Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #1 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #2 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #3 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #4 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #5 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #6 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #7 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #8 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #9 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #10 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #11 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #12 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #13 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #14 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #15 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #16 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #17 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #18 Ajaloo arvestuse 1 teema-Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Paabulind Õppematerjali autor
Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal
Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord
Hariduselu Rootsi ajal
Balti erikord
Talurahva olukord 18.sajandil
Linnad 17.-18.sajandil
Haridus- ja kultuuriolus 18.-19. sajandil
Talurahvareformid
Rahvuslik liikumine
Eesti XIX sajandi II poolel


1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu

1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa.
2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad.
3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem).

Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias.

2) Rahvastik 17.sajandil

17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahulikud ajad aga välja tulla. Rahvaarv hakkas kasvama a) loomuliku juurdekasvu tõttu
b) uusasukate saabumisega
Võõrastest asus Eestisse
1. Vene talupoegi- ka käsitöölised, kaupmehed, kalurid, Ida-Eestis.
2. Soomlaseid- Virumaa, Harjumaa, Põltsamaa ja Tartumaa; koondusid omaette küladesse.
3. Lätlaseid- Valga ümbrus
4. Muud rahvused- poolakad, sakslased, rootslased, leedulased, ungarlased, hollandlased, šotlased.

Kokku elas eestis u 10 võõrrahvaliikmeid. Enamik neist sulandus eestlaste hulka ja võttis üle meie keele ja kombed.
Kuigi 1656-1658 toimunud Vene-Rootsi sõda ja 1657. a. katk tõid rahvaarvule tagasilööke, siis 1695.aastaks oli Eestis üle 350 000 inimese.

3) Kindralkuberneri ülesanded

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
36
docx

AJALOO SUULINE ARVESTUS

AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem)

Ajalugu
thumbnail
8
pdf

EESTI AJALUGU II

ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Eesti ajalugu

1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv ­ 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke

Ajalugu
thumbnail
5
pdf

Eesti 18. sajandil

riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, Eesti- ja Liivimaa aadlist sai tsaarivõimu mõjukas tugi. Halduslik korraldus. Põhja- Eesti koos Hiiumaaga > Eestimaa kubermang Lõuna- Eesti + Saaremaa > Liivimaa kubermang Setumaa jäi endiselt Pihkva kubermangu koosseisu Narva lülitati Peterburi kubermangu koosseisu Kubermangu kõrgemaks haldusorganiks oli Kubermanguvalitsus. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks kohapeal said Tallinnas ja Riias ametisse määratud

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Ajaloo konspekt

Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) ­ põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega

Ajalugu
thumbnail
11
docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga ­ Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa ­ tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi ­ kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Varauusaeg

Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa KUBERMANG 2

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun