haldusjaotus-Liivi- ja Eestimaa kubermangud. Eestimaa jagunes Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks. Liivimaa jagunes Saaremaa, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti. Lõuna-Eesti jagunes Pärnu- ja Tartumaaks. maariik-Landesstaat, Rüütelkondade ja nende ulatuslike võimupiiride tunnustamise tagajärjel 17. saj keskpaigaks maariik. Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus.Eesti- ja Liivimaa aadlike moodustatud rüütelkonnad, mille alaliselt tegutsevaks organiks ehk omavalituseks maanõunike kolleegium. konsistoorium-Eesti- ja Liivimaal moodustatud kiriku kõrgeim valitsemis- ja juhtimisorgan. Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse ...
Muutused usuelus 1629-1721 Luterlik kirik Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine algas Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku halba seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ning enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta. 1629. aastal asutati Põhja-Eestis Eesti Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks Eestimaal sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal (1638-1657) luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Lõuna-Eestis ja Liivimaal asutati 1633. aastal Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium, mille ülesanneteks olid Rootsi kuningriigi dominioonide hulka kuulunud Eesti- ja Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete
Luterlus GRETE ALMRE Mis on luterlus? Kristlik konfessioon Alguse saanud Martin Luterist protestantliku reformatsiooni algataja Martin Luther (14831546) Kristlik teoloog Augustiini munk Protestant Evangeelne, kristlik, apostellik Ladina k. Lutherani Kolm peasuunda Luterlik Maailmaliit Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 12 praoskonda 166 kogudust 207 vaimulikku Peapiiskop Andres Põder Konsistoorium peapiiskop, piiskop, kantsler, assesorid Tarvastu kirik Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Luterlus http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther http://www.eelk.ee/
1) Võimukorraldus- Eestimaa ja Liivimaa valitsemine Rootsi ajal -Ala säilitati kahe eri provintsina (Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang). Mõlemal oli oma kindralkuberner, kes käsutab sõjaväge kubermangus ja nimetasid ametisse riigiametnikke. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist. Vastutasid ka rahaasjade, postiteenuste, teede ja sildade korrasoleku ja avaliku korra eest. Oli ka 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa, nad lahendasid kohalikke küsimusi, kaitsesid aadlike õigusi ja koondasid piirkonna aadlikke. Rüütelkondade juhtimine: Toimusid maapäevad, liikmed kogunesid iga 3 aasta tagant. Maapäevadel valitakse ka maanõunikud. Ja rüütelkonnal oli ka pealik. 2) Mõis- läänistuspoliitika ja reduktsioon, mõisamajandus ja mõisnike võim *Läänistuspoliitika- Rootsi riigil oli vähe raha(lakkamatud sõjad) ja laenude tasumiseks hakati aadlikele jagama maid. Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees mõisa ju...
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Meie siin Eestis kulume u 800 aastat kristlikku Lääne-Euroopa kultuuriruumi. 13.- 16./17. saj valitses katoliiklus, sealt alates luterlus. Nõukogude ajal valitses ateism jumala ja usu eitamine. Praegu on Eesti üsna usuleige maa. (Euroopa kõige paganlikum maa? Usutakse nõidadesse ja sensitiividesse) Eestis olevad kirikud: · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus) Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 · Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused. Kirikupea Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos) 6 kogudust, u 20 000 liiget · Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Allub Moskva patriarhile (Kirill) U 30 kogudust Veel on Eestis: · baptistid (u 6000) · nelipühilased (u 4200) · metodistid (u 2000)
Kordamine: Vaimuelu Rootsi ajal 1. Luterliku kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks (õp lk 116-117) Kirikuelu korraldamiseks moodustati Eestis ja Liivimaal konsistoorium --- kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks : *Hakati taastama purustatud kirikuid *võideldi paganluse vastu *Eestis ja Liivimaal loodi konsistoorium *tööttati välja range kirikukaristuse süsteem *rajati talurahvale koole, et nad õpiksid lugema ka piiblit 2. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel.
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõ...
Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Brita Lodi Kubermangud · Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. · Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. (Olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas) · Liivimaa kubermang Pärnu ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest suuremad. Saaremaa kuulus samuti vormiliselt kubermangu, kuid säilitas edaspidigi mitmed eriõigused. · Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Kõrgeim valitsusametnik - kindralkuberner · Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. · Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal · Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. · Kindralkubernerid : 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat s...
