-19. sajandil pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa rahutused talupoegades seas, sest nende meelest kui nad maksavad riigile maksu siis nad on riigi alamad ja ei pea mõisnike jaoks teotööd tegema, sõjavägi pidi neid veidi rahustama literaadid talurahva õigustest literaadid kõrgema haridusega inimesed, peamised kriitikud siinse olukorra puhul talupoegade õigustusele juhitakse tähelepanu juba 18.sajandil sakslastest literaadid/kirikuõpetajad paljud sakslasest literaadid tahtsid peale õppimist paar aastat koduõpetajana tööd teha, mõni aasta hiljem sai karjääriredelil tõusta eestis toimuv ei vasta kuidagi valgustusaja ideaalidele (orjus, õigusetu seisund jne) olukorra kriitikuteks sageli ka kirikuõpetajad, nad püüdsid talupoegade olukorda parandada ja pakkuda välja reformiplaane jne majanduslikud kaalutlused on valdavad
väikesest Illimarist ole tehtud ühtki koomiksit ega multikat... Raamatud ise on aga parajad tellised nii, et kes see neid jõuab läbi lugeda! Mõni vanem võib öelda, et mis me ikka pingutame: lapsed ei hooli kirjandusest, lapsed ei taha lugeda. Oleme nii kenad ja tuleme neile vastu, eks ju! Kümne aasta pärast tulevad vilistlased pedagooge kättpidi tänama: küll on tore, et mul pole aimugi, mida need uued ja vanad literaadid kokku on kirjutanud! Mõned onud ja tädid kinnitavad, et lapsed ei taha putru ega suppi süüa ja piima või mahla juua. Oleme nii kenad ja pakume neile ainult friikartuleid ja kokakoolat! Kümne aasta pärast tulevad mitmekülgse patsiendiharidusega kahekümneviiesed õpetajale patsi lööma (kui üldse jaksavad)! Tegelikult on aga nende «vinguse» ja «megalaheduse» tagaajajate kõrval ikka päris palju neid, kes on võimelised lugema, kirjutama ja arutlema ka tõsistel teemadel.
Valgustussajand Valgustuse mõiste • valgustus - periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. - 1780. aastateni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. • Valgustajad olid literaadid, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida e. valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. • Valgustajad ülistasid mõistust ja uskusid, et inimene on ratsionaalne olend. • valgustusideede sünnikoduks oli Inglismaa, levisid need ideed aga Prantsusmaa kaudu. Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed: “Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“.
Ekspressi "Areenis". Oskab paljusi keeli kõnelda. Looming. 2001 romaan "Ego" 2004 romaan "Vaba tõus" 2007 film "Magnus" Romaan "Ego" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kadri Kõusaare esikromaan «Ego» ületab mitmeid kirjanduslikke vastandeid. Kui literaadid eristavad «keeletundjaid» ja «elutundjaid», annab Tartu ülikoolis hispaania keelt ja kirjandust õppiv Kõusaar silmad ette enamusele elulähedikele. Kõusaar on maailmarändur, mitte tugitooliharitlane. Tundes hästi siinset olustikku, omat ta ometi ka märksa avaramat kultuuritaju ning käsitleb terase kaasaelamisega kõiki ühiskonnakihte. Samas on tema stiil erakordselt särtsakas «Ego» intensiivsus tuleneb rohkeist vaimukaist kujundeist ja mõistujuttudest
Palju tehti ka lillede-lindude maali. See on kombinatsioon kahest Hiina maali kategooriast: linnud ja loomad ning lilled. Lillemaal pärineb budistlikust traditsioonist. Tang'i dünastia (618-907) ajal sai lillemaal eriti populaarseks. 3. Figuurimaalis põhilisteks on portreed või religioosne maal ja neil kujutatakse budistlikke tegelasi või jumalikke figuure. 4. Tindimaal oli monokroomne maalimis viis. Seda z anri harrastasid enamjaolt konfutsialistidest literaadid. 5. Kalligraafiat hakati tegema alates 200 p.Kr. Vanim Hiina kirjutis koosneb piktogrammidest, mis on graveeritud merekarbile ja oraakliluudele. Kalligraafiat oli Hiina visuaalsete kunstide seas ülim. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk
aastast. Siin näeme otsustava pilguga meest, kes on oma jalutuskepi tugevalt käte vahele surunud. Nägu, millele langeb valgus, on modelleeritud värviga. Kindlasti on see üks eesti kunsti ajaloo paremaid portreid. Kujunes välja suur kolmik: Triik, Mägi ja Raud. 1919. aastal toimus III eesti kunsti ülevaatenäitus. Triik esitas Eesti seltskonnategelaste täisfiguurilisi maale. Suur kolmik sai hävitava kriitika osaks, kergemalt pääses ainult Mägi. Eriti vihased olid noored literaadid August Alle ja August Gailit. Alle kirjutas Triigi kohta: "Taotledes ekspressionistlist loomismeetodit püüab Triik tihtipeale seda edasi anda, millesse raske uskuda: vaadeldes kõiki neid meie kodanlise seltskonna tigeda ja väsinud näoilmega portreedaame, hakkad uskuma, et küll nende pealuud väikekodanliste vooruste sültüdi asemel on laetud resignatsiooni mürgi ja ilmamuredünamiidiga, mis iga silmapilk võib plahvatada ja millele siis katastroof järgneb
Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane oma kogu elu. 1844 "Eugenie Grandit" 1845.a. ilmub esimene algupärane teos: "Vaesed inimesed", kirjeldab Peterburi vaesema rahvakihi elamist. Läheb kõik hoopiski sügavamale, nimelt hakkab Dostojevski seletama inimeste käitumist psüühiliselt. Hakkab arutama teema raha ümber. Esikteos saab tohutuls hea vastuvõtu. Vene edumeelsed literaadid võtavat ta hästi vastu, kuid nad on tihtipeale küünilised. Dostojevski ise aga naiivne ja unistav, selles seltskonnas hakkatakse tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei ole õnn õige. Petrasevski 1847.a., ühineb selle rühmitusega. Peterburis tuntud õigusteaduste kandidaat. Ta oli nihilistlike vaadetega, väga boheemlaslik. Seletab ära kaks mõistet: sotsialism ja kommunism
ja hakkab kirjutama. Ta on kahjuks aga kirglik mängur, vaevleb selles kogu elu. Põhimomentidel otsis ta abi Piiblist. Esimene kirjanduslik teos oli tal 1894 "Engenie Grandet" tõlge, enda raamat oli "Vaesed inimesed" kirjeldab seal Peterburi vaesema rahvakihi elamist, aga see läheb sügavamaks, kuna ta seletab inimeste tegusid psüühikaga. Ta toob esile selle, et rahal on inimesel üle kuratlik mõju. See raamat meeldib paljudele ja teda nimetatakse geeniuseks. Edumeelsed literaadid võtavad ta oma kampa, aga nad on suhteliselt küünilised, aga Dostojevski ise on unistav ja selles seltskonnas hakatakse seda naiivsust maha tegema jne, Dostojevski solvus ja eemaldus neist. Kirjutab jutustuse "Teisik" kurjus peitub ka inimeses endas, mitte ainult ühiskonnas ja inimese hing on justkui kahestunud. Ta arvab, et kõik inimesed ei vääri õnne, sest kurjusel ei peaks olema õnne. 1847 ühineb ta Petrosevski ühinguga- on Peterburis tuntud, on
aitasid lagundada feodaalkorda, levitada revolutsiooniideid ning ümberkorraldusi näiteks levisid revolutsiooni ajal Prantsusmaal kasutusele võetud ning tänapäevani Euroopas kasutusel olev kalender, mõõtühikute kümnendsüsteem jne. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas seal rahvusliku vabadusliikumise, mille keskuseks kujunes Preisimaa. Rahvusliku eneseteadvuse äratamisel etendasid olulist osa pärisorjuse kaotamine, ülikoolid ja patriootlikult meelestatud literaadid. Loodi patriootlikke salaühinguid ja koostati sõjalise ülestõusu kavasid. Prantsuse impeeriumi lagunedes jäi neisse riikidesse kiirest arenev ja rahvusliikumisi tulvil keskkond. Kuna Napoleoni valitsusajal lõpuks stabiliseerus Prantsusmaa, lõppesid rahvarahutused ning kriis lõppes, peetakse Napoleoni võimule saamist Suure Prantsuse Revolutsiooni lõpuks. Suur Prantsuse Revolutsioon oli verine, ohvriterohke arvatakse, et kokku hukkus umbes 40 000 inimest
enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol ajal kirkuõpetajad ja koolmeistrid. Friedrich Robert Faehlmann - ,,Kalevipoeg"
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...
hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes. 1812.a. sai Hispaaniast konstitutsioonilise monarhiaga riik. Prantsuse ülevõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal rahvusliku vabadusliikumise, mille keskuseks kujunes Preisimaa. Olulist rolli etendasid ülikoolid ja patriootlikult meelestatud literaadid oma kirjatöödega. 5 5. Napoleoni sõdade kajastusi Eestis Kuigi Napoleoni sõjad otseselt Eesti territooriumile ei jõudnud, mõjutasid need ka siinset olustikku üsna tõsiselt: mitmeid talupoegi värvati maamiilitsasse ja osad neist jõudsid Vene sõjaväe ridades hiljem ka Pariisi, lisaks saabusid inglaste ja rootslaste laevastikud Eesti rannavetesse
kohtu ja korrakaitsesüsteem(muutused algasid koos talurahvareformidega 19. Saj alguses) - Vastutasuks oli nekrutikohustuse laienemine Eesti- ja LM- le(1797) Populatsiooni areng 18. Sajandil · Erakordselt soodne areng 1712-1797 - Loomulik iive, sisseränne(sakslastest käsitöölised ja literaadid, talurahvast venelased, lätlased ja ingerlased) 1765- 400 000 1782- 485 000(hingerevisjoni järgi) 1800- u 500 000 + vene sõjavägi · Seisulik jaotus 1782: eestlastest talurahvas u 95% linnades alla 5%, aadel 0.6- 1% · Talurahva tingimuste karmistudes põgeneti Soome, Venemaale, Ojamaale Rootsi: - Nekrutikohustuse kehtestamine(1797-) hakkas avaldama edaspidi negatiivset mõju rahvastikuarengule sündimata
Raad kujutas enesest linnakodanike ees olevat nõukogu, kuid samas tegelik võim oli üsna kitsa kihi käes – need olid perekonnad, keda saksamaal nimetati raevõimelisteks. Raad (saksa Rat "nõu, nõukogu") ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikud (kõrgem ametnik, kellele allusid peamiselt õigusalased küsimused. nt. rae sündik). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. Meer - linnapea, ka muu kohaliku omavalitsuse juht Prantsusmaal, Inglismaal. (?) Doodž - riigipea Veneetsias ja Genovas keskajal.
Raad kujutas enesest linnakodanike ees olevat nõukogu, kuid samas tegelik võim oli üsna kitsa kihi käes need olid perekonnad, keda saksamaal nimetati raevõimelisteks. Raad (saksa Rat "nõu, nõukogu") ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikud (kõrgem ametnik, kellele allusid peamiselt õigusalased küsimused. nt. rae sündik). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. Meer - linnapea, ka muu kohaliku omavalitsuse juht Prantsusmaal, Inglismaal. (?) Doodz - riigipea Veneetsias ja Genovas keskajal.
Aastal 1843 lõpetasid nad kooli ja vend Mihhail määrati tööle Tallinna, Fjodor aga Peterburgi. Aastal 1844 ilmus ,,Eugenie Grandit". Aastal 1845 ilmus ta esimene algupärane teos ,,Vaesed inimesed", kus ta kirjeldas Peterburgi vaesema rahvakihi elamist ja läks nii sügavale, et hakkas seletama ka inimeste käitumist psüühiliselt ning hakkas arutama ka raha teema ümber. Esikteosena sai see tohutult hea vastuvõtu, kuigi vene edumeelsed literaadid olid tihtipeale küünilised. Dostojevski ise oli väga naiivne ja unistav ning seega hakati selles seltskonnas tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Pärast sunnitööd pöördus Dostojevski tagasi Peterburgi ning seal ilmus tal kaks teost: ,,Märkmed surnud majas" ja ,,Alandatud ja solvatud". Aastal 1864: ,,Ülestähendused põranda alt". Aastal 1868 valmis Dostojevski romaan ,,Idioot", kus ta kirjeldas oma varianti uuest inimesest.
