●Arvamused ●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, kino, teatri, hotelli
vastaseks oli Riia piiskop Alberti väed. Legendi järgi on Lembitu pea kroonika kohaselt trofeena kaasa võetud ja võib olla on kuskil Poola muuseumis unustatuna säilinud. Pealuud otsivad nii Eesti, kui ka Poola Ülikoolid, kuid ei ole seda veel leitud. Loodetakse teada saada midagi huvitavat Eesti ja Poola ühisest ajaloost, kui pealuud juhuslikult ei leita. Lembitust on kirjutatud mitmeid raamatuid, luuleid, näitemänge ja ooperit. "Kui mõtleme Eesti rahwa wõitlustele muistseil aegadel, kerkib kujutlusse esimese wabaduswõitluse üldjuhi Lembitu jõuline kuju. Me kui näeksime teda koondamas ja juhtimas Eesti malewat, me kui tajuksime tema kaugelenägelikku pilku. Lembitu suutis ühendada kõik Eesti rahwa osad ühiseks rindeks. Lembitu langenud Paata lahingus, algasid meie rahwa ajaloo murelikumad leheküljed. Aga Lembitu maim elas ja mõitis rahwale tagasi hallis minewikus kaotatud mabaduse." (Moora, 1938, 6)
Tänu rahvakoolidele saavutati peaaegu täielik lugemis- ja kirjutamisoskus Tunnistusele on märgitud nii hinnangud õppeainete omandamise kohta kui ka märkus eluviiside ja kommete ning puudutud päevade kohta. Nagu näha, ei ole koolitunnistuste põhisisu viimase 100 aastaga eriti muutunud Eestikeelne kirjasõna Eestikeelses kirjasõnas muutus valitsevaks ilmalik kirjandus. Põhiliselt levitasid seda kalendrid 1806. a ilmus esimene Tarto maa rahwa Nädalli-Leht. Võimud sulgesid selle 1821-1823, 1825 ilmus lühikeseks ajaks Marahwa Näddala-Leht, ning 1848-1849 ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" 1857 ilmus Johann Voldemar Jannseni toimetamisel Perno Postimees Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika ning võttis aluseks eesti keskmurde Sakala ajaleht langes kolme jakkku: poliitika, kirjanduse ja põllutöö Tarto maa rahwa Näddali-Leht oli esimene eestikeelne ajaleht,
tähelepanekutest Saaremaa eluolu kohta. Teises osas on 23 juttu ja üks luuletus Luce keelekasutus on rahvapärane ja saaremaalike murdejoontega Lõunaeesti kirjakeel 18. sajandi lõpus Lõunaeesti kirjakeel hakkas hääbuma pärast põhjaeestikeelse täispiibli ilmumist Pietistlike käsikirjade tõlkimisega ning piibellike juttude ja vaimulike laulude kirjutamisega tegeles ka eestlasest kirjamees Mangu Hans Ilmuma hakkas Tarto-Ma Rahwa Kalender ning Tarto maa rahwa Nädalli-lehte, mis jätkasid tartukeelse kirjanduse traditsiooni 18. Sajandi eesti kirjakeele lühiiseloomustus Valdavaks kirjaviisiks sai B. G. Forseliuse ja J. Hornungi kasutusele võetud nn vana kirjaviis 1739, aasta täispiibli alusel ühtlustus kirjakeel Piiblikeel jäi eeskujuks kuni 19. sajandi esimese pooleni Piiblikeele alusel tekkis kõrgstiilne ja lauseehituslike võõrmõjudega raamatukeel
· 18. saj. hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Koduõpetust aitas elavdada praktilis- õpetliku sisuga kalendri väljaandmine. · 18. sajandil hakkas pidevalt ilmuma kalender. Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupojad jälgisid tõsise huviga. Põhiliselt ilmusid ilmalikel eesmärkidel. · Esimene kalender ilmus 1731. aastal nimega ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". · Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli ,,Lühhike öppetus" 1766 1767 aastal; 41 numbrit · 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht" · Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht"; 1821-1823, 1825 · Friedrich Wilhelm Willmann jutu- ja valmideraamat ,,Juttud ja Teggud" (1782), palad ammutatud läti autori G. Fr. Stenderi teosest ,,Kenad valmid ja jutud" · 1830. - 1840. aastail ilmunud Peter Mannteuffeli ja Suve Jaani teosed
jaanuaril 1800.a Kadrinas · Balti saksa päritolu Eesti kirikuõpetaja ja kirjanik, kalendrikirjanik · Elutööks oli eesti maarahva hariduse parandamine Õpingud / töökohad Õppis 1764 1769 Narva koolis 1769 1773 Tallinna Gümnaasiumis Töötas 1780 1783 Nissi Maarja koguduses 1783 1796 Lihula ja Kirbla koguduses Ta valiti 1798.a Eestimaa konsistooriumi assessoriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu 1796 1800 Kadrina Katariina koguduses Teosed "EestiMa Rahwa Kalender" Luuletused: "Laul" (1795) "Lapse uinutamisse Laul" (1796) "Kewwade laulda" (1797) Kasutatud kirjandus http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=2 http://www.google.ee/pildiotsing http://et.wikipedia.org/wiki/Joachim_Gottlieb_S chwabe Tänan vaatamast !