18.saj II poolel hakkas levima ilmalik kirjandus. 18.saj lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 60% Eesti talurahvast (Liivimaal). Eestimaal mõne võrra vähem (50% ligi, kirjutamisoskus haruldane). 10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii eesti kui Liivimaal konsistoorium - kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Vaadeldavamal ajajärgul oli Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering - kuulsaim piiskopp Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtides nõidu. Liivimaa kindralsuperintendendiks oli Herman Samson - oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu, koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja
ei pööratud tähelepanu alade kaitsele Liivimaa oli killustatud( usuliselt ja poliitiliselt) Sigismund Augusti privileeg tühistati, sest.. Poola võimu ajal tahtis Poola taaskehtestada katoliiklust ja maid riigistada ning see privileeg tagas aadlikele luteri usu ja maavaldused Kindralsuperintendent - kirikuvalitsuse e konsistooriumi juhtimine Liivimaal Vöörmünder - kiriku majandamisega tegelemine Konsistoorium - kirikute ja pastorite kontrollimine Bastion - linna kindlustamine, kindluse kaitsmine Lünktekst Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika reeglistiku 1637 Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg Koolmeistreid õpetas välja Bengt Gottfried Forselius
Ajaloo kordamisküsimuste vastused 1)Liivi sõda: Toimus aastatel 1558-1583, sõjas võtsid osa Taani, Venemaa, Poola-Leedu ja Rootsi. Sõda alustas Venemaa, kõik riigid soovisid enda mõjuvõimu ja territooriumi suurendada. Venemaa soovis sadamaid, P-L, aga territooriume ja Venemaa vastast liitu. Tulemused: Venemaa ei saanud alasid, Rootsi sai Põhja-Eesti ja Hiiumaa, Taani Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis ...
ROOTSI POLIITIKA EESTIS 1.Täida tabel Eesti haldusjaotusest Rootsi ajal 1) Eestimaa kubermang, keskus Tallinnas(Põhja-Eesti) a) Harju b) Viru c) Järva d) Lääne 2) Liivimaa kubermang, keskus Riias(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) a) Pärnu maakond b) Tartu maakond c) Saaremaa 3.Seleta mõisted Reduktsioon - mõisate riigistamine Vakuraamat - talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele. 1)Mis aastast reisikiri pärineb? - 1655 2)M...
paberimanufaktuur. Klaasitööndus- Hiiumaal Kõrgessaare lähedal Hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Metallitööndus- rajati Vaseveski Narva (1649.a) 14. Hinda Rootsi aja mõju Eesti ala majanduslikule arengule. Põhjenda oma arvamust. Mõjus halvasti, sest linnad kaotasid linnaõiguse, linnad läänistati aadlikele. 15. Selgita: pärusmõis, riigimõis, aadliopositsioon, adramaade revisjon, vakuraamat, manufaktuur, konsistoorium. Pärusmõis - Riigimõis - Riigi omandisse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud ametnikud, kelle ülesandeks oli tootmise juhtimine, riigitulu tagamine või riigile rendise maksmine. Aadliopositsioon - Baltisaksa aadlike nimekirjad kuhu ei kantud vene aadlikke ja Saksamaalt tulnud uusi aadlikke Adramaade revisjon - revisjon, mille kaudu kontrollis riik mõisamajapidamisi, pandi kirja kõik töövõimelised talupojad, korraldati iga 7-8 a. tagant
Milline oli selle aja mõju eesti kultuurile? Rootsi aeg mõjutas erinevaid kultuurivaldkondi. Suured muudatused toimusid usu valdkonnas. Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis ning Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Eriti tänuväärne oli kirikuõpetajate töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering- Esimene Eesti keelne aabits. H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti grammatika. A.Virginius- TÜ I usuteaduse professor J.Skytte- TÜ I kantsler Gustav II Adolf- Rootsi kuningas, TÜ asutaja J.Fischer-Osales kiriklikel rahvakoolide avsutamisel, tõlkis eesti keelde raaatuid. A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Hernhuutlus-ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism- Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E...
