Eesti Uusaeg (0)

EESTI UUSAEG I   
Helena Sepp
SISSEJUHATUS
Eesti uusaja defineerimine : 
- kes, kus, millal?
- eestlaste – maarahva - ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade 
ajalugu
- I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste  etniline   territoorium  ei 
moodustanud enne aastat 1917 ühte  omaette  halduslik-geograafilist tervikut
- II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende 
käes:  baltisakslased , Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa „Eesti“  uusaja ajalooareenil
- Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud 
seisusliku eliidi ajalugu „võõrriikide“ (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus
Ajalised piirid 1558-1917
- periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: 
- alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana- Liivimaa
- lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi  kokkuvarisemine  (1917) ja Eesti omariikluse 
kehtestamine (1918-...)
- poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu
Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine:
- ajaloolis -geograafiliste  terminite  paljusus
KESKAJA TAUST
- Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon „Orduriik“ (u 1200/1346 – 1558: 
tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast:
1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346)
2. Saksa Ordu Liivimaa harust
3. Neljast piiskopkonnast
4. Hansalinnadest
- Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste 
ambitsioonide tõttu
Feodaalse  Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal:
- formaalselt kuulus Püha Saksa- Rooma  Keisririigile
- piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 
   1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või
   2. Piiskoppidele & kloostritele või
   3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele)
- Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena 
hakkas territoriaalne  vasallkond arenema rüütelkonnaks Taanile kuni 1346 aastani kuulunud 
Harju-Virumaal.
- Vana-Liivimaa maapäev alates 1420ndatest.
Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: talupoegade olukorra õiguslik alus
- Sakslaste koloniseeritud  Elbe  idapoolses piirkonnas kasutati erinevat läänisüsteemi kui Lääne-
Euroopas: läänes mitmesugused läänihärruse vormid (nt poliitiline-, majanduslik-, kohtuvõim) 
ei koondunud ühe isiku kätte ja talupojal oli mitu isandat
- Vana-Liivimaal läänistati alad koos talupoegadega vasallidele, kes ühes  isikus : 
   1. Kogusid makse, nõudsid töökohustusi ja mõistsid  kohut  lääni talupoegade üle
   2. Avaik-õigulikud  volitused koondusid vasallide  kätte & tulemuseks nn mõisahärrus 
(Gutsherrschaft)
   3. Läänihärruse kõige kaugemale arenenud vorm
Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: mõisahärruse sünd
- Esialgu olulised andamid ( maksud ): 
Pärast Jüriöö ülestõusu 1343 hakkas  teokohustus  
juurduma ja kujunes abiteost nädalateoks
- 15.saj II poolel hakkasid hollandlased  vahendama Vana-Liivimaa vilja Lääne-Euroopasse:
umbes 1450-1550 hoogne mõisate asutamine
- Tänapäeva seisukoht (Ligi, Tarvel, Kahk):
Tegelikule mõisamajandusele üleminek toimus Põhja- Baltikumis alles varauusajal umbes 
1550-1650
-  Sunnismaisus  (alates 15.saj): 
   1. Päris-/adratalupoja isikliku vabaduse kaotuse vorm, kus  talupoeg ei tohi elukohta vahetada
   2. Talupoja suguvõsa seoti pärimiskohustuse kaudu oma taluga
- Ajaloolaste vaidlused, kas sunnismaisus tähendab otsest pärisorjust? (Leibeigenschaft) ja 
millal see siin kujunes??
- Teised maarahva kategooriad:
   1.  Vabatalupojad
   2. Üksjalad (väiksema maksukohustusega uudismaa harijad)
   3.  Vabadikud  ( maata   talurahvas  või kehviktalupojad)
   4. Linnadesse ärajooksnud
Vana-Liivimaa talupoegadel keelati ära relva kandmine 1507
Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine varauusajal:
1. 1558-1721: Saja-aastane sõjaperiood ja Suur-Rootsi ajastu
- Vana-Liivimaa riigimoodustise lõplik likvideerumine 1561
- Kohalik eliit  pidi valima Venemaa, Poola, Taani ja Rootsi vahel
A. Eestimaa hertsogkond Rootsi allvuses 1561- 1712 /1721
- Algus 1561/ 1581 , ametlikult 1584
- Tallinn,  Harjumaa , Virumaa, Järvamaa, Läänemaa
- Piirkonna saksa eliit allus vabatahtlikult Rootsile: aadliprivileegide kinnitamine 1561 ja 
Rootsi pidi loobuma oma keskvõimu kehtestamiskatsetest
B. Liivimaa Poola allvuses (1561-1629)
- Lõuna-Eesti (endised  muinasmaakonnad Ugandi ja Sakala) ja Läti alad
- Privilegium Sigismundi Augusti 1561: Ordu/Liivimaa  aadel  sai endale soodsad privileegid : 
luteri usk ja saksa õigusele põhinev  omavalitsus
Baltisaksa  aadli eriõiguste alusdokument uusajal
- Hiljem tsentraliseerimis-, poolastamis- ja rekatoliseerimispüüded
- Poola kaotas piirkonna Rootsile sõja tulemusena (1600-1629)
C. Liivimaa kindralkubermang Rootsi alluvuses 1629-1710/1721
- Algus 1629 pärast Altmargi  vaherahu  sõlmimist
- Lõuna-Eesti (ehk Põhja-Liivimaa) ja Põhja-Läti (ehk Lõuna-Liivimaa) alad
- Sõjaga vallutatud territoorium: 
Esialgu Rootsi keskvõimu kehtestamiskatsed, seejärel 
aadliprivileegide taastamine (1648), hiljem jälle keskvõimu  tugevdavad  reformid
D. Saaremaa Taani alluvuses  1559 -1645
- taani kuningas ostis Saare-Lääne (Lääne- Kuramaa ) piiskopkonna 1559-1564:
   1. Esialgu (al  1560 ) hertsog  Magnuse nn hertsogriik, kes vene tsaari vasallina „Liivimaa 
kuningas“ (1570)
   2. Aadliprivileegide kinnitamine  1562
   3. Saaremaa osa tagasi Taani kuninga alluvuses  1572 -1645
E. Saaremaa Rootsi alluvuses 1645-1721
- Rootsile sõja tulemusena
- liideti Liivimaa provintsiga erihalduspiirkonnana
- Säilisid aadliprivileegid, aga lõpuks Rootsi keskvõimu tugevnemine
Tulemus:
- Suur-Rootsi Läänemereprovintsid/ Balti  provintsid
- Eesti-, Liivi- ja  Ingerimaa  (tänapäeva Peterburi  kubermang , Rootsile 1617) alad
- Baltisakslastel Eesti-, Liivi- (ja Saaremaa) rüütelkonnad – maapäevad, mõisad-läänistused
- Kodu eestlaste etniline ala (va  Setumaa ) kuulus Suur-Rootsi koosseisu 
Läänemereprovintsidena, mis kosnes Eestimaa hertsogkonnast ja Liivimaa 
kindralkubermangust
- Ülemere provintsides ei  kehtinud  Rootsi tuumikalade tsentraliseeritud ja unifitseeritud 
riigihaldus ega ühiskonnakorraldus (talurahvavabadus)
- Rootsi kaotas alad Venemaale Põhjasõja tulemusena de  iure  1721
Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal:
2. 1721-1917: tänapäeva Eesti lad Vene keisririigi koosseisus: Vene Läänemere 
kubermangud /Balti kubermangud/ Baltimaad /Balti provintsid
- Tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti, hiljem ka Läti Kuramaa
A. Eestimaa/Tallinna kubermang (Põhja-Eesti)
B. Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti)
C. Narva kuulus Peterburi kubermangu koosseisu
Baltisaksa Läänemereprovintsid:
- Baltisakslaste jaoks piirkond Läänemereprovintsid (Eesti ajald ja hiljem ka Kuramaa), kus 
kehtis nn Balti erikord:
   1. Baltisaksa aadli ja kodanluse (linnade) seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne 
omavalitsuskorraldus)
   2. Väljendus halduses, õiguses, majanduses, kultuuris ja luteri kirikus & saksakeelne 
asjaajamine
Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal:
Ajaline areng:
1. Balti  erikorra  kõrgaeg  1721-1783
- tegelik pärisorjuse ajastu (17.-) 18.saj
2.  Asehalduskord 1783-1796
- Venemaa üldine kubermangureform 1775 laiendati Läänemereprovintsidesse:
   1. Põhja-Baltikumis seisuslike omavalitsusõiguste järsk (ajutine) piiramine
   2. Eesmärgiks Venemaa riiklik tsentraliseerimine  ja unifitseerimine valgustatud absolutismi 
vaimus
3. Üldjoontes taastatud Balti erikord ja selle osaline devalveerumine 1796-1917
- Üldine moderniseerumisprotsess ja rahvusaate levimine komplitseerisid 
Läänemereprovintside olukorda:
   1. Baltisakslased soovisid konserveerida oma positsioonid
   2. Algas eestlaste  emantsipeerumine  ja moodsaks rahvuseks kujunemine
   3. 1860-1870ndatel pidi Vene riiklus ennast kaasajastama ja  reformima , mis andis eestlastele 
võimu kohaliku omavalitsuse tasemel (nt Balti kubermangude vallareform 1866)
Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal:
- Aleksander III ei kinnitanud Balti kubermangude aadli privileege (1881):
   1. 1880ndate II poolel algas Balti erikorra otsustav piiramine: vene keel asendas saksa keele 
haldus-, kohtu- ja haridussüsteemis
   2. Nt kohtu- ja politseikorralduse  venestamine
- rüütelkonnad ja nende maapäevad jäid alles kui seisuslikud omavalitsusorganid
- vene keskvõimu  dilemma  venestusperioodil alates 1880ndatest: Kuidas kärpida baltisakslaste 
eriõigusi nii, et eestlaste õigused ei kasvaks, vaid tugevneks Vene kesvõim?
Perioodi tulemus:
- Kuigi Eesti- ja Liivimaa kubermangud olid Vene Keisririigi arenenumad piirkonnad, jäi 
poliitilis-ühiskondlik moderniseerumine   pooleli  ja piirkonnas jäi kehtima ühiskondlik 
tasakaalutus (nt  maaomandi  küsimus: üle poole põllumaast kuulus mõisnikele veel 1914)
- Eestlased said poliitilised õigused kohaliku omavalitsuse tasemel maal ja linnades (1866-...)
Eesti- ja Liivimaa ühiskonnaajalugu uusajal:
- Seisusliku ühiskonna lõhe oli rahvuslik: „saksad“ (härrad ja  sakslased ), eestlastest 
„maarahvas“ (keskajal „mittesakslased“)
1. Talurahva pärisorjuse/pärussõltuvuse lõplik väljakujunemine 16.-18.saj:
- Ekspluateeriv õiguslik vahekord  pärushärra/mõisniku ja pärustalupoja vahel
- Tunnusteks mh talupoja sunnismaisus, tema allumine mõisniku politsei- ja kohtuvõimule, 
kitsendused talupoja omandiõigusele ja tegutsemisvabadusele, talurahva relvakandmiskeeld, 
mõisniku õigus talupoeg võõrandada (nt müüa)
Ühiskonnaajalugu uusajal:
- pärisori: inimene, keda võis  perest  ja maast lahus müüa (tulemuseks talupoja mõisakoormiste 
normeerimatus ja nende tõrjutus riikliku tasandi avalikust elust)
- sügav ühiskondlik ebaõigus
2. Eestlaste emantsipeerumine 19.saj:
- Mh pärisorjuse kaotamine (1816/1819), teoorjuse likvideerimine (1849/1856/1868) ja 
passireform (1863) võimaldasid eestlaste majanduslik-ühiskondliku emantsipeerumise alguse
- J.V.Jannsen võttis „maarahva“ asemel kasutusele defineeriva nimetuse „eestlased“ (1857)
- Rahvusaate mõjul eestlaste vaimne emantsipeerumine ja  moodsa  rahvusliku identiteedi 
kujunemise algus 1860ndatest alates
Eestlased, võõrad ja baltisakslased:
- eestlaste hulka sulandus 16.-17.saj erineva päritoluga talurahvast sisserändajaid 
(põhjarannikul rootslasi, soomlasi nt Harju-Virumaal, Põltsamaal, venelasi nt Alutagusel
- seisusliku ühiskonna ajastul edasijõudnud eestlased saksastusid kuni 19.saj II pooleni ja nn 
„kadakasakslaste“  fenomen kuni omariikluse ajastuni
- Eesti piirkonnale oli tüüpiline, et sakslased ja eestlased mõjutasid teineteist ja olid teineteisest 
sõltuvused, aga nad ei integreerunud 19.saj kokku ühiseks moodsaks rahvuseks (kõrvuti jäid 
eksisteerima baltisaksa ja eesti reaalsused ja identiteedid)
KOKKUVÕTE EESTI UUSAJA PERIOODIDEST:
I Eesti varauusaeg (u 1500-1800) – Liivi sõjast pärisorjuse kaotamiseni/ asehalduskorra  
kehtestamiseni
II Eesti uusaeg: 19.saj
III Eesti uusim aeg 20.saj - ...
1. Saja-aastane sõja periood (1558- 1662 )
2. Rootsi aeg (1561-1710/1721)
3. Vene aeg (1710/1721-1917/1918)
EESTI UUSAEG II
Vana-Liivimaa lõpp ja  varauusaja  kontekst:  reformatsioon  (alates 1520ndatest), Liivi sõda 
(1558-1583) ja saja-aastane mitmete sõdade periood 
Ajastu kirjandus 16.saj:
- Balthasar  Russow. Liivimaa kroonika. Eesti k 1967 ja 1993. Esimene trükk  1578 , täiendatud 
trükk 1584. Paul Johansen väide 1960ndatel: autori eesti päritolu? – vaieldav.
- Johann Renner. Liivimaa ajalugu  1556 -1561. Eesti k 1995 ja 2006. Avaldati esimest korda 
alles 1870ndatel.
Valik eestikeelsest teaduskirjandusest:
- Kruus, Hans. Vene-Liivi sõda. 1558-1561. 1924 mag töö alusel.
- Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel  uusajal 1550-1800. (1999)
- Laidre, Margus: viljakas autor ja termini „saja-aastane sõda“ autor:  Dorpat  1558-1708. Linn 
väe ja võimu vahel. 2008.
- Helk,  Vello . Jesuiidid  Tartus 1583-1625.  Vastureformatsiooni  eelpost Põhja-Euroopas. 2003.
- Adamson, Andres. Hertsog Magnus  von Holsteini roll Läänemere-ruumis Liivi sõja perioodil. 
2006.