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suvila, aed Lubatud pildistada ja filmida vaid omaniku loaga) Staatused Avaliku elu tegelased Tavainimesed Kaitsetud inimesed Eksperdid Eesti ajakirjanduse ajalugu 1675 Post-Zeitung Lühhike öppetus Tarto maa rahwa Näddali-Leht Marahwa Näddala-Leht Perno Postimees Eesti Postimees
eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli olemas ka pliselanike-eestlaste ja ltlaste-talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gmnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti- ja ltikeelne ilmalik kirjandus. Kord ndalas hakkas ilmuma esimene eestikeelne ning sealjuures ka Tartu-murdeline ajaleht "Tarto maa rahwa Nddali-Leht". Leidus baltisaksa haritlasi, kes tundsid huvi eestlaste ja ltlaste keele ning kultuuri vastu niivrd suurt huvi, et nad avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid vlja ajalehti ja asutasid mitmeid teaduslikke seltse.
Friedrich Reinhold Kreutzw ald Elukäik Sündis 26.12.1803 Jõepere mõis Ema - mõisateenija Ann Isa - pärisorjast kingsepp Juhan 18.08.1833 abiellus Marie Elisabeth Saedleriga 2 tütart ja 1 poeg - Adelheid Anette, Marie Õpingud 1815-1817 - saksa õppekeelega Rakvere algkool 1817-1818 - Rakvere kreiskool 1819-1820 - Tallinna saksa kreiskool 1823 - sooritas õpetajaeksami 1826-1833 - Tartu Ülikool Eesti kirjakeele arendaja Lõi eesti keelde mitmeid sõnu Aabits ja lugemik "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele" Oli abiks F.J.Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel Uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja, sõnavara rikastaja Sõnavara rikastamine Arstiteadus - paeluss, mädanik, reuma, meeleorganid Loodusteadus - iduleht, rööwik, lawiin n(ik)-liide - ametnik, kivikunstnik "skulptor", laewnik, isenik "egoist", mädanik, palawik, põlendik, hapnik, süsinik, lä...
ilmumist taanduma, o pietistlikku kirjandust (vagadusele ja headele kommetele innustav) ilmus lõunaeestikeelsena o Jihann Christian Quandti 1737.a ilm vagade juttude kogumik o eestlasest Mangu Hansult pietistlike tekstide tõlge + vaimulikud laulud o Ilmus usu- ja ilukirjandust, perioodikat, tarbekirjandust: 18. saj lõpus alustas Tarto-Ma Rahwa Kalender, Tarto maa rahwa Näddali-leht ü Valdav Forseliuse ja Hornungi nn vana kirjaviis ü 1739 piibli ilmumine ühtlustas kirjakeele, mis eeskujuks kuni 19. sajandi esimese pooleni, ü tekkis kõrgstiilne ja lauseehituslike võõrmõjudega raamatukeel, ü hakkas ilmuma poolilmalik jutukirjandus, ü 18. saj teisel poolel hakkas lõunaeesti kirjakeel taanduma, ü põhjaeesti keel muutus laiemalt kasutatavaks ka Lõuna-Eesti murdealadel.
Rajas Valgas kihelkonnakooli õpetajate seminari - Janis Cimze Tartu Ülikooli eesti keele lektor, Õpetatud Eesti Seltsi rajaja- Fr. R. Faehlmann 7.Kes on pildil? Millega sai ta tuntuks?(2p) Pildil on Fr. R. Kreutzwald. Ta oli eesti üks esimesi haritlasi ning rahvuseepose 'Kalevipoeg' autor, mis sai Eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. 8.Mis nime kandis 19.sajandi esimesel kümnendil ilmunud tartumurdeline ajaleht? Miks jäi ajalehe ilmumine lühiajaliseks?(2p) 'Tarto maa rahwa Näddali-Leht', mille ilmumine jäi lühiajaliseks, sest võimud sulgesid selle. 9.Näete pildil üht Läänemaa mõisahoonet. Mis mõisahoonega tegu ning millises arhitektuuristiilis on ta ehitatud?(2p) Pildil on Penijõe mõis, mis on rajatud 17. sajandi alguspoolel. Mõisahoone on rekonstrueeritud klassitsistlikus stiilis.
