
vägede majutamise ja küüdikohustus
III
kogukonnale:
teede korrashoid
koolimaja ehitus ja remont
magasiaida ehitamine jne
IV
kirikule:
kirikumaksud
5)
1863. a passikorraldusseadus ja 1866. a vallareform
1863
– passiseadus, mis lubas talupojal
linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires
1866
– vallaseadus, millega vallavalitsus
ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisniku kontrolli alt
Ajaloo
arvestuse 9. teema: Rahvuslik liikumine
1)
Eeldused
Eestlased said vabaks(pärisorjus, sunnismaisus kadus)
Talurahva majanduslik olukord paranes
Kujunes haritlaste põlvkond
Kujunesid omavalitsused
Prantsuse revolutsioon
2)
Keskused
Peterburg - nn Peterburi patriootide eesmärgiks oli vabastada eestlased baltisakslaste rõhumise alt. Seal olid siis: Köler - tsaariõukonna kunstnik, Jakobson - koduõp, Karell - tsaari ihuarst
Tartu- Kasvas eestlastest üliõpilaste arv, eestlaste seltsid, rahvuslikku liikumise keskorganisatsioonid. Seal olid siis: Jannsen , Koidula, Hurt , Jakobson.
Viljandimaa- Aktiivne talurahva tegutsemine, haritud talurahvas, mitmed ideed(palvekirjade aktsioon, Aleksandrikooli idee), 1878 Sakala, tänu Kölerile ka side Peterburiga.
3)
Juhid
Köler
Jakobson
Karell
Jannsen
Koidula
Hurt
Faehlmann
Kreutzwald
Peterson
Masing
Lisa:
Johann Voldemar Jannsen-
Pärit Pärnus, Vändras. Kiriku köster. Pani aluse püsivale
eestikeelsele kirjandusele. 1857. andis välja Perno Postimehe.
Õhutas eestlasi talusid ostma, andis õpetusi’põllupidajatele,
kirjutas hariduse vajalikkusest . 1864. kolis Tartusse ja asutas uue
ajalehe Eesti Postimees . Tema algatusel loodi 1865. laulu-ja
mänguselts Vanemuine ja 1970. Eesti Põllumeeste Selts.
Jakob
Hurt- Pärit
Põlvast, Himmastest. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Pidas
Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest . 1870. kõne
Helmes, püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Töötas
Eesti Postimehe lisalehetoimetajana- ajalookäsitlus. Eesti
Aleksandrikooli peakomitee president (1870-1883). Eesti Kirjameeste
Seltsi president fgtAAAAzZzs33333333333333333333332q(1872-1881).
1872. sai Otepää kirikuõpetajaks.
Carl
Robert Jakobson-
Sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas. Lõpetas J.Cimze seminari
Valgas. 1863. aastal sai Peterburi suurvürsti tütre koduõpetajaks.
Nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse
koormuse vastu. Oli baltisakslaste vastu. 1870. aastate algul pöördus
tagasi Eestisse ja ostis Uue-Vändrasse Kurgja talu. Kirjutas
põllumajandusküsimustest ning ta valiti Pärnu ja Viljandi
põllumeeste seltsi presidendiks.
4)
Tähtsamad sündmused
1802 TÜ taasavamine
1857 hakkas Pärnus ilmuma nädalaleht "Perno Postimees" 1857-1886 “Terre, armas Eesti rahwas” Jannsen
Palvekirjade aktsioon 1864 A. Peterson(Vilj. talupoeg), Köler, sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, eesti keele tarvitamist ametiasutustes. Selle tulemusena läks Peterson 1.a vangi.
Vanemuise selts 1865 Jannsen rääkimise õhtud, info levik. Alus eesti teatrile “Säärane mulk ehk 100 vakka tangusoola”
Aleksandrikooli idee 1860-71 Aleksandet I auks, kes kaotas pärisorjuse, raha korjamine, Hurt president, venestamisel vene keelseks.
1869 Üldlaulupidu , ainult meeskoorid, Jakobson oli vastu
1872 EKmS Hurt- vanavara korjamine, kultuuri säilitamine, koondati eestlastest haritlased, eesti keelne kirjasõna.
5)
Suur Lõhe
1878
tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid.
Tekkis
2 suunda:
Radikaalne suund- Jakobson, majanduse edendamine, vene pooldamine, kiriku eitamine , vaenulikkus baltisakslaste suhtes, põllumeeste selts
Mõõduksa suund- Jannsen, Hurt, koostöö baltisakslastega, ettevaatlikus Venemaaga, rõhk haridusel.
1882
haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri.
Edaspidi
tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad . Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks
peakomitee presidendiks valiti Köler.
