Inimkonna areng põhineb täielikult leiutajatel ja leiutistel: Nikolaus Otto - sisepõlemismootor, vennad Wright'id - lennuk, Alexander Bell - telefon. Kui selliste leiutiste edasiarendamine oleks olnud piiratud, siis võib-olla sõidaksime veel hobustega ja suhtluseks kasutaksime postiteenust. Tänapäevaseks leiutiste edasiarendamise piirajaks võib lugeda patendid. Seega - kas patent tapab innovaatilisuse? Alustuseks seletaksin lahti, mida mõistetakse üldse patendi all. Need jagunevad seadmeteks, meetoditeks, aineteks või nende kombinatsioonideks. Patent on leiutaja õigusi tõendav ametlik tunnistus, mis annab õiguse oma leiutist vallata, kasutada ja käsutada ning mitte keegi ei tohi eelpool toodud toiminguid teha ilma omaniku loata. See tähendab, et omanikul tekib tänu leiutise kaitsmisega tootmis- ja turumonopol oma leiutisele.
04.2011. 0,00 11 622,35 4 915,00 400,00 845,00 150,00 Põhivara Inventaar Amortisatsioon Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara Laen SEB Tagatiseta võlakohustused Tatnijad Masuvõlad Asutamisvõljaminekud Patendid,litsensid Isikutulumaks AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA
1.Maa 44000 2 Sotsiaalmaks 0 2.Hooned 11000 3.Töötuskindlustus 0 3.Põhivara kulum -1100 4.Pensionikindlustus 0 Viitvõlad 1.Võlad töövõtjatele 0 IMMATERIAALNE PÕHIVARA 1. Patendid, litsensid 95 PIKAAJALISED KOHUSTUSED 1.Pangalaen SEB 21000 OMAKAPITAL 1.Aktsiakapital 30000 2.Eelmiste perioodide kasum 3780 3
SWOT ANALÜÜS: Tugevused: Kogemused, oskused, teadmised Unikaalsus ja uudsus Kogenud personal/töötajate olemasolu Asukoht (unikaalne või logistiliselt hea) Rahaliste vahendite olemasolu Head tarnijasuhted Eellepingud/olemasolevad kliendid Tehnoloogia Patendid, litsensid, äriplaan Madal kulubaas Varasem maine ja tuntus Nõrkused: Varasema kogemuse puudus ettevõtjana Tundmatu firma/kaubamärk Halb maine Kõrge kulubaas Töötajate vähene kvalifikatsioon Tarnijakindlus puudub Oskusteabe puudumine Logistiline kaugus sõlmpunktidest Asukoht ei ole hea Võimalused:
Rahvusvaheliste korporatsioonide areng: · Sisemine areng (horisontaalne) R&D ehk teadus- ja arendus · Väljapoole suunatud areng (vertikaalne) - uutele turgudele laienemine. 22. Peamised tegurid paigutusotsuste tegemisel. 23. Transnatsionaalsete ettevõtete sisenemisel riiki kaasnevad positiivsed ja võimalikud negatiivsed mõjud. RVK tehtavad välisinvesteeringud sageli positiivse mõjuga: Tööhõive suurenemine sihtmaal, RVK on vajalikud patendid ja tehnoloogia, Ergutab kohalikku ettevõtlust (äriteenindus, allhanked jne), Raha maksude näol riigikassase. RVK kaasnevad negatiivsed trendid: Patendid, uurimis- ja arendustegevus, strateegiline planeerimine jms kuulub RVK emamaale, Võidakse soovida vaid lühiajalist kasumit, Raha võib riigist välja voolata, Paigutusotsused ajas paratamatult muutuvad.