Reformatsiooni algus Vana-Liivimaa linnades (1521- 1525 ):
- Lutheri  ideed levisid kiiresti kõikjal saksa kultuuriruumis (arutlused Liivimaa maapäeval 
1522 ja usuküsimus jäi lahtiseks)
- (Hansa)linnadest kujunesid reformatsiooni tugipunktid ja veendunud toetajad saksa kodanluse 
hulgast (nt Tallinna  raad evangeelse õpetuse poolele  1524 ja pildirüüstamised). 1526 kõik 
olulisemad Vana-Liivimaa linnad Lutheri õpetuse  pooldajad
- Kodanluse jaoks kaks aspekti: 
    1. Sisuline ehk vaimulik. 
    2. Võimu probleem.
Vana-Liivimaa linnade reformatsiooni tulemused 1520ndatel:
- Katoliku kiriku linnade territooriumil paiknenud omand (nt kloostrid) konfiskeeriti
- Rae võim kasvas ja mitmekesistus:
   1. Pani ametisse kirikuõpetajad ja juhtis kirikuhaldust
   2. Senised katoliku kiriku poolt ülalpeetud koolid ja halastusasutused läksid ilmalikule 
linnavõimule
- Sakslased ja eestlased said omaette  kogudused ja kirikuõpetajad, kes pidid jumalasõna 
kuulutama emakeeles
- Kujunes usuline lõhe linnade ja maapiirkondade vahele (luterlikud linnad/katolikud 
maapiirkonnad)
Tallinna Pühavaimu  kirik
- Tallinna väiksemaist keskaegsest  kirikust  sai linna eesti koguduse  kirik (esimene eestikeelne 
jutlustus 1531)
- Kirikuõpetajad Johann Koell  (esimene eestikeelne  katekismus  1535) ja Balthasar Russow 
(Liivimaa kroonika 1578 ja 1584)
Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa „orduriigile“
- Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt:
1. Luterlikud linnad
2. Ordu probleemid 
- Saksa ordu Preisimaa  haru kõrgmeister  Albrecht  von Hohenzollern sekulariseeris oma 
valdused Preisimaa hertsogriigiks (Poola  vasallriik ) 1523 – maailma esimene  luterlik  riik
- Liivi ordu ordumeister  Wolter von Plettenberg (1494-1535) loobus sarnasest projektist jäädes 
katoliikluse poolele (järgnevatel aastakümnetel ordu vahel reformatsiooni poolel nt maameister 
Heinrich von Galen (1551- 1557 ) soosis protestantlust
3. Piiskopide enamus kaitses esialgu katoliiklust ja hiljem kindlameelsus vähenes
4. Maapiirkondade  vasallid  hakkasid aegamisi kujunema katoliikluse pooldajatest 
protestantideks
Riia viimane peapiiskop ( 1539 -1561) Wilhelm von Hohenzollern
- Saksa ordu Preisimaa haru viimase kõrgmeistri-uue Preisimaa  ilmaliku  hertsogkonna valitseja 
vend ja Poola kuninga nõbu
- Oli veendumustelt protestant, aga formaalselt katoliiklane (soovis levitada luteri usku Vana-
Liivimaal ja ilmaliku hertsogkonna plaanid koos vennaga Poolale toetudes)
- Koadjuutorisõda Riia peapiiskopi ja Ordu vahel 1556-1557 (piiskop koondas enda ümber 
Poolale toetuva fraktsiooni ja säilitas oma staatuse Poola abil
Reformatsiooni protsess ja tulemus piirkonna sakslaste ja eestlaste jaoks
- Siirdumine luteri usu kirikusüsteemi toimus Vana-Liivimaa erinevatel territooriumidel 
vahelduvas  tempos :
   1. Protsess kestis aastakümneid:
   2. 1554 tunnistati maapäeval luterlus seaduslikuks usundiks katoliikluse kõrval
   3. Luteri kiriku võidu kindlustas Rootsi ülemvõimu periood 17.saj
- Baltisaksa kodanluse ja aadli identiteedis omandas luteri usk eriti 18.-19.saj keskse tähenduse
- Eesti maarahva hulgas säilisid paganluse ja katoliikluse sugemed veel kaua
Luteri usu oluline mõju: eestikeelse kirjanduse algus
- I teadaolev eestikeelsest teksti sisaldav vaimulik raamat trükiti Lübeckis 1525, aga hävitati 
seal kohtu otsusega ja pole säilinud
- I säilinud eestikeelne  terviktekst  nn Kullamaa käsikiri (~1524-1532, vakuraamatus):
   1. Meieisa  palve , Ave Maria ja usutunnistus
   2. Tõlkija Kullamaa  preester
- 1535 trükiti Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelne luteri katekismus:
   1. Eesti keelde tõlkis Tallinna õpetaja Johann Koell
   2. Keelati ära ja lehekülgi leiti 1929
- 1554 ilmus Hamburgis trükitud eestikeelne katekismus:
   1. Autor Tartu  pastor  Franz Witte ja pole säilinud
Reformatsiooni mõju eesti kultuurile
- 16.saj hakkasid Euroopas reformatsioonist tulenevalt arenema moodsad kirjakeeled :
   1. Nt saksa-, rootsi-, taani- ja soome keel
   2. Oluline vaheetapp moodsaks kultuurirahvuseks kujunemisel
   3. Eesti kirjakeele arengu algus toimus üldises Läänemere luterlikus kontekstis
- Eesti kirjakeele arengu eriprobleem:
   1. I katekismus (1534) ilmus põhjaeesti murdes, II katekismus (1554) lõunaeesti murdes
   2. Ei loodud kahele peamurdele baseeruvat ühtset kirjakeelt (nagu nt Soomes)
   3. Algas kahe „keele“ vaheline võistlus, mis nõrgendas eesti kirjakeele ja eestikeelse 
kirjanduse    arengut kui 19.saj keskpaigani
Välispoliitilised muutused Vana-Liivimaa ümbruskonnas
Läänes ja lõunas:
1. 1386 Poola-Leedu personaaluniooni sõlmimine
- 1569 kujunesreaaluniooniks
2. 1397 Taani (-Norra ja Island) ja Rootsi (-Soome) personaalunioon : Kalmari  unioon
- 1520 Rootsi (-Soome) vägivaldne irdumine Taani alluvusest ja uusaja Rootsi riigi algus 
Gustav  Vasa  juhtimisel
- Kuningale allutatud luteri riigikiriku asutamine Rootsis ja Taanis 1520-30ndatel
3. Saksa Ordu Preisi haru allakäik ja kaotused Poolale 15.saj keskpaiku andsid Liivi harule 
sültumatust (1459: ordumeistri valimisel)
- 1525 ilmaliku ja luterliku Preisi hertogriigi loomine (esialgu Poola vasallriik) likvideeris 
Saksa Ordu Preisimaa haru ja Liivi Ordu sisuliselt iseseisvus ja jäi katoliiklikuks
4. Hansa-Liidu allakäik 16.sai I poolel ja Karl V probleemid
5. Moskva  tõus idas ja „Vene oht“:
- Ivan III (Moskva suurvürst 1462-1505) ühendas Vene vürstiriigid Moskva alla ja lõpetas 
vasallisüültuvuse Kuldhordist 1480
- 1478 Novgorodi  alistumine (ehk Ingerimaa ja Ida- Karjala  Moskva alluvusse) ja 1494 
Novgorodi Hansa kaubahoovi  sulgemine  (tapmised ja küüditamised)
- 1492 Narva vastaskaldale algas Ivangorodi (Jaanilinna) piirikindluse ehitamine
I  Venelased tungisid Vana-Liivimaa sisealadele 1482 ja sõlmitud vaherahu pikendamine  1493
II Venelased ründasid Rootsi Soome  idapiiri  (1495-97)
III Liivi Ordu rünnak ja venelaste vasturünnak 1501 ja Ordu edukas vasturünnak 1502 ja 1503 
vaherahu kuni 1558
Vana-Liivimaa sõja eelõhtul
- Vana-Liivimaal majanduslik õitseng 16.saj I poolel (kaubandusmonopol polnud Venemaa 
huvides)
- Vana-Liivimaa sõjaline valmisolek nõrk ja välisabi saamise võimalused Saksamaalt väiksed
- Lähinaabrid Venemaa, Poola-Leedu ja Rootsi olid kõik tugevnenud
- Detsentraliseeritud Vana-Liivima kodusõda (koadjuutorivaenus (1556-1557) Riia peapiiskop/ 
Ordu vahel (mängus ka Poola ja Preisimaa huvid))
- Ivan IV (Moskva suurvürst 1533- 1547 ), I Venemaa  tsaar  1547-1584
- Venemaa laienemine ida ja lääne suunas ja  kartis  Vana-Liivimaa sõjalist liitu Poola-Leedu ja 
Rootsiga
- Sõda Rootsiga Soome idapiiri pärast (1555-1557)
Liivi sõja vallandanud sündmused
- 1554 Vana-Liivimaa delegatsioon Moskvasse ja sooviti 1503.a rahulepingu järjekordset 
pikendamist
- Venemaa soov muuta V-L enda sõltlaseks diplomaatiliste vahenditega ja teha Tartu 
piiskopkonnast oma  vasall
- Näiliselt nõustuti Venemaa karmide nõudmistega:
   1. Vene kaupmeestele täielik kauplemisvabadus Liivimaal ja saadikutele takistamatu läbipääs 
läände
   2. Lubati, et ei sõlmita liitu Poola-Leeduga (Koadjuutorisõja  rahuleping  1557 eiras 
neutraliteeti)
   3. Tartu piiskopkond pidi maksma suure nn Tartu maksu tagasiulatuvalt 1503.aastast (Raha ei 
kogutud ega makstud – laienes kogu Liivimaale 1557. 1557 uued läbirääkimised ei andnud 
tulemusi ja Ivan IV otsustas lahendada küsimuse sõjalisel viisil)
Välisriikide sõjalise sekkumise põhjused
- „Saja-aastase sõja“ perioodil (1558-1661/1710) Vana-Liivimaa jagamisel osalesid Venemaa, 
Poola-Leedu, Rootsi ja Taani – 152 aastat,  nendest  70 sõja-aastat ja 80 rahuaastat
- Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele (sadamalinnu)
- Rootsi soovis tõrjuda kahe rinde ohu (Taani ja Venemaa korduvad Rootsi-vastased liidud) ja 
kehtestada soodsamad piirid (lahenduseks Suur-Rootsi ja Rootsi ülemvõim Läänemerel)
- Poola-Leedu oli piirkonna suurriik
- Taani oli ajalooliselt Põhjamaade juhtiv riik, millel oli keskajal olnud valdusi Läänemere 
lõuna- ja idakaldal (jäi 17.saj keskpaiku Rootsile alla)
I Liivi sõda (1558-1583)
- Mõiste ja dateering pärit vene historigraafiast (Liivimaa sõdade algus kuni Venemaa 
tagasitõmbumiseni)
- Osapooled Liivimaa konföderatsiooni osad, Venemaa, Poola-Leedu, Taani ja Rootsi
Algusfaas (1558-1561): Vana-Liivimaa konföderatsioon kukkus sõja esimese 4 aastaga
- Algas venelaste rööv- ja rüüsteretkedega Viru-, Tartu- ja Järvamaale
- Seejärel Narva ja Tartu ja mitmete kindluste  vallutamine  1558 (Tartus algas 24.a kestnud vene 
okupatsioon kuni 1582)
- Ajutine relvarahu 1559
- Oluline väljaspoolt kaitse otsimine venelaste vastu
- Esialgu Ordu viimane koadjuutor ja maameister Gotthard  Kettler muutis ordu ja Riia 
peapiiskopkonna Poola protektoraadiks ja poola sõjavägi linnustesse 1559
1.
    S
  aare-Läänemaa müüdi Taani kuningale (1559/1564-1645): 
- Esialgu venna Magnuse hertsogkond ja piiskopkond (1560)
- Ordu sõjavägi sai hävitava löögi viimases välilahingus Härgmäel ja Viljandi kaotamine (1560)
- Harju-Läänemaal talurahva ülestõus, kuna võimukandjad ei suutnud kaitset pakkuda (1560-
61)
I Liivi sõda (1558-1583): Rootsi
• Rootsi uus kuningas Erik XIV (1560) ja tema vend, Soome hertsog Johan (1556- 1563 ) 
nägid laienemisvõimalusi Vana-Liivimaa suunal
- vendade rivaliteet ja omavaheline tüli (1563-68)
- Johani  visioon oli tegutseda koostöös Poolaga (Johan oli abielus Poola  printsess  
Katarinaga)
- Johanil isiklik tüli ka Ivan IV-ga
I Liivi sõda (1558-1583)
• 2. Tallinn ja Harju-Viru ja Järvamaa vasallid andsid truudusevande Rootsile (loobusid 
Liivi Ordust) juunis 1561
- Erik XIV kinnitas nende vanad privileegid (mh Jungingeni armukiri 1397, mis 
laiendas maavalduste pärismisõigust)
• 3. Ordumeister Kettler ja vasallid alistusid Poola-Leedu Sisgismund II Augustile 
Vilniuses novembris 1561 ja piirkond jagati kaheks:
A. Lõunas Kuramaa hertsogiriik: Kettleri isiklik vürstiriik Poola vasallina
B. Pühjas Üleväina-Liivimaa (uusaja Liivimaa) inkorporeeriti esialgu Leedu koosseisu
- Privilegium Sigismundi Augusti
- Vana-Liivimaa likvideerumine
II-III Paralleelsed ja läbipõimunud sõjad
• II Põhjamaade seitsmeaastane sõda (1563-70)
- Taani, Poola-Leedu ja Lübeck / Rootsi
- meresõda Läänemere ülemvõimu pärast
• III 25-aastane sõda (1570- 1595 )
- Rootsi (-Soome) ja Venemaa vahel
- Rootsi idapiiri laiendamine ja kindlustamine Soomes, Ingerimaal ja Eestis / Venemaa 
vastuseis
• Tulemuseks Täyssinä (Teusina) rahuleping 1595:
   A. Rootsile kasulik uus  idapiir Soomes
   B. Ingerimaa ja  Laadoga -Karjala tagastati Venemaale ( ajutiselt  1595-1617)
   C. Venemaa loobus oma nõudmistest Narvajõe läänepoolsetel aladel: kinnitas II korda 
Põhja-Eesti ja Narva Rootsile (I korda 1583)
Liivi sõja II pool (1562-1583)
• Lähtekoht: Taani (1559), Rootsi (1561) ja Poola-Leedu (1561) olid saanud endale alasid 
vabatahtlikult:
- Venemaa  laienenud  vaid sõjalisel viisil: Eesti idaalade okupatsioon
- Venemaa soov edasi laieneda diplomaatiliste vahenditega: vasallist liitlasest hertsog 
Magnusest sai näiline „Liivimaa kuningas“ (1570-78)
• Pöördepunkt: „venesõbralik“ Erik XIV kaotas Rootsi  trooni  (1568) ja Poola-meelne ja 
Vene-vastane Johan III tõhustas sõda idas ja lõunas
- Magnus  palgasõdurid ja Vene vägi alustasid rünnakut Rootsi Põhja-Eesti valduste 
vastu 1570
• Kurnav sõda käis edasi tagasi ja katkuepideemiad:
- 1575 oli Põhja-Eesti manner (va Tallinn) venelaste käes
- Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja lihtrahvast lipkonnad, kes pidid sissisõda 
venelastega (1576-79): Ivo Schenkenberg
- Tallinna järjekordne tulutu piiramine (1577)
• Poola kuningaks sai Transilvaania vürst Stehan Bathory (1575-1586, abielus Anna 
Jagellonicaga):
- Magnus jooksis üle poolakate poolele (1578)
• Liivi sõja lõpp:
 A. Poola-Leedu alustas Rootsi liitlasena võidukat sõda Venemaa vastu(1570ndate II 
poolel)
 B. Rootsi-Soome väeosade uus tõhus  pealetung (1581):
   - Viiburist Rakvere kaudu Narva vallutamine (sept 1581) ja Ingerimaa kindluste 
vallutamine
   - Kesk- ja Lääne-Eesti vallutamine (suvi 1581)
• Rahulepingud:
A. 1582 Vene-Poola Jam  Zapolski  vaherahu Pihkvamaal (kestis kuni 1604) lõpetas 1561 
alanud  vaenu :
   - Poola sai endale lõunapoolse Vana-Liivimaa Pärnuni, Põltsamaani ja Tartuni
B. 1583 Rootsi-Venemaa  Pljussa  vaherahu (kuni 1590):
   - kinnitati Rootsi  vallutused Harjumaa, Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa ning kontroll 
Ingerimaa ja Laadoga-Karjala üle
   - Venemaa oli välja tõrjutud Baltikumist
Rootsi-Vene sõdade jätkumine (järellugu):
• 25-aastane sõda (algus 1570) jätkus uuesti 1590:
A. 1595 Täyssinä rahulepinguga kinnitati  veelkord  Põhja-Eesti  kuulumine  Rootsile 
(Narvajõe piir)
B. Rootsi kaotas (ajutiselt) Ingerimaa ja Laadoga-Karjala Venemaale (kuni 1617)
• Ivan suri 1584 ja Rjurikute dünastia likvideerus:
- Venemaal vallandus segaduste aeg ( 1593 - 1613 ) ja nõrgenenud riik ei suutnud ennast 
kaua aega kehtestada Läänemere regioonis
• Järjekordne Rootsi-Vene sõda (1609-1617):
- 1617 Stolovo rahuleping andis Rootsile Ingerimaa ja Laadoga-Karjala (kuni 1721)
- Venemaa kaotas pääsu Soome lahele
IV Rootsi ja Poola-Leedu sõda Liivimaal (1600-1629)
Võimuvõitluse kontekst:
• Johan III ja  Katarina  Jagelloonica  katoliiklik poeg  Sigismund  valiti Poola kuningaks 
1587 ja päris Rootsi trooni 1593
- probleem: luterlik Rootsi ei soovinud saada endale katoliku kuningat ega 
personaaluniooni Poolaga
• Sigismundi tõrjus Rootsi troonilt tema onu hertsog Karl:
- riigihoidja (1595/1597) ja seaduslik valitseja (1599)
• Karl IX kehtestas oma võimu sõjaliselt:
A. Soomes (1597), kus välispoliitilistel põhjustel pooldati Sigismundi ja  uniooni  
Poolaga
B. Sigismundi rünnak Rootsi tõrjuti tagasi ( 1598 )
C. Viimasena Karl kehtestas oma kontrolli Narva ja Ida-Virumaa kindluste üle ja 
Tallinnas (1599-1600), kus palju Sigismundi toetajaid Vene ohu tõttu
IV Rootsi ja Poola-Leedu sõda Liivimaal (1600-1629) 
„60-aastane sõda“ (1588-1660) kolm konflikti:
• Vastamisi Vana-Liivimaa kaks haru (Rootsi ja Poola): 
- onu ja  onupoeg , hiljem kaks onupoega ja oluline usuline vastasseis
• Poola Vasad nõudsid endale Rootsi trooni (kuni 1660):
- Poolas sooviti Rootsi Eestimaa vallutamist ja Rootsi Poola Liivimaa inkorporeerimist
• Rootsi ja Poola väed ristlevad Baltikumis edasi-tagasi :  rahvalt  nõuti  moona , makse ja 
sõjamehi
- sõja katkestasid mitmed vaherahud
• Konflikti taustal avaldas mõju Venemaa „segaduste aeg“:
- Rootsi ja Poola sekkumine Vene võimuvõitlusesse ja nende paralleelsed sõjad 
Venemaa vastu
- 1621 vallutas Rootsi Riia, 1625 Tartu. Seejärel peeti sõda enamjaolt Preisi rannikul.