AJALOO KONTROLLTÖÖKS ROOTSI AEG EESTIS 1. HALDUSJAOTUS 1.1. Eestimaa kubermang 1.1.1. Põhja-Eesti 1.1.1.1. Tallinn 1.1.1.1.1. Läänemaa 1.1.1.1.2. Harjumaa 1.1.1.1.3. Järvamaa 1.1.1.1.4. Virumaa 1.2. Liivimaa kubermang 1.2.1. Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti 1.2.1.1. Riia 1.2.1.1.1. Riia mkn 1.2.1.1.2. Võnnu mkn 1.2.1.1.3. Tartumaa 1.2.1.1.4. Pärnumaa 1.2.1.1.5. Saaremaa 2. MÕISTED 2.1. REDUKTSIOON eramõisate riigistamine, toimus üldiselt Liivimaal (Eestimaal vähem) mõisnik võis oma mõisa elama jääda kui rentnik, mõisa vili riigilenagu ka talupoegade maksud ja ka mõisarent (mõisnik korjas talupoegade makse) 2.2. RAKMETEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tuli teha oma tööriistade j...
*Kirikuõpetajate haridus ja kõlblus jättis soovida *Vastureformatsioon=katoliikluse taastamiseks Eesti ala üleminekuga Rootsi riigi valdusesse algas vaimulikus elus uus tõusuperiood: Eestimaa Kubermang Liivimaa Piiskop Kõrgeim vaimulik Kindralsuperintendant Konsistoorium (Tallinnas) Kiriku kõrgeim Ülemkonsistoorium (Tartus) valitsemisorgan Praostkondadeks Kubermang jagunes Praostkondadeks Kirikukihelkondadeks Praostkond jagunes Kirkukihelkondadeks · 1686 uus kirikuseadus · Toetati ja parandati kirikuid · Parandati kirikuõpetajate haridustaset
9. Kuidas mõjutas Eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitikat? Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis. Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Kirikuõpetajad oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne oli nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. 10. loodususundi säilimine, madal teadmiste tase kristlusest Eestis ei teadnud suurem osa inimestest midagi kümnest käsust ega armulaual käimisest. Kirikud olid olnud aastaid suletud ja talupojad olid oma pühapaikades
süsteemi. Rootsi leidis, et kroonumaadelt saadavaid sissetulekuid suurendada, tuleks talupoega vähem koormata, seega vähenesid talupoja jaoks koormised, mis on minu meelest tõeline saavutus. Lisaks kõigele oli nüüd talupojal õigus kaevata mõisarentnike vastu. Lisaks reduktsioonile võttis Rootsi väga kindla sihi seada tugev alus luteri usule Eestimaal. Peatati senine Poola katoliku kiriku võim ja loodi luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Siiski ei suutnud terve ühiskond sellist muudatust teha. Seda nägid ka rootslased, kes selle peale algatasid mitmeid nõiaprotsesse Eestimaal, ehk siis teisisõnu nõiajahte. Nõidadeks olid sageli rahva aktiivseimad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Nõidu hakati otsima mingite jaburate eeskirjade järgi, mis on minu jaoks täielik absurdsus.