PAISTE TALDRIKUD Esimesed Paiste taldrikud valmisid oletatavalt 1906. aastal ja need tegi Eesti muusik Toomas Paiste oma muusikainstrumentide parandus- ja müügitöökojas Peterburis. Pärast 1916. aastat Eestisse tagasi pöördudes läks aga lahti suurem tootmine ja eksport. Kolmandat korda asutatud perefirma toodab kallimaid taldrikuid siiamaani. Patendid hõlmasid ilma kellukeseta taldrikut-muusikainstrumenti, CuSn8 ehk pronksisulamit B8 taldrikute valmistamiseks, lainelisi taldrikuääri topelttaldrikute komplektis ja mitmeid muid uuendusi selle muusikariista juures. Toomas naaseb oma kodumaale, ja taasavab oma äri Tallinnas. Michail M. Paiste, kes kiiresti muutub ja lõpuks võtab ettevõtte üle. Keda täita kiiresti arenevate nõudmistega "kaasaegne muusika" ja areneva trumme poeg hakkab arendama oma eriline kontseptsiooni
Üritatakse tabada tarbija ootust ja võib olla ka muutuvaid ootusi. Tootevalik on mitmekülgne, sageli esineb kindlale kliendile disainimist. Tootmisprotsessid on paindlikud ja ebaefektiivsed- eesmärgiks on eksperimenteerimine ja pidevad muutused. Kulupõhisus peaegu puudub, küsimus on selles, et milline saab olema domineeriv toode, millega hakatakse hiljem turgu hõivama. Toodetele pannakse tihtipeale algusfaasis peale patendid: ,,Patendid on riigi poolt antud garantii, et teatud rada-tarjektoori on võimalik kasutada, ühe või teise toote tekitamiseks" Patent on efektiivseimaid konkurentsivõitluse vahendeid. Patent annab vabaturumajanduse tingimustes ettevõtjale ühe vähestest tema kasutada olevaist seaduslikest vahenditest oma kaupadele tootmise ja turustamise monopoli kehtestamiseks. Patent aitab leida koostööpartnereid, vahel ka sponsoreid tootmise alustamiseks. Patent on vahend, mille abil kindlustatakse oma
Fifth level Edisoni tähtsamad leiutised Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Edisoni tähtsamad leiutised Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Edisoni patendid 1868. aastal sai Edison oma esimese patendi parlamendile valmistatud elektrilise hääletusaparaadi eest. Edison sai patendi USAs 1093 ja ligikaudu 3 miljonit teistes riikides Natukene Edisonist Aastal 1896 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. Thomas Alva Edison oli valitud mitme ülikooli audoktoriks Oma leiutiste konstrueerimiseks rajas ta mitmeid laboratooriume, kus töötas sadu inimesi. Edison Click to edit Master text styles Second level
· finantssfääri rahvusvahelistumine · rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses · kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus · kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv · kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism · rahvustoitude (pitsa, india köök) · ülemaailme levik · ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne) Poliitikas · riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu · riigid annavad üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu ÜRO, WTO,EL, NATO, IMF ja Maailmapank Kultuuri valdkonnas · erinevate maade äri- ja tarbekultuuride lähenemine · suhtluses lai inglise keele kasutamine · info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine
keskkonnareostus) globaliseerumine hõlmab Majandust Poliitikat Kultuuri, haridust, sporti Keskkonnaprobleeme Majanduses: kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailme levik ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne) Kuidas mõõta G-st: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised investeeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus:
Lisaks järgnevalt nimetatud teguritele võib ka mastaabisäästu tagava tootmismahu ning kulude taseme valik olla sisenemmisbarjääriks: 1) Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus: tarbija seostab toodet selle konkreetse nimega (värska vesi); 2) Vana olija madalamad kulud - sisenemise kulu – kontrolli saavutamine müügivõrgu üle; 3) Oluliste tootmistegurite omamine või kontroll nende üle; 4) Juriidiline protektsionism - patendid, litsentsid, tariifid jt. kaubanduslikud tõkked; 5) Agressiivne taktika potentsiaalsete turule sisenejate suhtes: monopol kannatab pikemaajalise kahjumi ära - hinnasõda, massiline reklaam, atraktiivsed müügiteenused, uute tootenimedega turule tulek; hirmutamine: eemalepeletamine. Sisenemisbarjäärideks on ka litsentsid, patendid, mastaabisääst. Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus. Ta toodab väiksemat kogust ja kõrgema hinnaga kui seda teeks konkureeriv firma.
Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku 9. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12
Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 000-200 000 Taani hindamise raaamat 1242 Loeng 10.03.2012 Õigusaktid 13. sajandi alistumislepingud (52 Jüri Uluots) 1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992 Nõukogude Liidu põhiseadused 1936 (Stalin tuli võimule, töörahva heaolu), 1978 (Bresnev)
· pakutav kaup on sordimendilt, kvaliteedilt ühelaadne Monopol on turuvorm kus üks müüa kehtestab hinna ja tema toodetava kaubale pole asenduskaupa Loomulik monopol- kohustus tekkis siis kui tootmise alustamine nõuab liiga suuri investeeringuid ja selle tegemine ei ole otstarbekas. Monopoolse konkurentsi tunnused on: · mõned ettevõtted on suuremad kui teised, ettevõtted on ebavõrdses olukorras · alati ei ole kate turule toomine vabalt teostav, seda piiravad litsensid, patendid, tegevusload jne. · Mõne toote puhul puudub üldse konkurents, ongi monopol. Turutõrked on tootmine on mingil põhjusel takisttud n: majanduskriis, poliitiline kriis Turutõrge põhjused: · majanduskriis · poliitiline kriis · looduskatastroofid
ressursse kasutataks just selles firmas(harus) 16. Täielik konkurents on turusituatsioon, kus ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada. a. Firmade suur arv b. Homogeenne kaup c. Sisenemis- ja väljumisbarjääride puudumine d. Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon TKT on ainult teoreetiline, sest inimesed otsivad võimalusi, et olla teistest paremad ja muuta hindu (monopolid, patendid jne jne) 17. Täielikult konkureeriv firma saab lühiperioodil majanduskasumit, sest siis on tal mingi eelis (kas või kiirem olemine) ning hiljem tuleb samasse harru firmasid juurde. 18. Punktis, kus MC=AVC on sulgemispunkt. Kui hind langeb madalamale kui on minimaalne AVC, on firmal kasulikum tootmine lõpetada. 19. TKT pikal perioodil- Niipea kui hind hakkab langema, majanduskasum väheneb. Hind võrdub keskmise kogukuluga
WTO World Trade Organisation EFTA European Free Trade Assaciation (balance of trade kaubavahetuse bilanss visible import nähtav import invisible export nähtamatu eksport trade deficit kaubavahetuse puudujääk trade surplus väliskaubavahetuse ülejääk local experts kohalikud eksperdid sole agents ühe firma tooteid müüb multi-distributors mitme firma tooteid müüb local branch kohalik filiaal/haru sale office - müügikontor patents patendid licenses litsentsid local subsidiary kohalik tütarettevõte management accounts juhtimisarvestus data andmed financial accounts finantsarvestus revenue müügitulu profit kasum losses kahjum listed company börsil olev ettevõte annual report aastaaruanne public limited company aktsiaselts sole trade/sole proprietor FIE partnership täis- ja usaldusühing private limited company osaühing company secretary pearaamatupidaja
ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad. Tunnused Täielik konkurents Piiratud konkurents Konkurents puudub(monopol) Ettevõttete arv palju vähe üks Toote iseloom Võimalik asendada teistega sarnane Puuduvad asenduskaubad Takistused turule puuduvad Mõningased(suured Suured(patendid ja litsentsid tulekul tootmiskulud) investeeringuvajadus) Kontroll hinna üle Puudub osaline täielik Näiteid Ajalehed, toidupoed Autotööstus Elektrienergia, veemajandus 4.Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? Majanduslikud motiivid ja vahendid- 5
Iseasi on patendeerimise vajalikkus ja selle pealt kasu teenimine. Elu patendeerimist nimetab Alex Lotman omakasupüüdlikus võidujooksuks. Selle hea kõrval, mis teaduse areng inimkonnale toob ja tuua saab, kasutatakse GMO tulu teenimise allikana ning võimalusena luua suuri monopole. Hävitatakse põllumehe iseseisvus, kuna põllumees peab iga kevad ostama põllule külvatava seemne patenti omavalt suurfirmalt ning iga sügis kogu saagi ka neile tagasi müüma. Patendid, trahvid sunnivad selleks, sest patendeeritud seemet ei tohi talunik iseseisvalt kasvatada ega paljundada. Nii peab põllumees ettevaatlik olema ka juhuslikult põllunurgas kasvama hakanud taimedega, sest need võivad osutuda GMO ja seega kellegi teise varaks ning tuua kaasa pikad kohtuistungid ja suured rahatrahvid. Selliseid näiteid on olemas USAs ja Kanadas, kus on GMO kasvatamine üsna laiadaselt levinud. Seega nn tava põllumajanduse kaitseks peaks mitte ostma GMO taimi