Altmargi vaherahu 1629
• Lõpetas konflikti, mille juured ulatusid aastasse  1561
• Sõlmiti 6 aastaks ja pikendati seejärel
• Rahu vahendas Prantsusmaa, kes soovis Rootsi osalemist 30-a-s sõjas
• Rootsi sai endale (relvarahu ajaks):
A. Senise Poola Üleväina-Liivimaa koos Riiaga (Väinajõest/Daugavast põhjapoole):
   - Vana-Liivimaa  aladest  jäid puudu kaguosa (Poola Liivimaa) Kuramaa hertsogiriik ja 
Taani Saaremaa (kuni 1645)
B. Rootsi sai endale ajutiselt Preisimaa sadamalinnu ja nendelt tollitulusid
• Tulemus: Rootsi pööras pilgu Saksamaale, kus terendasid veel suuremate kasumite 
võimalused
Rootsi sõjad (1630-1661)
• Rootsi osales 30-aastaes sõjas (1630-1648):
- Rootsi sai endale alasid Põhja-Saksa rannikult
• Sõda Taani vastu ( 1643 -1645):
- Rootsi sai endale 2 Norra  maakonda , 1 Taani maakonna ning Gotlandi (Ojamaa) ja 
Saaremaa saared
• V
   Ulatuslik sõda , kus osalesid Rootsi, Venemaa, Poola, Taani, Austria ja  Brandenburg  
(1655-1661). Rootsis jaotatud 4 osaks:
A. Poola sõda (1655-1660):
   - lahingud peamiselt Poolas, mis käis alla
   - Olivia rahu (1660): Poola kinnitus, et Eesti, Uleväina-Liivimaa ja Saaremaa 
kuuluvad Rootsile ja Poola loobus nõuetest Rootsi troonile
B. Vene sõda (1656-1661):
   - Venemaa taotles väljapääsu Läänemerele ja ründas
   - lahingud Laadoga-Karjalas, Ingerimaal ja Liivimaal
   - Tartu venelaste käes (1656-1661)
   - vaherahu  1658
   - Kärde (Kardis) rahu (1661): kinnitati 1617.a piirid ja venelased vabastasid 
okupeeritud piirkonnad
C. Taani sõjad (1657-58 ja 1658-60):
   - 1658 Rootsi sai endale Lõuna-Rootsi alad (4 maakonda), Norra Trondheimi ja 
Bornholmi saare
   - 1660 Rootsi kaotas Trondheimi ja Bornholmi saare
Rahvastiku areng 1558-1629
• Hinnang: elanike arv vähenes üle poole võrra:
• Sõjad, haigused (nt katkuepideemiad), näljahädad ja venelaste korraldatud küüditamised 
(maapiirkondades ja Tartus)
- armeede ja ulatuslik rahvastiku rändamine soodustasid epideemiate levikut
• Vähem kannatasid saared ja Tallinn, kauem kannatas Liivimaa, eriti laastati Rootsi-
Poola piiriala Kesk-Eestis ja suurte linnade ümbrust
• Enne Liivi sõda elas piirkonnas 250 000 – 300 000
•  Heldur Palli hinnangul elas Eestis 17.saj alguses 110 000 – 135 000
- kolm neljandikku taludest tühjad
• Algas põlisrahva- ja sisserändajate  massiline  ümberasumine tühjenenud maa- aladele
Liivimaa jaotatuna Taani, Rootsi ja Poola vahel
Lähtekoht
• Jam Zapolski vaherahu (1582) ja Pljussa vaherahu (1583) pitseerisid Vana-Liivimaa 
mandriosa jaotamise kaheks:
- läbi Mandri-Eesti  demarkatsiooniliin Rootsi Eestimaa (Põhja-Eesti) ja Poola Liivimaa 
(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) vahel
• Rootsi Eestimaal ja Poola Liivimaal oli vaja taastada piirkonna elujõulisus peale 
laastavat Liivi sõda:
- Eestlaste ümberasumine ühest piirkonnast teise ja võõrrahvaste sisseränne igast 
ilmakaarest (maksu)soodustuste tõttu (piirid ei takistanud liikuvust)
I Poola-Leedu Liivimaa (1561-1629)
Üleväina-Liivimaa (1561/62-1625/29):
• Oluline poolakate ja leedulaste võimu garanteerimine ning nende omavaheline 
võimuvõitlus:
- sügav  umbusk piirkonna luterliku saksa aadli vastu
•  1566 muudeti hertsogkonnaks (Ducatus Transdunensis) ja liideti provintsina Leeduga
• Aasta 1582 rahulepingu sõlmimise järel hakkasid poolakad  soovima  rohkem võimu 
piirkonnas
- unifitseerimispoliitika algus
• Sigismund III Vasa (1587-1632) valitsusperioodil Liivimaal sihikindel poolastamis- ja 
rekatoliseerimispoliitika
•  1589 pidi  leedulased   jagama  võimu piirkonnas poolakatega, kelle haare jätkuvalt 
tugevnes kõikjal ühisriigis
Alusdokumendid :
• I 1561 Ordu ja vasallide alistumislepingus Privilegium Sigismundi Augusti:
1. Aadli omavalitsus
2. Aadlile ainuõigus provintsi ametitesse
3. Aadlile täielik omandiõigus ja piiramatu pärimisõigus oma valdustele
4. Kõrgeim kohtuvõim oma alamate üle
5. Õigus nõuda alamatelt teokoormiseid ja makse
6. Luteri usk seaduslik
   - tähendus: aadlike õiguste alus, millele apelleeriti korduvalt järgneva 350 a vältel
   - reaalsus : järgmised  valitsejad hakkasid neid õigusi kärpima (I korda 1582) ja 
sakslased kaotasid „Poola ajal“ ainukontrolli oma maavalitsuses
• II 1582 Stefan  Bathory Liivimaa põhiseadused (Constitutiones Livioniae)
- pärast rahulepingu sõlmimist Venemaaga oli Poola-Leedu tugevnenud ja Liivimaa kui 
vallutatud ala
- ei  mainitud  Privilegium Sigismundi Augustis kinnitatud aadli privileege
- provintsi  haldamine  korraldati Poola eeskuju järgi
• III 1589 Sigismund III Vasa Liivimaa põhiseadus (Ordinatio Livoniae I)
- võrdsustas sakslaste positsioonid poolakate ja leedulaste võimu ametikohtade ja 
maksutulude jagamisel
• IV 1598.a korraldus
- Võrdsustas sakslaste positisioonid poolakate ja leedulastega (staarostile) ametikohtade 
jagamisel.
Halduskorralduse areng
• Juhtis  asehaldur / kuberner (Riias)
- esialgu endine ordumeister-uus Kuramaa hertsog G.Kettler, kes 1566 asendati leedu 
aadlikuga
• A. 1582-1598 Poola korralduse  juurutamine :
1. Territoorium jagati kolmeks presidentkonnaks:
   - Tartu, Pärnu ja  Cesis  (Võnnu/Wenden)
   - iga piirkonda juhtis kuninga nimetatud eluaegne  president
2. Presidentkondade sees olid staarostkonnad ehk staarostile eluks ajaks antud riigile 
kuuluvad ametiläänid:
   - eesti aladel oli 10 staarostkonda ja keskuseks tavaliselt linnus
   - staarostkonnad moodustasid kolm neljandikku kogu maaomandist
   - staarost sai endale kolmandiku staarostkonna tuludest ja võimaluse ametit edasi 
rentida
3. Staarostkondadesse loodi kroonumõisad (Eesti Liivimaal 38 tk)
• B. 1598-1625/29 vojevoodkonnad presidentkondade asemele (terminite poolastamine)
- vojevoodkonda juhtis eluaegne vojevood
- staarosti tulusad ametid tuli jagada võrdselt leedulaste, poolakate ja sakslaste vahel
Poola ülemvõimu mõju Liivimaa agraarsuhetele
• Ainult neljandik Liivimaa maaomandist jäi erakätesse:
- sellest alla kolmandiku jäi saksa aadlile
• Paljud valdused olid jäänud peremeheta
- nt Tartu piirkonna vene okupatsiooniajastul võõrandatud maavaldusi ei tagastatud 
saksa aadlile vaid läänistati leedu ja poola ülikutele
• Kuna leedulasi ja poolakaid  eelistati  läänistuste tegemisel ja staarostite määramisel 
(kuni 1598) ja kroonumõisate osakaal oli suur:
- saksa aadli tähtsus kahanes (vaatamata esialgsele Privilegium Sigismundi Augustile)
Jürgen Fahrensbach (u 1551-1602)
• Baltisaksa aadlikust väepealik, kes oma karjääri vältel oli  vaheldumisi  Rootsi, Venemaa, 
Taani, Poola jne  teenistustes , nt
- Taani õukonna teenistuja, Saaremaa asehaldur ja Saaremaa läänistuse valdaja
•  Cesise  vojevood, talle läänistati Karksi, Tarvastu ja Ruhja staarostkonnad
Omavalitsuskorraldus
• I Poolas eksisteeris aadliparlament seim (üleriiklik esinduskogu)
• II Liivimaa aadliomavalitsuse piirkondlik esinduskogu: üldine maapäev
- kogunes  Cesises (Võnnus/Wendenis) ja juhtis  maamarssal
- iga presidentkonna(staarostkonna aadel kogunes kuninga käsul ja nende valitud 
esindajad moodustasid Liivimaa üldise maapäeva
- maapäeval oli  esindatud ka 4 linna: Riia, Tartu, Pärnu ja Cesis
- maapäev jagunes rahvuste kaupa Poola, Leedu ja Liivimaa (saksa) kuuriasse: iga 
kuuria  saatis 2 esindajat üleriiklikku seimi
Sotsiaalne jaotus Poola Liivimaal
• 1. Võimukandjad enamuses  katoliiklastest poolakad ja leedulased
• 2. Linnakodanluse moodustasid luterlastest sakslased ja ka õigeusu vene kaupmehi
• 3. Talurahva moodustasid eestlased ja sisserändajad (kes assimileerusid):
- Sigismund II (kuni 1572) oli olnud veel usuliselt salliv, Stefan Bathory (kuni 1586) 
talus  veel luteri usku katoliikluse kõrval, aga tõi jesuiidid Liivimaale
- Sigismund III Vasa (1587-1632) oli fanaatiline katoliiklane ja eesmärgiks katoliikluse 
tagasitoomine Liivimaale
Liivimaa rekatoliseerimise taotlused
•  Katolik  kirik oli keskvõimu  kehtestamise  ja poolastamise oluline instrument
• Usuliseks haldusterritooriumiks asutati Cesise katoliiklik piiskopkond:
- piiskopid Poolast
• Suurimad kirikud anti tagasi  katoliiklaste  kätte
• Pildil paavsti  legaat , jesuiit  Antonio Possevino
Jesuiidid Liivimaal (1583-1625)
• Possevino vahendas Poola-Venemaa rahulepingu sõlmimist (1582) ja algas Liivimaa 
rekatoliseerimine:
- eesmärk levitada katoliiklust Liivimaalt Rootsi ja Venemaale
• Jesuiidid resideerusid Tartus (1583 - ...) eesmärgiga teha aktiivselt  haridus - ja 
kasvatustööd:
1. Jesuiitide  kolleegium  (ordu), mille juurde
2. 1583 asutati jesuiitide gümnaasium
   - kohalikud sakslased vältisid ja õpilased enamuses poolakad
3. 1585 asutati tõlkide  seminar :
   - ülesanne  koolitada  eestlaste, lätlaste, sakslaste ja venelaste seast tõlke katoliku kiriku 
preestritele
4.Kirikukirjanduse väljaandmine, mh eesti keeles (hävinud, säilinud vaid 1) 
5. Keelati Lutheri õpetust jutlustada mittesaksa keeltes: 
- Jesuiitide misjonirännakutel selgitati tõlgi vahendusel usutõdesid maarahvale ja 
populaarsus lihtrahva hulgast
- Saksa  linnaelanike  hulgas  vastureformatsioon  ebaõnnestus 
• Jesuiitide tegevus katkes 1600-1603 kui  rootslased  okupeerisid Tartu ja gümnaasiumi tegevus 
jätkus  1611  ja tõlkide  seminari  1615, aga  hoog  oli raugemas 
• 1625 vallutasid rootslased Tartu ja Liivimaa rekatoliseerimise ajastu lõppes jäädavalt.