Teadustöö Eestis 18. sajandi II poolel 19. sajandi I poolel. ÕES. Õpetatud Eesti Selts asutati Tartus 18. jaanuaril 1838. Seltsi eelkäijateks olid Tartu- ja Võrumaa pastorite poolt Tartus 1819 loodud Eesti Õpetatud Selts ja Tartu ülikoolis alates 1831 tegutsenud teaduslik vestlusring. ÕES-i asutajaliikmeteks olid arst Friedrich Robert Faehlmann, TÜ eesti keele lektor Dietrich Heinrich Jürgenson, õigusteaduse professor Friedrich Georg v. Bunge, anatoomiaprofessor Alexander Friedrich v. Hueck, ajalooprofessor Friedrich Karl Hermann Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Tartu pastor Carl Heinrich Constantin Gehewe. 1839. aasta jaanuaris kinnitatud põhikirja järgi oli Tartu ülikooli juures asuva seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva...
• Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati. • Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes. • Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega. • Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise. • Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal, nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. • Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal Tähtsamad ajalehed, ajakirjad • 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno Postimees”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees”. • 1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni „Sakala”. Luuletajad • Suur mõju oli 19-.sajandi lõpus ajakirjadel ja ajalehtedel
1. Kirjutage järgmised laused ümber vana kirjaviisi reeglite järgi. Tere lõunast, armas õpetaja. Ole terve tulemast. Küll Jumal annab ka aega tööd teha. Mul on õieti kitsas käes nende juttude pärast, mis rahvas ajab Jumala sõnast ehk Piibli raamatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keeles trükitud on. Kuule, armas Jüri, ja pane hästi tähele, mis öeldakse. Vaata, see oli nende süü, et nemad enese väe ja tarkuse peale lootsid. Terre lounat, armas oppaja. Olge terwe tullemast. Kül Jummal annab ka aega tööd tehha. Mul on õieti kitsas käes nende jutte pärrast, mis aiab Jummala sõnnast ehk Piibli ramatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keles trükitud on. Kule, armas Jürri, ja pane hästi tähele, mis ööldakse. Waata, se olli nende süü, et nemad ennese wäe ja karkuse pääle lootsid. 2. Kirjutage järgmine 1739. aasta piiblist 2. Moosese raamatust pärinev lõik ümber tänapäevase kirjaviisi reeglite järgi. Ja rahwas nurrisesid Mosesse wasto ja...
Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne loomine, esiplaanil võitlus rahvahariduse gümnaasium edendamise eest Kreutzwald (arst) ajakirja väljaandmine, mis rääkis maailmaasjadest Rahvusliku eneseteostuse tõus seotud eeposega (Kalevipoeg) Seltsiliikumisega seoses suur Saksa mõju, balti-sakslaste mõju nende pealt kopeeriti (laulupidu, seltsid) ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht" ja ,,Inland" (1836) VENESTAMINE Vene keskvõimu poliitika baltimaades, mis viis vene mõju järsenemisele ja suurenemisele Põhjused: 1. Vajadus kaasajastada iganenud halduskorda 2. Rahvusluse tõus (nii venelaste kui muulaste hulgas) 3. Vene riigi julgeoleku huvid Eesmärgid: 1. Tööstuse moderniseerimine, majanduse mobiliseerimine 2. Rahvusriigi idee ühtse elanikkonnaga liit (ühtne keel) 3
enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht". Üha enam hakkas ilmuma rahvakeelset kirjandust.
Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19. sajandil oli peamiseks kirjanduseks ilmalik kirjandus, mida levitati peamiselt kalendrites. Esimese eestikeelse ajalehena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821- 1823, 1825) Marahwa Näddali-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis mõnda aega hiljem välja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849). Püsivale eesti keelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jansen, kelle teoimetuses hakkas 1857. aastal ilmuma Perno Postimees. 19. sajandil teisel poolel soodustas kirjakeele levikut ühtse kirjakeele võidulepääs. 1843.aastal
1991.aastal ja siis oli märgata suurt info levikut, kuna kõik, millest varem kirjutada ei tohtinud või ei saanud, tuli nüüd lõpuks avaldada. Ilmselt võib Eestis meedia alguseks lugeda 1636.aastat, see on reguraalse postiteenuse algusaasta. Just siis hakkas info külade, linnade, maakondade vahel paremini liikuma. Veel kiiremini hakkas info levima 1766.aastal kui ilmus esimene eestikeelne nädala-ajakiri ,,Lühhike Õppetus". Esimene ajaleht ilmus 1806.aastal ning selleks oli ,,Tartu Maa Rahwa Näddali-Leht", rahvusliku ajakirjanduse katkematuks alguseks loetakse 1857.aastat kui ilmus ,,Perno Postimees", seda toimetas J.V.Jannsen, peale seda ilmus juba kogu eesti rahvale mõeldud ,,Eesti Postimees". Eesti Raadio ja Televisioon tekkisid hoopis hiljem ning kõige hilisem meediakanal on Eesti Internet, mille sünniks loetakse 1992.aastat. Tänapäeva Eesti meedias valitseb sõnavabadus ning ka meedia jaguneb neljaks: trükiajakirjandus, raadio, televisioon ja internet
*Rahvakoolide võrgu kujunemine (usufanaatikud, herhuutlased ja pietistid rajasid koole) *Eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus: 1739 Piibli Eesti keelde tõlkimine; 1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 Broeni patent talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada. Talurahva seadused:*Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15 kepihoobiga, kus juures taluperemehed vabastati sellest üldse.*Õigus kogu...
Usun, et kõige suuremaks mõjutajaks oli hariduse areng, sest just see aitas tõestada nii rahvale kui ka arenenud Lääne-Euroopale, et eesti keel jääb püsima kui kõrgelt arenenud kirjakeel. Üheks märgiks võib lugeda 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikooli, mille juurde kuuluvas Professorite Instituudis õpetati välja õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. Hakati looma ning levitama eesitkeelset ilmalikku kirjandust nagu juba 1806. aastal ilmuma hakanud Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Tänu sellele paranes kirja- ja lugemisoskus ka talupoegade hulgas. Ühtse kirjakeele teke 19. sajandi teisel poolel soodustas küll eestikeelsete raamatute väljaandmist, kuid teisalt võib seda pidada murdekeele aeglase hääbumise põhjuseks, mille mõju jätkub veel tänapäevalgi. Ühiskonnas hakkasid esile kerkima eestlastest esimese põlvkonna haritlased, kes oma aktiivse tegevusega innustasid rahvast hoidma ja arendama oma kultuuri
Rahvusliku kirjanduse sünd 1.Kui vana on meie rahvuslik kirjandus? 150 aastat. 2.kus olid kirja pandud esimesed eestikeelsed sõnad? Läti Henriku Liivimaa Kroonikas 3.Millal trükiti esimest korda eestikeelne tekst raamatusse? 1525.aastal. 4.Milline oli kirikukirjanduse ülesanne? Levitada kirjasõna, arendada lugemisoskust, laiendada silmaringi. 5.Mis sajandil hakkas ilmuma ilmalik kirjandus? 18.sajandil. 6.Nimeta esimene eestikeelne kalender- Eesti-Ma Rahwa Kalender 1731 ajaleht-Lühhike Öppetus August Wilhelm Hupel 7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis. Kooliajal kirjutas põhiosa oma luuletustest, pidas ka päevikut.
1866- talurahva omavalitsus vabanes mõisnike kontrolli alt 1840.ndat aastate algul tabas eesti ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda mis põhjustas väljarändamisliikumise 1845- vene õigeusku astusid umbes 60 000 eesti talupoega kuna nad uskusid et keiser teeb nende elu olukorra paremaks, kui aga veenduti et asjad paremaks ei lähe proovisid nad uuesti usku vahetada kuid kubermangu võimud seda ei lubanud. 1806- tartus hakkas esimene eestikeelne ajaleht ilmuma, ''Tarto maa rahwa Näddali-Leht'' Baltisakslased moodustusid 5% rahvast, siin elas veel juute, venelasi ja rootslasi. Balti aadli majanduslik olukord halvenes kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enam mõisnike vajadusi rahuldada. Kodukariõigus oli mõisniku õigus karistada ilma kohtuta oma talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Kui talupojad vabanesid pärisorjusest ei olnud nad enam mõisniku omand vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Talupoegade
1816, 1817, 1819-pärisorjuse kaotamine(Est,Liivim.,Kuram.) iv. 1849, 1856-õigus talusid osta,üleminek raharendile(Liivim,Eestim,) v. 1866 vallaseadus c. 1863 passiseadus d. 1858 Kreenholmi Manufaktuuri loomine e. 1870 Peterburg-Tallinn-Paldiski raudteeliini avamine f. 1877 Vene linnaseadus g. 1802 Tartu ülikooli taasavamine h. 1806 Tarto maa rahwa Näddali-Leht hakkas ilmuma i. 1821-1823 ja 1825 ilmus Marahwa Näddala-Leht (toimetas O. W. Masing) j. 1848-1849 ajakiri ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (Fr. R. Kreutzwald) k. 1832 ülevenemaaline kirikuseadus l. 1843 ilmus E. Ahrensi eesti keele grammatika, mis võttis aluseks põhja-eesti keskmurde m. 1838 Õpetatud Eesti Seltsi loomine n. 1857 ilmus ,,Kalevipoeg" (saksa keeles) o
talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. Kubermangudesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti ja lätikeelne ilmalik kirjandus. Kord nädalas hakkas ilmuma esimene eestikeelne ning sealjuures ka Tartumurdeline ajaleht "Tarto maa rahwa NäddaliLeht". Leidus baltisaksa haritlasi, kes tundsid huvi eestlaste ja lätlaste keele ning kultuuri vastu niivõrd suurt huvi, et nad avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja asutasid mitmeid teaduslikke seltse. Täname kuulamast!
Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv...
Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) 1. Elu (lk 72) 2. Looming (lk 53-56) kuni ,,kalevipojani" 3. Vana õpik lk 50-55 3) sündis Virumaal Jõepere mõisa kkingsepa pojana. Ta jõudis ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kitlepi suust lugusid muistsest cägilasest Kalevipojast ning hiljem Ohulepa mõisa toapoisi Jakobi vestetud tõsiseid ja naljakaid rahvajutte. Kreutzwaldi huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingute ajal Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapah...
kujunes alles peale pärisorjuse kaotamist. 1840 aastate usuvahetusliikumise tulemusena lisandusid Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolis. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 Tartusse elementaarkooli õpetajate seminar, esimene omataoline Vene riigis Valgas tegutses Cimze nii eestlastele, kui lätlastele saksakeelne kihelkonnakooli- õpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna Esimene eestikeelne ajaleht (tartu murre) 1806 "Tarto maa rahwa Näddal-Leht". Lühemat aega anti O. W. Masingu poolt välja "Maarhwa Näddala-Lehte". Kreutzwald toimetas ajakirja "Maa-ilm ja mõnda , mis seal sees leida on" (1848- 1849). Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Jannsen 1857 "Perno Postimehega", nädalaleht. Populaarseks sai Kreutzwaldi tõlgitud "Wagga Jenoveva". Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19 sajandi teisel poolel.
koolisundusele; tänu rahvakoolidele saa-vutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamis-oskus. Aastasaja esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus, mil-le peamisteks levitajateks olid kalendrid. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimeta-misel hakkas 1857. a Pärnus ilmuma Perno Postimees pärast 1806. a kevadel trükimusta näinud Tarto maa rahwa Näddali-Leht'i mille võimud siiski aasta lõpuks sulgesid , Otto Wilhelm Masin-gu toimetamisel lühemat aega ilmunud Maarahwa Näddala Leht'i ning Friedrich Reinhold Kreutz-waldi ajakirja Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on väljaandmist. Eestikeelse kirjasõna levik soo-dustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. saj teisel poolel, mille ühtlustamisel olid suured teened Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843. a uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti
1840 kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" Kirjutas ka teisi õpetlikke lugusid, mille avaldamiseks kasutas kalendreid. 1846 hakkas toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa. 1848-1849 andis välja Eesti esimese populaarteadusliku pildiajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" Püüdis rahvaalgatuslike töödega avardada lugejate silmaringi ning levitada teadmisi. Suure tunnustuse sai rahvaluule ,,Kalevipoeg" töötluse ning ,,Eesti rahwa ennemuistsed jutud" eest Tema saksa eeskujul loodud värsiloomingul oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Eduard Bornhöhe (1862-1923)(ametliku nimega Brunberg) oli 19. sajandi eesti kirjanduse üks väljapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu paremik ajaloolised jutustused, eriti ,,Tasuja" on läbi aastakümnete avaldanud suurt ühiskondlikku mõju ning leidnud kindla koha meie klassikalise kirjanduse pärandis.
a. I eesti keelne raamat, lõunaeestikeelne ,,Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" 1708.a. esimene eestlase poolt loodud laul, Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh! Ma vaene Tardo Liin" 1739.a. Täieliku eesti keelse Piibli ,,Piibli Ramat/ se on kekse Jumala Sanna" ilmumine. ANTON THOR HELLE. Põhjaeestikeeles. 19.saj.- üleminek kirikukirjanduse keelelt rahvapärasemale keelele. 1806.a.- ilmus esimene eesti keelne ajaleht, ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Ilmus lühikest aega, lõunaeestikeelne. Roth & Oldekop. 1821-23, 1825.a. Otto Wilhelm Masing andis välja esimese järjepidavama eesti ajalehe ,,Marahwa Näddala-Leht". Otto Wilhelm Masing eesti keele uuendaja, tõi eesti keelde ,,õ"-tähe. Tema tähtsaim teos on ,,Pühha päwa Wahhe-luggemissed". 1813-1832.a. avaldas Johann Heinrich Rosenplänter oma kulul saksa keelset ajakirja ,,Beiträge.."
