Suveöö armastus Ajad muutuvad- inimloomus jääb samaks Ajad muutuvad ja koos nendega muutuvad ka inimesed, kuid inimloomus jääb ikka samaks. Põlvest põlve on muutunud inimeste väärtushinnangud ning iga põlvkonnaga omandatakse uusi teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud just antud eluhetkel. Näiteks, kui kunagi oli pattu tehes karistuseks ihunuhtlus normaalne siis tänapäeval ei tule selline karistus kõne allagi. Inimloomuses on nii head kui halba. Üheks negatiivsuseks on näiteks kadedus. See on üks omadus, mis on olemas igal inimesel. Mõnel rohkem, mõnel vähem. See on meie inimloomuses sees ja kui seda ei osata kontrollida võib see tekitada palju kahju. Ajalugu on meile näidanud, et kadedus võib olla see, mis viib riigi sõtta. Samuti ka ihk võimule, kuid siiski
soosik Hugo, kellel oli haridus olemas. Hugo õpetas Villut lugema ja kirjutama. See lugu räägib, et teatud keskkonnast on võimalik välja rabeleda ja kõike omandada, nagu Villu. 5. Talu ja ühiskonna vastuolud on võim, mõisaühiskond tähendas Baltisakslaste ülemvõimu. Linnu oli vähe või ei olnud veel õigemini olemas. Mõisnikud kasutasid talupoegi orjadena. Mõisaühiskonnas oli millegi halvema asja vastu ihunuhtlus. 6. Vana ja noor mõisnik erinevad selle poolest, et noor mõisnik tahab kõike ise käsitsi teha, aga vana mõisnik annab oma kohustused edasi noorematele mõinikutele. 7. Jutustuse lõpus juhtus Villuga selline saatus, et Villu läks peast hulluks ja kuulis Peipsi kohinat. Villu suri hulluse kätte. Kui seda metsa ees ei oleks tähendab seda, et siis näeb Peipsi Järve ja päikest paremini. Siis paistaks kõik kätte ära. Villu tahtis Peipsit näha oma kodu aknast.
Inimesed hakkasid surema. Paljud lahkusid kodudest, et toitu leida. Suure näljaga proovisid nad kõike süüa isegi õlgi, puukoort ja sõnnikut. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mittemingisugust abi, vilja veeti maalt välja Soome ja Rootsi, kus oli samuti näljahäda. Viljamüügist teeniti tohutut kasu. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused. Nad pidid maksma kümnist, tegema mõisas teotöid, keelati omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Isegi ihunuhtlus oli lubamatu. Rootsi valitsus oli sunnitud talurahast kaitsma. Reduktsioon muutis talurahva olukorda 1645. aastal kinnitati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes ja nii said talupojad vaid kuninga alamateks. Samuti laienesid talupoegade õigused. Olulist tähtsust omas piibli tõlkimine eestikeelde. 1637.aastalkoostas H.Stahl eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keelse reeglistikuga. Rootsi ajal asutati ka
Sellega loodeti välja tõrjuda. Arreteeriti 30jul 1940, 1952 rahva rahunemist, kui see hoopis halvenes. mõisteti sundravile, suri psüh.haiglas. Karistussalgad. Kohtuta hukati üle 300 1903-Tartus alustas ilmumist ajaleht inimese, sõjakohtutes 500 süüdimõistetut ,,Uudised'' lehe asutajaks olid Peeter hukati. 2) Sunnitöö,vanglad,avalik Speek, Karl Ast, Mihkel Martna. Seda ihunuhtlus 3) kohtuvõim läks sõjaväelaste pooldasid radikaalseöt meelestatud kätte. noorte,illegentsi ja tööliste hulgas. Järgnevad aastad(pärast rev-i)- Mõisate Rev. Põhjused- 1)Rahva otsustusõigusi põletamisega oli see küll läbi kuid kärbiti oluliselt.2) Puudusid peamised vastuhakke toimus väga palju edasi (Eestis kodaniku õigused ( sõna,trüki,usu-vabadus). üle 2000).ERE sai piiramatult edasi
sajandi keskpaik) ja põhiteemaeestlaste põline konflikt balti parunitega. Sellepärast nimetatakse neid koos ajaloolisteks triloogiaks. ,,Mahtra sõda"(1902) On esimene ulatuslik panoraamromaan eesti kirjanduses. Vilde kujutab selles suure kunstilise sisejõuga kaht ajaloolist sündmust: talupoegade vastuhakku Mahtra mõisas 1858.aasta suvel ja nende karistamist. Peamiselt mõisnikest koosnev sõjakohus mõistis 60 mässust osavõtnut surma, sadadele teistele määrati ihunuhtlus. Et näidata tõetruult eesti talupoja selleaegset olukorda ja mõisnike omavoli ulatust, on Vilde püüdnud olla nii ajaloos kui ka olustikus võimalikult täpne. Kuid ,,Mahtra sõda" pole siiski mitte ajalooline ülevaade, vaid ilukirjandusteos. Autor on loonud Mahtra lähedusse mõttekujutusliku Vaitla mõisa ning selle parunid ja talupojad, et näidata nende omaveheliste suhete kaudu, kuidas võis niisugune konflikt tekkida ja milline oli sel ajal mõisnike ning talurahva olukord.