II Taani Saaremaa (1559-1645) 
• I Esialgu Taani kuninga venna Magnuse hertsogkond 1560-1572: 
- jätkus vana keskaegne piiskopi valitsusaparaat 
• II 1572-1645 otse Taani kuninga alluvuses: 
- Taani läänistuspoliitika ettevaatlik: eesmärk katta piirkonna halduskulud kroonumaade 
tuludega 
• Haldus: 
1.Kuningat esindas Kuressaares resideeruv ja Taani kõrgaadlisse kuuluv asehaldur 
   - alluvuses Saaremaa kroonumaad ehk 2/3 maast 
   - kroonumaad jagunesid 21 mõisapiirkonnaks 
2.Mõisapiirkondi juhtisid  foogtid  kohalike talupoegade abil
• Saksa aadliseisus ja  kodanlus : 
- karmi läänistuspoliitika tõttu ei kasvanud aadli võim nii suureks kui Rootsi Eestimaal
- aadliprivileegid kinnitati (1562) 
- Saaremaa aadel organiseerus rüütelkonnaks: 
   - oma  valitsusorgan  maapäev ja neli maanõunikku (täitevvõimu esindajad maapäeva vaheajal) 
- lojaalsus Taani kroonile 
- Kuressaare sai 1563 linnaõigused (Riia linnaõigus) 
• Eestlaste olukord oli parem kui mujal: 
- sõda laastas vähem, kroonumaade osakaal oli suur, talupjad kaasati haldusesse. 
III Rootsi Eestimaa hertsogkond sõdade perioodil (1561-1629) 
• Lähtekoht Viru-, Harju- ja Järvamaa vabatahtlik allumine ja Tallinna ja vasallide vanade 
privileegide kinnitamine (1561): 
- + 1581 juurde veel sõjaliselt vallutatud Läänemaa 
• 1581 need Rootsi alad ühendati üheks haldusprovintsiks: Eestimaa vürst- ehk hertsogkonnaks 
• Eestimaa provintsi valitsemine dualistlik: 
A. Kuningavõimu- kroonu  administratsioon 
B. Aadli omavalitsussüsteem 
• Eestimaa aadel pidas oma provintsi ja Rootsi suhet personaaluniooniks: 
- ühendajaks vaid kuninga isik. 
Eestimaa dualistlik haldus: A. Kuningavõimu  struktuurid  
• 1. Keskvõim: Tallinnas kroonu esindaja kuberner ja tema kaks nõunikku: oluline sõjaväe 
juhtimine 
• 2. Piirkondlik võim: kubernerile allutatud linnuseläänid: 
- 7 tk ja igas juhiks asehaldur 
- hõlmas vaid läänistamata kroonu alasid, mis varem olid kuulunud Ordule või piiskopile-
kloostritele või jäänud peremeheta 
• 3.Linnuseläänid jagunesid omakorda mõisaläänideks 
- iga mõisalääni keskuseks kroonumõis ja juhiks  foogt : foogt kogus talupoegadelt maskud-
andamid toimetas need edasi keskvõimule (Rootsi keskvõimu  rahastamine ) 
Eestimaa dualistlik haldus: B. Aadli omavalitsussüsteem 
• 1584 Eestimaa (saksa) rüütlekonna rajamine, mille privileegid Rootsi kuningas kinniotas 
• I Aadli omavalitsuse „keskvõim“ 
1. Maapäev oli Eestimaa rüütelkonna omavalitsuse kõrgeim organ, mida juhtis rüütelkonna 
peamees  
   - kogunes kolme aasta järel (17.saj. keskpaigast alates igal aastal) 
   -  osalema  pidid kõik Eestimaa aadlimõisade valdajad 
2. Maanõunike kolleegium kasutas kõrgeimat võimu ajal, mil maapäev ei olnud koos 
   - 12 eluaegset liiget ja valis oma liikmed ise. 
• II Aadli kohalik omavalitsussüsteem: 
- Eestimaa oli jagatud 4 maakonnaks ehk kreisiks
• III  Kohtukorraldus  aadli kontrolli all: 
1.Ülemmaakohus, mille moodustas maanõunike kolleegium: 
   - ei allunud Rootsi kuninga juhtimisele 
2.Alamateks kohtudeks meeskohtud 
• Tulemus: 
- Eestimaa ülemereprovintsi ei inkorporeeritud Rootsi tuumikalade (Rootsi-Soome) koosseisu! 
Nt Rootsis-Soomes aadlist sõltumatu kohtukorraldus 
Rootsi läänistuspoliitika 
• Algus:  1560ndatel kuulus Rootsi kroonule üle poole Eestimaa haritavast põllumaast ja 
ülejäänud põlise saksa aadli valduses 
• Areng:  Rootsi riigi maaomandi kiire ja jätkuv kahanemine: 
- 1561- 1620  jagati Eestimaal kolm neljandikku kroonumõisadest eraomanikele 
• Põhjuseks vajadus premeerida sõjaväe pealikke: 
- said läänistusi 
• Esialgu soositi läänistamisel rootsi-soome aadlit: 
- seejärel poliitika kujunes kohalikku aadlit eelistavaks 
• Läänistusregister (1620): läänistatud adramaast kuulus baltisakslastele 82%, rootslastele-
soomlastele 8% ja venelastele 4,5 % 
Läänistuspoliitika tulemus 
• Rootsi-Poola sõja viimases faasis jagas G II A ohtralt läänistusi: 
- Rootsi kroonu kätte ei jäänud peaaegu üldse põllumaad Eestimaa  hertsogkonnas  
-  viimased  suurläänistused läksid Rootsi kõrgaadli kätte, kes ei resideernudn Eestimaal. 
• Tulemuseks: 
1.Kuningavõimu kohaliku valitsusstruktuuri (linnuseläänid-mõisaläänid-riigimõisad) närbumine 
2.Aadli võimu tugevnemine Eestimaal: 
• Baltisaksa aadlile ja Eestimaalt läänistusi saanud Rootsi kõrgaadlile sobis, et piirkonda ei 
integreerida Rootsi süsteemiga kokku (nt Rootsi õigus ei kehti, talurahvas pärisorjuses) 
Eestimaa olukorra mõju poliitilistele struktuuridele 
• Rootsis-Soomes nelja seisuse riigipäev (aadel, vaimulik seisus, kodanlus ja talupojad): 
- kujunes välja Gustav Vasa perioodil ja fikseeriti Rootsi riigipäeva kodukorraga (1617) 
• Eestimaa aadel ei soovinud osaleda Rootsi riigipäeval (Rootsi aadliseisuse koosseisus) ja 
rõhutas oma iseseisvust (argument personaaluniooni poolt) 
- Rootsis-Soomes/Eestimaal eraldi rüütlekonnad (aluseks mõisamaa omamine piirkonnas) 
• Rootsi-Soome oli 17.saj. halduslikult unifitseeritud ja väga tsentraliseeritud: 
- kuigi aadli võim kasvas ka seal, ei keskvõim kaotanud kontrolli ja vaba talurahvas oli 
ühiskonda integreeritud (nendel sõjaväekohustus) 
Pinge Rootsi keskvõimu ja Eestimaa kohaliku aadli vahel 
• Rootsi soovis unifitseerida/Eestimaa kohalik saksa aadel vastu 
•  1601  (Karl IX) ja 1629(G II A) ulatuslikud „rootsistavad“ reformikavad: 
- peegeldasid Rootsi põhjamaise ühiskonna norme (talurahvavabadus ja  seisuste  omavaheline 
integreeritus  ühistesse struktuuridesse), õiguslikke väärtusi (aadlist sõltumatu kohtuvõim) ja 
keskvõimu tugevust
- astuolu ja konflikt Eesti-Liivimaa feodaalsete, seisuste privileegidele põhinevate traditsioonide 
ja killustatud struktuuridega 
• Reformikavad lükati energiliselt tagasi Eestimaa seisusliku eliidi poolt, kes soovis säilitada oma 
isoleeritud sõltumatuse ja senised privileegid. 
Rootsi keskvõimu I luhtunud reformikava 1601 
• Rootsi-Poola sõja alguses 
• Esitati spetsiaalselt maapäeval, kus lisaks Eestimaa rüütelkonnale olid ka linnade ja Liivimaa 
aadli eindajad 
• Balti  seisused  pidi sõlmima igavese liidu Rootsiga 
• Aadel pidi  teenima  ratsaväes (keskaegne traditsioon): 
- kohustus teenida Rootsi kuningat 
• Talupoegadele tuli tagada õiguskaitse (nagu Rootsis) ja pärisorjuse likvideerimine (tundmatu 
staatus Rootsile) 
• Rootsi seaduste kehtestamine (unifitseerimine) 
Rootsi keskvõimu II luhtunud reformikava 1626 
• Rootsi-Poola sõja lõpus 
• Esitati rüütelkonna maanõunike kolleegiumile ja Tallinna raele 
• Leebem kui eelnev variant 
• Aluseks Rootsi keskvõimu soov, et Eestimaa peaks rahastama enda kaitset koos linnuste ja 
garnisonide ülalpidamisega (sõdurid olid peamiselt Soomest) 
• Rahaline kate sooviti koguda sarnaste (sise) tollimaksudega, mis juba kehtisid Rootsis-Soomes 
• EV-lut kiriku rahastamiseks sooviti taastada kirikukümnised 
• Kohtukorraldus sooviti vabastada aadli haardest
Keskvõimu/ kohaliku eliid vaidluste tulemus 
• 1627 alustas tööd 3 mehe  komisjon , kes pidi valmistama reformikavad Eesti-,Ingeri- ja 
Liivimaale: 
-  reform  pidi  algama  Eestimaalt 
• Rootsi järjekordsed ebaõnnestunud läbirääkimised rüütelkonna ja Tallinna raega: 
- nemad nõus vaid rahalise kontributsiooni maksmiseg sõja ajal 
• 1629 Eestimaa maapäev nõustus (sise)tollide kehtestamsega  riigikaitse  ülalpidamiseks 
• 1635 asemele püsiv tollivilja riigimaks, mis jäi Eestimaa tähtsaimaks kroonumaksuks kuni 
1783. A-ni 
• Tulemus: Rootsi keskvõim omandas õpetuse, et Eestimaa integreerimine ei õnnestu ja edaspidi 
unifiteerimistaotlusi teostati Liivimaal. 
Eesti- ja Liivimaa Rootsi Läänemereprovintsina
• Root
 
si  Dominium  Maris Baltici: 
-Baltikumi välisprovintsidel tähtis positsioon suurvõimu osana
1. Oluline strateegiline tähendus
2. M
  ajanduslik- kaubanduslik tähendus :
A. Rootsi sai võtmepositsiooni  Venemaa ja Lääne-Euroopa kaubavahetuses: 
Narva
B. L
  iivimaa tähtis viljaait 
C. Rootsi suurimad linnad olid Riia, Stockholm ja Tallinn
• Probleemiks Rootsi keskvõimu vaatenurgast Baltikumi emamaast erinev ajalooline 
traditsioon:
-valitsejad proovisid korduvalt inkorporeerida L-provintse, aga ühtlustamispoliitika 
ebaõnnestus.
„Vana hea Rootsi aeg“
• Rootsi riik ühendas tänapäeva Eesti alad esimest korda ühe valitseja alla
-kehtestunud  haldusjaotus  Eestimaa/Liivimaa jäi püsima ka Vene ülemvõimu alal(kuni 
1917)
• 17. Saj Rootsis korduvate sõdade tõttu(ohvitserides) aadli  kuldajastu ja talurahva eluolu 
oli Rootsis- Soomes viletsam kui kunagi varem.
• Aadli premeerimine läänistustega G II A, eestkostevalitsuse ja Kristiina ajal(kuni 1654) 
viis Rootsi pankroti lävele
• Karl XI kehtestas 1680ndate alguses Rootsis absolutismi ja majanduse päästmiseks 
alustas reduktsiooni teostamist ja kahanes aadli võim:
-Rootsi aja hea maine eestlaste hulgas põhineb 1680-1690ndate arengutele.
I Eestimaa hertsogkond(1629-1700)
Halduse uuendused(periood 1561-1629 ja baasstruktuurid)
1. Keskvõim:  Kuninga esindajast kubernerist sa  kindralkuberner ( 1673 )
• Suured õigused provintsis:
1.A.
Sõjalised: garnisonide vägede ülemjuhataja(sõdurid pärit 
Soomest-Rootsist)
1.B.
Riigihalduses: haldusaparaadi juht ja kõrgeim seaduste 
rakendamise võim ja nimetas ametnikud(kes enamatasu pärit 
Soomest-Rootsist)
1.C.
Lisavolitused: vasututas Eestimaa majanduse ja kultuuri 
igakülgse arengu eest.
2. Aadli omavalitsussüsteem muutusteta: säilis läbi kogu perioodi.
3. Kohtuvõim:
• Jätkasid ülemmaakohus kuberneri juhtimisel(aadli võim) ja 
alamad meeskohtud(3tk, kohaliku aadli hulgast valitud 
kohtunikud ) ja linnades jätkus raepõhine kõhtuvõim
•  Liskas  kuningakohus ehk Tallinna linnusekohus:
-liikmed nimetas kuningas ja otsuseid võid edasi kaevata 
Svea  õuekohtusse
-kroonu ametnikud, sõdurid, kroonumõisade rentnikud, 
kroonutalupojad ja  Toompea  linnud
•  Korrakaitse  (politsei) ülesanded adrakohtunikel: igas 
linnuseläänis 1-2(vähe):
• Lisaks igas mõisas mõisnik täitis mõisapolitsei ülesandeid
II Liivimaa kindralkubermang(1629-1700)
• Lähtekoht: LM oli sõjaga vallutatud ala:
• Kohalikul aadlil nõrgem positsioon kui Eestimaal ja 
Rootsi riigil paremad võimalused keskvõimu 
kehtestamiseks
1. 1629-1642 LM koos Ingerimaa ja Laadoga- Karjala lääniga ühes kindralkubermangus:
• 1629-1634 I kindralkuberner Rootsi riiginõunik(minister) 
Johan Skytte(G II A õpetaja)
• Kuni 1632 keskuseks Tartu, seejärel Riia
2. 1642- Lm moodustas omaette kindralkubermangu: juht kindralkuberner
• LM jagati 4 lääniks: Riia, Cesise, Tartu ja Pärnu
Kindralkuberner Skytte reformikava 1629
• Kasutusele tuli võtta sisetollid(nagu Rootsis)
• Postiteenindus tuli organiseerida(praktiline vajadus)
• Kooli- ja  kirikuelu  tuli uuendada Rootsi eeskuju 
järgi(ühtlustamissoov): kirikukümniste kogumine
• Õigus- ja kohtuorganid tuli üle viia aadlilt kroonu järelvalve alla
• Skyttel visioon likvideerida  LM aadli omavalitsusorganid ja anda 
neile esindatus Rootsi riiginõukogus(valitsuses) ja riigipäeval
• Kohalik aadel polnud täismahus kavaga nõus:
• Ohustas nende privileege
*G II A surma järel pidi Skytte ametist lahkuma aadli 
vastuseisu tõttu
Unifitseeriva reformikava kärbitud tulemused LM-l
Majandus:
• Sisetollide asemele majutusmaks(vastas EM tollivilja riigimkasule):
• LM keskne kroonumaks kuni 1783
• 1630 LM-l toimus maarevisjon maaomandiolude ja –määrade selgitamiseks, mille 
eesmärgiks maksutulude kindlustamine riigile:
• Maksukontroll ja uute läänistuste päritavuse piiramine ja 
talurahva koormiste  selgitamine
• LM aadli vastuseisu murdmine õnnestus!