Ajaloo
arvestuse 10.teema: Eesti XIX sajandi II poolel
1)
Manasseini revisjon
Baltisakslased olid kaevanud, et ei
suuda eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist vaos hoida.
1882-1883 kontrollis Nikolai Manassein Läänemere
kubermange ja talle esitati palju märgukirju nii eestlaste ja
lätlaste poolt (ligi 50 000), milles siis nõuti Balti provintside
olukorra muutumist, eestlaste
õiguse suurendamist.
2)
Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused
Balti rüütelkondade privileegid jäid kinnitamata
Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelastest ametnikega
Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel
Mõned eestikeelsed linnanimed muudeti venekeelseteks – Dorpat – Jurjev (Tartu), Reval – Revel (Tln)
Eestile laiendati Venemaa politsei-, kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused
Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid (õigeusu katedraal Toompeal)
Tartü Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles
3)
Eestlaste suhtumine venestamisse
Eestlaste
seas oli erinevat suhtumist :
*
venestamist
pooldav suhtumine –
Ado Grenzstein , Jakob Kõrv
*
baltisakslust toetav suhtumine – Harry Jannsen (sooviks luua baltisakslastest, eestlastest, lätlastest
uus rahvus)
*
eestlust
toetav suhtumine
(uus rahvuslik tõus) – Jakob Hurt, Villem Reimann.
Loodi EÜS ja 1884.a
õnnistati EÜS-i sini-must-valge lipp !
4)
Majanduse areng 19.sajandi lõpul(raudteed, põllumajandus, tööstus)
Areng
oli kiire.
Üha rohkem inimesi siirdus maalt
linnadesse.
Majandusellu
tõi suuri muudatusi raudteede ehitamine.
1870.a
esimene raudtee: Paldiski – Peterburi. Peatselt lisandus ka Tapa –
Pihkva.
Raudteede
rajamise positiivsed tulemused:
Soodsad tingimused kaubavahetuseks, eriti põllumajandustoodete saatmise Peterburi.
Suurenes transiitveo osakaal (Paldiski, Tallinna sadamad)
Tihenes erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine . Peale Kuressaare oli kõigis tolle aegsetes Eesti linnades raudteeühendus.
Uued tööstusettevõtted
Uued asulad (Võhma, Antsla, Jõgeva jne)
Põllumajanduse
areng
Domineeris mõisamajandus, suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu.
Uued agrotehnilised ( taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks )võtted levisid ka talurahva hulgas
Jätkus talude päriseksostmine, kuid oli ka renditalusid
Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks põllumajandusharuks sai piimakarjakasvatus
Hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetised, muretseti põllutöömasinaid, tegeleti sordiaretusega ( Sangaste mõisnik von Berg )
Tööstuse
areng
19
saj. lõpul toimus kogu Vene impeeriumis tööstuslik tõus. Eestis
laiendati juba olemasolevaid tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid.
Eestist
kujunes Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkond ,
tööstustööliste
arv viiekordistus – 10 000 (1885.a) – 50 000 (1916.a)
Ettevõtted
kuulusid Venemaa suurettevõtjatele, baltisakslastele, kuid oli ka
eestlastest ettevõtjaid. Rohkesti oli siia investeeritud ka Saksa,
Prantsuse ja Inglise kapitali.
Tekstiilitööstus : 1857.a Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud, Balti puuvillamanufaktuur
Masina- ja metallitööstus: elektrimasinatehas „Volta“, vagunitehas „Dvigatel“
Paberitööstus : paberivabrikud Räpinas, Pärnus, Tallinnas, Kohilas, Türil. Sajandi lõpul andsid need 70% kogu Venemaa paberitoodngust.
Tsemenditehased Aseris ja Kundas
Maapiirkondades rajati tellise- ja lubjatehaseid, villa-, jahu- ja saeveskeid.
Sõjatööstus : laevatehased Vene-Balti, Bekkeri , Noblessneri
Ühistegevus :
1.
Piimaühistud – piima ümbertöötlemine ja turustamine (1898)
2.
Eesti Laenu- ja hoiuühisus – võib lugeda esimeseks eesti
rahvuslikuks pangaks ( 1902 )
5)
Eesti rahvusliku kultuuri algus
Eesti
kutseline kultuur kujunes küll baltisaksa eeskujudel, ent arenes
sellest sõltumatuks.
Tase,
mille eesti kirjandus, kunst ja muusika 19. sajandi lõpuks
saavutasid, oli võrreldav siin sajandeid viljeldud baltisaksa
kultuuri tasemega.