aastal võeti vastu Uus evangeelse luteri kiriku seadus, mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kiriku iseseisvuse periood ja nad allutati ülevenemaalisele luteri kiriku järelvalvele. Uue kirikuseaduse alusel võisid kirikuõpetajateks olla ainult Venemaal asuvate ülikoolide usuteaduskondade lõpetajad, mis tingis aja jooksul Saksamaalt uue kirikuõpetajate ja haritlaste immigratsiooni Liivimaale, kellest kujunes aja jooksul uus seisus Läänemere kubermangudes literaadid. Saksamaalt pärit ja saksakeelsed, kuid kohalikus baltisaksa aadelkonnas kujunenud hinnangutest erinevaid Valgustusajastu põhimõtteid järgivad literaatide esindajad hakkasid teostama uuringuid maarahva elu-olu kohta. Samuti asuti kodifitseerima Balti kubermangude provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati massilisi arhiiviuuringuid; viimaste baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. 8. Kultuur ja kommunikatsioon
Herder kasutas neid rahvalaulude kogumiku koostamiseks. Esimesed suuremad rahvalaulude kogumikud Balti provintsides avaldati läti keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud. "Eesti keeleõpetuse" retseptsioon See teos järgib saksa ja ladina grammatikate eeskuju. Tema teene seisneb selles, et ta koondas laialipaisatud käsikirjalised ja trükitud põhja- ja lõunaeesti grammatikad ja leksikonid ühte käsiraamatusse. Esimesed eestlastest literaadid Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald suhtusid Hupelisse kui keelemehesse kriitiliselt, sest tema "Eesti keeleõpetus" oli nende meelest puudulik ja kehv. Baltisakslaste sõnavara koguja Hupeli tegelemine eesti keelega langeb aega, mil hakati esmakordselt tähelepanu pöörama Balti provintsides kõneldava saksa keele omapärale. Niisiis tundis ka Hupel baltisakslaste sõnavara vastu huvi ja andis selle kohta isegi raamatu välja. Hupeli meelest ei pea baltisakslased oma
tegevusalaks ja elatise andjaks. Ajalehes hakkab ilmuma toimetaja nimi, ta saab avalikult tuntuks ja sotsiaalselt tunnustatuks. Tema peamine ülesanne on hoolitseda ajalehe sisu ja suunitluse eest. Kõik teised toimetuses ja selle juures töötavad kaastöölised jäävad anonüümseks. Eestis saabus antud ajajärk 19. sajandi teisel poolel. -täishõiveliste ajakirjanike staadium: ajalehtedele kirjutavad mitmesugused literaadid, ajutisi ja pidevaid kaastöölisi on erinevatelt elualadelt. Tegutsevad vabakutselised ajakirjanikud, kes end lehetööst elatavad ja kirjutavad paljudele erinevatele väljaannetele. Lõpuks ilmub täishõiveline toimetuseliige, kes töötab (kindla)palgalisena ainult ühele väljaandele. Eestis: 19. sajandi viimane kümnend ja 20. sajandi algus. -Diferentseerunud ajalehefirma: toimetustöö eraldub trükkimisest ja administreerimisest.
Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane oma kogu elu. 1844 "Eugenie Grandit" 1845.a. ilmub esimene algupärane teos: "Vaesed inimesed", kirjeldab Peterburi vaesema rahvakihi elamist. Läheb kõik hoopiski sügavamale, nimelt hakkab Dostojevski seletama inimeste käitumist psüühiliselt. Hakkas arutama teema raha ümber. Esikteos saab tohutult hea vastuvõtu. Vene edumeelsed literaadid võtavat ta hästi vastu, kuid nad on tihtipeale küünilised. Dostojevski ise aga naiivne ja unistav, selles seltskonnas hakkatakse tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei ole õnn õige. Petrasevski 1847.a. ühines selle rühmitusega. Peterburis tuntud õigusteaduste kandidaat. Ta oli nihilistlike vaadetega, väga boheemlaslik. Seletas ära kaks mõistet: sotsialism ja kommunism
1782. aastal oli rahvaarvult suurim linn Eestis endiselt 10 000 elanikuga Tallinn. Tartus 3400, Narvas 3000, Pärnus 2000, Kuressaares 1400. Peeter I kinnitas 1712. aastal vaid Tallinna linnaõigused. Tartu, Pärnu ja Narva linnaõigusi tunnistasid Vene võimud küll juba Põhjasõja ajal sõlmitud kapitulatsiooniaktidega, kuid vastavad privileegid sõlmiti alles 1731. aastal. Linnakodanike koorekihi moodustasid raehärrad (magistraat), neile järgnesid suurgildi koondunud kaupmehed ja literaadid, ning seejärel väikegildi kuuluvad tsunfti käsitöömeistrid. Kodanikuks saamine eeldas veel 18. sajandilgi väärikat päritolu, kuulumist luteri kirikusse, kaubanduse õppimist või käsitöömeistri seisust ning kinnisvara omamist linnas. Eestlased moodustasid linnade alamkihist 72,5%. Õiguskorraldus: Ühiskonda hakkasid juurduma seni tõukunud Rootsi õigus, mida 1734. aastal kodifitseeriti. 1737. a maapäevadel esitati viiest raamatust koosneva