Side:
• LM postiamet liideti äsja asutatud Rootsi riikliku postiga (1639):
• Postiteed koos võõrastemajadega
Haridus:
• Gümnaasiumite asutamine Tartu(1630) ja Tallinna(1631)
• Tartu Ülikooli asutamine (1632, senise gümnaasiumi baasil):
• Rootsile usaldusväärsete ja ametnike saamiseks
Kirikuelu:
• Kirik sai riigilt raha ja tagastati kogudustele kirikumõisad, aga kirikukümniste 
kehtestamine äpardus
Unifitseerimise mõju kohtukorraldusele
Kohtukorraldus:
1.  Maakohtud : alamad kohtud(3tk)
• Juhtis kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik
• Kõik piirkonna tsiviil- ja kriminaalasjad
2. Linnusekohtud: teise astme kohtud(3tk)
• Likvideeriti varsti, asemele:
3. Liivimaa õuekohus Tartus(1630- )
• Õuekohtude süsteem kehtis Rootsis-Soomes!
• Intergreeriminr emamaa tuumikaladega
Korrakaitse Liivimaal
• Samas ei õnnestunud keskvõimu soov kehtestada Rootsi õigus LM-l:
• Ainsa Rottsi seadusea kehtestus uus kirikuseadus(1686)
• Korrakaitse kuulus sillakohtunikele
• Igas  maakonnas  1-2
• Liskas igas maakonnas sõjakomissar:
• Määratlesid maarevisjonide alusel talupoegade 
kohustused sõjaliste objektide korrastamisel(nt kindlused 
ja teed)
LM aadli omavalitsuskorralduse areng
• Alguses kindralkuberner Skytte ajal baltisaksa aadli  enesekehtestamine  
ebaõnnestus
• G II A langemise järel Rootsis eestkostevalitsus (1632-43), mis suhtus 
pooldavalt aadli õigustesse kogu riigis:
• Algas LM aadli omavalitsuse ajutine taastamine
Õiguste kehtestamine)1634-1648):
1. LM aadel sai valida endale rüütelkonna peamehe ehk maamarsalli(1634)
2. Loodi maanõunike kolleegium(1643):
• Koosnes pooleldi baltisaks aadlist ja pooleldi rootslastest(kokku12)
• Kindralkubernerile nõuandev organ
3. Maapäev, mille kodukord kinnitati 1647 kuninganna Kristiina ajastul(aadli soosija)
• Laiapõhjalisem kui Eestimaal(samas Poola aja traditsioonide jätkamine)
• Osales aadel, mõisade rentnikud ja linnade esindajad
• Ei osalenud Rootsi riigipäeval
4. Privilegium Sigismundi Augusti kinnitamine Kristiina poolt 1648!!
Õiguste tühistamine(1690- 1695 ):
• Karl XI korraldatud reduktsiooni raames LM aadli  karistamine  ja nende õiguste 
kärpimine
1. Privilegium Sigismundi Augustit ei kinnitatud enam(1690)
2. Maanõunike kolleegium väiksemaks(1690)
3. LM uus  halduskorraldus  (1695):
A. Maanõunike kolleegiumi likvideerimine
B. Maapäev võis koguneda vaid kuninga  kutsel  valitsuse  korralduste  saamise 
eesmärgil:
• Osalemisõiguse säilitasid vaid väheste pärusmõisade 
omanikud
B. Rüütelkonna peamehe kinnitas kindralkuberner ehk teda enam ei 
valinud aadel
C. Ametlikuks asjaajamiskeeleks rootsi keel
• Tulemus: LM aadli omavalitsus lakkas olemast ja provintsi tihendam intergeerimine 
Rootsi tuumikaladega:
• LM  aadli omavaitsuskorralduste päästis Põhjasõda ja 18 
saj Vene ülemvõim.
Saaremaa Rootsi LM koosseisus(1645-1700)
• Liideti LM provintsiga erihalduspiirkonnana
• Juhtis kindralkuberner(Taani asehalduri asemele )
• Väejuht M. G. De la  Gardie  suurläänistusena Kuressaare krahvkond(1648-1654):
• Kristina troonist loobumise järel kuninganna 
ülalpidamismaa(1654-1689)
• Aadli omavalitsus säilis endisena
• Reduktsiooni ajal maanõunike (4tk)  institutsioon  
likvideeriti
• Kohtupidamine: kohalik maanõunike institutsioon toimis kõrgema maakohtuna
• Reduktsiooni ajal alandati maakohtuks ja 
apellatsioonikohtuks LM õuekohus.
* krahv Magnus Gabriel de la Gardie: Rootsi kindralkuberner, väejuht, LM kindralkuberner, 
suurläänistuste omanik.
Maaomandi-läänistuste küsimus LM-l
• Esialgu suured Poola- aegsed staarostkonnad ja Rootsi-vastaselt aadlilt  konfiskeeritud  
valdused läksid Rootsi riigile.
• Vana omand garanteeriti Rootsile lojaalsusele baltisaksa aadlile
• 1620ndatel algas LM maa-alade ülevoolav läänistamine Rootsi kõrgaadlile:
• Nt kõik vanad staarostkonnad läksid rootslastele
• 1630ndatel LM adramaadest kuulus:
A. Rootsi kõrgaadlile 45%(nt Oxenstiernad ja De la Gardied) ja Rootsi alamale aadlile 
5%(rohkem kui Eestimaal)
• Rootslased ei elanud oma LM mõisades
1.B.
Põlise saksa aadli valduses 39% adramaadest.
Rootsi reduktsioonipoliitika taust 17. Saj keskpaigas
• Kristiina ajastul(1632-1654) jätkati aadlit soosivat läänistuspoliitikat:
• Harju-Virumaa soodsate läänistustingimuste laiendamine 
LM aladele:
• Kasutus- ja pärimispiirangute likvideerimine
• Tulemus: Rootsi aristokraatial olid suuremad privileegid Eesti- ja LM-l kui Rootsi 
tuumikaladel!
• Rootsi riik oli kaotanud suurema osa oma  sissetulekust  nii tuumikaladel Rootsis-
Soomes(talurahva  maamaks  läks riigi asemel aadli  taskusse ) kui Läänemere 
provintsides ohtra läänistamise tulemusena.
Karl X: Luhtunud neljandireduktisoon(1655)
• 1655 Rootsi riigipäev otsustas madalamate seisuste toetusel teostada 
neljandikreduktsiooni:
• Neljandik alates 06.11.1632 läänistatud maavaldustest tuli 
tagastada Rootsi kroonile ja läänistuste pärimisõiguse 
piiramine
• Neljandiredukt. ei teostanud Eesti ega LM-l
Karl XI: Suur  reduktsioon (1680-1700)
• 1680ndates sai Karl XI(valitses reaalselt 1672-1697) alamate seisuste toetusel 
isevalitseja:
Riiginõukogu(valitsus) ja riigipäeva kõrvale tõrjumine
• 1680 otsustati Rootsi riigipäeval teostada suur reduktsioon:
Eelkõige uute suurläänistuste võõrandamine ja 
tagastamine riigile.
Reduktsiooni sisu 1680-1695
• Probleem: võidi tõlgendada, et reduktisoon oli seaduslik vaid Rootsi-Soome aladel, 
kuna vaid need olid esindatud riigipäeval:
Läänemereprovintsid ja Saksa aladel ei olnud seal 
esindatud!
Samas Rootsi riigipäev otsustas, et reduktsioon tuleb 
teostada ka Baltikumis
• Eesti- ja LM-l pidi reduktsioon hõlmama kõiki mõisasid koos küladega, mis olid esialgu 
läinud
PUUUUDUUUUUUU
• Kuninga volitlustel tegutses ühine LM ja Eestimaa reduktsioonikomisjon ( 1681 - 1684 ):
Jõudis käsitleda vaid LM küsimust
I.
1681 paluti LM maapäevalt nõusolekut 
reduktsiooniks, adrarevisjoniks ja talupoegade 
vabastamiseks pärisorjusest:
LM rüütelkond lükkas tagasi ja konflikt kuninga ja LM 
aadli vahel ja lahenduseta
II.
EM puhul küsimust ei esitatud maapäevale ja 
välditi konflikti teravnemist
• Tulemus EM-l: eraldi segakomisjon)1685-88), mis tagastas Rootsi riigi poolt(1561-) 
rootsi aadlile ja baltisaksa aadlile läänistatud maavalduses Rootsi kroonile
III.
Saaremaal kindralkuberner teatas reduktsiooni läbi 
viimisest: komisjon(1690-94) tagastas Rootsi 
ülemvõimu aegsed(1645-) uued läänistused 
Rootsile
Reduktsiooni lõppfaas
• EM- ja Saaremaal reduktsioon(1685-1694) ei puudutanud Rootsi ülemvõimu eelseid 
eravaldusi
• LM-l reduktsiooni laiendamine:
Aadli vastuseisu tõttu otsustas Karl XI tagastada riigile 
kõik sealsed valdused, mis ei olnud kuulunud keskajal- 
Poola ajal eraisikutele
• LM  aadlik , jalaväekapten Johann Reinhold Patkul juhtis LM aadli privileegide ja 
omavalitsusvõimu kaitsmist 1690ndate alguses:
Mõisteti Rootsis surma kuninga vastase kuriteo tõttu ja 
põgenes ning jätkas paguluses Rootsi vastast võitlust.
Reduktsiooni tulemus Eesti ja Liivimaal
Kroonile kuuluvate maade osakaal:
A. LM-l 83%(LM aadel kaotas kaks kolmandikku oma  maadest )
B. Eestimaal 54%(EM aadel kaotas 36% oma maaomandist)
C. Saaremaal 75%(SM aadel kaotas 25% oma maaomandist)
• Väiksed valdused renditi püsivalt endistele omanikele
• Suuremad valdused anti enim pakkuvale(ka nt kodanlusele) rendile tähtajaliselt
• Tähendus: tagastatud valdused andsid riigikassasse märkimisväärsed renditulud ja 
reform võõrutas baltisaksa aadlit Rootsi riigist.
Mõisamajanduse ja talurahva positsiooni areng Rootsi ajal
• Tõeline mõisamajandus arenes 16. Saj II poolel ja kinnistas oma positsiooni 17. Saj 
keskpaigaks:
Mõisnikule läks mõisapõldude laieneva külvipinna ja 
päristalupoegade teopäevadega hangitud suurenev  kasum
• 1629 algas suur rahvastiku juurdekasv ja majanduse tõus:
Kasumlik teravilja ja lina väljavedu Baltikumist 
välismaale motiveeris mõisamajanduse tõhustamist
• Esialgu probleemiks tühjad talud :
Rootsi riik soosis nt Soome talupoegade rändamist 
Käkisalme lääni, Ingerimaale ja Eesti- ja LM-le 
garanteerides nendele vabaduse(hääbus  ajaga ).
Mõisamajanduse soodne areng
• Mõisade põllumaa kahekordistus 1630-1700:
Mõisades vajati järjest rohkem tööjõudu ja  talumaa  
osakaal kahanes
• Teravilja väljaveo kõrval oluliseks sissetulekuks mõisades olid kõrtsid:
Mõisniku  privileeg ja iga mõisa kohta vähemalt kolm
• Mõisnike tulubaasis kasvas mõisamajanduse tulude osakaal ja vähenes talurahva 
maksude osa
• Mõisa  puhaskasum  võis olla isegi 86%, kuna tööjõukulud puudusid pärisorjuse tõttu
• Mõisade kõrval kasvas ka talude hulk ja tühjad talud kadusid.
Talurahvas Rootsi ajal
• Talupoegade õiguslik, sotsiaalne ja majanduslik positsioon nõrgenes jätkuvalt kuni 
1680ndate reduktsioonini
• Rootsi aja lõpuks olid Eesti- ja LM-l kinnistunud terminid „pärisorjuslik talupoeg“ ja 
„pärisorjus“
• Kuna mõis oli avalik-õiguslik üksus, olid mõisnikul vastavad volitused:
A. Õigus koguda mõisa heaks talurahvalt makse ja nõuda teokoormisi ja pidada 
talurahvast sunnismaisena.
B. Kohtuvõim ja piiramatu kodukariõigus:
Kehalised karistused, mh piitsutamine, mida Rootsis 
tauniti
• LM politseikorraldus(1668) vaid karmistas korda(mh põgenejate tagastamise kohustus)
I. Talurahva töökoormus kasvas:
• Talupoegade  teokoormised :
A. Korraline nädalategu: rakme- (koos oma veolooma ja maaharimisvahenditega) ja 
jalategu :
Teotööpäevade arv kasvas
B. Erakorraline  abitegu  hooaegadel
II. Talurahva maksukoormus mõisale kasvas:
Uus  regulaarne  maks  adramaa  alusel(varem maksti 
mõisale veerand saagist)
• Talurahvas kujunes 17. Saj järjest homogeensemaks: 75% sellest kuulus sunnismaiste 
pärisorjadest adratalupoegade hulka
• Ülejäänud olid maata sulased-teenijannad ja vabadikud ja vabatalupojad(kelle arv 
kahanes kiiresti).
Reduktsiooni mõju talurahvale
• Võimaldas krooni aktiivse talurahvapoliitika:
LM-l muutus üle 80% ja EM-l üle 50% talupoegadest 
kroonitalupoegadeks
• Kuninga  selgitused  LM maapäevale ja EM revisjonikomisjonile(1681 ja 1687), et ta 
kavatses  lõpetada kroonimõisades pärisorjus ja soovitas sama eramõisadele:
Lükati tagasi aadli poolt
• Kas K XI kroonimõisade talupoegade vabastamiskavatsused teostusid praktikas?
Kaks tõlgendust:
A. Valitseja kavatsus, mitte teostunud ettevõtmine
B.  Teostus  praktikas ja kroonitalupojad vabad( Loit )
• Samas kroonumõisades säilisid mõisamajanduse alustalad:
Jätkus „pärustalupoegade“ tööjõu kasutamine ja 
teokoormised
Mis muutus kroonitalupoegade elus?
A. Isiklik sõltuvus mõisnikust kaotati ja talupojad kuninga  otsesed alamad:
Samas sunnismaisus jätkus: ei tohtinud lahkuda mõisast ja 
loobuda  oma kohustustest.
B. Koormised normeeriti: uutes vakuraamatutes kirjas täpsed tingimused ehk millised olid 
tp õigused ja kohustused (maksud ja teokoormised) mõisa ees.
Aadli privileegide ja lääniõiguse asemel krooni 
dikteeritud rendilepingud
C. Mõisniku tsiviilõiguslikku võimu vähendati mh 1696:
Tp õigus pöörduda riigivõimu poole ja rendimõisnik 
säilitas politseivõimu,  aga ei olnud isandaõigusi.
Majanduselu Rootsi ajal: linnad ja kaubandus Rootsi ajal
• Rootsi majanduspoliitika oli  merkantilistlik :
Kontrollimissoov ja  monopolid ja manufaktuurid
Riigile olulised Baltikumi tollitulud
• Rootsi ülemvõimu ajal ei asutatud uusi linnu:
Vanu alles 10: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, 
Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare(Taani ajast) 
ja Valga(Poola ajast)
• Täielikud linnaõigused säilitasid vaid Tallinn(1688: 12 000), Tartu,Narva ja Pärnu
• Keskaegsetes suurimates linnades jätkus raevõim ja vana  tsunftikord
Reduktsiooniajastul piirati Tallinna ja Tartu 
omavalitsuskorraldust keskvõimu heaks
• Tallinna ja Narva kindlustamine bastionidega
• Kodanikkond mitmekesistus, aga sakslased säilitasid oma juhtiva rolli:
Eestlaste osakaal kasvas, aga nende käes vaid alamad 
ametid
• Tähtsaim ekspordiartikkel Baltikumi teravili( rukis ), teine lina ja impordis domineeris 
sool:
Suurim osa eksporditi Rootsi ja väiksem osa välismaale 
Tallinna ja Riia kaudu
• Rootsi soovis, et ida-lääne transiitkaubandus kulgeks Baltikumi kaudu nagu keskajal:
Põhjas konkurendiks Arhangeisk, lõunas Poola ja 
Kuramaa
Tallinna kaotus ja Narva tõus
Narva õitseng 17. Saj II poolel
• Transiitkaubandus ja  garnison
• Tõus algad Vene ülemvõimu ajal(1558-1581)
• Ingerimaa kindralkubermangu pealinn, kus  ainsana  Baltikumis kehtis Rootsi 
linnaseadus
• Ehitati kivist: 17 saj „baroki pärl“
• Kantsler A. Oxenstierna  kavandas Narva edutamist Rootsi riigi teiseks pealinnaks, kus 
kuningas viibid iga neljandal aastal ühe aasta(ei teostunud)
Kirikuelu Rootsi ajal 
• Rootsis valitses range luteri usu purism  ja teised  religioonid keelatud
• Eesmärgiks usulise kontrolli ja homogeensuse kehtestamine sõdadest kurnatud Eesti- ja 
LM-l, kus esialgu valitses veel usuline  segadus  ja korralagedus:
Paganluse(mh nõiaprotsessid) ja LM katoliikluse 
väljajuurimistaotlused ja keeleprobleemid
Kirkiklik haldusjaotus:
1. Saaremaa 
• Taani lut kirikukorraldus(1562-1645): juhiks  superintendent
• Rootsi alluvuses oma  kirikuprovints (1650-): superintendent ja 
segakonsistoorium
2. Eestimaa piiskopkond
• Takistuseks rahapuudus, mida aadel ei soovinud eraldada ja võimuvõitlus:
Aadli vaidlused keskvõimuga
• Luhtunud reforme üritasid Tallinna piiskop C. Agricola(Soome usupuhastaja 
poeg) 1580ndatel ja Rootsi piiskop J. Rudbeckius 1627:
Soov vabastada luteri kirik Eestimaa rüütelkonna võimu 
alt ja maarahvakeelsemaks tegemine
Tulemuseks vaid aadli patronaadiõiguse piiramine ja 
Eestimma piiskopi ja konsistooriumi nimetamine aadlit 
ignoreerides
3. LM superintendentuurkond
• Üliraske algus peale sõjaperioodi ja korraldustöös kaasas kindralkuberner
Aadli vastupanu väiksem
• LM kirikukorraluds (1634): superintendent ja ülemkonsistoorium
• Eesti- ja LM-l jõustus Rootsi uus kirikuseadus (1686) 1690ndatel vaatamata 
aadli vastuseisule:
Aadel kaotas mh patronaadiõiguse
Kirkikuraamatute(meetrika) pidamine 
kohustuslikuks(algus 1620ndatel)
Eestikeelne usuline kirjandus
• Luterlus rõhutas rahvakeele tähendust:
Eestikeelse kirjanduse tõeline algus ja 1631-1710 ilmus 
vähenalt 45 eestikeelset teost + juhuluulet
1. Katekismused ja lauluraamatud ja pastorite käsiraamatud
2. Eesti keele grammatikaraamat ja aabitsad
3. Lõunaeestikeelne Wastne  Testament  1686 ja põhjaeestikeelne Uus Testament valmis 
1680ndate alguses, aga avaldati alles  1715
• Trükikojad Tartus, Tallinnas, Narvas ja Tallinnas paberiveski
• Takistuseks Põhja- ja Lõuna-Eesti murrete omavaheline võitlus ja tüli eesti keele 
kirjaviisi üle: Stahli saksapärane/Forseliuse rahvapärasem.
Haridus- ja koolielu Rootsi ajal
Talurahvakoolide rajamise eeldused
• Luteri usu kontekst 
• Maarahava harimine kuulus Rootsi keskvõimu poliitikasse eriti K XI ajal riigi ühtsuse 
tugevdamiseks
• Soodustavaks teguriks kroonutalupoegade positsiooni parandamine reduktsiooni 
tulemusena
• Rootsi kirikuseadus(1686) eeldas, et köstrid õpetavad lapsi lugema
• Probleemiks eesti keelt valdavate kirjaoskajatest köstrite puudus
• Üksikud talurahvakoolid  tegutsesid juba 17 saj keskpaiku
Talurahvakoolid LM-l 
• K XI kiitis  heaks superintendent  J. Fischeri LM kooliolude parandamise kava(1675):
1. Tartu lähedal tegutses õpetajate seminar köstrite ja koolimeistrite koolitamiseks 
maapiirkondade talurahvakoolid jaoks(1684-86):
Juhtis  Bengt   Gottfried Forselius, kes sai Wittenbergist 
uusi pedagoogilisi rahvahariduse ideesid
Õpilasteks  LM talupoegade pojad ja köstrid(kokku u 
150)
2. Rahvakeelse õppekirjanduse avaldamine:
Forseliuse aabits eestlastele(1684, pole säilinud)
3. Talurahvakoolide asutamine: vajalik raha saadi reduktsiooni  tulemusena
Talurahvakoolid Liivi- ja Eestimaal
A. Kuninga korraldus asutada LM-le  talurahvakool  iga kiriku juurde (1686)
B. Aadli(mõisad) sunniti talurahvakoole toetama koolihoonete ehitamise näol
• 1688 LM mandri Eesti osas oli 38 talurahvakooli ja 900 õpilast
• Forselius käis kahe õpilasega  Stockholmis  nende oskusi demonstreerimas ja uuesti 
1688, mil  tagasiteel  hukkus
• 1688 oli Eestimaal 11 talurahvakooli ja 200 õpilast
• 1689 andis kuningas korralduse asutada Eestimaa igasse kihelkonda talurahvakool ja 
aadel pidi ehitamist toetama:
Koolide asutamine edenes kehvemini kui LM-l
Kõrgharidus ja kõrgkultuuri mõjud
• 1632 Tartu Ülikooli(Academia  Dorpatensis ) asutamine:
Autonoomia  ja maksuvabadus
• Õppekeeleks ladina keel ja 4 teaduskonda
• Professorid rootslased ja sakslased
• Üliõpilased rootslased- soomlased ja baltisakslased ja domineerivalt mitteaadlikud
I.  tegevusperiood 1632-1656(katkes sõja tõttu)
II. Periood 1690-1710(viidi üle Pärnu Põhjasõja tõttu) ja professorid ja ülikooli  varad  
evakueeriti lõpuks Pärnust Rootsi)
III. TÜ alustas uuesti tegevust 1802- (ei tegutsenud 18. Sajandil)
• Aadel ja kohalik eliit kuulus jätkuvalt saksa kultuuruumi(nt õppimine Saksa 
ülikoolides)
Demograafiline areng(1629-1700)
• 1640 paiku Eesti aladel hinnanguliselt 120 000-140 000 elanikku
• Algas rahvastiku toibumine sõjast ja tugevnes sise- ja välismigratsioon:
Kolmandik eestlastest vahetas elukohta
Nt maale venelaste, soomlaste ja lätlaste sisseränne ja 
linnadesse rootslasi, sakslasi, soomlasi
I. Soodne rahvastiku areng 1640-1695:
Palli hinnangul oli Eestis enne näljaaastaid 350 000-
400 000 elanikku ehk 55 aastaga kasv 2,9% korda ja 
vanusepüramiid soodne
• Sakslasi 2-3%, rootslasi 1,5-2% ja kokku 
mitteestlaste osakaal u 6-7%
II. Demograafiline katastroof(1795-97)
• „Suur nälg“: massihukk ikaldusaastate tõttu
Kõigi aegade laastavaim näljahäda Eestis
• Nälg, tüüfus, düsenteeria laastasid eriti sulas- ja 
popsirahva hulgas
•  Ikaldus - ja näljaaastad ning demograafiline 
katastroof oli ka Rootsis-Soomes, kuhu Baltikumi 
vilja eksporditi
• Hinnanguliselt suri viiendik Eesti rahvastikust:
U 75 000
• Näljaaastad nõrgendasid oluliselt Suur-Rootsit 
Põhjasõja eelõhtul
Rootsi aja historiograafia
I perioodi põhjalik teaduslik uurimine  algas Eestis 1920-30ndatel(A. R. Cederbergi 
eestvedamisel):
I korda uuriti sündmusi ka maarahva vaatenurgast: 
talurahvaajalugu ja haridus- ja kirjandusajalugu ja 
demograafiat ning majandusajalugu üldisemalt(nt Arnold 
Soom)
• Perioodi on uurinud 19. – 20. Sajandi mitmed 
rootslased, soomlased ja baltisakslased oma 
vaatenurgast.
II peale II MS jätkus Eestis tasemel talurahvaajaloo uurimine läbi erinevate perioodide
• ENSV ajal uuris Rootsi aja majandusajalugu ja 
Tartu ülikooli ajalugu  prof Helmut Piirimäe
• Väliseestlaste hulgas uuris perioodi nt Aleksander 
Loit
III taasiseseisvunud Eestis olulised nt Enn Küng(eriti majandusajalugu)  Marten  
Seppel(talurahva olukord), Pärtel Piirimäe
Rootsi Põhjasõja künnisel
• Karl XI(+1697) oli tugevdanud riiki võimaluste piirides:
1.  Absolutism -halduslikult
2. Reduktsioon-majanduslikult
3. Uus sõjaväekorraldus-sõjaliselt(ligi 100 000)
Rootsis-Soomes meesroodude asemele taluroodud ehk 
teatud arv talusid pidi palkama ühe sõduri, kellele anti 
oma väike  majapidamine
Elukutselise „karoliinide“ sõjaväe algus
• Eesti-LM-l algas vabatahtlik eesti ja läti talupoegade värbamine Baltikuni 
garnisonidesse 1680ndatel(riigitalupoja staatus võimaldas):
Põhjasõja ajal moodustati Baltikumi talupoegadest mitu 
väeosa: kohalik maakaitsevägi ja mitmed eestlased said I 
korda ohvitserideks
Läänemere regioon Põhjasõja eelõhtul
Rootsi suurriigi oli võimaldanud:
A. Oma ressursside maksimaalne ja tõhus ära kasutamine:
Rootsi rahvastiku- ja majanduslikud ressurssid olid liiga 
väiksed pikaajalise suurriigi jaoks(võrreldes Venemaa ja 
Poolaga)
B.  Naabrite  (ajutine) nõrkus
Sõja ajendiks:
A. Valitsejate vahetumine Rootsis(teismeline Karl XII 1797), Saksi-Poolas(August II 
Tugev), Taanis ja Venemaal(Peeter I)
Naabrid soovisid revanši ja Venemaa vana soov pääseda 
Läänemerele
B. Baltisaksa eliidi kibestumine reduktsiooni ja eesõiguste kärpimise tõttu 
Nt 1694 LM kindralkubermang jagati kaheks distriktiks 
eestlaste ja lätlaste paiknemise alusel rüütelkonna võimu 
vähendamiseks(venelased tühistasid)
LM aadel potentsiaalne sisevaenlane ja Patkuli roll 
Rootsi-vastase liidu loomisel
Põhjasõda
Vallandumine
• 1699 Venemaa, Saksi-Poola ja Taani Rootsi-vastane liit, mille järgi:
A. Poola pidi saama Baltikumi, Venemaa Ingerimaa ja Taani Lõuna-Rootsi maakonnad
B. Liitlased pidid paralleelselt ründama Rootsit
• 1700: Riia kaitsmine Poola vastu õnnestus, Taani pidi sõjast varsti loobuma, Peeter I 
tungis Ingerimaale ja sept. Piiras  Narva ümber
Narva lahing(nov. 1700) K XII juhtimisel oli Rootsi 
hiilgav võit: nt rootslaste kätte langes venelaste sõjaline 
juhtkond
• Seejärel K XII valearvestus: Rootsi peaarmee seikles Poolas 1701-06 ja jättis Baltikumi 
ja Soome kaitseta
• P I võttis õppust kaotusest ja uuendas tulemuslikult oma sõjaväe
Venemaa edenemisgraafik:
• 1702-03 tungimine Lõuna- ja Ida-Eesti aladele:
Röövimine, põletamine, tapmine , vangistamine ja 
küüditamine
• 1703 Ingerimaa okupeerimine:
P I alustas Peterburi linna rajamist  Neeva  jõe 
suudmesse(Rootsi kindluse asemele) ja Kroonilinna 
laevastikubaasi algus
• 1704 Tartu ja Narva vallutamine(veresaunad):
Seejärel Ida-Eesti venelaste käes, Lääne-Eestis jätkus 
Rootsi võim(Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares)
• 1707-1708 Tartu järjekordne hävitamine, röövimine ja elanikkonna küüditamine
• 1706 K XII saavutas oma eesmärgis Poolas:
Suundus Poola kaudu Moskva poole
• Suvi 1709 Poltaava lahing(Ukrainas):
Rootsi vägede kapituleerumine ja K XII põgenes 
aastateks Türgi aladele
• Seejärel avanes P I võimalus kinnitada Vene ülemvõim Läänemereprovintsides:
Suvel 1710 langesid  Viiburi, Riia ja Pärnu, sept. 