vaid nendes on ka nähtamatu, kuid äärmiselt tugev jõud. Tüüpiline arvamus eestlasest on, et me oleme väga külmad, tundetud ja kõvapäised. Julgen öelda, et sellel stereotüüpsel arvamusel on ka alust. Kalgiks ja enesessetõmbunuks on muutnud meid meie ajalugu. Eduard Vilde on suutnud kõik need emotsioonid ja läbielamised köita väga meisterlikult oma raamatusse ,,Mahtra sõda". Kohati tekitab lausa õõvastavaid tundeid see salatsemine, noa selga löömine, teoorjus ja ihunuhtlus. See viha, mis kõige sellega kaasnes, koguti enda sisse. Lõpuks katkeb ka kõige kannatlikuma eestlase mõõt. Sai alguse Mahtra sõda. Võitu sellest ei tulnud ja talupojad said väga raskelt karistada, aga siiski oli enda arvamust avaldatud ja kõik olid sellest teadlikud, et malbe meelega Eesti talupoeg võib vihastudes tuua endaga kaasa sama kohutavaid tagajärgi nagu Haiti maavärin. Edasiviivaks jõuks võib lugeda la uudishimu. Uudishimu on eestlaste loomuses
Nii mõnigi ema kes sellise teoga on hakkama saanudon lihtsalt öelnud et ma ei kannatanud ta nuttu välja ja surusin talle padja näo ette kuni laps enam ei nutnud .Kui see aga avalikuks on tulnud siis on see kõigile suur jahmatus et kuidas väliselt nii korralik ema saab olla selline lapsepiinaja. Ja imikutega on veel see et nad ei oska rääkida ja kellegile kurta et neile viga tehakse ja sellest saadakse kohati aru liiga hilja et enam midagi on valesti. Üldiselt on ihunuhtlus üks vanemaid ja kindlasti väga levinud kasvatusmeetod aga kui küsida endalt millised mälestused on sul ihunuhtlusest siis on kindlasti neid kes ütlevad et sain rihma enam ei teinud lollust.Aga kindlasti on ka neid kellel on valusaid kogemusi kuidas väikeste asjade peale on tehtud tagumik mitmeks päevaks triibuliseks.Pea aegu alati saab heaga rääkides või kasutades pehmemaid kasvatusmeetoteid.Aga kindlasti ei saa ka ihunuhtluseta kui laps juba käest ära on minemas.
– 26. oktoobril 1917 toimunud enamlik riigipööre, millega kehtestati Nõukogude võim. 1905a. Mõisate põletamine-dets alguses tallinnas üldstreik, keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased. KEHTESTATI SÕJASEISUKORD. 12 dets sadakond relvastatud töölist mõisasid rüüstama-peksti puruks, esemeid rööviti, põletati. Rüüstati 160 mõisa, Harjumaal 70. Karistussalgad- peeti kinni inimesed, kes rüüstasid. Saadeti siberisse, avalik ihunuhtlus, 300 inimest lasti maha, mõisteti surma 500 inimest. Revolutsiooniline liikumine suruti maha karistussalkadega Kuidas õnnestus Eesti iseseisvumine? Kes seda toetas jamiks? Lääs aitas Eestit, et kommunism ei leviks Tartu rahu (Poska). Lõpetas Eesti-Vene sõja. 1920.2.2. Venemaa tunnustas Eesti iseseisvumist. Poska(EST) ja Joffe(NL) kirjutasid alla
luterlusse pöörata, mis omakoda tähendas palju uute sõnade tuletamist ja loomist. 1637. Aastal ilmus Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. Jõudis kätte aeg, kui Rootsi tahtis ka Saaremaad enda valdusesse, see saavutati Rootsi-Taani sõja käigus, mille lõppedes loovutas Taani Brömsebro rahu käigus oma valdused ning algas Rootsi aeg. Fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus, talupoeg vabastati mõisniku kohtumõistmise alt, aga endiselt kehtis kodukari õigus (arrest või ihunuhtlus) ning pärisorje ei tohtinud ei osta, müüa ega vahetada. Rootsi riik pärisorjust ei kaotanud, sest ei tahetud minna tülli kohalike mõisnikega. Venemaa nägi võimalust laiasid Eesti alasid endale saada ning ründas Tartut ja Ida-Eestit sõjaga, mille aga jällegi lõpetas seekord Kärde rahu (1661). Nüüd asus troonile noor Rootsi kuningas Karl XI. Arenes ajakirjandus, Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht, 1655 otsustas Eestimaa vaimulike
ajutine. Revolutsiooni mahasurumise järel tabas Soomet uus venestamislane. Keiser saatis Eduskonna mitu korda laiali ning ka võimu piirati sellel oluliselt. Eestis ja Lätis tekitasid sisevastasseisud revolutsiooniliste meeleolude süvenemise. Näiteks Eestis hakati mõisu põletama ning moodustati uusi omavalitsusüksuski, mispeale venevõimud kuuluasid välja sõjaseisukorra ja saatsid välja karistussalgad. Paljudele anti ihunuhtlus, paljud saadeti pikemaks ajaks Siberisse sunnitööle. Leedu oli revolutsiooniga kaasa minemises ettevaatlik, kuid hiljem teravnes nendegi olukord Vene keskvõimuga ning ka leedukad ei pääsnenud karistussalkade "visiidist". Mina Vene Keisririigi karistuste rangusest aru ei saa, sealsed valitsejad, eesootsas Nikolai II-ga oleksid võinud olla veidi inimlikumad rahvastega, kelle üle valitsesid niigi.
Adratalupoeg-nimetud tuli nende talude suuruse arvestamisest adramaades. Vabatalupojad- raharendile lastud.Kubjas- oli mõisa korraldusi täitev talupojast ametimees.Kilter- töö ülevaataja mõisas, kupja abiline. Vasall- läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku kirikus. Kodukarjaõigus- ihunuhtlus 1242- Jäälahing toimus sakslaste ja venelaste vahel. Ristirüütlite tung itta peatati. Piirid pandi paika. Narva jõgi olipiiriks Venemaa ja Liivimaa vahel. 1236-Saule lahing, kus Leedu purustas Mõõgavendade ordu. 1238- Stensby Leping, Vana-Liivimaa algus. 1343 a 23.aprill Jüriöö Ülestõus 1346 Taani müüs oma alad Saksa ordule. 1248 Tallinn sai linnaõiguse 1492- Invangorodi kindlus ehitati 1525- I trükis, pole säilinud 1535-I katekismus W.von Plettenberg-odrumeister
Talle allusid kumbermangu politseiasutused ja sõjaväeosad. Balti erikord- oli Balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene riigi koosseisus. Maapäev- oli seisuste esindajate (rüütelkonna liikmete) nõupidamine, mis toimus iga kolme aasta tagant. Pearahamaks- Venemaa keisririigis kestestatud maks, mida pidi mõisnik maksma iga meeshinge pealt, hiljem nõudis teo- või loonusandamina raha tagasi. Kodukariõigus- oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtlus või lühiajalise arestiga. Nekrut äsja väeteenistusse võetud isik. Hingeloendused ehk revisjonid loendus, mille käigus pandi kirja maksukohuslased ja maksuikka varsti jõudvad inimesed ning lapsed. Hernuutlus usuliikumine, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Rõhk võrdsusel ja vendlusel. Loobusid kirikus käimisest, ehitasid palvemajad. Loobusid lõbustustest. Kirjutamisoskuse levitajad, kirjutasid käsitsi ümber ja levitasid neid. Pietism vagadusliikumine
peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. See kajastus ka seaduses. Poega ,kes Raido Niggulis 10a oli oma isa löönud, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui aga isa peksis surnuks sõnakuulmatu poja, võis ta karistusest pääseda. Kui naine lõi meest oli karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, juhul kui ei tekkinud tõsiseid kehavigastusi. Meeste positsiooni õigustamine oli seaduslik ja loomulik. Hiinas oli meeste domineerimine niivõrd universaalne ja kõike läbiv, et see muutus ühiskonnale nähtamatuks ,,kultuurimustriks". Ka religioonis on näha, et naine on alam. Kõik usurajajad olid mehed ning seetõttu oli ka naistel alam positsioon ühiskonnas.