(inimese-riigi side, võrdsus). 17. saj keskel barokk (parim näide Narva vanalinn, enne kui hävitati). Luterlus arendas oluliselt eesti kirjakeelt. Kirikuelu sai raskelt kannatada sõdade tõttu, kuid Tallinnast kujunes tugev luterlik keskus (kuna oli vähe kannatada saanud). Gustav Adolf ja Johan Skytte otsustasid teha Tartust hariduse keskuse. Kirikuelu korraldamiseks kirikuvalitsus e. konsistoorium (vaimuliku eesotsas E. piiskop, L. Kindralsuperintendent). Arvati, et talupoegi peab harima, selleks oli vaja õpetajaid, seda ülesannet asus täitma Bengt Gottfried Forselius ja 1684 loodi Forseliuse seminar. Edukuse tõestamiseks viis ta Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu kuningas Karl XI ette, ta oli vaimustatud. Lõpuks loodi igasse kihelkonda kool. Tekkis Piibli tõlkimise vajadus, 1686 ilmus Vastne Testament, tõlkijad Andreas Virginius ja poeg Adrian
täielikult Esile kerkis Narva, mis oli Rootsi baltiprovintside olulisem kaubalinn Transiitkaubandus kauba vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi Euroopast siia: sool, metallitooted, luksuskaubad, vürtsid ja alkohol Siit Euroopasse: teravili, lina, toormaterjal, kanep ja nahad Haridus Olulist rolli elus hakkas mängima haridus Kirikuelus toimunud allakäigu tõttu pani riik erilist rõhku kirikukorralduse taastamisele Luteri kiriku struktuur [Eestimaa (piiskop, konsistoorium, prostkonnad ja kirikukihelkonnad) ja Liivimaa (kindralsuperintendant, ülemkonsistoorium, praostkonnad ja kirikukihelkonnad)] Talurahva koolide võrgustik Köstrid kirikuõpetajate abilised B.G Forselius Rootsi varitlane, pastori poeg; asutas Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminar, mis pidi valmistama ette õpetajaid talurahva koolidele
maakonna lõunapoolne osa, mis 1784 Poola käest vallutatud alad rajatud linna järgi sai nimeks ning Põhja Lätist kujunes Liivi Võrumaa. Narva jäi edasi Peterburi, kubermang keskusega Riias. Pihkva Setumaa kubermangu. Lisaks Pärnu ja Tartu maakond. +1645 Saaremaa (seal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus e konsistoorium ning erinev maksusüsteem. 2 linnaõiguse lisa: Valga ja Kuressaare, kokku 11 linna. Kindralkuberneri Kõrgeim valitsusametnik. Ka sel ajal täitis samu kohustusi, mis postisioon ja Eestimaa kindralkuberner Rootsi ajal. Eriti edendas Katariina II ülesanded Tallinnas, Toompeal. Liivimaa aegne George Browne siinset oma Riias Väina jõe kaldal haridust ja kergendas talupoegade
a. Kuna eestikeelse piibliväljaandmiseni ei jõutud, tehti „Vastne Testament“ mis oli osa sellest. 16) Millalja kus loodi Forseliuse seminar? Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos? -1684.a Tartu lähedal Piiskopmõisas. Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid. 17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? -Algselt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Milles seisnes nn suur reduktsioon? -Seisnes riigitulude suurendamise eesmärgil. Karl XI alustas uuemate erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist kogu Rootsi riigis, ka Saare-, Eesti ja Liivimaal 1680.a. 19) Millised olid reduktsiooni tagajärjed mõisnikele, millised talupoegadele?
Vastasel korral võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata... 9.Kuidas mõjutas eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitika? Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis. Rootsi-poole sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Kirikuõpetajad oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne oli nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. 10.Millega on seletatav eestlaste loodususundi säilimine ja madal teadmiste tase kristlusest? Paljud kirikud olid olnud aastakümneid suletud. Talupojad sooritasid oma vanades pühapaikades
Eesti ala jäi sarnaselt varasemaga jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa kubermangu ning jagus neljaks maakonnaks: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Poolalt äsja vallutatud ala, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, moodustas Liivimaa kubermangu, mis jagunes omakorda Eesti alal Tartu ja Pärnu maakonnaks. Saaremaa liideti Rootsi valdustega 1645. aastal Brömsebro rahuga, kuid see kuulus Liivimaa kubermangu. Saaremaal oli aga oma asehaldur, rüütelkond, konsistoorium ja maksusüsteem. Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli kuninga poolt ametisse määratud kindralkuberner. Eestimaa kindralkuberner elas Toompeal ja Liivima kindralkuberner elas Riias. Nemad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid nende tööd, jälgisid rahade liikumist kubermangus. Üha enam hakati tähelepanu pöörama hariduse omandamisele. 1630. avati esimene gümnaasium, mille nimeks pandi Tartu Akadeemiline Gümnaasium, hiljem sai sellest Tartu