Kuressaare ja Tallinn(viimane läbirääkimiste tulemusena) 
ja Rootsi aja lõpp Eestis
• 1713 kandus sõjategevus Soome, mille Venemaa okupeeris
• 1714 saabus K XII Türgist tagasi Rootsi ja sõda laienes Põhja-Saksamaa ja Taani suunal
1718 K XII langes Norras
Liivimaa- ja Eestimaa kapitulatsiooniaktid 1710
• Jaan. 1710 teatas P I, et „päästab maa Rootsi orjusest“  ja taastab vanad 
vabadused (eliidile)
Konkretiseerumine kapitulatsiooniaktides(P I kinnitas need 1710 ja 1712) :
A. Võitja, Riia linna ja LM rüütelkonna vahel juun. 1710
B. Võitja, Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna vahel sept. 1710
• Lubati säilitada luterlus, vana õiguskord ja kohtusüsteem ja saksa keel kohaliku 
asjaajamiskeelena
• Lubati tühistada reduktsioon ja tagastada mõisad endistele omanikele= restitutsioon
• Lubati aadlile omavalitsusõigused
Põhjasõja tulemused
• Rootsi kaotas suurriigi staatuse:
Venemaa tõus
• 1721 Uusikapunki(Nystad) rahuleping:
• Rootsi kaotas Venemaale Eesti- ja Liivimaa, Ingerimaa ja Kagu-Soome
• Venemaa garanteeris nedne piirkondade elanikele senise usu ja seisuste privileegid ja 
eraomandi
• Rootsi sai rahalise kompensatsiooni ja tollisoodustusi Baltikumi viljale
Põhjasõja mõju Eesti rahvastikuarengule
• Näljaaastatega alanud demograafiline katastroof jätkus
Elanikkond vähenes kokku poole võrra
• Sõda, tapmised, nälg, küüditamised, epideemiad
• Laastavaim oli  katkuepideemia (1710- 1711 ) eriti  Lääne- ja Põhja-Eestis
• 1712 on Eesti rahvaarvuks peetud vaid 170 000 inimest( arvatavasti oli siiski rohkem)
Umbes sama palju kui 13. Saj alguses
• 1712 aastast hakkas rahvaarv kiiresti kasvama, kuna algas pikk rahuperiood ja 
epideemiad lõppesid
1765 elas Eestis jälle umbes 400 000 inimest
Eesti ja Liivimaa Venemaa Keisririigi kooseisus 18. saj
Vene riikluse kontekst 18. Sajandil
• Võit Põhjasõjas andis tsaar Peeter I-le keisri(imperaator) tiitli ja hüüdnime Suur ja 
Venemaast sai  keisririik , impeerium:
P I soovis arendada Venemaast euroopaliku suurriigi: nt 
halduse  moderniseerimine  
• P I oli realiseerinud Ivan IV lainenemissoovid ja „raiunud aknda läände“.
Uueks pealinnaks sai Peterburi(1712) ja residents 
Peterhof(1725), mis sümboliseerisid uuenevat 
euroopalikku Venemaad
Tõi õukonna, haldus- ja majanduskeskuse Põhja-
Baltikumi kõrvale
• Venemaa oli geograafiliselt suur, mitmerahvuseline impeerium, mis vajas baltisaksa 
aadli panust ka keskvõimu teenistuses
Baltisakslased ja Venemaa
• P I ostis ära baltisaksa lojaalsuse kui ta kinnitas nende omavalitsusõigused ja privileegid
• Baltisaksa(aadli) ja Venemaa valitseja huvid langesid kokku ja koostöö oli mõlema 
osapoole jaoks kasulik(kuni moodsa  rahvusluse  läbimurdeni 1880ndatel aguses)
Baltisaksa aadel saavutas tähtsad positsioonid Vene 
õukonnnas, halduses ja  armees .
Haritud baltisaksa kodanlased tegutsesid Venemaal nt 
arstide, teadlaste ja õpetajatena
Baltisakslased olid keisrile kõigutamatult truud(kuni 19. 
Saj lõpuni=ühinenud Saksa Keisririigi ajastuni)
Balti erikord
• Aadli omavalitsusele põhinev  Landesstaat
• Tippaeg 1721-1783(I periood) ja II ajastu 1796-1918
• Aluseks kapitualtsiooniaktid(1710):
Baltisakslased pidasid  neid kahepoolseteks lepinguteks 
tsaari ja kohalike seisuste vahel
Pidid tagama aadli omavalitsuskorralduse 
• Aadel tõlgendades Eesti- ja Liivimaad hertsogkondadena, mida ühendas Venemaaga 
vaid ühine valitseja(personaalunioon)
• Baltikumis pidid jõustuma vaid need üleriigilised seadused-määrused, mis polnud 
vastuolus  piirkonna privileegidega
Balti erikorra struktuurid
• Juured eelnevates perioodides
I rüütelkonnad
• Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad, mis kogusid aadlimatriklid:
A. Liivimaa(1747): 172 suguvõsa, neli rühma
B. Eestimaa(1756): 120 suguvõsa
C. Saaremaa( 1741 ): 26 suguvõsa
Üksnes immatrikuleeritud aadel kuulus 
rüütelkondadesse(mitte kõik rüütlimõisade haldajad) ja 
sulges välja Venemaa aadli
• Tegelik võim kuulus umbes 300 perekonnale (2000 inimest)
• Rüütelkonnad eksisteerisid läbi Vene ülemvõimu ajastu(likvideeriti 1920)
II Rüütelkondade maapäevad(va 1783-1796)
• Osales vaid immatrikuleeritud aadel(mehed) ja  LM-l Riia linna esindajad(2)
• Eestimaal juhtis rüütlekonna peamees, LM-l maamarssal
Funktsioonid:
• Balti erikorra kaitsmine
• Uute koormiste  ja maksude kehtestamine
• Seaduslik initsiatiiv( ja keisri ettepanekute  arutamine )
Nt pärisorjuses talurahva staatuse muutmine
• uute liikmete vastuvõtt rüütelkonda
• maapäeva korralduse muutmine
• tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine
• kirikuasjade kaashaldamine
III Maanõunike kolleegiumid(va 1783-1796 ja reaalne täitevvõim kahanes venestusperioodil)
• juhtisid rüütelkondi maapäevade kogunemiste vahelisel ajal
• 14 eluaegset liiget(Saaremaal 4), kes olid provintside  tegelikud võimukandjad
• Võim ulatus ka kohtusüsteemi- ja kirikuhalduse valdkondadesse
IV Kohtu- ja politseikorraldus 18 saj: vanade traditsioonide jätkumine( va 1783-96 ja muutused 
19 saj)
• Aadlile kuulus kohtuvõim kõikide seisuste üle
A.  Alama  astme kohtuteks Eestimaal meeskohtud ja LM-l maakohtud(suuremates linnades 
magistraadid)
• Esimees ja kaks liiget valiti kohaliku (maakonna) aadli hulgast
• Pädevusse kuulusid kõik talurahva ja maal  elavate  mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad 
ja aadli väiksed tsiviilasjad
B. Kõrgema astme kohus oli Eestimaal ülemmaakohus(=maanõunike kolleegium kuberneri 
juhtimisel) ja LM-l õuekohus(president, asepresident ja 11 aadlikust liiget, kellest 2 
valiti maanõunike hulgast).
• Nende alla käisid aadli kõik kriminaalasjad ja suuremad tsiviilasjad ja maaelanikele  II 
astme kohus
C. Kõrgema astme kohtud allusid Peterburi LM ja Eestimaa asjade justiitskolleegiumile
D. Eelmise otsused võis veel edasi kaevata Venemaa senatisse(aste C. likvideerus jäädavalt 
1783)
• Valitsejad ei kinnitanud esialgu Eesti- ja LM seaduste kodifikatsioone (seadused 
kehtisid eraldi, mh a. 1671 kaaseadustik) ja jälgiti ka Rootsi 1734. a  koodeksit :
Kodifitseeritud Balti seadused jõustusid 19 saj 
keskpaiku(ei sisaldanud 19 saj talurahvaseadusi ja 
muudeti hiljem korduvalt, aga kehtisid ka Eesti 
Vabariigis)
Politsei ülesanded:
• Eestimaal adrakohtud ja LM-l sillakohtud(igas maakonnas 1)
•  Adrakohtunik ja sillakohtunik ja 2 liiget olid aadlikud
• Pädevuses väikeste korrarikkumiste karistamine: nt põgenenud talupoegade otsimine ja 
tagastamine ja ühendusteede garanteerimine
• Lisaks mõisnikel kodukariõigus(kuni 1865)
V Luteri kirik
• Kehtis Rootsi aasta 1686 kirikuseadus(kuni  1832 ), aga mugandatud kujul:
Taastati  enne Karl XI reforme valitsenud olukord
Rüütelkonnad kontrollisid 18 saj lut. kir. Valitsemist
Kirikuhierarhia:
A. LM-l kindralsuperintendent(vaimulik) ja Saaremal superintendent, kelle 
nimetamisettepaneku tegi rüüteloknd kindralkubernerile ja Eestimaal kaotati piiskopi 
amet rüütelkonna soovil(sisuline juht Tallinna  Toomkiriku  ülempastor)
B. Konsistooriumid: segavormid, kus olid lisaks pastoritele esindatud ka aadlit esindavad 
maanõunikud(linnades raehärrad):
Juhiks presidentist maanõunik, kelle valis rüütelkond
C. Praostkonnad, mis omakorda jagunesid (kiriku) kihelkondadeks (18 saj in neid umbes 
100)
• Maakoguduste patronaadiõigus taastati:
Mõisnikul õigus valida pastor kui kirik oli ehitatud tema 
maale
Kroonumõisamaal asetseva kiriku puhul valisid 
kirikuõpetaja kõik koguduse mõisnikud
• Pastoril pidi olema ülikooliharidus ja paljud tulid 18 saj Saksamaalt:
Toimetulek kirikumõisadest( pastoraadid ) ja talurahvas 
maksis kümniseid
• Tulemus: härraskirik  seisis  aadli huvide eest ja jäi rahvale võõraks
• 1832 a kirikuseadusega allutati lut kirik Vene siseministeeriumile ja liideti Peterburi 
piiskopkonnaga
Aadli võim säilis konsistooriumites ja maakogudustes 
kuni Eesti iseseisvumiseni
VI Linnade omavalitsuskorraldus 18 saj (kuni 1877)
• Tänapäeva Eesti aladel oli 18 saj 12 linna(5% rahvastikust)
A. Keisri kinnitatud privileegid ja suuremad õigused olid(tänapäeva Eesti aladel) 6 linnal:
1710: Tallinna ja 1731: Tartu, Pärnu, Narva ja 1742: 
Kuressaare ja 1764: Valga
B. Lisaks linnaõigused säilitas Haapsalu
C. Katarinna II asehalduskorra ajal 1783-84 said linnaõigused vanad Viljandi, Paide ja 
Rakvere ja uued Paldiski ja Võru
Jätkus traditsioon, saksapärane haldus(va  1785 -96):
• Kodanikuõigustega: traditsiooniliselt linnapead, eluaegsed raehärrad, suurgildi  
kaupmehed, väikegildide tsunftidesse kuuluvad käsitöölised
• Juhtiv organ raad- magistraat (täiendas ise ennast)
Seadusandlik-,täitev- ja kohtuvõim ning majanduselu ja 
otsustas kodanikuõiguste andmise
Kodanik pidi olema luterlane, „väärika“ (saksa) 
päritoluga, kodanlase ametioskustega( kaupmees , sobilik 
käsitööline) ja omama kinnisvara linnas
Mittesakslastele võimatud tingimused
• Tulemus: nt  1782  Tallinnas 10 500 elanikku:
Kodanikest sakslasi 94,5 %, rootslasi 4,5% ja taanlasi 
1%= kokku u 50% elanikkonnast:
Pooled Tallinna elanikkonnast(nt töölised) olid ilma 
kodnikuõigusteta: nende hulka kuulusid eestlased (igal 
pool alla 50% elanikkonnast)
• Linnades hakkas kasvama uute haridust  omandanud  professioonide osakaal(nt arstid)
Balti erikorra teised tunnused
• M
  ajandulik : tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa vahel(likvideeriti Katariina II 
ajastul)
• U
  suline : Baltikumis säilis baltisakslaste käes oleva luteri kiriku 
ainupositsioon(muutused alles alates 1840ndatest), kuigi ka õigeuks lubatud
• K
  eeleline:  Baltikumis asjaajamiskeeleks saksa keel(muutused alate 1860-1880ndatest), 
erandiks suhtlus Peterburi keskvõimu ladvikuga( keisri, senati ja kolleegiumitega), 
milles kasutati vene keelt
• S õjaline:  kuni 1797 a-ni puudus  nekrutikohustus (eestlasi-lätlasi ei võetud vene 
sõjaväkke)
• T
  ulemuseks : jätkuv kuulumine saksa protestantliku kulutuuriruumi
Baltikumi suhe keskvõimuga
• Peeter I uuendas Vene riigihaldust(mh Rootsi eeskujude) järgi:
Peterburis:
A. Senat(1711-): keisri nõuandjas ja seaduste ettevalmistamine
B. 12 eriala kolleegiumid(ministeeriumid)
• Riigi kubermangud allusid senatile ja kolleegiumitele:
Arenenud läänepiirkondadele tehti  erandeid ega 
ühtlustatud nende valitsemist sisekubermangudega(kuni 
19 saj II pooleni):
Tulemuseks Balti erikord
• Samas oli algusest saadik erikord vastuolus uusaja riikluse tsentraliseerimis- ja 
unifitseerimistaotlustega, mis väljendusid eriti Katariina II ajastul ja järjest süvenevalt 
19 saj II poolel
Keskvõimu  haldusstruktuur  Venemaa Läänemereprovintsides
• Säilis Rootsi aegne haldusjaotus(kuni 1917):
I. Eestimaa/Tallinna kubermang ja esialgu ka Eestimaa hertsogkond
• 4 kreisi-maakonda(kuni 1783): Harju, Viru; Lääne- ja Järvamaa
II. LM/Riia kubermang ja esialgu ka LM herstogkond
• 5 maakonda(Eesti aladel 3, kuni 1783): Tartu ja Pärnu ja teatud eriõigustega Saaremaa
III. Narva kuulus Peterburi kubermangu
IV. Maakondade sees  kihelkonnad
A. Kaudne valitsemine: Balti erikord
B. Keskvõimu esidaja: ( kindral )kuberner
18 saj sageli Lääne-Euroopa päritoluga
• Pädevuses sõjaväeküsimused: Venemaa sõjavägi Baltikumis(piirkonna rahvastikust 5- 
30%) ja Tallinna ja Paldiski sõjasadamad
•  Kantselei : ühenduslüli piirkonna ja emamaa vahel
Aruanded,  kirjavahetus
• Majandusamet: kroonumaksuküsimused
• Balti erikorra aadli kuldajastu(1721-1782) oli sündmustevaene rahuajastu
Talurahva pärisorjus süvenes perioodi vältel
*Katariina II Suur(1762-1796): kutsus kokku suurejoonelise esinduskogu-seadustiku 
komisjoni- Venema seaduste kodifitseerimiseks(1767-68).