kroonumõisa on riigi alluvuses olev mõisa pastoraad on kirikuõpetaja mõis, talupojad võisid ta heaks töötada 1721 restitutsioonikomisjonid vene võim annab valdused tagasi 1739 Roseni deklaratsioon üks talupoeg kaebas mõisahärra peale, väites, et tema õigusi on rikutud algatati uurimine talupoegade ja mõisnike suhetest ja õigustest eesti talupojad pärisorjad ilma õigusteta talupoeg koos varaga kuulub mõisnikule koormised ja ihunuhtlus vastavalt mõisniku tahtele vastupanu: pagemine talupojad põgenesid loodeti leida pääsu, kergemaid tingimusi 1765 Browne'i "positiivsed määrused" fikseeriti õigus vallasvarale, määrati kodukariõiguse piirid, lubati mõisniku peale kaevata talupoegadele anti õigusi juurde karistamisele määrati piir nt hoopide arv mõisategevusvaldkonnad mõisad rikastusid viina põletamisega e müüsid viina vene riigile
Adrakohtunikud (Est) sillakohtunikud (Livm.) tegelesid avaliku korra tagamisega Hingeloendused rahvaloendused, hakati korraldama 1782.a. 4.Selgita reduktsiooni tähendust ja tagajärgi. Reduktsioon oli erakätesse läinud mõisate riigile tagasi võtmine. Mõisa omanik jäi rentnikuks ning hakkas riigile renti maksma, riik hakkas rendi pealt kasu saama, osa mõisnikke hakkas mässama. Kärbiti mõisnike õigusi, keelati ihunuhtlus. Riik kontrollis talupoegadele mõeldud koormisi ning jälgis, et neid ülemäära ei tõstetaks. Talupoeg võis kaevata oma mõisniku peale ja ta sai riigilt kaitset. 5.Selgita ja iseloomusta balti erikorda. Baltimaade eriseisus Vene riigi koosseisus. Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad
1.seaduste plokk Eestimaal 1802 ja Liivimaal 1804 talurahvas võis pärandada oma vara pojale. 2.seaduste plokk pärisorjast peremees, pärisorjuse kaotamine, Aleksander I, 1802 Tartu ülikool, talupoeg võib omada maad ja vara, minnakse linna. 3seaduste plokk 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal raharent. 1866 vallavolikogud, linnavalitsus, esimene seadusandlik kogum, mõisnik hakkab eralduma talupojast, talupoeg õpib asju ajama, keelustatu ihunuhtlus. 1863 passid 19saj teisel poolel tekkisid kuulujutud, et venemaal on täiega hea elu ja kuna talupojad olid hästi kergeusklikud siis nad tormasid kohe sinna. Hea elu, tasuta maa, pudrumäed, piimajõed. Usuvahetusliikumine: luteri->õigeusk. Kui võtad vastu õigeusu, saad tsaarilt maad. Talurahvas kergeusklik, majanduse kasv, vabamad käed, talud ostetakse päriseks, saadi raha kartulikasvatamisest, kartul lõpetab näljahäda 1840tel, linast kangad, 70date
Valitsemine jäi ametnikkonna hooleks. Sõjaväeline aristokraatia liikmed üritasid keisrivõimu kukutada. Seadusandlik kogu (ametnikud), eunuhhid, valdkondade eest hoolitsesid 6 spetsiaalset nõukogu. piirkondi valitsesid piirkonnakohtunikud, igal linnal oli omavalitsus. Perekond : perekond oli partiarhaalne. noored peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. kui poeg lõi isa, võis ähvardada surmanuhtlus. naise puhul ihunuhtlus. mees võis veidi mõlemaid nuhelda. kehtis paariabielu(ühel mehel korraga üks naine), v.a. keisrid. abielu korraldasid tavaliselt vanemad. poegi hinnati rohkem kui tütreid. naistel seoti jalalabad kokku, et mahuksid väiksemasse kinga. Filosoofia : Nii inimene kui ka jumalad oli seotud kolmainsusega : taevas, maa ja inimene. taevakehda ja maavärinad kuulutavad ette sündmusi. maailma on hingestatud ehk animistlik. kõigil loodusobjektidel on hing. esivanemate kultus(austati esivanemaid
juures. Mitmed allikad rõhuvad spartalaste julmusele osutades faktile, et noorukitel kästi varastada. Seda ka tehti, varastamine pidi arendama oskusi saamaks hakkama vaenlase tagalas ja õpetama iseiseisvust. Varastamine oli nö õppetöö osana vaid osa ajast, mitte terve kooliaja vältel. Võib öelda, et spartalaste õpetus toimus piitsa ja prääniku abil. Läbi kogu nende hariduse allutati noort karmile distsipliinile, selle hulgas oli ka ihunuhtlus karistus, mida pea igal pool teistes Kreeka linnriikides kasutati vaid orjade puhul. Ihunuhtlust jagasid ka poistele neile määratud salgajuhid, kes olles liiga armulikd, võisid ka ise peksa saada. Valu talumine oli vajalik, kui sõdur sattus vaenlase juurde vangi. Mõned noorukid võtsid piitsahoopide talumist kui võistlust. Üheks väljenduseks oli iga-aastane võistlus Artemise templis, kus noored pidid kannatama piitsahoope. Võitjat kiideti ja autasustati.
maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ja Liivimaa õuekohtus Tartus TALURAHVA ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD - Olukord enne reduktsiooni talupojad olid sunnismaised ja teoorjad; loonusrent ehk talupojad pidid osa saagist mõisale andma; riigimaksud ihunuhtlus - Reduktsioon ehk riigimaade ja mõisate tagasivõtmine tugev aadlikepoolne vastuseis; alguses Rootsi-aegsed maad ja mõisad, hiljem ka varasemad; Tagasivõetud mõisad anti endisele valdajale rendiks; Riigitulud kasvasid - Koormiste liigid Loonusrent - osa saagist tuli mõisale anda; Teotöö Riigimaks - Olukord pärast reduktsiooni 1681
väljavalimise, kohtumõistmise ja riiklike tööde korraldamisega, tegeles kuus spetsiaalset nõukogu. 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas Hiina perekond oli partiarhaalne ning lähtus kahest kindlast põhimõttest: nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. See kajastus ka seadustes. Poega, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui aga isa peksis surnuks sõnakuulmatu poja, võis ta karistusest pääseda. Kui naine lõi meest, oli karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, juhul kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel oli korraga üks naine. Ainult keisrid olid ametlikult abielus mitme naisega. Tavaliselt korraldasid abielu vanemad ja noorpaari abielueelset tutvust peeti sündsusetuks. Naine siirdus abielludes mehe majja ning tema peamiseks ülesandeks peeti poegade sünnitamist. Patriarhaalsele ühiskonnale oli iseloomulik, et poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid
Pärisori talupoeg, kes kuulus mõisnikule ning pidi tema heaks tegema teotööd, maksma andamit, temaga võis teha tehinguid maast lahus, oli sunnismaine. Talurahva õiguslikust olukorrast saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni seletuskirjast Vene valitsusele 1739. aastal: * Talupoeg kaotas vabaduse pärast muistset vabadusvõitlust. * Talupoegade koormised määrab rüütelkond. * Rüütelkond (mõisnik) võib talupoja elu/surma eest otsustada (ihunuhtlus). Võis vabalt karistada piiramatult. * Talupoeg maksud, teotöö kohustuslik, määrab mõisnik. * Talupojal puudus omandiõigus.
Suurenes talupoegade eneseteadvus. 1816/1819 talurahvaseadused Põhjused Euroopas oli alanud talupoegade vabastamine pärisorjusest (Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad, reformid Preisimaal, Austrias jm) Pärisorjuse kriitika. Vene keskvõim survestas Baltikumi aadelkonda. Sisu Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Võimalik ümberasumine kubermangu piires. Pandi perekonnanimed. Keelati taluperemeeste ihunuhtlus. Maa jäi mõisniku ainuomandisse. ´”Vabad” rendilepingud. Renti tasuti teotöös ja natuuras Mõju Talupoeg sai vabaduse, aga selle kasutamine oli piiratud. Talupoeg oli sunnitud mõisniku renditingimused vastu võtma. 1840.aa Talurahva vastuhakud 1841. Pühajärve sõda/mõisas Vene õigeusku üleminek 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused Kehtestati 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal Sisu
maksude tasumisest, loodi relvastatud salku, moodustati revolutsioonilised komiteed ning kuulutati välja *vabariik*. 11.dets kutsuti kokku teine rahvaasemike koosolek. 12.12 hakati mõisaid põletama. Rahumeelsed vabaduspäevad lõppesid vägivallaga. Mässu lõpetamiseks kehtestas valitsus sõjaseisukorra, andes võimu sõjaväelaste kätte. Sõjaväljakohtud mõistsid mitu100 inimest surma, sadu sunnitööle/asumisele/ihunuhtlus. Paljud rahvuslikud liidrid põgenesid terrori eest välismaale. 3) Veebruari revolutsioon Eestis 1917? 1917 oli 1.ms viinud Venemaa kriisi. Majandust õõnestas inflatsioon, puudus kütuse, toiduainete ja tarbekaupade järele ning kasvasid kasvasid umbusaldus valitsuse vastu. Veebruari lõpul vallandunud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks saadetud sõjaväeosad läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik
egiptlastel mängisid vanemad suuremat rolli, just nimelt hariduse andmisel alamates sotsiaalsetes klassides. Lapsed jäid tihti kauaks oma emade isade hoole alla ja omandasid eetilised ja usulised alusteadmised nendelt. Egiptuses peeti heaks tavaks seda kui poiss võttis ameti isalt üle ja jätkas oma isa tõõd. Kooli said üldjuhul ülema klassi inimesed . Õpiti grammatikat, matemaatikat ja eelkõige ikkagi kirjutamist, et saada tõõle vaarao lähedusse. Õpetajad olid väga karmid ja ihunuhtlus ei olnud haruldane, pigem vastupidi. Hariduse sisulise poole pealt õpetati kõnelemist ja tähtis oli "ilusti" rääkida. Tarkusesse suhtuti egiptuses kui millegisse mis ei pea olema kõrgema klassi või preestrite salateadmiste piirides. Tarkusi võis kuulata ka juhuslikult orjalt. Koolitamata, alama klassi inimest ei salatud maha vaid kuulati ka tema juttu, sest sealt võib kuulduda mõni tarkus mida mujalt ei teatagi.