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt Adrakohtunik - politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine Reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI) Rakmetegu – talupoegade tähtsaima kohustuse, teotöö üks osa, kus nõuti keskmisest talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse meest hobuse või härjapaari ja rakendiga. Konsistoorium - kirikuvalitsus Maamiilits - kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil Vakuraamat - raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu Pärisorjus - talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama; seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning
Praktilise hariduselu kujundamisel edendas suurt osa jesuiitide ordu. Jesuiitide peamiseks keskuseks oli Tartu. Nad pöörasid tähelepanu haridusele ja asutasid gümnaasiume ning tõlkide seminari. Rootsi aeg: Rootsis valitses luteri usk ja see tuli laiendada ka Eesti- ja Liivimaale. Tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal (1638-1657) luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks oli koolmeistrite väljaõpetamine, mille võttis enda peale B.G.Forselius. Ta alustas ka talupoiste tasuta õpetamist. 1684 asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmisetamiseks. Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks tähtsat rolli ka piibli tõlkimine
Testament“ mis oli osa sellest. 16) Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos? - Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid. 17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? - Alg selt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Kolmekümneaastane sõda Rootsi jaoks? - 16 48. aastal lõpetati Vestfaali rahulepingutega pikk ja verine Kolmekümneaastane sõda. Rootsi sai endale märkimisväärseid territooriume
3. Keskvõim jälgis küll rangelt, et kogu riigis kehtiks üksnes luteri usk, kuid kiriku organisatsioonilisele ühtsusele pikka aega tähelepanu ei pööratud. Mistõttu kujunesid Rootsi eri osades üksteisest sõltumatud luterlikud kirikuorganisatsioonid ehk territoriaalkirikud. 4. Eesti territoriaalkirik lähtus Rootsi mudelist: kirikujuhiks piiskop, kirikuvalimistel abistas teda ainult vaimulikest liikmetest koosnenud konsistoorium, tallinna linn allus raele. 5. 1) patronaadi õigus – pastori ametisse kutsumise õigus. 2) kontroll kiriklike majandusasjade üle, mõisnike hulgast valiti kiriku eestseisjad. 3) kiriku eestseisjad ja pastor moodustasid kirikukohtu -> valve kiriku distsipliini järele. 4) Liivimaal ja Saaremaal rüütelkonna esindajad konsistooriumi hulgas. 6. 1) lutherlik õpetus juurdus aeglaselt. 2) püsisid mitmesugused eelkristlikud või katoliiklikud kombed
Põhjendus: Hoolimata kaubateede muutumisest ning linnade läänistamisest, pean majanduslikku arengut pigem positiivseks seetõttu, et hakati looma esimesi manufaktuure ning talupoegade elu paranes, mis majanduslikus perspektiivis tõi pigem kasu kui kahju. 15. Luteri kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteriusu kindlustamiseks. Nõiad, nende karistused. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eesti- kui Liivimaal konsistoorium – kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop Joakim Jhering ja Liivimaal superintendent Hermann Samson. 16. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. 1) Mõlemad seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, milleks tuli võidelda nii katoliku kiriku kui paganausuga 2) Otsisid agaralt nõidu. Nõidadeks peeti tavaliselt inimesi, kes kasutasid kummalisi retsepte või oskasid inimesi ravida
ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks. Kirkiupoliitika Eestis: · Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb tugevaks luterlikuks keskuseks · Johan Skytte plaan kujundada Tartust luterliku hariduse, kirikuelu ja kultuuri keskuseks. · Ehitatakse ülesse sõjategevuses kannatada saanud kirikuhooned. · Kirkiuelu korraldamiseks moodustatakse nii Eesti- kui ka Liivimaal kirikuvalitsus konsistoorium, vaimulikonna etteotsa seati Eestimaa piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. · Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus ja jutlustama eesti keeles. · Vöörmünder talurahva seast valitud, tegeles kogutuse rahaasjadega. Protestantlik kirik võttis üle kataolikus kirikus valitseva nõijahi ja Rootsi võimude toetusel ilmutas erilist agarust nõidade jälitamisel. Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille
ülikooliharidust omandamas Saksamaal. Siia tuli ka riigisakslasi, kes pärit saksamaalt, sest baltikumis oli puudus haritlastest (arstid, juristid, kirikuõpetajad) ja siin olid ka teenimisvõimalused paremad. Kui varem Rootsiajal oli luterluses lubatud ainult ametlik vool, siis Vene võim luteriusus toimuvasse vahele ei seganud ja seetõttu levisid erinevad usuvoolud. Kehtis 1686.-1832. Rootsiaegne kirikuseadus. Oli 2 kirikuvalitsust Liivimaa konsistoorium ja Eestimaa konsistoorium, EM kons juht piiskop, LM kindralsuperintendent. Eesti aladel oli umbes 100 kirikukihelkonda, keskuseks kihelkonnakirik, kirikuõpetajateks olid sakslased. Mõisnik tegutses kui kirikupatroon, kelle maa peale oli rajatud kirik otsustas, kes kirikuõpetajaks saab. 18.saj I poolel tekkis luteri kirikus vool pietism. Pietistidest kirikuõpetajad taotlesid, et inimene ei õpiks ususeisukohti pähe, vaid oluline on neid selgitada ja kontrollida, kuidas inimesed neist aru saavad
Kodakondsuse saab taodelda. Selleks on vaja osata riigi keelt, tuleb anna tunnistus riigi truuduseks ja tuleb ka mõnda aega ennem elada selles riigis. 2.Teabenõue: isiku informatsioonipäring mingile riigi asutusele. Asutus peab ka sellele mingi aja vältel vastama. Riigisaladus: informatsioon, mis pole kõigile kättesaadav ega lubatud, sest selle väärkasutamine võib kahjustada riiki. Välismaalane: inimene, kes pole Eesti kodakondsusest. Konsistoorium: Ateist: 3.õigus ja kohustus: teenida kaitseväes. õigus töötada politseis, kohtus, kuuluda erakonda, hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel, osaleda rahvahääletusel. 4.Statistikaametis tööülesanneteks on rahvaloenduste korraldamine, firmade ja asutuste aruannete kogumine, mille põhjal tehakse statistikaid ja üldistusi. Annavad välja ka iga aasta raamatu, kus on riigi selle aasta üldistavad andmed. 5.Tegeleb kodakondsusega seotud toimingutega
· 1726 oli Anton Thor Helle tõlkinud mõne osa Vanast Testamendist · 1728 algatati Heinrich Gustleffi eestvedamisel varasemate Vana Testamendi tõlgete kogumine ja revideerimine · 1729 jõudsid esimesed vennastekoguduste jutlustajad Liivimaale · 1729 1751 oli Liivimaa kindralkuberner Peter Edmond Lacy · 1730 40-ndad koostati aadlimatriklid · 1731 ilmus esimene teadaolev maarahva kalender · 1731 Konsistoorium moodustas Piibli tõlkimiseks komisjoni · 1732 ilmus A. T. Helle eesti keele õpik 2 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik, mis tegutseb ka tänapäeval · 1737 algas Vana Testamendi trükkimine · 1737 avaldas Urvaste pastor Johann Christian Quandt esimese talupoegadele mõeldud lõunaeestikeelse juturaamatu
AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuk...
Jaan Kiivit, Ringo Ringvee, Priit Rohtmets, Riho Saard). Selle perioodi kohta on võimalik olnud allikatena kasutada veel ka erinevad EELK konsistooriumi ja koguduste aruandeid, protokolle ning muud kiriklikku perioodikat. Alates 1990. aastast on kogu töö üheks peamiseks allikaks märtsikuus ilmuma hakanud ajaleht ,,Eesti Kirik". Alates 2000. aastast on üha enam võimalik materjale hankida internetist (EELK taastamisel. Tallinn, EELK Konsistoorium, 2011. 11 Mitut usku Eesti I-IV. Erinevad koostajad. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, 2007, 2013, 2015. 12 Mõned näited: Altnurme, Riho. Vergangenheitsbewältigung und Neuanfang? Fallbeispiel: Estnische Evangelisch-Lutherische Kirche (EELK). Die Kirche und das Erbe des Kommunismus. Die Zeit nach 1989 - Zäsur, Vergangenheitsbewältigung und Neubeginn. Erlangen: Martin-Luther-Verlag, 2007, lk 130-142 või Ketola, Mikko. The baltic churches in