insenener, ettevõtja), seda levinumaks said tööstusettevõtete levik. Sõjaväelase elukutse oli juba ka varem levinud ning nüüd levis ka teisi ameteid juurde. Sellega muutus aadlik tavalisemaks, kuna tegeles asjadega, millega võis tegeleda ka mitte aadlik. Vaatamata sellele ei loobutud oma aadelkondlikust eelistest. MITTE AADLIKUD Uue ,,seisuse" välja kujunemine literaadid. Literaadid olid kodanliku päritolu akadeemilise hariduse saanud inimesed koduõpetaja, teadlane, arst, pastor. Oli omandatud haridus ja teeniti sellega raha. Suure osa literaatidest moodustasid Saksamaalt sisse rännanud. Nende jaoks oma suuremat tähendust haridust ja sellega saadav vaimne üleolek. Nad olid aadelkonnast rohkem avatud Euroopast tulevatele ideedele. Aadelkonnaga oli ikkagi küllaltki tihe side, igapäevaelu ja elustiil sarnanes aadlike omadele.
haridustaset üle hinnata ja peaks teadvustama, et sakslased on siiski nende jaoks tsiviliseerivat rolli etendanud. Brozüüre arvati et loeb vaid kitsas ringkond-järeltsensuur, mitte eeltsensuur. Teravad sõnavõtud üritati brozüürides avaldada. Sellele vastas noor parun Hermann von Bruiningk oma pamfletiga. Esitas oma nägemuse Liivimaa ajaloost. Bruiningk oli sündinud Tartus Hellenurme mõisa omaniku pojana. Tema vanaisa oli üks talupojasõbralikumaid mõisnikke. Suguvõsa olid algselt literaadid, hiljem aadlikuseisusse jõudnud. Ülikooli lõpetamise järel sai temast Liivimaa rüütelkonna arhivaar, hiljem sekretär. Pöördus hiljem arhiivi tagasi. Asus seda korrastama. Elu viimased 30 aastat veetis arhiivis. Isegi Läti vabariik jättis ta sellesse ametisse. Saksa ristirüütlid päästsid baltlased ähvardavast ründest. Pärisorjus on siia jõudnud Preisimaa ja Poola kaudud. Baltisaksa esivanemad pole halvemad/paremad kui
1 Läänemereprovintsides. Hingerevisjonid toimusid teatava regulaarsusega. Järgmised 1795, 1811, 1816, ning sealt edasi kuni 1858. aastani, mil toimus viimane hingerevisjon ning muutusid maksustamise alused. Need annavad päris hea pildi elanikkonnast. Pandi kirja ka perspektiivsed hinged (maksuea veel mittesaavutanud) ja lapsed. Kõik talus elavad hinged pandi kirja üsna täpselt. Teatavad ühiskonnaklassid ei maksnud seda maksu (aadlikud, literaadid jne). Seetõttu tekivad siiski teatavad puudujäägid. 18. sajandist on korralike seeriatena säilinud kirikuraamatud suurema osa kihelkondade kohta. Sinna juurde kuuluvad ka kõikvõimalikud muud kirikudokumendid. Oli nelja liiki kirikudokumente, mis kajastasid abiellumisi, sünde, ristimisi ja surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710 . aastal 350 000, 1712
(1821-1881) Sündis Moskvas.Isa oli keevaline, ema oli religioosne, erudeeritud ja hell. Elasid vaestehaigla territooriumil.Sügavalt religioosne elu lõpuni. 1837- pani isa mõlemad pojad Peterburi sõjaväeametnike kooli. Samal aastal suri ema. 1839-Suri isa.( Tema enda orjad kägistasid ta). Dostojevski saab närvivapustuse, esinevad langetõvehood. 1843 lõpetavad vennaga kooli. Mihhail läheb Tallinnasse, Fjodor Peterburisse. Toob vene kirjandusse psühholoogilise teguri. Vene edumeelsed literaadid võtavad ta oma seltskonda. Dostojevski on oma loomuselt naiivne ja heatahtlik. Mõne aja pärast lahkus nende seltskonnast ning astus rühmitusse Petrasevski. 15 aprillil 1849 kannab ette ,,Kirja Gogolile", 23 aprillil arreteertakse peaaegu kõik noored. Viiakse Peeter-Pauli kindlusesse. Sama aasta detsembris mõistetakse terve hulk noori surma, kaasaarvatud Dostojevski. Viimasel hetkel (enne viimast käsklust ,,Tuld!") antakse armu ning karistus asendatakse nelja aasta sunnitööga
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'ét...