Sooviti uuesti usku vahetuda, kuid sellele oldi vastu. Vaimuelu- Üheks tähtsamaks Baltimaade ja ka Euroopa vaimuelu keskuseks kujunes Tartu ülikool. Haritlaskond hakkas kiiresti kasvama. Kubermangulinnadesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. 19. saj esimesel poolel, 1806. aastal hakas Tartus esimene Tartu-murdeline nädalalaht ilmuma. Selle nimi oli "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Vabandan kui mõni kirjaviga on..
mõttemaailma. Paljud piibliväljendid muutusid rahvapärasteks vanasõnadeks (Vahtre, 2000). Eestikeelsed kalendrid Seevastu 18. sajandi teise aastakümne lõpus ilmuma hakanud odavad talurahvakalendrid saavutasid märksa laiema leviku. 18. sajandil ja 19. sajandi alguses ilmus kolm erinevat eestikeelset kalendriseeriat. Esimene kindel teade vanima eestikeelse Tallinnas trükitud ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendri" kohta pärineb 1731. aastast. Töenäoliselt hakkas esimene eestikeelne kalendrisari ilmuma juba 1720. aastatel. Võrdlusena olgu märgitud, et esimene soomekeelne kalender ilmus 1705. aastal, lätikeelne 1750. aastatel ning leedukeelne 1846. aastal (Laur, 2003). Õhukesed ja odavad, vaid peopesasuurused kalendriraamatukesed sisaldasid iga nädala ilmaennustusi terveks aastaks ette, päikesetõusu ja loojangu aegu, andmeid päikese- ja
nad vanasse rahvaloomingusse · Juhendaja pastor Rinne , kelle eestvedamisel toimu Hiiumaa Iseloomusta ilmalikku muusikat 18. Sajandil. esimene laulupüha Levis enamjaolt ainult aadliringkondades ballidel ja pidudel, aga ka · 1868 aastal andis Rinne välja laulukogumiku ,,Maa ja Rahwa salongides. lauljatte römuks ja kasuks", kus oli avaldatud ka Paciuse laul, hilisem eesti hümn. MITMEHÄÄLSE KOORILAULU SÜND. ESIMESED LAULUPÄEVAD EESTIMAAL. PILLIKOORIDE ARENG
rahvalaulude arhiivi omaniku. Knüpffer oli ka esimene, kes soovitas eesti keele grammatika aluseks võtta saksa keele asemel soome keele. Tähelepanu väärib tema kirjutis ,,Beiträge". Seal astub Knüpffer vastu arusaamale, et eesti luule peaks end painutama rangete saksa, ladina ja kreeka reeglite all. Joachim Gottlieb Schwabe elutööks oli eesti maarahva hariduse parandamine. Kuulsaks sai ta eesti keeles luuletava poeedina ja kalendrite autorina. Ta oli olulise kalendri "Eesti-Ma Rahwa Kalender" toimetaja. Kolm Schwabe luuletust: "Laul", "Lapse uinutamise Laul" ja "Kewwade laulda" , olid väga populaarsed. Surmajärgselt ilmus Schwabe "Eestimaa talumehe laul", milles ta kritiseeris Eesti maarahva rõhumist. AEGADE möödudes astusid baltisaksa pastoritre asemel eestlased, kõigist ei luba ettekandeks antud aeg rääkida. Tuleme 18.saj 20.ndasse. Eduard Leppik asutas Väike-Maarja vallas 1963.a koolimuuseumi, millest tänaseks on saanud Väike-Maarja Valla Muuseum
1. Kui palju Tallinna Linnaarhiivis leiduvaid inkunaableid on kajastatud Briti Raamatukogu inkunaablite andmebaasis? http://istc.bl.uk/search/index.html otsisin siit Tallinna järgi otsides andis 70 vastet. Panin aga tähele, et mõnede taha oli kirjutatud ,,Tallinn arch" ja mõnede ,,Tallinn acad" Eeldasin, et arch tähistabki linnaarhiivi, acad aga akadeemilist raamatukogu. Seega vaatasin veel siit http://istc.bl.uk/search/browse.html? operation=scan&numreq=25&fieldidx1=norzig.posessingInstitution&fieldrel1=exact&fieldco nt1=Tallinn ning pakun, et Linnaarhiivis olevaid inkunaablid on seal andmebaasis kajastatud 21, mitte 70 tallinn arch 18 tallinn arch (imperfect) 3 2. Mitu 1468. aastal trükitud inkunaablit on kirjeldatud Baieri Riigiraamatukogu inkunaablite a ndmebaasis? Esita vastuses nende identifikats...