Humprey Gainsborough ehitas kondenseerumisel põhineva aurumasina 1760. aastal, mida ta näitas James Wattile. 1769 aastal Watt patendeeris esimesed märkimisväärsed uuendused Newcomeni tüüpi vaakum-masinale, mis tegid selle palju tõhusamaks. Watti "hüpe" seisnes selles, et ta eraldas kondenseerumise faasi vaakum- masinas hoopis eraldi kambrisse, kuid samas hoides kolbi ja silindrit auruga samal emperatuuril. James Watt koos oma äripartneri Matthew Boultoniga arendas need patendid Watti aurumasinasse Birminghamis, Inglismaal. Watti aurumasina tõhususe suurenemine viis selle üldise aksepteerimiseni ja tööstuses kasutamiseni. Järgmine uuendus tõhususe suurendamiseks tuli ameeriklaselt Oliver Evansilt ja inglaselt Richard Trevithickilt. Nad kasutasid uuendusena suure survega auru. Trevithick ehitas edukalt tööstusliku kõrgrõhuga masina, mida tuntakse ka Cornishi masinana. Surve suurenemisega tuli ka suurem plahvatusoht, sest masinad ei suutnud
Viimasel paarikümnel aastal on eriti kiiresti arenenud teenindussektori harud, näiteks disain, raamatupidamine, kinnisvaraarendus, transport jms. 1 Toote valmistamine Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks. Uurimis- ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega: mõeldakse välja uus või täiustatakse olemasolevat toodet, töötatakse välja patendid, disain, tööjoonised ja juhised. Uurimis- ja arendustegevus nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Tootearendusega suudavad tegeleda eelkõige hästi arenenud riigid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Sageli ei eelda detailide valmistamine kuigi oskuslikku, küll aga odavat tööjõudu, mistõttu tootmine viiakse odava tööjõuga maadesse
Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit
for producing biomass, for growing cells or for obtaining fermentation or metabolic products, i.e. bioreactors or fermenters C12M23/00 - Constructional details, e.g. recesses, hinges (flow directing inserts in C12M27/18-C12M27/24; apparatus for chemical or physical processes in general B01J, chemical or physical laboratory apparatus in general B01L) C12M23/02 - Form or structure of the vessel (large containers B65D88/00) C12M23/14 – Bags 8.3.2. Leia patendid elektroonilise programmiga zig-zag õmblusmasinate kohta. b) Programme-controlled sewing machines c) D05B 19/00 e) 25 f) „Zig-zag sewing machines“ 8.3.4. Kasutades märksõna ja klassifikatsiooniotsingut, leia oma kursusetöö teemal patente Euroopa patendiandmebaasist esp@cenet. a) Title: synthesis bioactive compounds; CPC: C12. b) 1 c) Wong, C.-H., Liu, J., Desantis, G., Burk, M. Synthesis of synthons for the manufacture of bioactive compounds
finantssfääri rahvusvahelistumine rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Globaliseerumine eri valdkondades Majanduses kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailme levik ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne) Poliitikas riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu riigid annavad üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu ÜRO, WTO,EL, NATO, IMF ja Maailmapank Kultuuri valdkonnas erinevate maade äri- ja tarbekultuuride lähenemine suhtluses lai inglise keele kasutamine info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine
Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit
Varalised tagatised: Kõige paremini vastab nendele tingimustele kinnisasja pant ehk hüpoteek. Kinnisasi on maatükk koos sellele ehitatud hoonetega Hüpoteegi leping on notariaalne ja registreeritakse kinnistusraamatus. Kinnistusraamatut peab kinnistusamet ja kandeid sinna tehaks kohtunike abide poolt. Laen saab olla kuni 2/3 kinnisasja väätusest. ? Ehitise pandi leping peab olema notariaalne Väärtpaberite ja deposiidi pandi leping on lihtkirjalik. Intellektuaalse omandi pant- patendid ja litsensid, millel on püsiväärtus Kommertspandi leping on notariaalne, ei määrata kindlaks esemeliselt vaid summaliselt Käsipant (väärismetallid, väärisasjad, unikaalsed antiikesemed, kunst) - pandi ese läheb pantija käsutusest välja, lisaks pandilepingule koostatakse vara üleandmise-vastuvõtmise akt Tagatisvara väärtus vallasasjade puhul on suhteliselt väike (need kuluvad kiirest)
omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid). 3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll hinna üle. Täielikud monopolid on haruldused. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid (nt elektri- ja veevarustuse/v), patendid (seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20a), autoriõigused (kirja, kunsti, helitööde autoritele), kaubamärgid (spetsiaalsed kujundid, nimed, sümbolid, mis tähistavad toodet, teenust või firmat). Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus. Ta toodab väiksemat kogust ja kõrgema hinnaga, kui seda teeks täielikult konkureeriv firma. Monopson – ühe ostjaga turg. Nt riikides sõjatööstuses ainus ostja valitsus. Konkurentsi reguleerivad seadused:
Näiteks Maplin 5600 oli tegelikult austraalia teadlase Trevor Marshall'i looming. Akustilist heli füüsikaliselt modelleerivad süntesaatorid 1980-ndate lõpus hakati tootma süntesaatoreid, mille tööpõhimõtteks oli akustilise heli füüsikaline modelleerimine. 1989, innustatuna sagedusmodulatsiooni patendi kasutamise edukusest, allkirjastas Yamaha Stanfordi Ülikooliga lepingu arendada ühiselt digitaalset helisünteesi. Sellest tulenevalt osad tehnoloogiliste üksikasjadega seotud patendid kuuluvad Stanfordi Ülikoolile ja osad Yamahale. 1994 alustas Yamaha esimeste heli füüsikalisel modelleerimisel põhinevate süntesaatorite tootmist, millest esimene oli "Yamaha VL-1" Süntesaatorid ja MIDI 1981 tegi Sequential Circuits'i insener Dave Smith ettepaneku võtta kasutusele digitaalsete elektrooniliste muusikainstrumentide tootjate ühine kommunikatsiooniprotokoll MIDI, mille abil on lihtne ühendada ja juhtida erinevate tootjate digitaalseid muusikainstrumente. 1983 võeti
9.5. Lõpetamata ehitus 0 kr 9.6. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 9. 0 kr 0 kr 10. Immateriaalne põhivara Page 1 of 4 RAAMATUPIDAMISBILANSS 10.1. Asutamisväljaminekud 0 kr 10.2. Arenguväljaminekud 10.3. Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid jne. 10.4. Firmaväärtus 10.5. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 10. 0 kr Põhivara KOKKU 0 kr AK T I VA K O K K U 0 kr 0 kr PAS S I VA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 0 kr 11.2
koduriigis. Transiit on tolliprotseduur, mis võimaldab tolli järelvalve all vedada kaupa ühenduse tolliteritooriumil lähtetolliasutusest sihttolliasutusse ilma, et selle kauba pealt nõutaks impordimaksu ja muid makse. Barter on kauba vahetus kahe eraisiku vahel raha kasumata. 2. Teenuste eksport ja import kirjeldage vähemalt 10 erinevat immatriaalset väliskaubandustehingut. Kvalifitseerunud tööjõud. Patendid. Tuntud bränd. Teadmiste kogum. Jaotusvõrk. Arvuti tarkvara. Ärisaladused. Kaubamärgid. Klientide kogum. Video ja audiomaterjalid. 3. INCOTERMS 2010 õiguslik olemus: a. Kas ta on rahvusvaheline konventsioon või mingi muu staatusega leping? Incoterms 2010 on rahvusvahelised reeglid, mis on tunnustatud rahvusvahelise kaubanduse terminite kõige kohasemaks tõlgenduseks valitsusorganite, juriidiliste ettevõtete ja ettevõtjate poolt üle maailma.
tehnoloogilisestandardi. Kes määrab ära standari, see võtab kogu turu. Võitja võtab kõik turud. Kui konkureerida tehnoloogilisestandardi üle, siis hakkab toimuma mitmekesisussääst ja mastaabisäästa ehk üritatakse saavutada mastaabisäästu läbi tehnoloogilistestandardite. Tehnoloogiastandardid on olulised, kui olete ettevõtjana välja töötandu ühe tehn.standardi, siis teil on see eelis selles konkreetses standardis- te teate kuidas see toimib, kus on know- how pärit, patendid on olemas selle valdkonnas. Kui keegi tahab seda tehnoloogiat kasutama hakata peab ta selle teie käest litsenseerima ja maksma hakkama selle eest- te saate konkurentsi kontrollida. Ja kui suudate teise tootja turul välja tõrjuda ja kõik hakkvad kasutama teie toodet, tekib võrgustikusääst, siis standardite põhine konkurents on kõige lihtsam ja kindlam viis kuidas läbi tehnoloogilise innovatsiooni jõuate mastaabisäästuni, mida
hinda. - Eksisteerivad tõkked turule sisenemiseks ning võimalikud konkurendid sinna ei pääse. Täielik monopol (nagu paljuski ka täiskonkurents) on tänapäeval üsna haruldane. Veelgi harvemad on juhud, kus monopolil õnnestub oma turul pikka aega tegutseda. Siiski on olukordi, kus monopolid on kujunenud praegusaja turumajanduse tingimuses, seaduse kaitse all ning toimivad iseg üsna tõhusalt. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad nn loomulikud monopolid, patendid, autoriõigused ja kaubamärgid. Loomulikud monopolid Näitena võib tuua elektri- ja veevarustusettevõtted. Tootmise koondumsel ühe ettevõtte kätte saab alandada hindu, kui kasutada ära mastaabiefekti (tootmiskulude suurust sõltuvalt toodangu mastaabist). Kujuta ette, et kodukohta varustab korraga mitu elektrifirmat, igal neist oma elektriliinid, jaotusvõrk, jaam. Sellisel juhul ei saa täiskonkurentsi hind kujuneda
...................................20 3.4.1 Autoriõigus ja kaasnevad õigused.......................................................20 3.4.2 Kaubamärgid........................................................................................21 3.4.3 Tööstusdisainilahendused................................................................... 21 3.4.4 Geograafilised tähised......................................................................... 22 3.4.5 Patendid...............................................................................................22 3.4.6 Mikrolülituste topograafia.....................................................................23 3.4.7 Avalikustamata teabe kaitse................................................................ 23 3.5 Ülevaade TRIPS lepingu rakendamise sätetest.........................................24 3.5 TRIPS lepingust maailma kaubandusele tulenevad eelised ..................