Baltimail. Sellel osaleb 192 väljapanijat 700 eksponaadiga. Osavõtjate hulgas on ka 85 talupoega, peamiselt Lõuna-Eestist. Teine Tartu näitus peetakse 1860 aastal. Alates 1871 aastast muutuvad Tartu näitused iga-aastasteks suurüritusteks, mille mõju ulatub kaugemale Lõuna-Eestist ning mõjutab mõisate kõrval oluliselt ka talumajanduse arengut. "Baltische Monatsschrift" - 1859 aastal alustasid liberaalsed baltisaksa literaadid Riias reformimeelse ühiskondlik-poliitilise ajakirja "Baltische Monatsschrift" väljaandmist (ilmus kuni 1915 aastani). Kuukirja veergudel peeti tuliseid väitlusi eestlaste ja baltisakslaste tuleviku üle. Viinapõletamine 19 sajandini oli viinapõletamine mõisate eesõigus. Need müüsid viinaköökide toodangu Venemaale ning turustasid ka linnades ja mõisakõrtsides. Viinapõletamine andis mõisnikele tulusamat kasumit (Eestis kokku umbes 2000 viinakööki).
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
Tegelaskujude kõnepruuk on värvikas - see eristab teda varasematest didaktilistest jutustustest. Ajaviite algusesse paigutatud ka kuus valmi, mis on laenatud. Aasta hiljem ilmub raamat ,,Villem Naavi elupäivad" - karskust propageeriv jutt. Aluseks sellelel Shveitsi kirjanik Zschokke ja tema teos ,,viinakatk". M. mugandas selle eesti oludesse. Sama teos aluseks ka Kreutzwaldil 1840 ilmunud teosele ,,Viinakatk". Omas ajas kirjanikuna (2 põhiteost) saavutas küllalt suure tuntuse. Haritud literaadid tunnustasid igati tema toeseid. Nt Kreutzwad annab 1838 ,,Ajaviite..." kohta väga suurepärase hinnangu, sesades selle lausa esimeseks. Otto Wilhelm Masing 1763-1832 Ema oli aadlisoost, isa eestlane. Sai saksamaal teoloogilise hariduse. Mõistis ka klassikalisi keeli - ladina, kreeka. Pärast seda, kui oli olnud koduõpetaja, jätkas kirikuõpetajana Lüganuse pastor, Viru-Nigula pastor (20 aastat). Viru-Nigula perioodil ilmus 1795 ABD Lugemise raamat lastele. Silmapaistev aabits
Scotti ballaadid põimusid ka romaaniga. 1840ndate aastate alguses, 1830ndatel hakkab vene kirjanduses kujunema uus suund. See on pikatoimeline protsess. Romantism taandub aeglaselt kirjanduslikule perifeeriale. Paljud kirjutavad veel romantilisi teoseid. 30-40ndatel hakkab taanduma ka luule. 19. saj esimest kolmandikku nimetatakse kuldajastuks. Sel perioodil oli tegemist väga silmapaistvate literaatidega. Kuldajastu kirjandus on aga enamjaolt luule. Kõik need silmapaistvad literaadid hakkavad üksteise järel surema (1837 Puskin, 1841 Lermontov); 1840ndatel sureb eleegiate 1 autor Baratõnski. Tema psühholoogilised eleegiad avaldasid mõju ka vene psühholoogilisele proosale. Zukovski enam aktiivselt ei luuleta. Alates 1830ndate lõpust hakkab kujunema vene kultuuris uus kirjaniku tüüp. Seniajani professionaalseid kirjanikke ei olnud, see oli diletantlus. Enamik kirjanikke olid aadlikud
raamistik. Hrochi esimesel etapil asutavad tegevusse üksikud valgustajad, kellele kohaliku keele ja kultuuri uurimine on peamiselt teaduslik huvi või lihtsalt ajaviide. Teisel etapil tekivad pühendunud aktivistid, kes võtavad omaks ühise rahvuse idee ja asutvad innukalt seda propageerima. Viimasel etapil kujuneb ideest rahvuslik liikumine, mis omandab massilise toetuse. - Esimesed valgustajad 18-19.saj baltisaksa literaadid. Huvi keelte ja kutluuride vastu, mis võivad hääbuda. Neliteist baltisaksa lureti vaimulikku asutasid 1824 Riias Läti Kirjanduse Seltsi, 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. Asjaajamine käis saksa keeles. Leedus 1879 Tilstis Ida-Preisimaal Leedu Kirjanduse selts. Asutajad sakslased, üks keeleteadlane Georg Sauewein, pani 1879 kirja Ida-Preisimaa leedulaste hümni ,,Oleme sündinud leedulasteks". Venemaa leedulased suutsid Õpetatud Leedu Seltsi