Talurahva rahutused: 1) Kose-Uuemõisa 1805 talupojad ootasid enamat, mõisnikud liialt seotud 2) Pühajärve sõda 1841 viljaikaldus ja näljahäda Venemaal maad, 30 talupoega 500 hoopi kadalippu, 6 Siberisse sunnitööle 3) Mahtra sõda 1858 Harjumaa talupojad avastasid, et teotegu pole kohustuslik ja neile ainti peksa, mitmed talupojad keeldusid teotööle minemast (ihunuhtlus, sunnitöö, eluaegne asumine Siberis) Väljarändamine: 1863.aastal kehtestati uus passiseadus, mis andis õiguse Vene keisririigi piires liikuda. Eesti asundused tekkisid Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse, kuna seal olevat viljakam maa jne. Usuvahetusliikumine: 1845.aastal vallandas usk keisrisse massilise astumise vene õigeusku. Oldi veendnud, et neile antakse nüüd maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid
Rüütel oli truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis. Kuid kes jäi sageli rüütlile kättesaamatuks. 14.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades §21 Enamik elanikkonnast olid talupojad. LääneEuroopa talupojad sõltusid oma isandatesfeodaalidest.Maa kuulus isandale ja ise olid nad sunnimaised. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus(ihunuhtlus). Euroopa hõredamalt asustatud piirkondades oli omaenda maad harivaid talupoegi rohkem. Nt. Skandinaavias, kus pärisorjust ei kujunenudki. 15.Talupoegade koormised (teotöö, loonusrent, raharent) §21 Koormised jagunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isnda majapidamises e. Mõisas. Teopäevi oli aastas mõne nädala jagu kogu perele. Loonusrendina pidi talupoeg maksma kuni poole oma põllusaagist, sellele lisandus kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid, nt
· passis kirjas pikkus, juuste ja silmade värv, näo kuju ning kuhu läheb · sai elama asuda ükskõik millise impeeriumi linna või paika · Balti kubermangude piires ja kuni 30versta väljapoole piire võis liikuda vallapassiga, väljapoole siirdumiseks oli vaja riikliku passi Passikorraldus hoogustas väljaründamist Venemaale, kus loodeti leida maad. 20.saj alguseks elas väljapool Eestit ~70 000eestlast. 1865. mõisniku kodukariõigus keelati (ihunuhtlus) Vallareform 1866. võeti vastu uus vallakogukonna seadus, see jäi püsima kuni 1917.a isevalitsuse kokkuvarisemiseni. · kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt · avaramad tegutsemisvõimalused, riigi kontroll jäi tagasihoidlikuks · omavalitsuse kompetentsi vallakohtu politseilised funktsioonid · vallakogukonna moodustasid mõisa ter. elavad talupojad; valla piirid ja liikmed saadi päranduseks seniselt mõisalt
tõsta oma mainet Läänemaailma silmis 2) iseloomusta 1802.a, 1804.a. ja 1816/1819.a. talurahvaseadusi: sisu, tagajärjed talupoja jaoks · 1802 Talupoegade õigus vallasvarale; keelustati koormiste tõstmine; piirati talupoegade müüki; talude pärandamisõigus Talupoegadel kindlustunne, motivatsiooni suurenemine, loodeti helgemat tulevikku. · 1804 (Liivimaa) Keelustati talupoegade müük, kinkimine ja enam ei lahutatud maast; vakuraamatud; keelati ihunuhtlus, seati sisse vallakohus talurahva tülide lahendamiseks. Eneseteadvuse suuremus, motivatsiooni kasv, kindlustunne · 1804 (Eestimaa) Vakuraamatud (teokoormiste fikseerimine); vallakohus; rahutus Kose- Uuemõisas suruti sõjaväe abil maha, · 1816 (Eestimaa) 1819 (Liivimaa) Kaotati pärisorjus; maa oli mõisnike ainuomand; talude rent (teokohustused säilisid); liikumisvabadus piiratud; isikuliselt vabad; koormised fikseerimata; loodi vallad; perekonna nimede teke
Sisukord 1. Lex Frisionumi ajalugu 1.1. Autorid 1.2. Nummerdamine 2. Lex Frisionumi sisu 2.1 Trahvid ja wergeld 2.1.1 Mõrv 2.1.2. Haavad 2.1.3. Vargus 2.2. Ordaalid 2.3. Duellid 2.4. Mehed ja naised 2.4.1. Abieluasjad 2.4.2 Hoorus ja abielurikkumine 2.5. Rahasüsteem 2.6. Orjad 2.7. Ihunuhtlus 2.8. Vande andmine 3. Lex Frisionum ja kristlus 3.1. Vastsündinud laste tapmine 3.2. Templi rüvetamine 4. Kokkuvõte 2 5. Kasutatud kirjandus 3 Sissejuhatus Käesoleva allika analüüsi koostasin Lex Frisionumi põhjal. Peale 9. sajandist pärineva nn Friisi Seadusekogumiku (Lex Frisionumi) tuginen võrdlusteks ka teistele toonastele
saanud enam olla kurjategija piinamine ega ka kuriteo kustutamine. Edaspidi pidi olema karistus preventsioon. Beccaria raamat unustati siiski peatselt. Immanuel Kant arvas, et õiglus nõuab, et süüdlase ja õiguse huvides viidaks surmanuhtlus täide ka siis, kui iga hetk võib saabuda maailma lõpp. 6 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul hakati paljudes riikides üldlevinud karistuste (ihunuhtlus, surmanuhtlus, pagendus) asemel süüdimõistetuid ühiskonnast eraldama ja kinni pidama selleks ettenähtud asutustes vanglates. Klassikaline retributsiooniteooria on sõnastatud Cesare Beccaria poolt 1764. aastal kirjutatud essees ,,Kuritegudest ja karistustest", kus vanglat käsitati nii karistuse kandmise kohana kui ka rehabilitatsiooni asutusena. Karistuse kohta on aga kirjas, et see peab olema õiglane. 1789. a. Prantsusmaa Rahvuskogu ning Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon.
