EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUS JA ARENG BURUNDI VABARIIGIS Referaat õppeaines Arenguökonoomika Koostaja: Kaia Pau Ökonoomika ja ettevõtluse eriala Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1.ÜLDTUTVUSTUS....................................................................................................4 1.1.Burundi Vabariigi üldtutvustus..........................................................................
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülista...
Venemaa 20.sajandi algul 20.sajandi algul oli Venemaa ainukesena Euroopas absoluutse monarhiaga riik. Tsaarile ehk keisrile kuulus nii seadusandlik kui täidesaatev võim. Kuni 1905 a. puudusid Venemaal igasugused demokraatlikud vabadused ja õigused, puudusid ka parteid. Venemaa oli paljurahvuseline riik, kus kõige tähtsamaks peeti venelasi. Väikerahvuslusele rõhumise pärast kutsuti Venemaad rahvastevanglaks. 20. sajandi algul oli Venemaa põhiliselt agraarmaa, kus 90 % töötas põllumajanduses. Põllumajandus oli aga maha jäänud oma tehnilise taseme poolest. Suurem osa maast kuulus mõisnikele ja talupojad kannatasid maa puuduse all. Peale pärisorjuse kaotamist 1861 a. hakkas Venemaal tööstus kiiresti arenema. Venemaal tekkisid järgmised tööstuspiirkonnad: · Moskva ümbrus, kus oli arenenud tekstiilitööstus · Ukraina kivisöe bassein, Donbass-metallitööstus
põhieesmärgiks on info levik, siis tol ajal oli põhiprioriteediks toimiva side loomine, sest ilma selleta oleks majanduse areng olnud pea võimatu. Seega hakatigi 1870.aastal rajama raudteevõrgustikku 10 aastaga ühendati kõik Eesti tolleaegsed linnad, välja arvatud Kuressaare. Tekkis üleeestiline kaubavahetus, kujunes Eesti rahvus, sest majanduse kõige olulisemaks tunnuseks peetaksegi just ühtset majandust. 1930ndate aastateni oli Eesti agraarmaa ehk valdavalt põllumajanduslik maa. Ligi 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega. Põhilisteks turule tootjateks olid otseloomulikult kõige suuremad ja vägevamad mõisad, mida Eestis tol ajal oli ~1000 talude ~80 000 vastu. Mõisadel kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. Eks see ole ju ajast aega olnud, et suurem ja tugevam jääb peale ja orjastab nõrgemad nii see on olnud aegade algusest ja kestab ilmselt aegade lõpuni
2) muutused sisepoliitikas 3) Briti impeerium 4) Iirimaa probleem 5) Suurbritannia ja Euroopa mandririigid 6) inglased endi ja teiste silmis Tööülesanded: lk 32-36, TV ptk 6, mõisted: sufrazetid, autonoomia, statuut. 7. Prantsusmaa 1) Prantsusmaa pärast I MS 2) põllumajandusmaast tööstusriigiks 3) majanduskriisi aastad 4) rünnakud demokraatia vastu 5) Rahvarinde reformid 6) Prantsusmaa välispoliitika 1920.-1930. aastail Tööülesanded: lk 37-41, TV ptk 7, mõisted: agraarmaa, koalitsioonivalitsus, sotsiaalsed tagatised. 8. Põhjamaad 1) Skandinaavia maad pärast I MS 2) Soome pärast I MS 3) Soome-Rootsi tüli Ahvenamaa pärast 4) Põhjamaade sisepoliitiline olukord 1920. aastail 5) Soome suhted Skandinaavia maadega 1930. aastail Tööülesanded: lk 42-46, TV 8 ptk, mõisted: neutraliteedipoliitika, orientatsioon. 9. Läänemere maade koostöökatsed 1) Läänemere maad pärast I MS 2) koostöökatsed 1920. aastail
Saksamaa tõuseb 20 sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: uuenenud tehnoloogia, uued tööstusharud keemia- , auto-, elektroonikatööstus, toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga. Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine, tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud agraarmaa , kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus oli peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel kapitalil. USA: Rikkuste konsentratsioon. USA oli jõudnud maailmas esikohale tööstustoodangu poolest, 20. Sajandi algul kasvas kapitali konsentratsioon. Ettevõtted jagunesid trustideks ja kompaniideks: 1) Morgani grupp Ühendatud Terasekorporatsioon, Kummitrust ja Viljaniidumasinate Kompanii.