19. saj alguseks õppis ülikoolis u 1800 eestlast. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. A. T. Helle tõlkis piibli lõplikult eesti keelde. A. W. Hupel tegi esimese eesti keelse ajakirja ja rääkis eestlaste ja lätlaste kommetest. Merkel kirjeldas eesti ja läti talupoegade elu, arvas et Venemaa võit Põhjasõjas oli eestlaste ja liivlaste jaoks päästmine. Parrot oli Tartu ülikooli esimene rektor, oli lähedane sõber keisrile. Masing: ,,Tarto maa rahwa Näddali-Lehe" toimetaja. E. Ahrens tänapäevase eesti keele ortograafia looja, koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. Fr. R Faehlmann lõi Õpetatud Eesti seltsi, oli eesti keele lektor Tartu ülikoolis. Fr R Kreutzwald andis välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on," ta oli estofiil ja ,,Kalevipoja" autor.
teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv -kuulsamad õpetlased Wilhem Struve (astronoom), Moritz Hermann (füüsik), Karl Ernst von Baer (embrüloogia rajaja) Ühtluskool -4 astet: *kihelkonnakool maakondades *kreiskool maakondades *gümnaasium kubermangu linnades *ülikool Õpetajate kaadri tagamine koolidesse -Tartusse rajati 1828.a elementaarkooliõpetajate seminar Esimene eesti k ajaleht -1806.a kevadel Tarto maa rahwa Näddala-Leht -Otto Wilhem Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821-1823, 1825) Marahwa Näddala-Leht Uus eesti kirjaviis -Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika Luteri kiriku seisund -1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privileegitud seisundi. See polnud enam riigiusk. Ametlikuks sai kreeka-katoliku õigeusk Usuliikumised -Vennasteliikumine kindel organisatsioon; palvemajades valitses demokraatlik
PORKUN PORKUNI PREILIST Öövahtide suust teadnud rahvas vanal ajal ümberkaudu paljugi imelikust tulevalgusest rääkida, mis Porkuni tiigi peal enamasti igal keskööl nähtav olla. Tuluke kerkinud kui põlev küünal äkitselt vee peal üles ja kustunud tunni aja pärast jälle ära. Ehk tiigi tuluke küll vanasti juba rahvale tuttav asi olnud ja palju inimesi oma silmaga tiigi valgust näinud, siiski ei teadnud keegi asja sündi pikemalt ära seletada. Viimaks leitud Haljala kihelkonnast üks vanarauk, kes selle poolest sügavamat otsust võinud anda. Tema jutt kostnud nõnda. Mõnisada aastat enne Rootsi aega elanud kindlas Porkuni lossis üks vahva sõjamees rüütlite seisusest, kes kui poissmees oma noore õega majapidamist talitanud. Rüütel pidanud kui sõjamees sagedasti lossist ära olema, mis ajal tema õde ühe noormehega sõprust sigitanud, mis kaugemale läinud, kui mõlemad ette võinud arvat...
inimesed pöördusid keisri usku. Hakati ka massiliselt välja rändama ja Venemaale tekkisid lausa eestlaste kogukonnad, millest mõni on säilinud isegi tänaseni. 10. Vaimuelu näiteid baltisaksa kultuurist ja eesti talurahvakultuurist, 1802 Tartu ülikooli taasavamine 1.Tartu Ülikooli taasavamine Tartusse hakkas kokku tulema palju haritlasi nii läänest kui ka idast. Ülikooli hakkasid sisse saama ka üksikud eestlased. 2.Tarto maa rahwa Näddali-Leht Hakati välja andma esimest eestikeelset(Tartu murdes) lehte, mis oli arusaadav kogu rahvale. 3.Avati valla- ja kihekonnakoolid Inimesed õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Lisaks sellele õpiti tundma ka kirjandust, muusikat jne.