sõjaväe, kohtumõistmise jms) tegeles kuus spetsiaalset nõukogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud. Elanikkond jaotus varanduse ja tegevuse järgi: Kaupmehed, käsitöölised, talupojad, juhutöölised jms. Perekond: Hiina perekond oli patriarhaalne ja lähtus 2st põhimõttest : nooremad peavad kuuletuma vanematele, naised meestele. See kajastus seadustes. Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See
õigused, kuid oma suuremeelsuses annab ta viimasele aeg-ajalt mõne õiguseraasukese tagasi. · Tlp olukord jäi raskeks, kuid mõneks ajaks saadi rahu sõjategevusest ja katkutaudidest. 18. saj lõpuks oli rahvaarv kuni pool miljonit. Roseni deklaratsioon Browni määrused Tlp koormised normeerimata ...normeeriti Mõisnikel õigus tlp-de suhtes rakendada Normeeriti tlp-de karistusi kodukarja (ihunuhtlus) Tlp-l vara ei ole, omand on mõisnikul Tlp-l õigus vallasvarale Tlp on pärisori (sunnismaine) Pärisori, kuid võis peale maksude maksmist mõisnikule ülejäänud toodangust maha müüa Tlp-l minimaalne õigus mõisniku peale ...süvendati seda õigust kaevata Tlp olukord halvenes Positiivsemad Liivimaa jaoks! Katariina II ja asehalduskord (lk 142)
■ Manifesti tulemusena Eesti esimene legaalne poliitiline partei - E Edumeelne Erakond (ERE) ● Novembris 1905. a Tartus üle-eestimaaline r ahvaasemike koosolek ● Detsembris kuulutati välja sõjaolukord (liikumispiirangud, keeld koosolekute korraldamisele, läbiotsimised) ● Mõisate põletamine ● Karistussalgad - hukkamised, sunnitööle ja asumisele saatmised, ihunuhtlus. ● Paljude ajalehtede ilmumine keelustati ● Suleti seltse ja ametiühinguid ● Paljud põgenesid terrori eest välismaale ● Rahvas sai poliitilise õppetunni ● Tuli ilmsiks lõhe poliitiliste jõudude vahel ● Koolis hakati lubama esimesel kahel aastal õpetada emakeeles Poliitilised olud peale revolutsiooni ● Sõjaseisukord tühistati alles 1908. a ● Jätkus tsensuur ● Poliitilised meeleavaldused olid keelatud
Pärimisõigus: liialdaselt kasutusel testament, võeti kasutusse Rootsi Testamendiseadus . Asjaõigus: reduktsiooniga kadus kinnisvarale laienev lääniõigus. Võlaõigus: kasutusel korrigeeritud Rooma õigus ja Rootsi veksliõigus. Kasutusel ka Rootsi mereõigus. Kriminaalõigus: laialdaselt kasutusel keskaegsed normid ja Karoliina ning ka Rootsi krim. õiguslikd normid (riigi julgeolek, reetmine, ohtlikumad kuriteod). Suurem rõhk kuritöö tahtlusel. Karistused: vähenes ihunuhtlus, mis asendati rahatrahvi ja vangistusega. Jäi surmanuhtlus ja häbistavad karistused. Mõisatelt võeti krim. korras karistamise õigus (läks riigile), jäi kodukari. 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis Eestis jäi püsima keskaegne kohtukorraldus, mida teostasid magistraat, alamkohus, mees- ja adrakohtunikud (igas kreisis 1) ja mõisakohtud (talupojad). Peale kohtureformi (1617) tekkis Põhja-Eestis kolmeastmeline kohtustruktuur, mis oli kõikidele seisustele võrdne: Ülemkohus
arengus kulude ja tulude osa tasakaalu viia. Selleks asuti kärpima kulusid 5,0%. ajalool.tradits.,õigustati feodal, kirik Kogu 19. sajandi vältel oli aastane põllumajanduslik juurdekasv suurema efektiivsusega (tootmine oli efektiivsem, sest kasutati (teotööd),Pärisorjus küll kadus aga asemele tuli teoorjus,Säilis vähemalt 1%. 19. sajandi lõpuks oli see näitaja peaaegu 2%. Teise tööjaotust). Mahajäänud, pärisorjuslike riikide manufaktuuride ihunuhtlus,Mõisnik ei pidanud talupoja eest äärmuse, kus enamik inimesi töötab põllumajanduses, eripära: töölisteks ei olnud mitte palgatöölised, vaid pärisorjad; moodustasid lõuna- ja ida piirkonnad (Albaania, Rumeenia, see oli neile sunnitöö. Tööviljakus oli seal äärmiselt madal. Selle hoolitsema (kui ta näiteks haigests)Tekkis palju popse . Bulgaaria, tsaari Venemaa)Seal ulatus põllumajanduses töötava põhjuseks oli vaba palgatööjõu puudumine
vabameelsed traditsioonid. Nende seinte vahelt olid ellu astunud paljud vene luuletajad ja dekabristid. Tsaar Nikolai I ei unustanud seda ja suhtus õppeasutusse vaenulikult. Varsti pärast oma ootamatut külaskaiku pansioni 1830. aastal, kus vahetunnis hullav poistehulk ei tundnud tsaari ära ega austatud teda piisavalt, käskis isevalitseja muuta pansioni tavaliseks kroonugümnaasiumiks, kus korrarikkujate karistamiseks seati sisse isegi ihunuhtlus. Niisugust kasvatus- vahendit pidas tsaar kõige paremaks ja tulemusrikkamaks. 16-aastane Lermontov esitas kohe pansionist lahkumise avalduse ja jätkas oma õpinguid Moskva Ülikoolis, kus ta astus moraalsete ja poliitiliste teaduste osakonda. Lermontovi ülikooliõpingud ei kulgenud korrapäraselt. Aigul jäid koolera tõttu loengud sageli ara, hiljem puudus Lermontov ise tihti tundidest, sest mõnede ülikooli õppejõudude tase oli madalam paljude üliõpilaste vaimsest tasemest
Nõudmiste toetamiseks Tallinna Uuel turul rahvakoosolek tulistati 17. oktoobril tsaari manifesti: - Lubati kokku kutsuda Venemaa parlament Riigiduuma - Lubati demokraatlikke vabadusi Manifesti tulemusena Eestis esimene legaalne poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond Novembris 1905 Tartus üle-eestimaaline tahvaasemike koosolek 3) Revolutsiooni tagajärjed: Karistussalgad hukkamised, sunnitööle ja asumisele saatmised, kadalipp ihunuhtlus Paljude ajalehtede ilmumise keelustamine Suleti seltse ja ametiühinguid Paljud põgenesid terrori eest välismaale 4) Rahvuskultuuri areng XX saj algul: Lubati asutada emakeelseid erakoole ENKS'i loomine 2 esimesel aastal algkoolides lubati kasutada emakeelt 1905 esimene kirjanduslik rühmitus Jätkus laulupidude traditsioon, lisandusid sega-, nais- ja lastekoorid, kasvas eesti algupärandite osakaal 1906 kutseline teater Vanemuine
Talupoegade silmaring oli väike, nad teadsid seda, mis toimus nende või lähi ümbruskonna külas. Paljud ei teadnud isegi parajasti troonil istuja nime. Maarahval oli palju muresid, sest kardeti nii põuda, paduvihma, hallaöid, rohutirtsude nuhtlust ja nii oma kui ka võõra sõjaväe läbiminekut. Maal olid maksud tunduvalt suuremad kui linnas, seega olid keisri maksunõudjad külainimeste poolt väga vihatud. Talupojad kes selle vastu protesteerisid, neid ootas kas ihunuhtlus või võlavangla. Selleks, et makse paremini kätte saada oli kehtestatud külades ühiskäendus. Kui keegi jättis oma maksud maksmata ja põgenes, pidi ülejäänud küla ka tema eest maksma. Kättesaadud maksuvõlglasi nuheldi karmilt ja ära tuli ka tasuda maksmata võlad. Nii muutusid talupojad oma maalapi külge kinnistatud pärisorjadeks ja sellest võis pääseda vaid mungaks või sõdalaseks minek.
kohtumõistmise jms) tegeles kuus spetsiaalset nõukogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud. Elanikkond jaotus varanduse ja tegevuse järgi: Kaupmehed, käsitöölised, talupojad, juhutöölised jms. Perekond: Hiina perekond oli patriarhaalne ja lähtus 2st põhimõttest : nooremad peavad kuuletuma vanematele, naised meestele. See kajastus seadustes. Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga
Anton TSEHHOV Sündi 1860 29.jaanuaril. Vanaisa oli pärisori, tugeva tööga vabaks ostnud. Isa oli karm mees, osav-mängis viiulit, dirigeeris. Tsehhov pidi käima kirikukooris, poes isaga. Isa peksis teda ja ta vendi. Mida vanemaks sai, seda rohkem heitis isale seda ette ja ei andestanud kunagi. Vanaisa meeldis külastada. Ütlus: Oma anded said lapsed emalt, aga hinge emalt". Isa teadis hariduse olulisusest, kreeka algkooli pandi(ihunuhtlus ja range distsipliin). Isa põgenes Moskvasse. Tsehhov jäi koju üksinda. Siis läks ülikooli arstiks õppimda 1879. Hakkas kirjutama esimesi teoseid, 1880-,,kiri õpetatule naabrile". Ei kasutanud pärisnime. Keskendus enesekasvatusele, tahtis olla mitte nagu vennad. Üritas halbadest kommetest vabaneda. Ülikooli lõpetamise ajaks oli esimese jutukogu välja andnud. Arsti amet pole kõige tähtsam. Sai preemia 1888 ,,Videvikus" eest. Töötas paralleelselt arsti ja kirjanikuna
saavutustele. Eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Igale õpilasele taheti anda jõukohast tööd. Õpilaste aktiivsus ja isetegevus said uue liikumise võtmesõnadeks. Õppematerjal viidi vastavusse laste arengutasemega, töötati välja uued õppetöö meetodid ja vormid. Ei õpetatud enam üksikute ainete kaupa vaid komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Ihunuhtlus oli Eesti koolidest kadunud juba enne tsaarivõimu kukutamist. Karistuseks jäid märkus, noomitus, laitus, nurka- või õpetajate tuppa panemine, pärast tunde jätmine. Raskemate üleastumiste puhul teatati vanematele või alandati käitumishinnet. Ergutamise peavahendiks peeti kiitust nelja silma all, klassi või kooli ees. Väga hea õppetöö puhul kingiti raamatuid. Koolides valitses tugev distsipliin, õpetaja jälgis korda
Tallinnas üldstreik Sõjaseisukord 12. detsember Tallinnast salgad mõisaid põletama. Karistussalgad: Keskvalitsus saatis täiendavad sõjalised jõud- kohtuvõim läks sõjaväelaste kätte. Kohtuta hukati üle 300 inimese, veel 500 sõjakohtus süüdimõistetut. Sunnitöö, vanglad, asumine, avalik ihunuhtlus. Poliitilised olud pärast revolutsiooni: Keelati manifestiga lubatud uuendused, suleti poliitilisi organisatsioone, ametiühinguid. ERE sai piiratult edasi tegutseda. Pätsi seotus Sotsiaaldemokraatidega maksis kätte, ESDTÜ oli keelatud. Enamlaste tegvus sai sisse suurema hoo ("Kiir" Jaan Anvelt) Riigiduuma: 1906. 4 eestlast, 1 venelane. BS esinduseta. Ei võetud tõsiselt. Ei olnud püsivad. 36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918
elada vabaabielus mõne teise orjaga. Tavaliselt jätab isand orja omadisse väiksed säästud, kuid tegelikult kuulub kõik orja käsutuses olev tema isandale. 2) Orja ja peremehe suhe Isanda ja orja suhe põhineb isanda soovil orjast maksimaalselt kasu lõigata. Linnas, kus isanda kokkupuude orjadega on tihedam kui maal, kuulub ori familiase keskele. Isanda seisukohalt aitavad "tunded" saavutada paremaid tulemusi kui füüsiline sund, ent siiski koheldi orja nagu orja-ihunuhtlus jms oli vajalik. Leebe suhtlemisstiil sai isandal olla vaid nende orjadega, kes täitsid spetsiifilisi ülesandeid ning kelle ustavus oli nendes küsimustes tähtis. Isand üritas familiat ühtekuuluvana hoida. Isanda leebuse tagamõte oli tagada orjade ühtehoidmise juhul, kui nende ülesanded sõltusid liiga palju isanda isiklikest vajadustest, et neid sunnimeetmetega korraldada saaks. Isand ei unustanud kunagi milline roll oli tal ja milline orjal. Emotsionaalsed
Valimisõigus piiratud(rikkad). Eesti 1905. aasta revolutsioon- Mõisate põletamine-dets alguses tallinnas üldstreik, keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased. KEHTESTATI SÕJASEISUKORD. 12 dets sadakond relvastatud töölist mõisasid rüüstama-peksti puruks, esemeid rööviti, põletati. Rüüstati 160 mõisa, Harjumaal 70. Karistussalgad- peeti kinni inimesed, kes rüüstasid. Saadeti siberisse, avalik ihunuhtlus, 300 inimest lasti maha, mõisteti surma 500 inimest. Revolutsiooniline liikumine suruti maha karistussalkadega Mõjud Eestile- Tartu rahu (Poska). Lõpetas Eesti-Vene sõja. 1920.2.2. Venemaa tunnustas Eesti iseseisvumist. Poska(EST) ja Joffe(NL) kirjutasid alla . Lääs aitas eestil iseseisvuda, selleks et kommunism ei leviks. I maailmasõda ja Eesti- Sakslaste üldpealetungiga idarindel 1918. aasta veebruaris vallutasid märtsiks Eesti ala, kuid enamlaste mineku ja sakslaste tuleku vahel