Eestlastest õppejõud Tartu Ülikoolis: Mihkel Veske , Karl August Hermann – olid kõrgema hariduse omandanud Leipzigiz
Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen – rahvaluule kogumine, alus rahvaluuleteadusele3. Fr. R. Fahelmann , Fr. R. Kreutzwald – rahvuslik ilukirjandus
Miina Härma, Aleksander Lätte, Rudolf Tobias, Artur Kapp – Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased
*
Johan Köler
– rahvuslik
maastiku- ja portreemaal
*
August Ludwig Weitzenberg, Amandus Heinrich Adamson
- skulptorid
Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal
Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord
Hariduselu Rootsi ajal
Balti erikord
Talurahva olukord 18.sajandil
Linnad 17.-18.sajandil
Haridus- ja kultuuriolus 18.-19. sajandil
Talurahvareformid
Rahvuslik liikumine
Eesti XIX sajandi II poolel
1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu
1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa.
2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad.
3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem).
Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias.
2) Rahvastik 17.sajandil
17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahulikud ajad aga välja tulla. Rahvaarv hakkas kasvama a) loomuliku juurdekasvu tõttu
b) uusasukate saabumisega
Võõrastest asus Eestisse
1. Vene talupoegi- ka käsitöölised, kaupmehed, kalurid, Ida-Eestis.
2. Soomlaseid- Virumaa, Harjumaa, Põltsamaa ja Tartumaa; koondusid omaette küladesse.
3. Lätlaseid- Valga ümbrus
4. Muud rahvused- poolakad, sakslased, rootslased, leedulased, ungarlased, hollandlased, šotlased.
Kokku elas eestis u 10 võõrrahvaliikmeid. Enamik neist sulandus eestlaste hulka ja võttis üle meie keele ja kombed.
Kuigi 1656-1658 toimunud Vene-Rootsi sõda ja 1657. a. katk tõid rahvaarvule tagasilööke, siis 1695.aastaks oli Eestis üle 350 000 inimese.
3) Kindralkuberneri ülesanded
Kasutatud allikad
Sarnased õppematerjalid
![AJALOO SUULINE ARVESTUS]()
36
docx
AJALOO SUULINE ARVESTUS
AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015
1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal
1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi
riigi koosseisu
Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid
4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa.
Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle
moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa)
Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga
oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev
maksusüsteem)
![EESTI AJALUGU II]()
8
pdf
EESTI AJALUGU II
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II
ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL
- Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks
1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse.
2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile.
3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile.
4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile.
- Rahvastik 17. sajandil
sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad
1620. rahvaarv väiksem kui 120 000
1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti
eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest
![Eesti ajalugu]()
15
doc
Eesti ajalugu
1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal
Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu
Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi
Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus
Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena
Rahvastik 17. sajandil
1620 oli siine rahvaarv 120 000
mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks
igasugustest maksudest
talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele.
Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud
Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke
![Eesti 18-sajandil]()
5
pdf
Eesti 18. sajandil
riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana.
· elanikkonnale säilitati luteri usk
· asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel
· säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid
· säilis senine kohtusüsteem, seadused
· säilis senine maksukorraldus, tollipiir
· aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad
Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, Eesti- ja Liivimaa aadlist sai
tsaarivõimu mõjukas tugi.
Halduslik korraldus.
Põhja- Eesti koos Hiiumaaga > Eestimaa kubermang
Lõuna- Eesti + Saaremaa > Liivimaa kubermang
Setumaa jäi endiselt Pihkva kubermangu koosseisu
Narva lülitati Peterburi kubermangu koosseisu
Kubermangu kõrgemaks haldusorganiks oli Kubermanguvalitsus.
Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks kohapeal said Tallinnas ja Riias ametisse määratud
![Ajaloo konspekt]()
12
doc
Ajaloo konspekt
Ajaloo suulise eksami konspekt
1. Pilet 1
Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed.
Liivi sõda 1558-1583
16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru
territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused:
Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu
Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju
tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva
suurvürstiriik. 1558
![Eesti ajalugu-1550-1905]()
16
doc
Eesti ajalugu (1550-1905)
Kokkuvõte
1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused,
osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos.
Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni
aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti
koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika.
Liivi sõja põhjused:
o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja)
o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja
Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola-
Leedu vahel 1556-1557)
o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi
Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega
![Eesti ajaloo kontrolltöö]()
11
docx
Eesti ajaloo kontrolltöö
EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus.
1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa:
PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa
Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe
rannikult välja
ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti
koos Riiaga
![Varauusaeg]()
9
doc
Varauusaeg
Varauusaeg
1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33
ül. Tunda kaarti.
Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks.
Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner.
Nende ülesandeks oli ..
· Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge
· Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd
· Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus
· Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu
· Avaliku korra jälgimine
Kubermang ja selle Maakonnad
keskus
EESTIMAA 1. Järvamaa
KUBERMANG 2
Kommentaarid (0)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Paabulind
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid