3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? I asteme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? II astme kohtu otsuse peale on võimalik kaebus esitada Riigikohtusse. 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Kinnistusosakond asub Maakohtute juures. 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Maakohtud arutavad/lahendavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. 8. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? Halduskohtud arutavad/lahendavad haldusasju, mis on sedusega tema pädevusse antud.
Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Maanõukogu Tegelesid kõige olulisemate küsimuste lahendamisega
ajal kohal olla. Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. On võimalik ka nihutada. Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1) lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud isikud omavahel ei saa abielluda) 2) need isikud, kes juba on abielus 5) rahvakohtunik, ülesanne õigusemõistmisel Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik
Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Tartu Maakohtus on 35 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tartu kohtumaja 15 kohtunikku Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste
ükskõik millise ametiseisundiga isikule. Prokuura on oma olemuselt isiklik õigus, eeldab isiklikku suhet ettevõtja ja prokuristi vahel ning seetõttu ei saa seda ka üle anda. Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. (ÄS § 19) 5. Äriregister, selle pidamine ja põhimõtted. Äriregister loodi 1995. aastal Äriseadustiku alusel. Äriregister on üks kohtulikest registritest, mida peetakse maakohtute registriosakonnas. Äriregister on avalik register. Äriregistrit peetakse alates 2002. aasta märtsist elektrooniliselt (see tähendab, et elektroonilisel kandel on juriidiline jõud) ning registrikannetega on võimalik tutvuda interneti vahendusel läbi äriregistri teabesüsteemi. Äriregistri kanded teeb registripidaja, kelle tööpiirkonnas on äriühingu asukoht või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoht.
soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. Kohtuniku ametist tagamine ainult kohtuotsusega. Kohtute juures asuvad üksused - Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle.
Kinnisasjaõigus realiseerub läbi kinnistusraamatu – maakohtute poolt peetav riiklik register, mida peetakse selleks, et fikseerida, kellele kinnisasi kuulub ja milliseid teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused seda kinnisasja koormavad. Maakataster – maatükkide kohta peetav riiklik register. Kinnistusraamatu funktsioonid – kindlustab avalikkuse põhimõtte kinnisasjade osas( avalikustab omandisuhted ja teeb nähtavaks asjaõiguslikud koormatised ja nende järjekorra); võimaldab kaitsefunktsiooni isikule, kes kinnistusraamatuga tutvub;
ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust
Riigikohus arutab kassatsioonikaebusi-asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt 1 riigikohtunik. Põhiseaduslikkuse järelvalve. RINGKONNAKOHUS-toimub asjade läbivaatamine, kohust ei toimu.3 kohtunikku otsustavad. Selle asjaga tegeleb eestis 46 kohtunikku. Ringkonnakohus peab jälgima maakohtude otususeid. MAAKOHTUS-arutatakse tsiviil-kirimaal-ja väärteoasju. Süüdistaja-prokuör.hageja-kes süüdistuse esitab kostja-kelle vastu süüdistus esitatakse. Maakohtute juurde kuuluvad-kinnistuosakonnad(maa, maja kinnisturaamat, abieluvararegister)-registriosakond (äriregister, MTÜ register, laevakinnisturaamat-kriminaalhooldusosakond-vangid(järelvalve) USA KOHUS-kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Kohtnikes nähakse kodanike kaitsjat. Pole konstitutsioonikohust. Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel. Kohtunikul ei pea tinigimata olema juriilidst haridust.EUROOPA KOHUS-kohutnikes nähakse valitseva režiimi kaitsjat
Seaduses võib lisaks nendele sätestada ka muid asjaõigusi (näit. Korteriomandi- seaduses on sätestatud korteriomand) Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. 20.Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt. Tähtsus: fikseeritakse, kellele kinnisasi kuulub ja millised teiste isikute piiratud asjaõigused seda kinnisasja koormavad. Koosneb järgmistest osadest: 1. Kinnistusregister 2. Kinnistustoimik 3. Kinnistuspäevik Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala;
tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse
isiku nõusolek (KRS §34´) Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud kindlal viisil, neid kontrollitakse üldjuhul üksnes formaalselt, ei kontrollita sisuliselt kausaaltehingut ega nõusoleku andmise asjaolusid Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline eelkõige hüpoteegiga koormamisel ja täitemenetluses) Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15) Lisaks kinnistusraamatule peetakse: 1) maatükkide majandusliku režiimi määratlemiseks maakatastrit (peab Maaamet) 2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne
äriühing Nimeta äriühingute liigid : On täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu Mis on ettevõte - On majandusüksus (sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jne, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa , rentida), mille kaudu ettevõtja tegutseb. Mis on äriregister, kus teda peetakse, millistest osadest koosneb, osade sisu : Register ettevõtjate kohta.Peetakse maakohtute juures.Tähtsus: 1.Avalikkuse printsiip äriregistri põhiandmetega saavad tutvuda kõik;2. Äriregistri andmetele on võimalik toetuda õiguslikes vaidlustes;3. Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. Koosneb:1. Registrikartoteek2. Äritoimik3. Registritoimik · Registrikartoteek selles sisaldub ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu näit. Ärinimi, asukoht, tegevusala,
kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones subjektidega, seega ettevõtjatega, mitte aga objektidega (ettevõtjatega). 19. Mis on äriregister, kus teda peetakse, millistest osadest koosneb, osade sisu Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga, see tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Äriregister loodi ÄS alusel, selle põhilised tunnused on: - äriregistreid peetakse maakohtute juures - äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda ja saada ärakirju registrikaardist ning äritoimikus olevatest dokumentidest - äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda - äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet Struktuurselt koosneb äriregister 3 osast: Registrikartoteek sisaldab iga ettevõtja kohta registrikaarti, millele kantakse teda
-üksuse tunnusest. 20. Mis on maakatastri väljavõte? Maakatastri väljavõteteks on: 1) katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud väljavõtted maaregistri andmebaasidest; 2) katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud koopiad ja väljavõtted katastriüksuse plaanist või kaartidest. Küsimused Eesti kinnistusraamatu kohta 1. Millised asutused ja millisel õiguslikul alusel peavad kinnistusraamatut? Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. 2. Mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. 3. Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on kohtu tööpiirkond. 4. Mida kantakse (registritesse) kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga
2)juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd 3)peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle 4)vastutab kohtunike koolituse eest 5)kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Kohtunike kohustused: 1)õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest 2)vaikimiskohustus ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud kohtuistungi kohta 3)nõupidamissaladuse hoidmise kohustus 4)juhendamiskohustus 5)enesetäiendamise kohustus Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1)valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2)25-75 aasta vanused isikud 3)teovõimeline Eesti kodanik 4)antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5)sobivad kõlbelised omadused 35.kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine Jälgitakse kriminaalhooldusaluseid isikuid, et nad teeksid neile määratud karistuse ära ja et nad e Kriminaalhooldusalused on: a
Prokuura kandes näidatakse prokuristi nimi ja isikukood. Kui prokuura on antud mitmele prokuristile, tuleb kandes märkida, kas ja kellele neist on antud ühisprokuura. 11. Äriregister, registritoimingud. Äriregistri õiguslik tähendus. Äriregistrisse kandmine annab äriühingule õigusliku tähenduse. Äriregister on avalik register. Võimalik firma infot kätte saada kuni põhikirja ja aastaaruandeni. Äriregistri pidamine ja kohtumenetlus. Peavad maakohtute ja registriosakonnad registripidajad oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. 4 maakohut tartu, viru, pärnu ja harju. ... Äriregistrisse kantakse: · Ärinimi ja asukoht · Asukoht, aadress · Majandusaasta algus ja lõpp · Nimed, Isikukoodid , registrikoodid · Esindama volitatud osanikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt · Muud seadusest ettenähtud andmed
peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus tulenevalt tegevusala iseloomust on hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva. Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral. 12. Äriregister, registritoimingud .Äriregistri õiguslik tähendus. Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Äriregistrit pidav maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil. Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
käppadega laste peale ja lakub nägu. Paanikas lapsevanemad tormavad lapsi päästma ja üks isa lööb koerale kiviga vastu pead. Troll on alati lastega mänginud ja talle meeldivad lapsed kunagi pole ta lapsi hammustanud. ülesanne: Selgita mõisteid 6(12) vahetu oht ja näiv oht. 2) Kuni juunini 2008 olid Valitsusasutus on riigieelarvest finantseeritav täidesaatva kriminaalhooldusosakonnad maakohtute struktuuriüksused. riigivõimu teostamiseks moodustatud riigiasutus. Näites on 01.06.2008 KrHS § 5 lg 1 muudeti valitsusasutuseks vangla. ja sätestati: "Vanglas on kriminaalhooldusosakond, mis võib jaguneda talitusteks." KrHS Struktuuriüksus on asutuse väiksem osa, millel ei ole § 5 lg 4 sätestatakse: omaette eelarvet, ei ole organisatsiooniliselt iseseisev. "Teenistuslikku järelevalvet
Maakohtud arutavad kriminaal- ja tsiviilasju. Esimese astme kohtud on ka halduskohtud (Tartu, Tallinn) Ringkonnakohus (3- Tallinn, Tartu, Jõhvi) Riigikohus asub Tartus. 3 kolleegiumi tsiviil, haldus ja kriminaal. Riigikohus tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega. KOHTUPIDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Kohtunikud peavad kandma talaari. Kohut mõistetakse seaduse alusel. Asjade arutamine on avalik. Kohtukeel on eesti keel. Kõik isikud on kohtu ja seaduse ees võrdsed. Maakohtute juures asuvad kinnistusametid ja kriminaalhooldusosakonnad. Tsiviilkohtumenetlus: hageja-kes kaebab, kostja-kelle peale kaevatakse. Mõlemal on advokaadid. Kohus ei otsi tõendeid. Eelistungid. Kui hageja ei tule istungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kui kostja ei ilmu, võidakse teha tagaseljaotsus. Halduskohtumenetlus: menetlus algab kaebuse esitamisega. Tõendeid koguvad nii kohus kui ka asjaosalised. Kriminaalmenetlus: Uurimise algatab prokurör ja ka juhib seda
Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu
2) nimi ja isikukood 3) muud seaduses sätestatud andmed 12. Äriregister, registritoimingud . Äriregistri õiguslik tähendus. Äriühingu õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga õigusvõime tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Äriregister loodi 1995 aastal. Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud. Selle põhilised tunnused on: 1. Äriregistreid peetakse maakohtute juures 2. Äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda 3. Äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda 4. Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate järelvalvet. Registritoiming sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud. Registritoimingus on ka kõik muud ettevõtja kohta käivad dokumendid. Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel
LÄBIVAATAMINE EHK APELLATSIOONIKOHUS Riigikohus on kohtu kõrgeim aste, tegeleb PS järelvalvega, Kassatsioonikaebused, kohtuvigade parandamine, muud seadustest tulenevad asjad 55. Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi astmelist ülesehitust, millised kohtud on esimeses, teises ja kõrgeimas astmes. 56. Maakohtud Eesti valitsemissüsteemis millises astmes paiknevad, millega tegelevad (nii õigusemõistmise kui mitteõigusemõistmise osas), maakohtute struktuur, juhtimine, haldamine. 14 57. Rahvakohtunikud kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis, millega tegelevad, kuidas ametisse määratakse, milleks on rahvakohtuniku institutsioon Eesti valitsemissüsteemis vajalik. RAHVAKOHTUNIKUD tegelevad esimese astme e kohtukriminaalasjade arutamises koos kohtunikega. Rahvakohtunikud valitakse KOV volikogupoolt
(ja kui müügisummast ei piisa siis jagavad osahüpoteegipidajad saadava summa proportsionaalselt oma osale). - Ühishüpoteek - kui ühe hüpoteegiga on koormatud mitu kinnisasja, siis vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest ja juhul, kui laenu ei tagastata, võib hüpoteegipidaja valida, milline kinnistu müüa. 38. Äriregister (tähendus ja pidamise koht). Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad nende tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil. Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistri koosseisu kuulub: 1) registrikaart 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. 39. Mis on kinnistusraamat?
Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale jne. 33. ringkonnakohtu pädevus, kohtulahendise edasikaebamise kord, tähtajad, sisu ja vorminõuded Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju. Apellatsioonimenetlus toimub ringkonnakohtus e. teise astme kohtus. Tsiviilasju arutab tsiviilkolleegium, kohtupidamine on kollegiaalne, mis tähendab, et asja arutab kolm kohtunikku, kellest üks on asjas ette kandev kohtunik. Apellatsioonkaebusele on samuti sätestatud vormi ja sisu nõuded (TsMS § 633).
osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. Nõiaprotsessid Eesti nõiaprotsesside hiilgeaeg jääb XVII sajandisse, varasemast ja hilisemast ajast on teada vaid üksikud kohtumenetlused. Paraku on raske midagi kindlat väita, sest suur osa kohtupidamisest toimus mõisakohtutes ja sellest pole dokumente eriti säilinud, küll aga on hästi võimalik uurida erinevate maakohtute materjale. Siiski jääb sageli küsitavaks, kas toimus piinamine või veeproov, sest vahel pole neid otseselt protsessiprotokolli märgitud, aga protsessi käik lubab seda siiski oletada. Teisalt ei peegelda Eesti protokollid ka süüdistatavate sotsiaalset tausta ega isikuandmeid. Kui mujal Euroopas süüdistati nõidumises rohkem naisi, siis Eesti aladel mehi. LINNAD Narva NARVA ROOTSI AJAL 1581-1704 Rootsi aeg on üks kõige hiilgavamaid perioode linna ajaloos.
tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Maakohtute - tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse,
soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. Kohtuniku ametist tagamine ainult kohtuotsusega. Kohtute juures asuvad üksused - Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. 10.4 Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus, kompromissi soodustamine) Võistlevus - Üldmenetluse põhiprintsiip on võistlevuse võimaldamine. See tähendab, et kõik tõendid esitatakse vahetult suuliselt kohtuistungil, et kõik menetlusosalised saaksid vahetult küsitleda. Nii ei saa piirduda vaid
· Maksude tasumise aeg on hilisem · Täiendavad maksuvabastused · Võimalus hoiustada tulu maksuvabalt erikontol · Kogu kasum maksustatakse sotsiaalmaksuga · Ei saa arvestada lähetuse päevaraha ÄRIREGISTER Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmise ja lõppeb registrist kustutamisega. Ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood. Äriregistrist peetakse maakohtute registriosakonnas. Avalik register - Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ning toimikus olevast dokumendist ärakirju. Funktsioonid: · Avaldamisfunktsioon: registrisse kantakse õiguslikult ja majanduslikult oluline teave ettevõtja kohta, äriregister on avalik; · Garantiifunktsioon: heauskne kolmas isik võib tugineda registrisse kantud asjaoludele;
Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. 6. Kohtute juures asuvad üksused. Kohtute juures asuvad üksused Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. T. Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 150-159, 373-398. Loeng 5. Perekonnaõigus. Pärimisõigus. I. Perekonnaõigus 1. Perekonnaõiguse mõiste. Perekonnaõiguse allikad.
Liivimaa õuekohus. Baltikumi 18 sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides. Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle. Alamastme kohtuteks eestimaal meeskohtud ja liivimaal maakohtud, üks igas maakonnas. Need moodustasid kohaliku aadli hulgast valitud kohtunik koos kahe kaasistujaga. Meeskohtunikud nimetas ametisse Eestimaa ülemmaakohus, maakohtunikud valiti liivimaa rüütelkonna maapäevadel. Mees ja maakohtute kompetentsi kuulusid kõigi maal elavate talupoegade ja teiste mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Aadlike kriminaalasju ning maaomandi vaidlusi lahendati vaid ülemastme kohtutes. Mees ja maakohtutega samal tasemel olid linnade magistraadid, suurtemates linnades magistraatide kõrval veel mitmed alamkohtud. Ülemastme kohtuteks olid eestimaal ülemmaakohus ja liivimaal õuekohus. Kommunikatsioon: Kui tavaliselt ukaasid jõudsid pealinnast kohale 7-10 päeva
Seaduslikkuse printsiip Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja – füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing Äriühingu õigusvõime tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega Äriregistri põhilised tunnused ja funktsioonid Äriregistreid peetakse maakohtute juures Äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda ja saada ärakirju registrikaardist ning äratoimikus olevatest dokumentidest Äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevaadet Äriregistri struktuur Registrikartoteek – seal sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed
Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Arest- isikult vabaduse võtmine kuni 30p ja seda kohaldab ainult kohus. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu
Vaidluse lahendaja peab olema sõltumatu ja erapooletu. II Kohtu funktsioonid Õigusemõistmine. PS-e järgi sisemise rahu tagaja ja avaliku võimu kontrollija, PS-likkuse järelevalve. Lisaks lubade andmine, registrite sõltumatuse ja erapooletuse tagamine. III Pädevus PS §146 lg2, §§15 (pädevusnorm), 149. HKMS §4 jaotab pädevused: avalik-õiguslik küsimuse positiivne määratletus (defineerimine) läheb halduskohtusse, v.a erijuhud nt väärteod, mis on maakohtute ala. Muudel juhtudel üldkohus ehk maakohus. §45 Kohtuniku sõltumatus I Mõiste Kohtusüsteemi sõltumatus: kohtunik saaks lahendada konkreetset vaidlust erapooletult.-> Kohtu sõltumatus.- > Kohtuniku sõltumatus: I ja II võimaldavad III sõltumatust. Sõltumatus: vaba igasugustest välistest mõjudest, allutatud ainult oma südametunnistusele. Erapooletu tähendab, et kohtunik pole kummagi protsessipoolega seotud. II Sõltumatuse tagatised PS: §146 l2, §147. §147 lg4 (14.04
3) kriminaalhooldusosakond ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle Kriminaalhooldusalused on: a. isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud b. ennetähtaegselt vabastatud isikud c. isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasulik töö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu. Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos
kriminaalhooldusaluste üle Kriminaalhooldusalused on: a. isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud 17 b. ennetähtaegselt vabastatud isikud c. isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasuliktöö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu. Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos
Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale jne. 33. Ringkonnakohtu pädevus, kohtulahendite edasikaebamise kord, tähtajad, sisu ja vorminõuded; Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju. 34. Apellatsioonkaebuse ja määruskaebuse menetlemise erisused (kaebuste esitamise kord, tähtajad, läbivaatamine, tõendite esitamine) Apellatsioon Vastavalt TsMS §-le 630 võivad pool ja iseseisva nõudega kolmas isik esitada esimese astme
Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat – maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega.
selles, kas tal on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni; kuivõrd pensionimaksmine on riigi avalik-õiguslik funktsioon ja sellest tulenevad ka kõik sellesse puutuvad vaidlused, siis kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse 31. H esitas hagi otse ringkonnakohtule, põhjendades seda sellega, et siis vaadatakse asi kiiremini läbi. Mida teeb ringkonnakohus? TsMS § 12 ringkonnakohtu pädevusse kuulub ainult maakohtute lahendite läbivaatamine st saadab asja maakohtusse, tehes määruse § 371 lg 1 p 1--2 ja § 372 lg 7 alusel par 9 lg 3 33. Harju Maakohus võttis vastu hagiavalduse, milles hageja taotles omandiõiguse tunnistamist ½ osale kinnisasjast, mis asus aadressil Lossi 23 Tallinnas. Pooled elasid mõlemad Harju maakonnas ning hageja esitas hagi maakohtule. Mida teeb kohus? Esimene küsimus on pädevuse ja kohtualluvuse lahendamine - § 99 erandlik kohtualluvus kinnisasja asukoha järgi
numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. (Väljavõte kinnistusraamatuseadusest) Kuna kinnistusraamatusse märgitakse ka kinnisasja koormavad asjaõigused, võimaldab see kõigil isikutel hinnata adekvaatselt kinnisasja väärtust. Kinnistusraamatu esmane ülesanne: anda autentne ja kindel informatsioon kõikide kinnisasjade omanike kohta. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad selleks, et: fikseerida, kellele kinnisasi kuulub, millised on teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused, mis seda kinnisasja koormavad. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema teeninduspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. Piiratud asjaõigused:servituut Piiratud asjaõigused Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena käsitletav servituut Servituudi eesmärk: ühitada ja sobitada kokku naabruses asuvate kinnistuste omanike huve.
3. Äriregister 3.1 Üldpõhimõtted Selle mõte ettevõtja kantakse sinna. Eesmärk on generaalses mõttes usaldatavuse tagamine. Meil on andmed, mida kolmandad isikud kasutavad äriühingute kohta. Andmete õigusust eeldatakse. Kui keegi teeb midagi tuginedes nendele andmetele, on tema õigused kaitstud. Teine mõte - avalikustada ettevõtete kohta teatud infot. Meil on 4 registrit oblasti põhimõttel töötavad harju, viru, tartu ja pärnu maakohtute juures. See on füüsiline paiknemine. Ei tähenda eriti midagi. On olemas ka keskäriregister. Seega on meil üks äriregister, ühtne andmebaas. Kohapeal hoitakse dokumente. 1. On olemas registrikaart on olemas keskäriregistris. Infole saab toetuda. 2. Toimikud on kohapeal 4 piirkonnas. 3. Äriregistri keskandmebaas siin võib info olla vale. Mis vahet neil on? Numbriline kood on registrikaardil.
c) Kontrollfunktsioon- registripidaja kontrollib kande aluseks olevaid dokumente ja ka seda, kas ettevõtja on seaduses ettenähtud informatsiooni registrile õigeaegselt esitanud. Register peab kontrollima esitatavate dokumentide vormi ja sisu õiguspärasust. Järelepärimised, trahvihoiatused, trahvid sundlõpetamise algatamine Registripiirkonnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viru (Rakvere) 14. Kus peetakse äriregistrit? Äriregistrist peetakse maakohtute registriosakonnas. 15. Mis on konstitutsiooniline kanne? Tooge näiteid konstitutsioonilistest kannetest. Konstitutiivsed ehk õigustloov kanded tähendavad seda, et olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikandetegemist, näiteks: asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine, ümberkujundamine, kapitali suurendamine/vähendamine. Konstitutiivsete kannete puhul ütleb seadus otsesõnu, et muudatus jõustub registrikande tegemisest. 1
isikutel hinnata adekvaatselt kinnisasja väärtust. · Kinnistusraamatu esmane ülesanne: anda autentne ja kindel informatsioon kõikide kinnisasjade omanike kohta. · Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. · Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. · Kinnistusraamatuga seonduvat reguleerib AÕS-i ptk 2 ning kinnistusraamatuseadus, õigusteoorias räägitakse kinnistusraamatuõigusest. · Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad selleks, et: - fikseerida, kellele kinnisasi kuulub, - millised on teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused, mis seda kinnisasja koormavad. · Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema teeninduspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. · Piiratud asjaõigused · Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena käsitletav servituut · Servituudi eesmärk: ühitada ja sobitada kokku naabruses asuvate kinnistuste omanike huve.
4) vastutab kohtunike koolituse eest 5) kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Kohtunike kohustused: 1) õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest 2) vaikimiskohustus ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud kohtuistungi kohta 3) nõupidamissaladuse hoidmise kohustus 4) juhendamiskohustus 5) enesetäiendamise kohustus Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. 58 Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused
Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega
puudutatud isiku nõusolek (KRS §34´) Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud kindlal viisil, neid kontrollitakse üldjuhul üksnes formaalselt, ei kontrollita sisuliselt kausaaltehingut ega nõusoleku andmise asjaolusid Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline eelkõige hüpoteegiga koormamisel ja täitemenetluses) Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15) Lisaks kinnistusraamatule peetakse: 1) maatükkide majandusliku režiimi määratlemiseks maakatastrit (peab Maaamet) 2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne
Õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Pädevad kohtud. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. 3 Maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju. Riigikohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud kassatsioon ja määruskaebuste alusel. Riigikohus lahendab ka jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi, määrab
Temal on abiks nooremate liikmetena kaks assessorit/kaasistujat. Erinevates maakondades on kohtu komplekteerimine olnud erinev. Eestimaa ülemmaakohus nimetas erinevate meekohtute liikmed. Liivimaal oli asi demokraatlikum, seal maakohtunikud pannakse ametisse Maapäeval. Eestimaal käis kohus koos Toompeal. Liivimaal toimuvad istungid kohtadel (Tartu kreisi asju aetakse Tartus, Pärnu asju Pärnus. On ka Pärnu maakonna asju aetud Viljandis). Kohtutel on oma kompetentsid. Mees- ja maakohtute ülesannete hulka kuuluvad piirkonnas elavate talupoegade ja mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Piirkonna aadlikud said oma asju ajada mees- või maakohtus (neid nimetati kergemateks asjadeks ja said olla ainult tsiviilasjad). Linnade magistralid linnade kohtusüsteem oli autonoomne, ei sõltunud ülejäänud maa asjadest. Kohtusüsteem oli igal pool ise nägu. Mida väiksem linn, seda lihtsam oli linna autonoomsel territooriumil toimuv kohtukorraldus. Adra- ja sillakohtud
annaabi.ee 
