lihttöölisest spetsialistiks). sotsiaalne staatus positsioon ühiskonnas, olenevalt omandatud väärtustest nt. kõrgklass palju rikkust, maad jne inimgruppide eristumise alused kõrgklass, keskklass, alamklass sotsiaalsed lõhed varanduslikud-, piirkondlikud-, etnilised- ja usulised lõhed 8. Võimu ressursid: 1)ainelised omand(maa, hooned), kapital(raha) 2)vaimsed päritolu, teadmised, kogemused (sots. kapital) 9. Võimu teostamise meetodid: 1)sundlus karisma, hirm 2)autoriteet traditsioonid, mõistuslik kaalutlus 10. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1)kehtestada seadusi 2)koguda makse 3)kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks 4)otsused on kohustuslikud kõigile riigi territooriumil asuvatele isikutele 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 6)on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 11. Riigivõimu komponendid: 1)asutused ja institutsioonid 2)riigibürokraatia e. ametnikkond
(Poulantzas, marxist, 1978 pole ilmtingimata vajalik, et võimul on kapitalistid, jagas ühiskonna kolmeks: majanduselu, poliitika, ideoloogia võimalik klasside erinev jaotus nende struktuuride vahel) Põhiline võimuvõitlus toimub ettevõtetesiseselt positsioonide nimel. · Karl Marx: võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Võimu aluseks sundlus ja paratamatus. Võimu analüüsimiseks peame alustama tootmissuhetest kui palju on majanduslikku võimu. Võimu kasutajaks on struktuur, mitte meie enda teadvus (ühiskondlik olek määrab meie teadvuse). Võim on valitseva pressi käes. Marxist Antonio Gramsci (1891 1937) võttis kasutusele termini 'hegemoonia' (vaimne ideoloogiline juhtpositsioon peetakse õigeks sellist mõtteviisi, ühiskonnakorraldust). Itaalia
- kollektiivse tegevuse struktuur, mis tekkib pideva kollektiivse tegevuse kordamisel ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni baasmudel: Eesmärgid (alguses hägused, aja jooksul kinnistuvad) --> Koostöö korraldus (reeglid, kes missugust tasu koostöö eest saab, mis juhtub, kui eesmärki ei saavutata) --> Kontroll (kas ikka saavutame need eesmärgid?) --> tagasi Eesmärkide juures (kas meil on ikka head eesmärgid? Etzioni sundlus (coercion) või tasustamine (remuneration) (ka sümboolne kapital nt aukiri), tavaliselt organisatsioonides ja institutsioonides (nt riik) mõlemad. Mida tugevam on sundlus, seda kergemini tekkivad vastunormid. Robert Michels oligarhia raudne seadus. Uuris Saksamaa sotsialistlikke parteisid (20. saj alguses), võiksime olla enam-vähem võrdsed, töölised on olulised. Uuris, mis toimub aja jooksul. Pani tähele,
põhiseadus, konvendi asemel Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks Direktoorium.->riigipööre Pariisis- >konsulaadi kehtestamine ja napoleoni võimuletulek. Tähtsus: Vana feodaalsüsteemi kukutamine Aadlike ja vaimulike eesõiguste kaotamine Monarhia kukutamine ja vabariigi loomine(rahvas kui kõrgeim võimukandja) Inimeste muutumine võrdseks seaduste ees, eraomandi puutumatus. Prantsuse talupojast sai maaomanik->tsunfti sundlus kaotati(saadi vabalt elukutset valida, kapitalismi areng) Meetrisüsteem Võimas rahvustunde tõus kogu aeuroopas Valgustusideede levik maailmas Terror ja ägivald Mõjud olustikule: Rõivad: (mehed) sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid, valge vest, esindatud rahvusvärvid. Hiljem, punase früüga müts, mahakeeratava krega lühike kuub, kaelas lõdva sõlmega
Kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid? Kas on seadusega lubatud..? Kas otsus on tasakaalus? Kuidas otsus mind tundma paneb? Sotsiaalne vastutus Võimu õige kasutamine Ootustele vastamine. Dialoog Sotsiaalne kulu ja kasu Kliendid (riik) kannavad ka kulusid Hoolimine probleemidest, mis pole seotud ettevõttega Näide: ,,Teeme ära". Inimesed ise tahavd midagi korda saata. Ei ole välimise sundlus vaid sisemine, teha asju õigesti. Mis on kultuur? Tehis Ei anta edasi geneetiliselt Õpetatakse ja õpitakse Inimkonna kogemus Ennast õigustanud olemise viisid Maailma mõistmise ja käsitlemise kokkulepe Parimad ideed jäävad ellu Kultuurilised erinevused kooslustes Kultuur kas ühendab või eristab Reeglid ja piirangud Kultuuri antakse edasi, ei ole bioloogiline! Organisatsiooni kultuur:
ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE Õppimine on elu suurim sündmus, see on ihaldusväärne, oluline ning vältimatu ja mis peamine, see on elu kõige tähtsam ja erutavam mäng. (doman 1992:134) Nii õpetaja kui laps peavad suhtuma lugemaõppimisee, mis kujutab endast imedetoredat mängu, suhtuma rõõmuga. Õpeataja ei tohi iialgi unustada, et õppimine on mäng, mitte töö. Õppimine on tasu, mitte karistus. See on nauding, mitte koormav karistus. Õppimine on eelis, mitte sundlus. Õpetaja peab seda alati meeles pidama ja ta ei tohi iialgi teha midagi, mis hävitaks lapses niisuguse loomuliku hoiaku. Ainult headel lastel võib anda võimaluse lugemismängu mängida, halavasti käituvatele lastele ei tohiks seda võimalust anda. (samas:134) Teine tähtis asi on see, et lugemismängu kestus peab olema väga lühike. Algul võib seda mängida viis korda päevas, kuid iga järk kestku ainult mõned minutid. Õpetaja
1868. aastal kehtestati vallakogukonnaseadus, mis vabastas kogukonnad mõisa ülemvõimu alt ning keelustati teoorjus. 6. Muutused eestlaste elus seoses pärisorjuse kaotamisega Maal süvenev ülerahvastatus ja uute töökohtade tekkimine linnades pani aluse inimeste siirdumisele maalt linnadesse. Ulatuslikum maarahvastiku liikumine linna algas pärast 1856. a. talurahvaseaduse ja 1863. a. passiseaduse kehtestamist. Samuti soodustas linna asumist 1866. aastast muudetud tsunfti sundlus linnas, tööstuse areng ning raudtee rajamisega loodud hõlpsam liiklemisvõimalus 15. Hoogsalt arenesid linnad, tööstus, kaubandus: Eesti oli asunud kapitalistliku arenguteele. Jätkus tööstuslik pööre: manufaktuur asendus vabrikuga. Algas massiline talude päriseksostmine, mis kujunes rahvuslikuks ürituseks, Lõuna-Eestis osteti talud linade müügist, Põhja-Eestis kartulite müügist saadud rahaga. Eesti
Enesetapu pommitajad (tapja või ohver?). Vägivaldse indiviidid taga tavaliselt lapsepõlve traumad (ühe või mõlema vanema surm; isiksuse probleemid, hirmud, vaenulikkus, üksikus, negatiivsus ja sarnasuste otsimine), sotsiaalsed refleksid (sotsialiseerumine, erinevad normid). Grupp vähendab vastutust ja vägivalda, domineerib, võimaldab indiviidil olla anonüümne (nt II MS ja liitlus). Grupi mõju indiviidile: auhind/ tunnustus, vastutus, sundlus. 4 Massiterrorijuhtumid: Armeenia genotsiid 1915: Ottomani valitsuse 1,5 mln armeenlase hukkamine Türgis. Holokaust 1939-45: Natsi Saksamaa ja Hitleri poolt elluviidud juutide hukkamine, 6mln. Argentiina militaar diktaatorlus 1976-1983: Valitsuse ülevõtmine sõjaväe poolt, opositsiooni noorte (enamasti) hukkamine 30 tuhat in. Enesetapu terrorism: Alates 1968 a. ligi 78%
Esimene teadaolev telefoniühendus eestis 1881. Kunda ja kunda mõisa vahel. Viljandis rajas suurtööstus tel. ühenduse. tööstuseareng oli aeglane, sest püsis kaua pärisorjus. Venemaal oli väga madal tööviljakus, puudus kvalifitseeritust tööjõust. Venemaa krediidi turg ei suutnud rahuldada tööstuse arengut. 19saj esimestel aastakümnetel domineeris eestis manufaktuuri tööstus, juhtis klaasitööstus. 1866 kaotati tsunfti sundlus. Nüüd lubati kõigil tsunftivälistel inimestel asutada oma käsitöökoda vms. Esimeseks vabrikuks peetakse eesti alal 1822 asutatud narva kalevi vabrikut. 1827 võeti seal kasutusele esimene aurumasin. Suurimaks ettevõtteks oli Faure põllutöö masinate tehas. Tartus. Tartus olid arenenud väga hästi trükikojad. Mõisades viinatootmine. Elekter- algul valgustati tehase hooneid, siis hakati alles seda rakendama mootoritel. Metskapten. Polnud formaalset kapteni koolitust.