1864- Suurmärgukiri (Palvekiri). 1860. aastate reformid: Riigivalitsuse poolt vastu võetud reformid, mida nimetati ka kondanlikeks reformideks. Reformide peamisteks eesmärkideks oli riigi aladel olukorra ühtlustamine. 1863- Passi korralduse seadus, mis reguleeris talupoegade vaba liikumist Venemaa impeeriumis, võis ümber asuda Vene sisekubermangudesse kui oli hangitud pass. Passi saamiseks pidid olema täidetud kõik kohustused, koormised ja maksud makstud. 1865- Mõisniku õigus anda ihunuhtlus kaotati ära. 1866- Piirati kohtu õigust määrata ihunuhtlust. 1866- Vallaseadus ehk maakogukonna seadus. Seadus suuresti kehtestati tänu talupoegade protestidele ja palvekirjadele. Selle tulemusena mõis kaotas kontrolli talupoegade üle, vald muutus tõeliseks omavalitsus üksuseks talupoegade üle, mida mõisnik ei saanud kontrollida. Valla institutsioonide puhul toimus tööjaotuse täpsem fikseerimine, eraldati eraldi kohtunike ja haldus funktsioonid
Looja Eike von Repgow: ,, Õigust ei salli keegi, kuid ta peab olema nagu peegel, kus peegeldub hea ja halb". Saksi õiguspeeglist tulid mõisted- tahtlik tapmine, mõrv, kehavigastused, vargus ja röövimine. Karistussüsteem oli avalik-õiguslik ja eraõiguslik. Avalik õiguslik: Kaelakohtulikud- surmanuhtlus (poomine, pea maharaiumine, tuleriit, ratastamine) ja sandistavad karistused (kehakaristused, nt keele äralõikamine, käe maharaiumine) Mittekaelakohtulikud- ihunuhtlus, juuste mahalõikamine, häbimärgistamine. Eraõiguslikud: hagi alusel väljamõistetud valurahad. 8. Hiliskeskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina. Saksa rahvuse püha Rooma riik. Keiser Karl V 1532 lõi seadustiku- Constitutsio kriminalis Karolina ehk lihtsalt Karolina ehk kriminaalkohtuseadustik. Sisaldas rooma õigust, ka saksa tavaõigust. Kehtis kuni 1871.aastani. Tuli lisaks varasemale karistusele neljastamine ja uputamine, elusalt matmine. Kehalistest
(Qin Shi Huangdi)...???? Inkade riik kujunes välja lõplikus faasis, kõige totalitaarsem aeg oli 1471-1525, muutus aina totalitaarsemaks. Heas korras teedevõrk, kiire sidepidamine, köitest punutud sillad üle kuristike, kulleriteenistus, riigi sõjalise võimsuse tegi sõjameeste teenistus, oli ka kutseline eliitvägi. Et midagi rahvale ette kanda, nendele õpetati teatud liiki tekste. Õigussüsteem kehtis kolm keeldu: ära varasta, ära valeta, ära laiskle! Levinuim karistus ihunuhtlus, raksed karistused surmanuhtlus (4 tüüpi 1) Kuristikku viskamine, üles poomine 2) Kividega surnuks viskamine (nt abielurikkumisel) 3) Põletati elusalt 4) Koopaõudus (pealikutele maa-alune koobas päiksetõusust tõusuni, kubises madudest ja skorpionitest) Aclia Huasi (päikeseneitside majad) pidid valmistama peenkäsitööd, valmistama toite, Kui neitsil armuke tekkinud, siis põletati mõlemad elusalt. Peruu on kartuli kodumaa (papa - ketsua keeles).
dpiiragud läänimõistae valdajatele (nt iga uue valitsejaga pidi lääniõigusi uuendama) Hakati kartma uut reduktsiooni, seekord siis venelaste poolt. Mõisamajandus- Mõisapölde harisid teolised. 18 saj kõigist mõisakoormistest moodustas teoorjus/teokohustus (umebs 90 protsenti kogu mõisakoormistest. Talupojad hariisd siis mõispölde, töö oli ränk, päiksetõusust loojaguni. Peamine sunnimeeod olil ihtne ihunuhtlus, lisaks vahel ka vangistus ja rahatrahv. Mõisate majandustegevus oli üles ehitatud tervailja kasvatusele ja turustamisele. Mõisate laiendmine- 18 sajandi vältel pmst kahekordistus põllumaa kasutus. See toimus kahel viisil- talupoegade maa mõisastamine ja uute põllumaade kasutusele võtmine metsamaade arvelt ( polnud väga popp, sest oli suht raske). Mõisate turumajanadus orienteerus 18 saj esimesel poolel pigm lääne poole. Alates 18. saj
Uue liikumise märksõnadeks said õpilaste aktiivsus ja isetegevus. Kooli algastems tuli elu-, looduse- ja kultuurinähtusi tundma õppida komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Kõige enam tutvustas sel perioodil uusi seisukohti Tartu Õpetajate Seminari õpetaja C.H. Niggol. Tema vahendusel ilmus " Fröbel ja Montessori", " Töökool ja õppekool" ning viieosaline " Kasvatuse radadel". Taotledes laste üldarendamist, jäeti unarusse tehnilise doskused- lugemine, kirjutamine, arvutamine. Ihunuhtlus oli kadunud koolidest juba enne tsaarivõimu kukutamist. Koolides valitses tugev distsipliin. Töökooli põhimõtete ellurakendamine tõi endaga kaasa rohkearvuliste töövihikute kasutamise. Algkooli ajalookursus põhines lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi sõjast Eesti iseseisvusajani. 1928.aasta õppeprogrammid nõudsid 4
pagulasseisundi protokolli sätete ning kooskõlas põhiseaduse lepinguga. Selles artiklis on konreetne viide ÜRO konventsioonile, mis on üldtunnustatud inimõigusleping ja mille (k.a. protokoll) on ratifitseerinud ka Eesti. Artikkel II 79 täiendab eelnevat artiklit vastavate sätetega. MILLE kohta kaebusi esitatakse? Konventsiooni puudutavad üksikisikute kaebused käsitlevad üha laiemaid valdkondi, näiteks: ihunuhtlus; vaimuhaigete kinnipidamine; vangide õigused; sõjaväeline ja erialane distsipliin; kohtumenetluse kättesaadavus ja kestvus; telefoni pealtkuulamine; homoseksuaale puudutavad seadused; ajakirjandusvabadus; laste eestkostet; perekonna taasühinemist ja inimeste riigist väljasaatmist puudutavad küsimused. KONVENTSIOON JA EESTI ÕIGUS Eesti Vabariik ühines Euroopa Nõukoguga ja kirjutas alla Euroopa inimõiguste konventsioonile 14
annaabi.ee 