kaubandust. 3) Tooraine puudus; manufaktuurid pankrotiseerusid ja inimesed jäid tööta. Kalvinism( oma kokkuvõte õ lk 225) Madalmaades levis luterlus ja anabaptism. Alates 1550 a eriti kalvinism, mis rõhutas jumalikku ettemääratlust, tööarmastust ja kokkuhoidu. Edu igapäevases töös ning varanduse suurendamisel pidi näitama inimese väljavalitust. Kalvinistlikud kogudused moodustati kaubandus- ja tööstuskeskustes. Valiti juhtorganisatsioon e konsistoorium ja vaimulikud e ministrid. Jumalateenistused toimusid öösiti ja linnast väljas. Osa võtsid tuhanded inimesed, kas uue usu innustusel või konsistooriumi heategevusest mõjutamisel. Valitsuse hirmust koondusid kalvinistide koguduste ümber relvajõud. Tekkisid rahva rahutused, eriti kui kalviniste hakati tuleriidale saatma. Pildirüüste 1566 augustis vallandus pildirüüste- ülestõusuna kalvinismist mõjutatud rahva viha katoliku kiriku vastu
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
Ajalugu. Araabia ja muhamedlik kultuur. Dateeri e määra aeg ja iseloomusta. Islamimaade ajaarvamises algu 622 - Muhamed põgenes Mekast Mediinasse tagakiusu tõttu. Araabia riigi tekkimise algus 630.a. I valitseja Muhamed. Õige moslemi kohustused Usutunnistus, Palvus, Annetamine, Palverännak, Paast . Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas. Defineeri e seleta mõiste Beduiin - Beduiinid on nomaadse eluviisiga araabia hõimud e. Rändkarjajasvatajad. Nad samastavad end konkreetse hõimuga, mitte rahvaga, ja nimetavad end `arab. Allah Jumal islamis. Islam Maailmausund, mille rajas Muhamed 7.saj. Koraan islami pühakiri e püha raamat. Kaliif prohvet Muhamedi järglane ja asemik, araabia riigi valitseja. Moshee islami pühakoda. Minaret moshee kõrgeim torn. Kes ta on ja millega sai tuntuks. Muhamed Meka kaupmees Muhames, uskus, et ta on Jumala prohvet, kes kuulutab ainujumalat Allahit. Pani aluse Araabia riigi tek...
Ülesanded: igasuguste aktide koostamine asjast huvitatud isikute palvel; aktiraamatu sissekannetest väljakirjutuste ja ärakirjade andmine; igasuguste avalduste tõestamine; protestide toimetamine; volituste tõestamine; avaldiste kuulutamine ühelt isikult teisele; dokumentide hoiulevõtt eraisikute käest; pärandvara jagamiskava koostamine kohtu ülesandel. Kinnistusamet kohtu juures tegutsevad asutused, mille ülesandeks oli kinnistusraamatute pidamine.(1889-1940) 10. Konsistoorium. pastor, praost, vöörmünder, kirikueestseisja. Patronaadiõigus. Luteriusu kirik -16. saj reformatsioon. Koosnes vaimulike asjade peavalitsusest, ülemkonsistooriumist, konsistooriumist/superintendendist, praostkonnast/praostist, pastorist/kihelkonnast/kirikueestseisjatest. Õigeusu kirik - 18. saj lõpp. 1840. aastad eestlaste esimene massiline usuvahetus Konsistoorium 17,saj-1919 kõrgem kirikuvalitsemis ja kohtuasutus.
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Rootsi aeg Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: Kuressaare 2009 I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspi...
Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva. Narvas olid vaseveski ja saeveski. Lutheri kirik Eestis Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: Kirikuhooned olid rüüstatud ja purustatud Enamik kogudusi oli õpetajateta Taas võtsid võimu muinasaja kombed Pastorite haridus jättis soovida Armulaual pakuti veini asemel õlut Piiskop Joachim Jhering suutis lutheri kiriku Eestis kindlustada. Ka Liivimaale loodi konsistoorium. Vaimulikkonna ees seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer. Lutheri kirik aitas kaasa "rootsistumisele" ja aitas vastu seista uute usuvoolude tulekule. Rootsi võimu ajal muutus lutheri usk valitsevaks usuks Eestis. Lutheri kirik Eestis, võitlus väärusuga Kiriku aineline olukord paranes: Paranes pastorite haridustase(enamus oli ülikooliharidusega) Jutlusi peeti ka eesti keeles Talurahva suhtumine kirikusse paranes
Eestimaa Liivimaa kubermang kubermang PIISKOP kõrgeim vaimulik KINDRALSUPER- tuntumaid / INTENDANT tegusaimaid Joachim N: Johann Fischer Jhering KONSISTOORIU kõrgeim kiriku ÜLEM- M (Tallinnas) valitsemise organ KONSISTOORIUM (Tartus) praostkondadeks kubermang jagunes praostkondedeks kirikukihelkondadek praostkonnad kirikukihelkondadeks s jagunesid - 1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal kuni 1832. - parandati kiriku materiaalset olukorda; toetati kirikute taastamist.