3.Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda), sajandi lõpuks oli ~ 500 000 inimest. Oli ka kompaktne vene asustus Peipsi järve põhja- ja läänekaldal ning rannarootslaste asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Majandus • Vene aeg: Pärast Venemaaga ühendamist jäi kaubandus soiku ja hakkas elavnema alles 18.sajandi keskpaigas. • Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud.
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
märtsil 1996. aastal ametisse asunud Goran Persson. Kaitse: Rootsi Armee, Rootsi Kuninglik Merevägi, Rootsi lennuvägi. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 1850-1930 üle miljoni rootslase USA- sse. Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati 1850- ndail aastail. 19. sajandi viimasel kümnendil oli tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus
võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda), sajandi lõpuks oli ~ 500 000 inimest. Oli ka kompaktne vene asustus Peipsi järve põhja- ja läänekaldal ning rannarootslaste asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Halduskorraldus Kuni 1783 aastani sarnane Rootsi ajaga, siis muutused · Eestimaa kubermang Viru, Järva, Harju, Lääne maakond, asehalduskorra ajal eksisteeris ka Paldiski maakond · Liivimaa kubermang
See tähendas seda, et EV võttis vastu väga resoluutse otsuse. Kasutatakse ka mõistet maauuendus. Mis siis juhtus selle maareformi käigus? Enne oli ligi pool rüütlimõisad ja peaaegu sama palju väike maa omanike (ostetud talusid päriseks), ülejäänud jagunes väga erinevate omanike vahel. Tähendab et, et mingi selle 47% kallale, et likvideerida suurmaaomandus, põhjusteks: 1) Ajalooline ülekohus saksa vallutused, georendid, sunnismaisus 2) Maapuudus Eesti oli sel ajal agraarmaa, inimesi, kes tundsid sügavat huvi maa saamise vastu, oli palju 3) Seisuslik ühiskond aadliseisust (maapäeval otsustasid väga suure osa küsimustest) pole vaja 4) Majanduslikud põhjused I maailmasõja tagajärjed, inimesed oli tarvis tööle panna, inimesed võõrdunud tööst (sama probleem mis tänapäeval) 5) Sõjalised põhjused oluline pigem tagasi vaadates, lubati sõjast osa võtnutele maad Võõrandati mõisad koos kõige invetariga
6. Nimetage kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. 1. Inimeste osakaal, kes töötavad teenindussektoris on suur. 2. Levinud on kõrgtehnoloogilised info kanalid. Näiteks internet. 7. Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? Kõrgemini arenenud riikides on suurim hõive teeninduses, vähem arenenud põllumajanduses. 8. Selgita, mida tähendab: Keenia on agraarmaa, Hiina on industriaalmaa. Keenia on valdavalt põllumajandusliku tootmisega maa. Hiina on valdavalt tööstusliku tootmisega tööstusmaa. 9. Joonisel on kujutatud hõive muutusi majandussektoris. Millist majandussektorit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne) kujutavad jooned? A primaarne, B sekundaarne, C tertsiaarne. 10. Mis on rahvusvaheline firma (REV)? Too kolm näidet REV-rahvusvaheline ettevõte: Apple, Samsung, Google, Microsoft, McDonald's. 11
Suurbritannia Jarmo Vaik 9. Klass Harmi Põhikool. Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus Suurbritanniasse 13. Valitsus 3. Sümboolika 14. Turism 4. Rahvastik 4.1 Rahvused 15. Tuntumad linnad 4.2 Religioonid 5. Geograafiline asend 16. Piirkonnad 6. Maastik 16.1 Inglismaa 7. Veekogud 16.2 Sotimaa 8. Mäed/mäestikud 9. Saared 16.3 Wales 10. Kliima 16.4 PõhjaIirimaa 11. Kliima 11. Majandus 17. Kasutatud 11.1 Tööstus Kirjandus 11.2 Põllumajandus/Kalandus 11.3 Energeetika Suurbritannia Ametlik nimi: Suurbritannia ja PõhjaIirimaa ühendkuningriik Koosneb neljast riigist: Inglismaa, Sotimaa, Wales ja PõhjaIirimaa Pindala: 244 088 km² Rahvaarv: 62 041 700 Peal...