Läänemereprovintsides. Hingerevisjonid toimusid teatava regulaarsusega. Järgmised 1795, 1811, 1816, ning sealt edasi kuni 1858. aastani, mil toimus viimane hingerevisjon ning muutusid maksustamise alused. Need annavad päris hea pildi elanikkonnast. Pandi kirja ka perspektiivsed hinged (maksuea veel mittesaavutanud) ja lapsed. Kõik talus elavad hinged pandi kirja üsna täpselt. Teatavad ühiskonnaklassid ei maksnud seda maksu (aadlikud, literaadid jne). Seetõttu tekivad siiski teatavad puudujäägid. 18. sajandist on korralike seeriatena säilinud kirikuraamatud suurema osa kihelkondade kohta. Sinna juurde kuuluvad ka kõikvõimalikud muud kirikudokumendid. Oli nelja liiki kirikudokumente, mis kajastasid abiellumisi, sünde, ristimisi ja surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710. aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?)
panustamine. Iseloomulik keldumine kõigest valgustuslikust ja moraalsest. Oluliseks inspiratsiooniks Sigmund Freudi intuitiivne psühholoogia, alateadvusliku esiletõstmine; antinaturaliste mõjutasid ka kõikvõimalikud loodusreligioossed asjad; looduse ja ilukultus. Vegetaarlaste, nudistide liikumises. Naturalism jõudis Saksamaale hiljem kui Prantsusmaale. 80ndatel vormus seal grupp noori literaate, kes nõudsid traditsioonide murdmist ja tegelemist kaasaja probleemidega. 1883 astusid noored literaadid Berliinis avalikkuse ette. Vennad Julius ja Heinrich Hart asutasid ajakirja ,,Kriitilised sõjakäigud", milles ründasid konventsionaalset ja pinnapealset meelelahutuskunsti ja teatri mõõdutundetud lamendumist. Neljas vihik 1882 oli pühendatud teatrile ja nad formuleerisid siin varase naturalismi tüüpilisi nõudmisi, et saksa teater saaks taas sündida. Teater pidi olema rahvuslik ja modernne, tegelema kaasaegse temaatikaga, näitama tundeid, karaktereid sündmusi
a. Süžee poolest on teos sarnane Willmanni jutuga „Joonud Tallopoeg“ (vt lk 61 – 63). Rosenplänteri „Beiträge“ etendas ligi20 aasta jooksul (1813 – 32) juhtivat osa eesti keele uurimisel ja kirjanduse arendamisel. Ajakirjas avaldatud materjalid pole tänini oma väärtust kaotanud, ikka pakuvad nad teadlastele vajalikku informatsiooni ja huvitavaid ideid. Otto Wilhelm Masing (1763 – 1832) Ligi kahe sajandi vältel olid eesti kirjanduse peamisteks viljelejateks baltisaksa literaadid, eeskätt vaimulikud. Ent 19. Sajandi alguseks olud muutusid ja talupoeg vabanes pärisorjusest, „lasti priiks“. Ehkki tegemist oli formaalse aktiga, lõi see ometi eeldused talude päriseksostmisele. Sellega kaasnes isikutunnistus koos perekonnanimega, peremeheseisuse uhkus ja väärikus. Eesti maainimesed ei olnud enam ainult „pastlakandjad“, vaid nende sekka tulid nn saapamehed: peremehed, köstrid, möldrid, mõisa- ja vallaametnikud, kõrtsmikud, koolmeistrid, rätsepad
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