2. Autoriõiguste tekkimine Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 3. Patentsuse kriteeriumid Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav (patendid, § 8 lg 1) Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest (patendid, § 8 lg 2) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest (patendid, § 8 lg 4) Kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav (kasulik mudel, § 5 lg 1) Kasuliku mudeli leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest (kasulik mudel § 7 lg 1)
· toote/ teenuse peamised tunnusjooned; · toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega; · kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega; · põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused; · kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi; · kuidas kavatsetakse toodet/ teenust tulevikus edasi arendada; · kaubamärgid, patendid, toodet/ teenust puudutavad seadused ja määrused; · hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega. Senine äritegevus Lühiülevaade ettevõtte senisest arengust. Eraldi tuuakse välja olulisemad saavutused, aga ka peamised raskused ning võimalused neid ületada. Pole mingit vajadust varjata varasemaid ebaõnnestumisi. Nende väljatoomine näitab pigem, et olete valmis nendest õppima. Hea toon ei ole süüdistada kedagi teist oma ebaõnnestumistes.
32.Lähedus turgudele ja vastavale infole 33.Osalemine kohalikus ärikliimas 34.Võib-olla ressurssidele lähemal 35.Sobiva tööjõu olemasolu 36.Soodne ettevõtluskliima ja sihtmaa valitsuse toetus 37.Väike risk 38.Transnatsionaalsete ettevõtete sisenemisel riiki kaasnevad positiivsed ja negatiivsed mõjud. RVK tehtavad välisinvesteeringud sageli positiivse mõjuga: · Tööhõive suurenemine sihtmaal · RVK on vajalikud patendid ja tehnoloogia · Ergutab kohalikku ettevõtlust (äriteenindus, allhanked jne) · Raha maksude näol riigikassase RVK kaasnevad negatiivsed trendid : · Patendid, uurimis- ja arendustegevus, strateegiline planeerimine jms kuulub RVK emamaale. · Võidakse soovida vaid lühiajalist kasumit · Raha võib riigist välja voolata · Paigutusotsused ajas paratamatult muutuvad. Tooteahelad 39.Tooteahelate juhtimine Tootja poolt juhitud tooteahelad
hinnapoliitikale iga oligopol toodab oma konkurentidega identset kaupa oligopoli toodangu nõudlus on täiesti elastne Küsimus 11 Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on Valmis Hinne 0,5 / 1,0 Vali üks või enam: litsentsid oluliste ressursside ainuomandus patendid mastaabisääst Küsimus 12 Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Vali üks või enam: firma, mis on küllalt suur, võib toota madalama ühikukuluga kui väike firma firma, mis on küllalt suur, võib oma toodangule kehtestada madalama hinna kui väike firma
) 0 0 Akumuleeritud põhivara kulum ( miinus ) 0 0 Lõpetamata ehitus 0 0 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 0 0 Immateriaalne põhivara 0 0 Asutamisväljaminekud 0 0 Arenguväljaminekud 0 0 Ostetud konsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. 0 0 Firmaväärtus 0 0 Ettemaksed immateriaalsed põhivara eest 0 0 PÕHIVARA KOKKU 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlakohustused 0 0
1. Täielik konkurents Ettevõtteid palju, tooteid võimalik asendada teisega. Takistused puuduvad. Kontroll hinna üle puudub. Ajalehed, toidupoed. 2. Piiratud konkurents Ettevõtteid vähe, tooted on sarnased. Takistused mõningased (suured tootmiskulud). Kontroll hinna üle osaline. Autotööstus, telekommunikatsioon. 3. Monopol Ettevõtteid ainult üks, puuduvad asenduskaubad. Suured takistused (litsentsid ja patendid). Täielik kontroll hinna üle. Elektrienergia, veemajandus. 4. Riik sekkub majandusse kuna turumajanduse puudused loovad sellise olukorra. Monopoolne ettevõte (nt. veemajandus) võib tõsta hinna põhjendamatult kõrgele, millega kahjustab tarbija huve. Valitsus peab sekkuma, et säästa rahva tervist ja loodust. Majanduslikud motiivid: Monopolide kontrollimine tagab tõhusalt konkurentsi. Uute ettevõtete rajamiseks võib luua laenuskeeme, nõustamist ja koolitust pakkuda
Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatuses olev provints) Ingerimaa kubermangu keskus oli Narva. Setumaa kuulus Venemaale. (Pljussa ja Võhandu jõe tagune maa). (Kindral)kubernerid panid paika seadused ehk patendid. Nt Browni patent. Neid nimetati väljaandja järgi, + näiteks aastaarv (täpsustus). Kõik patendid saadeti kihelkonna kirikutesse. Need, mis talupoegi puudutasid loeti kirikutes ette pärast jumalateenistusi. Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000
oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna üldine majanduslik edenemine ning kuningavõime tugevnemine rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Palgaarmee komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. Sõja eel pakkus riik (kuningas) teada-tuntud eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülem omakorda jagas välja patendid kompaniide komplekteerimiseks kompaniiülematele, viimased aga saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Üldiselt värvati vabatahtlikke. Lisaks palgale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga. Enamasti loodi palgasõdurite väeosad üksnes sõja ajaks. Palgaarmeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. Nende hulgas oli vabu talupoegi, laostunud rüütleid, linlasi, teiste seisuste esindajaid ja välismaalasi eriti
Toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega. Kastoodet/teenust juba pakutakse turul või on see uudistoode/teenus. Kui toode/teenus on turul juba tuntud, siis mis on antud toodete/teenuste eelis konkureerivatetoodete/teenusteees. Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (transport, konsultatsioon,hooldus,remont,tagavaraosad vms.). Kaubamärgid,patendid.. Hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega. Maksetingimused. Garantiitingimused. Pakend. Kuidas kavatsetakse toodet/teenust tulevikus edasi arendada. · Turg Selles peatükis uuritaks, kui paljudel inimestel või ettevõtetel on vajadus eelmises peatükis kirjeldatud toote või teenuse järele olemas ja kui paljud neist hakkavad seda vajadust rahuldama just antud toote või teenuse abil.