nt. Jaaniuss, jaanilinn, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond. Erandid: Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet. nt. Vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna lühivorm. nt. Agraarmaa, esmaabi, kapitaalremont, kiirrong, kinnistäht, rõhtpuu. Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab: erinev, erisugune, lahusolev, omaette, eraldi, üksik, tähenduses spetsiaalne, eriline kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku. nt. Töötasime igaüks eri alal, aga tuli valida endale mõni teine eriala. Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus. nt
HIINA Hiina suurimateks jõgedeks on Tiibeti mägismaalt alguse saavad põhjapoolne Huang He ja lõunapoolne Jangtse. Kollasesse merre suubuv Huang He (e Kollane jõgi) on oma nime saanud selle järgi, et veevool kannab endaga kaasa kollase värvusega rammusat pinnast – lössi, mis muudab kevadiste üleujutuste ajal maa viljakandvamaks. HIINA Kui alguses kasvatati peamise teraviljana hirssi, siis koos tammide ehitamise algusega sai peamiseks põllumajanduskultuuriks riis. Riisi külvati üleujutatud põludele, mille tõttu tuli hiinlastel ehitada palju tamme ja kanaleid. Koos rahvaarvu kasvuga hakati põllumaade laiendamisel kasutusele võtma ka mäekülgi, ehitades neile põldude niisutamiseks ja veetagavara säilitamiseks terrasse. HIINA Sõdivate riikide ajastuga jäi Hiinas alles seitse tugevamat vürstiriiki, millest igaüks püüdis vallutada ...
VIII. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mi...
a. Uus riigipea oli veendunud, et keisri tahe on kõrgeim seadus riigis ning olnud 1890. a. erru saatnud senise riigikantsleri, keisririigi tegeliku looja O. von Bismarcki, algas Saksamaa sise- ja välispoliitikas uus ajajärk. Wilhelm II eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks Drang nach Grosse (tung suureks). Senise Euroopa mandrile suunatud poliitika asemel hakati orienteeruma maailmapoliitikale. MAJANDUSARENG. 19. saj. keskel oli Saksamaa veel agraarmaa tasemel, kuid peale ühendamist 1871. a. kiirenes tunduvalt maa majandusareng. Saksamaa kasutuses olid väga rikkalikud kivisöe (Ruhri ja Saari bassein) ning rauamaagi varud (Ülem-Sileesias ja prantslastelt vallutatud Lotringis). Tekkisid samuti suured kapitalistlikud monopolid sündikaadid, kus kapitalistid sõlmivad omavahel kokkuleppe toodangu ühise turustamise kohta, muus osas ollakse aga iseseisvad. Saksamaa pani suurt rõhku ka
Peep Reimer 6 3. MAJANDUS EESTIS 1870-1914: 1. Raudteede rajamine: Eestis hakati kitsa- ja laiarööpmelisi raudteid rajama alates 1870 aastast. NB! Vastake õpiku (§4) abil, kuidas mõjutas raudteede rajamine Eesti ühiskonda ja majandust? Tööstus Põllumajandus Kaubandus Asustus Inimestevaheline Läbikäimine 2. Põllumajandus: Eesti oli kuni 1930-ndate aastateni agraarmaa (e. valdavalt põllumajanduslik maa). Ligikaudu 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega: - Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. - Jätkus talude päriseksostmise protsess. 1916 aastaks oli mõisnike käest päriseks ostetud 4/5 taludest. - Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus
Kordamisküsimused majandusajaloo (MJRI.03.052) kontrolltööks Pärnu Kolledzi üliõpilastele 1. Thorstein Vebleni majanduslikud tõekspidamised teose ,,Jõudeklasside teooria" põhjal. Veblenil oli veendumus, et töölised töötavad ainult sellepärast, et neile makstakse, mitte töö enda pärast. Ta ei jaganud arvamust, et majandussüsteem liigub järk järgult oma tasakaaluasendi poole, ja eitas üldise tasakaalu võimalikkust. Seadis kahtluse alla pakkumise ja nõudmise seaduse iseenesest mõistetavad eeldused. Tähtsamate institutsioonid: · meisterlikkuse · vanemate armastuse · tühise uudishimu · püüdu enesejaatamisele · enesearmastusele. 1. Walt Whitman Rostow ajaloo periodiseering · traditsiooniline ühiskond · tõusuks eelduste loomine · tõus (take-off) · liikumine küpsusele · kõrge massilise tarbimise ühiskond...
Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 18501930 üle miljoni rootslase USAsse. Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati 1850ndail aastail. 19.sajandi viimasel kümnendil oli tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus
Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 1850-1930 üle miljoni rootslase USA-sse. Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati 1850-ndail aastail. 19.sajandi viimasel kümnendil oli tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus
1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196 1985 726 833 1260 217 1989 967 864 1276 229 1. Põllumajandus: Eesti oli kuni 1930-ndate aastateni agraarmaa (e. valdavalt põllumajanduslik maa). Ligikaudu 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega: - Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. - Jätkus talude päriseksostmise protsess. 1916 aastaks oli mõisnike käest päriseks ostetud 4/5 taludest. - Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...
maal). 1695- eestlasi üle 90% rahvastikust. 1782- eestlasi 95% rahvastikust. Baltisakslased olid rahvastikust 2,5%, ülejäänud protsendid moodustasid rootslased ja venelased. Rahvastiku sooline koosseis: 100 naise kohta oli 89 meest (Nekrutikohustus, ligikaudselt 100 000 meest läks teenistusse). Kui nekrutikohustust polnud siis Eesti rahvaarv oleks olnud 200 000 võrra suurem. Asustuse põhijooned: Asustuspildilt oli 18. saj eesti tüüpiline agraarmaa. Eesti kümnekonnas linnas elas 1782 aastal vaid 24 000 inimest, mis moodustas alla 5% kogu rahvaarvust. Asustustihedus poole väiksem euroopa keskmisest. Tihedamalt asustatud põhja-eesti ja saaremaa. 18 saj jooksul asustustihedus ühtlustub. 19 saj alguses jagunes eesti ala 103 kihelkonnaks, kihelkonnas keskmiselt 4500-5000 inimest. Rootsi aja lõpuks eestis u 1000 mõisat. Keskmises eesti külas 5-10 talu. 7) Mõis ja talu 18. sajandil:
vähenema. Minimaalse seisu saavutas see arvatavasti 19. sajandil, kui metsad moodustasid vähem kui 30% praeguse Eesti pindalast. Tol ajal elas rahvastiku enamik maal, põllumajandusharudest oli valdav viljakasvatus, põhiline kütteaine, seda ka tööstuses, oli puit. Madala saagikuse ja viletsa agrotehnilise taseme tõttu pidi rahvastiku äratoitmiseks olema põllumajanduslikku maad praegusest oluliselt enam. Ka Eesti Vabariik aastail 1918-1940 oli valdavalt suure maaelanikkonnaga agraarmaa ning mets kattis 30% või natuke enam riigi territooriumist. Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude Liidu okupatsioon ja sellele järgnenud põllumajanduse kollektiviseerimine 1949. aastal oli põhjuseks, miks suur osa põllumajandusmaast langes kasutusest välja ja aegamööda metsastus või metsastati. 1950. aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem
andsid). Apollon võib olla Väike-Aasia päritolu ühe hetiitide karjajumala nimi oli Apulunas. V-Aasia päritolu kinnitab ka asjaolu, et Trooja sõjas oli A. troojalaste poolel. Apollonile allusid ka õilis sõjakunst ja 9 muusat, samuti tulevikuennustamine. Austati ka tema poega Asklepiost, arstikunsti jumalat. Apolloni auks peeti püütiamänge iga olümpiaadi 3. a. suvel, võisteldi alguses ainult muusikas, hiljem ka spordis. Auhinnaks loorberipärg (loorber oli Apolloni puu). Kreeka on agraarmaa, seetõttu on viljakus nende jaoks väga tähtis ning mitmesuguseid viljakusejumalaid austati väga. 1 sümpoosionil ringlauluna ettekandmiseks mõeldud lühike, tavaliselt 4-realine laul; võis olla improvisatsioon, üldtuntud luuletus või selleks puhuks loodud luuleteos. Aines mitmekesine (poliitikasündmused, praktiline elutarkus jne.) 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
