Liita või mitte liita see on küsimus. Mis oleks üllam linnas taluda kõik jamad, mida ühendusetus paiskab, või, tõstes häält hädakisa vastu, segadus lõpetada? Juhtida, kästa muud midagi, sest nõnda valitsedes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat kaebust, mis meie meer pärib rahvalt. See oleks uuendus, mis hardasti on ihaldatav: koole, teid! Jah teid... Võibolla ühistransportigi? Siin ongi konks. Sest see, mis rajatised meil võivad tulla selles uues olus, kui omavalitsuste puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks Lasnamäe halle kortermaju, linnapea kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis linnakodanik saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks Tartu bussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui uhkus kodulinna pärast selle pealinna, kuhu viib iga
Üldjuhul kui inimene vähekenegi igapäevaselt ennast liigutab siis on ta lihased piisavalt tugevad, et kanda ära oma keha ilma valudeta - olla füüsiliselt tugev. Ilma füüsilise tugevuseta on raske olla vaimselt tugev. Kogu aeg lähtudes füüsilistest probleemidest ning takistustest ei saa inimene otsustada kõike nii nagu ta seda võib-olla tahaks või sooviks. Minu arvates peitub vaime tugevus füüsilises tugevuses, enesekindluses, mõjutamatuses ning tuleviku eesmärkide olemas olus. Kui inimene ei ole enesekindel, siis ei saa ta ju olla ka vaimselt tugev. Ta ei suuda vastu võtta otsuseid ning liigub kaasa niiöelda hallimassiga. Inimene, kes ei suuda ise otsustada on mõjutatav teiste inimeste, eriti sõprade poolt. Sõbrad ei peagi midagi erilist tegema, et mõjutada kuidagi käituma, sest sellist inimest polegi vaja mõjutada. Et kasvatada välja noor inimene, kes on mõjutamatu ning enesekindel peame kõik vaatama tagasi lapsepõlve
õiged. Muidugi arvamused võivad muutuda, aga iga inimene arvab ikka, et tal on õigus ja selle eest võideldakse, et saada enda arvates õiglus. Küsimus õiglusest tekib mitmetes valdkondades -poliitikas, õiguses ning ka igapäevaelus. Ent igaühes neist otsitakse vastust pisut erineval viisil.Inimesed ajavad seda õiglust väga taga ja tehakse uskumatuid tegusid, aga alati pole vajagi õiglus jalule seada, sest see võib mõne inimese uskumustega vastu olus olla, aga jällegi seaduse piirides. Õiglust on raske määrata. Näiteks kui inimene tapab kellegi ära, siis pandakse ta kauaks trellide taha istuma, aga alles hiljuti oli kuidas üks alaealine rallisõitja sõitis surnuks kaks inimest ja talle taheti anda ainult kolm kuud tingimisi. Kus on õiglus? Tõe ja õiguse küsimused jäävad alati inimestele suureks vaidlus probleemiks, sest kunagi ei saada inimesi ühte moodi mõtlema. Nagu ka vanasõna ütleb, et valel on lühikesed jalad
Nii palju, kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid õnnesid. Olemas on ainult üks kõikke hõlmav õnn, milleks on armastus õnn ning milleni tegelikult iga inimene lõpuks jõuab. Kes kiiremini ning, kes aeglasemini. See tõeliselt suur armastus õnn võib olla armastus kallima, vanemate, lemmiklooma, enda, tantsu, mille iganes vastu. Loomulikult on ka väiksemaid õnnesid, mis peituvad, kas siis rahas, sõbra kallistuses, lugemises, saavutustes, rahul olus enda ja maailmaga - pisiasjades, mis teevadki inimesed erinevaks või siis just sarnaseks üksteisega. Nii veider, kui see ka poleks on tihti nii, et kui midagi väga väga tahad ja arvad, et kui selle saad siis oled väga õnnelik, kuid kui soov täidetud, suudada vaid hetke rõõmustada ning juba sead järgmise sihi ning oletatud õnn kaob. See ongi see hetk, mille sa kinni püüdma pead ja mitte ruttu unustama, vaid talletama selle, kas siis mällu, paberile või muud moodi.
Hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta ainuüksi rahvusliku kultuuri alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud. 1. 07. 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,, Eesti on juudivaba ,,. Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine. Eesti rahvuslaste tegevus O. Tief. Eestlased NSVL sõjaväes : 1941 suvi. Mobilisatsioon- 33 000 kutsealust ehituspataljonidesse, talvel suri neist 1/ 3. Evakueerimine- ~25 000 inimest. (Nendest loodi) ( mob. Moodustati.) Loodi Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavis. 22. territoriaalne
Kuid ratsionalismi tugevad on ka selle nõrgad kohad. Nimelt kui naaseda väite juurde “Mõtlen, järelikult olen olemas!” võib näha ka selle teist külge. Kas siis asjad, mis ei mõtle ei olegi olemas? Siin kaldub arutlus juba natuke eksistentsialismi poole. Näiteks tavaline tass, milles on kohv. Ma näen tassi, ma saan seda katsuda, ma tunnen et see on kohvi tõttu veidi soojaks läinud, tunnen ka kohvi lõhna. Ometi ei saa ma ratsionalismi kohaselt olla kindle selle olemas olus, sest kas need mõtlevad? Kas üldse teised inimesed mõtlevad? Eeldan, et tass ja kohvi ei mõtle, ometi olen kindel, et need on olemas. Eeldan ka, et teised inimesed mõtlevad nagu minagi ning usun ka nende reaalsesse olemasolusse. Ka kaasasündinud “ideede” seletus ja tõestus on veidi puudulik. Kuidas saaks inimene juba sündides omada teadmisi? Uurimuste kohaselt ei saa laps teadmisi vanematelt sünniga kaasa, sest DNA ei sisalda endas sellist informatsiooni
on ub kohane keskkonnaga. õendush vaba mise oolduse energi soodust eesmärk a amisele ? Millal olemas ehk on olus teisisõn õendush ärritaja u on ooldus tele õenduse näidusta reagee eesmärg tud? rimisek iks Kohane s. keskkon
Põltsamaa Ühisgümnaasium VÄGI EESTLASTE MUISTSES MAAILMAPILDIS Referaat Põltsamaa 2012 Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, ...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9 Kasutatud kirjandus .......................................................
lõpetada" Poirot ütles seda Derekile mainides seda, et Dereki naine oli surnud aga Mirelle auto ootas teda juba. Ta mõtles, et Derek on juba uue suhtega alustanud. 5. lk. 260 Poirot: ,, Ei, ähvardasin teda ajakirjandusega, see on palju ohtlikum relv. Poirot rääkis Katherinele oma Vene saatkonna külastuskäigust, kus ta ähvardas neid. Katherine arvas, et Poirot ähvardas neid politseiga. See tsitaat tundub ka praeguses Eesti olus väga tõene, sest tihti peale on ajakirjandusest(,,Võsareporter") suurem abi, kui politseist. 2. Lühikene ülevaade sündmustest Ruth kutsub Poiroti enda peole. Ruthi isa, Van Aldin, ütleb peol Poirotile, et talle ei meeldi Ruthi kavaler Derek Kettering. Poirot tutvub seejärel Ruthi isa sekretäri Knightoniga. Poirot näeb Dereki õelutsemist. Van Aldin annab Derekile teada, et soovitas tütrel lahutuse sisse anda ja lubas väimehele raha maksta kui ta tema tütrest lahutab
pikapeale moodustub ta ümber gaasist ja tolmust (tolm kaitseb sündivat tähte lähedalolevate tähtede ultraviolettkiirguse eest, mis pilve soojenedes peataks protsessi) koosnev ketas või rõngas ning samal ajal kasvab ka aina temperatuur. Selle tagajärjel hakkab ta kiirgama esialgu peamiselt infrapunakiirgust. Jätkub ka ainete kuhjumine prototähele. Ka temperatuuri tõus jätkub ning rõhk suureneb miljonite atmosfäärideni. Sellises ebatavalises olus surutakse vesinikuaatomite tuumad üksteisele nii lähedale, et nad nad hakkavad liituma. Tuumade liitumisel eraldub fantastiliselt palju energiat. Nii hakkab täht ellu ärkama ning Universumisse valgust, soojust ja veel mõnda liiki kiirgust saatma. -4- Tähtede elu Tähe elu on pidev võitlus gravitatsiooni ja seda tasakaalustavate jõudude vahel. Niipea, kui vastaspool veidi järgi annab hakkab täht gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbuma
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pika...
järgnevad erinevad sanktsioonid. Sundkindlustus on ka Eestis rakendatav sotsiaalkindlustus, mis meil kehtib maksuna. Väidetakse aga seda, et sotsiaalkindlustusel on vastuteene, vastuteeneks peetakse kaasnevat õigust. Töötuskindlustus töötuks jäämisel on vastuteene. Muud sanktsioonilised. Seostub säästlikuma kasutamisega, loodus ressursid, kuritegelikke koormisi, kui riigi või valitsuse asutused võtavad millegi eest tasu, mis on vastu olus seadusega. 6
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant tekkis 1097. aastal, sinna kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantusmaa. Eesmärgiks oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas. Kolmikliit tekkis 1882. aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik, Austria- Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip. Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan, Saksamaa armee pealetung läbi Belgia ...