Läbi tuleks mõelda järgmised teemad: - Toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega. - Kas toodet/teenust juba pakutakse turul või on see uudistoode/teenus? - Kui toode/teenus on turul juba tuntud, siis mis on antud toodete/teenuste eelis konkureerivate toodete/teenuste ees? - Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (pakend, transport, konsultatsioon, hooldus, remont, tagavaraosad vms.). - Kaubamärgid, patendid. - Hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega. - Makse- ja garantiitingimused. - Kuidas kavatsetakse toodet/teenust tulevikus edasi arendada. Tootmine/teenindamine Protsess varustamine, tegevus, võrdlus konkurentidega, tulem kliendile; hooned, ruumid, seadmed; kirjeldage tootmist ja tehnoloogiat, mida kavatsete kasutada oma toote valmistamiseks; vastutajad; tööjõu leidmine, palkamine, õpetamine; käivitusperioodi pikkus, mõju keskkonnale.
4. Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse kirjel Ettemaksed materiaalse põhivara eest. 5. Ettemaksed materiaalse põhivara eest. Siin näidatakse põhivara hankijatele tehtud ettemaksed. 10. Immmateriaalne põhivara esitatakse kolmel kirjel. a. Arenguväljaminekud b. Ostetud kontsessioonid,patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. c. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara näidatakse bilansis jääkväärtuses. Immateriaalse põhivara liikide kulumi kohta tuuakse andmed aastaaruande lisas. Immateriaalne põhivara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus kujuneb vara ostuhinnast ja vara kasutuselevõtmisega seotud otsestest kuludest. Tarkvara ostu puhul lisanduvad ostuhinnale näiteks
kavatse müüa järgmise 12 kuu jooksul. 2. Kinnisvarainvesteeringud: maa või hoone või mõlemad, mida rmpkoh omab väärtuse kasvu eesmärgil või renditulu teenimise eesmärgil. 3. Bioloogilised varad: taimsed ja loomsed elusoragnismid, lüpsilehmad 4. Immateriaalsed varad: füüsilise substantsita-arvuti tarkvara (ei kuulu raamatupidamisetarkvara). Ettevõtte, kes teeb ntx projekte, milleks on tal programm, millega teenib tulu. Arvutitarkvara, patendid, litsensid, firmamärgid, piimakvoodid, firma väärtus, 5. Materiaalsed põhivarad: hooned, rajatised, inventar, masinad, seadmed. Jaguneb: 1. piiratud kasutuseaga Maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, maalid, raamatud. 2. piiramatu kasutuseaga Ettemaksud tarnijatele, (Väljaantud pikaajalised laenud). Kui teha ettemaks immateriaalsetele varadele, siis see läheb immateriaalsete varade alla! Osaleb ettevõtte tegevuses siis on see põhivara! Kui 70% majast kasutan ise ja 30%
Viimases lõigus kirjeldage eesmärki, mida tahetakse äriplaaniga saavutada. Asutamise aasta ning reg-nr: Põhitegevusala: Omanikud: Tegevusaadress: Sertifikaadid ja litsentsid: Osakapital: Töötajate arv: Joonis. Ettevõtte tegevusaadress: [ettevõtte logo] 2 Toote/teenuse kirjeldus Ettevõtte toote või tegevuse kirjeldus. Siin osas tooge välja patendid, kaubamärgid ning litsentsid. Samuti, milliseid toote- või teenusearendusi plaanitakse tulevikus. Joonis 2. Toote visualiseerimine [ettevõtte logo] 3 Turuanalüüs i. Turu kirjeldus Ettevõtte sihtturg, selle suurus ja ajalooline dünaamika. Kirjeldage sihtturu võtmetegurite (tsüklilise) kasvupotentsiaali, võimalusi ja trendi