a tuli maksta 24 kopikat. Sõiduaeg sõltus teeoludest kui ka postihobuste vahetamise kiirusest. Peterburi-Riia postiteel, ühest postijaamast teise jõudmiseks kulub 5-6 tundi. 5) Asehalduskord: Katariina II suurim siht oli impeeriumi haldus-ja kohtupidamise reformide rakendamine. Venemaa sisekubermangudes ta alustas 1775. a kubermangu reformiga. Löödi kõik politsei ja valitsusasutused laiali. Uue hoolekande süsteemi loomine. Kaotati ära tsunfti sundlus, mis oli linnade elukorralduse aluseks. Suurendati aadlike isiklikke õigusi, kuid aadlike organisatsioonide õigusi vähendati. Mõisad, mis olid aadlike käes, kuulutati välja pärusmõisad ehk isiklik omand, Muutused rüütelkondade ja linnade omavalitsuskorralduses: Kroonu ametnikkonna senine normkoosseis tühistati ning kehtestati uus, mis vastas sisekubermangudes kehtivale. Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid. Baltikumis hakati
kiiresti hakkas arenema tööstus. Lisaks tööstusele mõjutas linnade arengut raudtee ehitus, mis sai alguse 1871. aastal. Eesti vanad linnad kasvasid võrdlemisi kiiresti. Maal süvenev ülerahvastatus ja uute töökohtade tekkimine linnades pani aluse inimeste siirdumisele maalt linnadesse. Ulatuslikum maarahvastiku liikumine linna algas pärast 1856. a. talurahvaseaduse ja 1863. a. passiseaduse kehtestamist. Samuti soodustas linna asumist 1866. aastast muudetud tsunfti sundlus linnas, tööstuse areng ning raudtee rajamisega loodud hõlpsam liiklemisvõimalus. XX sajandi algul ületas Tallinna elanike arv juba 100 tuhande piiri, üle 10 000 elaniku oli veel Tartus, Narvas, Pärnus ja Valgas. Tallinnas tekkis kõige enam töökohti masinaehituses (näiteks suured laevatehased), Tartu arengule mõjus positiivselt Tartu Ülikooli avamine 19. sajandi alguses. Narva kiiret kasvu soodustas tekstiilitööstuse kiire areng, Pärnus tselluloositööstus ja
Kõne ei ole, KÕNE ARENG et selles punktis motorone ja kaugemal midagi ei juhtu, tegemist on võrguistikuga, teatud ulatuses, kas valdaval tmotoorne, retseptiivne või haarab. WERNICKE JA BROCA, lisa Sundlus geneetiline, elame kollektiivis. Tuleb kõne järk-järgult. 10 kuuselt keskmiselt premotoorsed piirkonnad, vaja sisekõne jaoks, reagerida teise kõnele. Selle düsfunktisooni öelakse 4 sõna, norm on, et 1 aastaselt peaks olema 5 sõna, 1.3 peaks kõndima. 2 aastaselt korral ehholaalia ehk järgikordamine. Teatud perioodis laps kordab ja õpib, kui 3 a laps ja tulevad laused. Eesti lastel sõna lamp tuleb kiirelt
erinevate kaupade ja teenuste tarbimine. Seega on inimühiskonnad kui tarbimisühiskonnad. Tarbimise kadumine põhjustab sellise tsivilisatsiooni ühiskonna struktuuri, mis erineb totaalselt meile seni tuntud elutegevusest. Selles seisnebki ülitsivilisatsiooni olemuse põhimõte. Et inimühiskond saaks üldse toimida, peab iga inimene sellele panustama oma aega tööl käies. Kuna seda ei tee keegi vabatahtlikult, siis inimühiskonnas eksisteerib nö. sundlus rahanduse näol. See tähendab seda, et absoluutselt igasuguse kauba omandamise või teenuse kasutamise eest peab maksma teatud tasu ja see eeldab inimese maksejõulisust, mis omakorda tingibki tööl käimise vajadust. Inimese sissetulekut saab võimaldada ainult enda tööjõu rakendamine ühiskonna huvides. Aga et inimesed saaksid tööl käia, peab ühiskond inimestele pakkuma tööturgu. Ja ka vastupidi – et
annaabi.ee 