5 aiatöö jäi Ehale pigem olude sunnil. Haritud ja nutikast Ehast oleks võinud kujuneda ka Masingu abi ja sekretär, kuid Masing eelistas töötada üksi. Seltskonnasuhetes oli Ehal muidugi perenaiseosa ja vestlustes oli ta pehmendav pool. Eesti oli II maailmasõjas küll erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid. Suured muutused elus ja olus puudutasid ka Uku Masingu elu. Sõja tõttu lükkus edasi tema doktorikraadi nii kaitsmine kui ka selle saamine. Okupatsioonide tõttu lõppes professoritöö Tartu Ülikoolis. Sõja ajal teeb ta peamiselt tõlketöid ning kirjutab mõned artiklid ajalehtedesse. 1940-1945 tõlkis ta Eesti Riiklikule Kirjastusele valikut "1001 ööst" ning 1943-1945 oli ta Õpetatud Eesti Seltsi Mündikabineti konservaator. Vaatamata sellele, et Masing 1942
7. Pensionikindlustus Kindlustusmakse ehk II samba makse. Otsene vastuteene on suhteliselt tõenäone, mida saab mõõta. Koguja suremise korral II samba raha on päritav. Võib välja võtta ja maksta selle pealt tulumaksu või liita see enda (pärija) II sambaga. 8. Muud sanktsioonilised. Seostub säästlikuma kasutamisega, loodusressursid, kuritegelikke koormisi, kui riigi või valitsuse asutused võtavad millegi eest tasu, mis on vastu olus seadusega. Tavaliselt seotud isiku käitumise kujundamisega ja keskkonnasäästliku kasutamisega. Nt õhusaastetasu. Veoreostustasu, keskkonnasaastetasu. Samuti suunavad säästlikule kasutamisele nt kruusa eest makstakse vms.. 7 Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1
Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............
me leiame enim dispositiivseid norme, millisest vähem? 2.1 Seaduse dispositiivsus (kõik, mis pole keelatud, on lubatud) See on rahvusvaheliselt üldtunnustatud tsiviilõiguse, eriti aga võla õiguse, kõige olulisem põhimõte. Selle kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel seadusest kõrvale kalduda, kui seadu ses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastu olus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi (VÕS § 5). Seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud VÕS-i imperatiivsete ehk kohustuslike normide puhul. VÕS sisaldab ka pool imperatiivseid norme, millest võib kõrvale kalduda vaid poole kasuks. § 5. Seaduse dispositiivsuse põhimõte Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel
Materjal on salvestunud konkreetse harjutamise käigus. (Noa ja kahvliga söömine.) 15. Mis on episoodilise mälu kõige iseloomulikumateks tunnusteks? Meelespeetaval säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. Need on detailsed ja esinevad sündmuste kronoloogilise järgnevusena. 16. Kuidas seletatakse tänapäeval unustamist (eriti, kui hiljem selgub, et mõnes teises olus suudetakse vajalikku informatsiooni meenutada)? 1) Interferents ehk vastastikune häirumine. 2) Konteksti mõju, arusaamatute faktide väärseletus. 3) Mõjutatud juhuslikest detailidest (tugev stress, vägivald, hirm, viha, küsimise vorm, maskeeringud). 4) Tähelepanu puudumine (on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida ei ole mõtet täpselt meelde jätta). 5) Ei korrata küllalt palju ja kohe.
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
Värvidest e elistab rokokoo hele kollast, helesinist, õrnroosat. Sisekujundus Ro ko koointerjööris on kadunud barokile o mane raskepärasus. Ornament on peene m, mängleva m. Mööbliese m ed on väikse mad, kerge mad, mugava mad. Toolide jalad, käetoed jne on peene mad. Ka värvid on heledamad, pastelse mad. Ar mastatakse igasuguseid nipsasjakesi. Maalikunst Ro ko koostiil maalikunstis ei väljendu mitte niivõrd vor mi kaudu, kui maali m e ele olus, sisus. Tee mad on ena masti kerge m e elsed hästiriietatud, rõõ msad neiud ja noor mehed jalutamas, vestle mas, kurame eri mas, pidutse mas jne. Antoine Watteau. Flaamlane, kes elas Prantsus maal. Pari m rokokootunde väljendaja. Maalis kauneid ini mesi pidutse mas kauni maastiku foonil. François Boucher. Maalide m e eleolu väga rokokoolik , kunstiliselt aga mitte nii hästi õnnestunud. ABSTRAKTSIONISM
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
I. Determinandid 1 Determinandi m~ oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. ...
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
(1) Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. (2) Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õi- gusi. (3) Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepin- gu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastu- olus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. (4) Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. (5) Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