Liivimaa kubermangus aga Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu kubermang. Selline haldusjaotus oli kuni 1783. Aastani, mil Venemaal asehaldusaeg. Saaremaad põhimõtteliselt võeti Liivimaa kubermangu alla, aga see oli eristaatuses, mida juhtis Kuningale alluv juht. Ingerimaa moodustasid Narvas ja sellest idas olevad alad. Setumaa (Piusa ja Võhandu jõgi piiriks) ei kuulnud Rootsile vaid Venemaale. Kubermangu poolt välja antud seadusi nimetatakse patentideks. Kõik patendid saadeti kihelkonna lähimasse postijaama. Samad seadused, mis puudutasid talupoegi loeti ette kirikus pärast jumalateenistust. 1550 1620 1695 1698 1710 Rahvaarv 280- 120-170 350-400 tuhat 300-330 120-170 300 tuhat tuhat tuhat tuhat
päevaga järjest edasi on oluline, et ettevõtted võtaksid kasutusele uuendusi, mille läbi klientide haldamine, maksude, probleemide ja muude arvete haldamine läheb tunduvalt lihtsamaks. Finantsintrumentide puudumisel jääb see tegemata, mis võib tuua kaasa suuri komplikatsioone. 4) Innovatsioon: igas ettevõttes oluline tegur, innovatsioonita ei ole ettevõttel tulevikku ning edasiarengut. 5) Tehnoloogia ja tarkvara legaalsus, litsentsid, patendid ja nende ostmise võimalused (hind, saadavus, kasutamisoskused): on oluline tegur igas ettevõttes, sest tehnoloogiaga muudab elu lihtsamaks, igas ettevõttes kasutatakse ka erinevaid raamatupidamisprogramme, seepärast, et ettevõtte peab tegema palgaarvestust, erinevad maksud, plus majandusaasta aruanne igal aastal. Finantseerimise puudumisel, et osta uus raamatupidamistarkvara, muudab töö keerukamaks ning tüütumaks. 6) Intellektuaalne omand ja selle kaitse
K- Käibemaks K- Äritulud Kanne põhivara mahakandmisel: D- Ärikulud D- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon) K- Põhivara ( maa ja ehitised, masinad ja seadmed, inventar) IMMATERIAALNE PÕHIVARA Immateriaalseks põhivaraks on ostetud kaubamärgid, litsentsid, patendid ja arvutitarkvara. Samuti võib võtta immateriaalsena arvele ka ettevõtte asutamis-ja arengukulud, kui need on olulises suuruses. Arvele võetakse soetusmaksumuses mille hulka kuulub lisaks ostuhinnale soetamisega otseselt seotud kulud, võetakse kontole immateriaalne põhivara ja määratakse kasutusaeg. Kulumit arvutatakse samamoodi nagu põhivaral. Edasimüügi õigus puudub nii et vananenud immateriaalne vara kuulub maha kandmisele.
Tööstusomand Loeng-seminaride OIEO.03.012 konspekt Kohtumised: 18.03.2018 22.04.2018 - kaubamärgid 20.05.2018 patendid jms 50% kordadest peab kohal olema (st min 2x kohal, 1x puudumine) Kodutööd: 1. 40% Essee (2-3 teema vahel valida saab teada 22.04.2018 teemad) 2. 30% Kaasus 1 3. 30% Kaasus 2 2019.a jaanuariks tuleb üle võtta uus kaubamärgi direktiiv. Muutused ÕISis ,,uus kaubamargidirektiiv.pptx" failis olemas. KAUBAMÄRK 1 Mis on kaubamärk? Tähis, mis aitab eristada ühe tootja/teenusepakkuja kaupa teiste omast
See omakorda toob au Eesti riigi suhtes. 3.2.Eesti enne majanduslangust Rahastamise tasemelt jäi Eesti enne majanduslangust arenenumatele naabritele ja suurriikidele selgelt alla, kuid teiste siirderiikide seas polnud antud tase väga madal. 2006. aasta näitaja oli Eurostati andmete Eesti puhul hinnanguliselt 1,14%. Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine näitaja oli samas 1,84%. Riigi innovaatilist potentsiaali peegeldavad samuti leiutajate huvide kaitseks antud patendid. Mõne allika järgi Eesti näitajad olid 2000-2005 aastatel üsnagi head, kindlasti suuremad kui teistes Ida-Euroopa riikides.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool, 2008, lk 154-155) Üldistavalt võib öelda, et enne majanduslangust Eesti tundus sammuti innovaatilisena riigina, võrreldes teiste postsotsialistlike siirderiikidega. Kuid arenenud suurriikidega võrreldes oli Eesti innovaatilisuse hinnanguline tase aga madal.(Eesti majandus,
annaabi.ee 