9. 18. saj kirjakeele arengud (õp lk 93/konspekt) Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma. Pietistlikku kirjandust (vagadusele ja headele kommetele innustav) ilmus lõunaeestikeelsena Jihann Christian Quandti 1737.a ilm vagade juttude kogumik. Eestlasest Mangu Hansult pietistlike tekstide tõlge + vaimulikud laulud Ilmus usu- ja ilukirjandust, perioodikat, tarbekirjandust: 18. saj lõpus alustas Tarto-Ma Rahwa Kalender, Tarto maa rahwa Näddali-leht Valdav Forseliuse ja Hornungi nn vana kirjaviis 1739 piibli ilmumine ühtlustas kirjakeele, mis eeskujuks kuni 19. sajandi esimese pooleni. Tekkis kõrgstiilne ja lauseehituslike võõrmõjudega raamatukeel. Hakkas ilmuma poolilmalik jutukirjandus. 18. saj teisel poolel hakkas lõunaeesti kirjakeel taanduma, põhjaeesti keel muutus laiemalt kasutatavaks ka Lõuna-Eesti murdealadel. 10. 19. saj alguse kirjakeele arendamine:
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing.
kihelkonnakooliõpetajate seminar. · Kohustuslik koolisundlus- 19.saj keskel. Esimesena Pilistvere kihelkonnas. 1870-80 üle eesti. · 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele). EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond) · Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht. · Marahwa Näddali-Leht-Otto wilhelm Masing. · Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on" - Friedrich Reinhold Kreutswald. · ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857. · Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. · ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel.
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mi...
1631 asutati Tallinna Gümnaasium, gümnaasiumi juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustaviana e. Tartu Ülikool 1637 ilmus esimene eesti keele grammatika (Stahl) 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul ,,Carmen Alexandrium" 17.sajandi lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18.sajandi algus Käsu Hansu kaebelaul, esimene eesti autorilt säilinud luuletus 1732 ,,Eesti ma rahwa kalender ehk täht-raamat", esimene säilinud eesti keelne kalender 1739 A. Th. Helle toimetusel ilmunud piiblitõlge 1813-32 Rosenplänteri ,,Beiträge", esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega. Henriku Liivimaa kroonika, esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta. Läti Hendrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab mitmeid perioode, sealt
* teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreisikoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist , sellele järgnes kihelkonnakool 1806 Hakkas Tartus esimese eestikeelse ajalehena ilmuma ``Tartu maa rahwa Näddali-leht'' Eesti soost haritlaskonna põhituumiku moodustasid rahvakoolide õpetajad , kellel oli hiljem rahvuslikus liikumises suur tähtsus. 2. Venemaa 19. sajandi I poolel. Venemaa keisrid koos valitsuaaja ja tegevuse kirjeldusega. Haridusreformi sisu, uued koolitüübid. Detsembri-ülestõus: aeg, teostajad, põhjused, ajend, tagajärjed. Slavofiilid ja läänlased. Venestamispoliitika
vältekäsitlus. 1884 Karl August Hermanni „Eesti keele Grammatik” – esimene eesti keeles kirjutatud eesti keele grammatika, mis toob käibele paljud tänapäevalgi kasutatavad grammatikaterminid. 1872 – Eesti Kirjameeste Seltsi esimene ametlik koosolek, kus avaldatakse poolehoidu uuele kirjaviisile. Kirjakeele korraldamisega hakkavad tegelema eestlastest kirjanikud. 1844 ilmub esimene uues kirjaviisis raamat, Gustav Heinrich Schüdlöffeli „Toomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal”. Tekstinäide G. H. Schüdlöffeli raamatust „Toomas Westen”: Kül tuleb öölda, pörgo wägi on sel ajal weel kord köik oma rammo kokokorjanud, ennego ta suutumaks pidi äralöppema, sest tema ots oli ligi jöudnud. ’Küll tuleb öelda: põrguvägi on sel ajal veel kord kogu oma rammu kokku korjanud, enne kui ta sootuks ära lõppes, sest tema ots oli ligi jõudnud.’ Kirjakeele ajaloo uurimine. Põhiline uurimiskeskus on alates 19
1 III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine.
eestlaste majanduslikku ja õiguslikku olukorda · 1804 - Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse sisse vakuraamatud; luuakse vallakohtud. · 1806 - esimese eestikeelse ajalehena ilmus "Tarto maa rahwa NäddaliLeht"; suleti peagi tsensori korraldusel. 4
· 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558 1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ülikooli avamine · 1656 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700 1721) Vene aeg Eestos (1721 1918) · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool, mis suletu 1710 · 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis suleti peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 1861 ilmus ,,Kalevipoeg", rahvaväljaanne ilmus 1862 · 1865 loodi Tartus Vanemuise laulu- ja mänguselts · 1869 18-20.06 toimus I üldlaulupidu Tartus · 1878 ilmus Viljandis ,,Sakala" · 1887 venestamine Eestis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