veebruarikuus, ja siis tekkis kahtlus, kas maksab üksikpidustusi enam pidada. Mõned ei tahnud nendest loobuda, sest arvati, et need on üldlaulupeo proovina niisama kasulikud kui kooriharjutused. Paistab siiski, et ,,priiusepäeva" korraldamise eesotsas seisid peamiselt pastorid, kes aimasid, et üldalaulupeol nad ainujuhtivat osa etendada ei saa, ja peaksid nüüd soodsa võimaluse ära kasutama. ,,Priiusepäeva" tähistamiseks oli loodud ametlik alus: Liivimaa konsistoorium võttis juba veebruari alguses otsuse vastu, et tähtpäeva märgitaks kirikuis eri jumalateenistustega. Kuna 25.märts oli kirikupüha, siis kanti ,,priiusepäeva" sellele päevale; ilmalikud pidustused pidid toimuma järgneval päeval, 26. märtsil, kuigi see oli harilik nädalapäev, kolmapäev. Konsistoorium lubas 26.märtsil jumalateenistust pidada. Nõnda panid ametliku aluse 26.märtsi pühitsemisele Liivimaa kirikujuhid, ent avalikkusele püüti näidata, et algatus tuli
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad ...
79) Kui elada ma saaksin maagiata ja seista nõiasõnu pruukimata kui mees su vastu, loodus igavene, siis tasuks vaeva olla inimene." Kelle sõnad, mis teosest ja kes on teose autor? 80) Nautiv elustiil (nauding, rõõm). 81) Mõiste algtähendus oli uudis. Säilis kuni kunstilise novelli tekkeni itaalia renessansis. 82) Peenutsev sõnastus (peps) 83) Suure Prantsuse Revolutsiooni hüüdlause. 84) Tuuleveskitega võitlus 85) Konsistoorium 86) Fetiseerimine 87) Inimesevihkaja, -põlgaja. 88) Mis on maksiim? 89) Mis on barokk? 90) Mis on valgustus? 91) Mida tähendab makjavellism? 92) Mis on utoopia? 93) Mis on antiutoopia? 94) Kuidas nimetatakse seda teost, milles on tegelasteks loomad ning kus käsitletakse igapäevaprobleeme? 95) Mis on see proosa zanr, mille tegelasteks on enamasti loomad, õpetliku sisuga, koosneb kahest osast moraal ja sündmustik.
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin l...
Konspekt Liivi sõda · 16.sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud 5 omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. · Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- en...
Talurahvas oli jälle hakanud pidama muinasusu kombetalitusi ja kasutama vanu kalmeid. Ristimist ja kiriklikku laulatust ei tehtud, armulaual peaaegu ei käidud. Ka järelejäänud pastoritest polnud suurt asja, kuna nende haridus ja kõlblus jättis soovida. 1638.-1657. aastal oli Eestimaa piiskop Joachim Jhering, kes suutis luteri kiriku Eestimaal uuesti üles ehitada. Eesti- ja Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus ehk konsistoorium. Vaimulikkonna juht oli kindralsuperintendent, kelle võim oli võrreldav piiskopiga. Liivimaa kirikuvalitsus viidi pärast ülikooli asutamist Tartusse ning kindralsuperintendendid olid sellest saadik enamasti ülikooli professorid. Rootsile, kes oli Kolmekümneaastases sõjas protestantliku leeri tähtsaim riik, oli luteri kiriku ülesehitamine muuhulgas ka riiklik poliitika. Eesti- ja Liivimaal pidi luteri kirik kaasa aitama ka rootsistamisele