Asehalduskord
• Katariina II(1762-1796) reformis ja unifitseeris valgustatud absolutismi vaimus 
Venemaad:
Haldus-, maksu- ja kohtureformid
• K II ringreis  Eest- ja LM-le(1764)
• Venemall kubermangureform(1775), mis laienes Baltikumisse 1783
Kohaliku aadli arvates eiras see nende kinnitatud 
privileege
Maksureform:
• Aadli rahutsamiseks said kõik aadlimõisade valdajad piiramatu omandiõiguse oma 
mõisadele (läänidest said pärusmõisad)
Viidi läbi I hingeloendus , mille alusel kehtestati uus 
kroonumaks: pearahamaks(nagu Venemaal, kehtis Vene 
aja lõpuni) ja kaotati tollipiir(1782)
Haldusreform (ajutine):
A. Tallinna- ja Riia asehaldurkonnad
Ühine asehaldur Riias ja krooni ametinikkond 3x 

Kubermanguvalitsused(ei likvideerunud hiljem)

Kroonupalatid:  finantsasjad ja juhtis 
viitsekuberner

Üldhoolekande kolleegiumid
B. Tallinna kubermang jagati 5 maakonnaks(Talinna, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Paldiski) 
ja Riia kubermangu eesti osa koosnes 5 maakonnast(Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu 
ja Võru)
C. Kohalik aadel kaotas eesõigused: uute piirkondlike aadlikogude aluseks maaomand ja 
likvideeriti rüütelkondade maanõunike kolleegiumid(taastati 1796)
D. 1785 jõustus Vene linnaseadus: kõik vabad linlased said kodanikuõigused ja raehalduse 
asemele demokraatlikum haldus(tühistati 1796)
*George von Browne: LM(1762-1783) ja Eestimaa kuberner(1775-1783) ning Tallinna ja Riia 
asehaldur(1783-1792)
Asehalduskord(1783- 1796)
-linnavalitsused
• Tulemus: võis osaleda endiselt suuremrühm, aga valitsevatel organitel oli endiselt 
väiksem võim(riigi esindajate võimu kasvatamise tõttu)
Politsei- ja kohtureform:
• Linnades politseivõim läks riigile:
Politseivalitused ja politseimeistrid(pädevuses ka nt 
tervishoid , tuletõrje)
• Vene eeskujude järgi likvideeriti kõik senised kohtud ja aadli kohtuvõim teiste seisuste 
üle likvideeriti:
A. Igas maakonnalinnas alama astme kohus eraldi seisuste kaupa: aadlile, linlastele ja 
kroonutalupoegadele ja õigusmõistjad samast  seisusest.
B. II ülemkohtuaste piirkonna kobermangulinnas ja iga seisuse jaoks eraldi 
kohtud(juures  kohtunik )
C. Tsiviil- ja kriminaalkohtupalatid Tallinnas ja Riias:
Kõikide seisuste jaoks ühine III astme kohus ja riik 
määras kohtuniku
D. Edasikaebamise võimalus Venemaa senatisse
• Paul I ei olnud rahul oma ema reformidega:
Teostas Venemaal haldusreformi , mille käigus likvideeris 
siinse asehalduskorra 1796
• Tulemus: taastati Balti aadli eriõigused ja vana omavalitsuskord(ka linnades) ja vana 
kohtu ja korrakaitsesüsteem(muutused algasid koos talurahvareformidega 19. Saj 
alguses)
Vastutasuks oli nekrutikohustuse laienemine Eesti- ja LM-
le(1797)
Populatsiooni areng 18. Sajandil
• Erakordselt soodne areng 1712-1797
Loomulik iive, sisseränne(sakslastest käsitöölised ja 
literaadid , talurahvast venelased, lätlased ja ingerlased)
1765- 400 000
1782- 485 000(hingerevisjoni järgi)
1800- u 500
 
  000
   
+ vene sõjavägi
• Seisulik jaotus 1782: eestlastest talurahvas u 95% linnades alla 5%, aadel 0.6- 1%
• Talurahva tingimuste karmistudes põgeneti Soome, Venemaale, Ojamaale Rootsi:
Nekrutikohustuse kehtestamine(1797-) hakkas avaldama 
edaspidi negatiivset mõju rahvastikuarengule sündimata 
jäänud laste tõttu
Põllumajandus, aadel ja talurahva olukord 18. Saj
•  Restitutsiooni   teostamine  1721-:
Truudusvande vastu tagastati mõisad 
baltisaksa(immatrikuleeritud) aadlile +(endisi Rootsi 
kõrgaadli) läänistusi anti Vene aadlikele(kes ei hakanud 
elama Baltikumis)
Tulemuseks kroonu maaomandi likvideerumine:
Eestimaal kroonumõisasid 2%(enne 54%) ja LM-l 20%
(enne 83%)
• Probleemiks mitteaadlikele(kodanlusele) panditud kroonumõisad ja immatrikuleerimata 
nn uusaadli valduses olevad eramõisad:
1760ndatel kuulus uusaadlile mõisadest 7-16%
Mõisamajanduse areng 18 saj
• Suurmaaomand moodustas aadlivõimu maj aluse
• Tänapäeva Eesti aladel oli 18 saj lõpus u 1000 peamõisa ja 560 abimõisa(enim 
Eestimaal)
• Talupoegade jagunemine mõisatüüpide vahel 18 saj lõpul
Rüütlimõisad Eestimaal 94%, LM-l 70%
Kroonumõisad E-maal 2%, LM-l 26,5%
Linna- ja kirikumõisad E-maal 4%, LM-l 3,5%
• Kroonumõisad renditi baltisaksa aadlile
• Mõisade  kuhjumine  olulistele suguvõsadele:
EM-l 17,5% aadlikest  kuulus 52,5% kubermangu 
mõisadest(ühe suguvõsa käes kuni 30 mõisa )
• Mõisamaa oli  maksuvaba  ja talurahvamaa(revisjoniadramaa) eest tuli mõisnikul 
kroonule maksta:
I.
Tollivilja-/majutusmaks kuni 1783
II.
1783- pearahamaks talumeeste arvu alusel
Mõisnik kattis need kulud talurahva teotöö ja teiste 
koormiste abil
Mõisamajanduse  mitmekesistumine :
A. Jätkus traditsiooniline  teraviljakasvatus (ruki,  oder ) ja kartul saabus sajandi keskpaiku:
Kasum väike ja toodangu suurendamine eeldas talumaa 
mõisastamist ja uudismaa harimist
Mõisamaa hulk vähemalt kahekordistus 18 saj
B. Viinapõletamine: kasvav kasumlik tuluallikas
• Mõisade  viina -(ja õlle) monopol :
Müüdi sisekubermangudes ja mõisa kõrtsides(arv 
kasvas)
• Viinaköögid:  tooraineks  vili(kolmandik saagist), hiljem ka kartul
C. Lihakarja müük(Ida-Eestis)
• Pullvasikad ja nuumhärjad toideti viinapõletamise praagi rabaga
Eluskari turustati Peterburis
• Sõnniks väetas põlde
D. Mõisade manufaktuurid:
Produktiks nt ehitusmaterjalid( tellised , lubi, puit), 
riie(kalev) ja luksuskaubad
Energiat saadi vesi- ja tuuleveskitest
• 1800 oli 40% EM mõisadest kivist ehitatud:
Kivist losside eeskujud Peterburist ja Lääne-
Euroopast
Jõukuse aluseks Peterburi mitmekesised võimalused 
ja pärisorjadest talurahva suurenenud 
ekspluateerimine  teorendi abil
• 18 saj ehitusbuumi ja suurejoonelise eluviisi tulemus:
Pärus- ehk eramõisade võlad pärandati edasi ja 18 saj 
lõpus I mõisade pankrotilaine
Lisafinantside leidmise vajadus, kuna talurahva 
teokoormuse  kasvatamine  polnud enam võimalik.
Sunnimaise talurahva eluolu 18 saj
Eestlastest talurahvas:
A. Enamuses adramaatalupojad
B. Vabadikud: väike maalapp ja teenisid lisaks  taludes  ja mõisades(hooajal)
C. Liikuv maarahvas: mõisakäsitöölised ja – teenijad , talude sulased ja teenijad ja kerjused
• Talumaa osakaal kahanes mõisastamise tulemusena ja kasvas teotöö hulk abiteo kujul:
Perioodi lõpuks moodustas teotöö 90% 
mõisakoormistest
Tp järjest vähem aega oma talutööde jaoks
Talurahva õigusliku positsiooni areng 18 saj vältel:
• Mõisnike võim talurahva üle suurenes oluliselt võrreldes Rootsi aja lõpuga ja muutus 
Vene ajal peaaegu piiramatuks
• Lähtekoht: talurahva halveneva olukorra aluseks restitutsioon ja Balti erikord(Venemaa 
keskvõim ei  sekkunud esialgu agraarsuhetesse):
Suurem osa kroonutalupoegadest sattus eramõisnike 
alla ja senised(kroonu) talupoegi kaitsvad määrused 
nendele enam ei kehtinud
Riik ei valvanud, et vakuraamatutesse märgitud 
koormised kehtiksid eramõisade talurahvale
1732 -1803 kasvasid koormised ligi nelja-
viiekordseteks(teotegemine ja maksud)
• Eesti ajalooteaduses domineeriv hinnang:
18 saj pärisorjuse süngeim aeg: talurahva sügav isiklik 
sõltuvus mõisnikust ja teoorjuse vorm
• Alguses Põhjasõja järel oli talurahva olukord umbes  samasugune  kui oli olnud enne 
reduktsiooni
• Mõis ja talud moodustasid koos kahe majanduse omapärase sümbioosi ja patriahaalsed 
suhted
Tp ekspluateerimine oli  tasuv  vaid teatud piirini ja 
talude ja nende elujõulisuse säilimine oli mõisnike 
huvides
Nt ikaldusaastatel andis mõis võlgu seemnevilja
• Traditsiooniline tõlgendus talurahva õigusliku positsiooni halvenemisest põhineb nn 
Roseni deklaratsioonile(1739)
Roseni  deklaratsioon (1739)
• Virumaa mölder esitas kaebuse oma mõisniku vastu ja Peterburi Eesti- ja LM 
justiitskolleegium esitas järelpärimisi Baltikumis  kehtivate  mõisnike-talurahva suhete 
kohta:
Vastuseks  mh LM maanõunike kolleegiumi ulatuslik 
memoriaal ja alla kirjutatud resideeriv maanõunik 
Otto Fabian  von Rosen
Sisu:
• Talupojad on 13 saj alates pärisorjad: rooma õigus
• Mõisnik võib neid kohelda oma äranägemise järgi
• Talupoeg ja kogu tp vara kuulub mõisnikule
• Talupoegi võib pärandada ja müüa
• Andamite ja teoorjuse määr pole seadusega piiratud ja sõltub mõisniku suvast
• Kodukariõigus piiramatu ja tp ei tohi edasi kaevata
Deklaratsiooni tõlgendamine:
-aadliseisuse ülemuslikkust väljendav õiguslik ideaalmudel ja dokumendi eesmärk kaitsta Balti 
erikorda
• Kirjeldus pole tegelikkusele vastanud ja tp polnud täiesti ilma õiguseta ja mõisniku-tp 
suhted olid reaalelus inimlikumad
• Nt talurahva omandiõigus kehtis reaalelus:
Koormistest ülejäänud saak kuulub tp-le ja ülejäägi 
vaba müügiõigus
Kohtulik kaitse ja ka eramõisamaal 
kaebamisõigus(vähemalt teoreetiliselt) ja 
kodukariõigus reguleeritud
• Teoorjusest tulenes sunnismaisuse vajadus
• Järeldus: talurahva olukorra halvenemise põhjustas eelkõige üldine majandusareng- 
mõisamajanduse intensiivistumine
Riigivõimu ja rüütelkondade agraarteemalise dialoogi algus
• Vene riigivõimu huvi mõisniku ja tp suhete vastu:
Algus keisrinnade Elisabet ja Katariina II ajal 18. Saj 
keskpaiku
Aluseks moodne majanduslik ja riiklik mõtlemine ja 
valgustus , literaadid ja Saksamaa reformid
Tp ettevõtlikkus on riigi maj. Arengule kasulik
• I(maanõunikust) mõisniku kehtestatud talurahva eraseadus ühes LM(Läti poolses) 
mõisas 1764:
A. Kinnitati igale talule kindlad koormised
B. Tp oma talu kasutamis- ja pärandamisõigus ning mõisnik talu pärisomanik
C. Tunnustati tp omandiõigus vallasvarale
D. Õigus kaevata oma isanda peale
• Katariina II ringreis Baltikumi kubermangudes 1764
• K II ettepanekud kindralkuberner von Browne vahendusel LM maapäevale 1765:
A. Tp õigus vallavarale
B. Koormised mõisale tuli normeerida ja kooskõlastada talu kandejõiga
C. Kodukariõiguse ja inimkaubanduse piiramine
Esialgu rüütelkond ei nõustunud: nõudmised 
vastuolus privileegidega ja ei soovitud keskvõimu 
sekkumist
• Kuna K II kavatses reformi teostada ka ilma nõusolekuta, pidi maapäev nõustuma
*eestlase igapäevaelu hõlbustamiseks hakati avaldama kirjandust
Liivimaa „ Postiivsed  määrused“
• LM rüütelkonna 14-punktine maapäevamäärus, mis põhines von Browne vahendatud 
ettepanekutele
Kindralkuberner avaldas kahe patendina 1765 ka 
eesti- ja läti keeles
Sisu:
1. Tp sai I korda juriidilise  kinnituse  vallasvara omandiõigusele(va „ raudvara “: talude 
tegutsemiseks vajalikud vahendid)
Vilja ülejäägi sai tp vabalt turustada
2. Mõisakoormistele kindlad piirid ja suurendamine ilma rahalise kompensatsioonita 
keelatud
3. Tp sai õiguse kaevata sillakohtus oma isanda peale ja põhjuseta kaebused karistatavad
4. Kodukariõiguse hoopide ülempiiri fikseerimine
• Tp kaitseseadused kehtisid vaid LM-l ja Eestimaa tp jäid välja
• I eramõisade tp isikuvabadusi puudutavad seadused LM-l
• Võrdlusmoment Rootsi aja lõpus kroonutp-le tagatud õigustega
• Ei muutunud täiesti valitsevat olukorda ja mitmed punktid kehtisid reaalelus juba varem
• Tähendus: andsid juriidilise kinnituse õigustele ja  tunnustasid vallasvara omandiõiguse
• Kuna Moskvas kogunenud suur reformikomisjon(1767) ei andnud K II-le toetust 
pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, reformid peatusid
*I eestikeelne  piibel  1739(6000): pietistlik pastor Anton Thor Helle ja Eestimaa konsistoorium
Usu- ja haridus- ja  kultuurielu  18 saj  valgustusajastul
A.  Pietism
• Rootsi aja luteri purism rõhutas ametlikke kollektiivseid ühisriitusi: rõhk välisel 
küljel
• Saksamaalt(Halle ülikoolist) levis protestantismi sees isikliku  usuelu  vajadust 
rõhutanud uus vool 17 saj lõpus
Pietism isikliku usuelu süvendamiseks
Väljendus siin rahvakeelse usulise kirjanduse 
soosimises ja talurahvakoolide asutamises
Rootsi riigi  eitav suhtumine pieismi
• Vene aja alguses pietismi tõus luteri kiriku sees:
Usuelu  elavnemine  ja inimlik aspekt(nt mõisnike 
korraldatud koolid ja lastekodud) ja patukahetsus
Eestikeelne piibel (1739) ja lauluraamatud
B.  Vennastekoguduste  liikumine= hernhuutlus
• Elitaarse pietismi kõlapind siin saksakeelse  vaimuliku  seisuse ja aadli juures 18 saj I 
poolel
• Vennastekoguduste liikumise algus Saksamaal 1720ndatel(krahv von Zinzedorf):
Protestantismi uus vool mh luteri kiriku sees
• Zinzedorfi reis Baltikumi(1736):
Elav vastukaja eestikeelse talurahva hulgas ja 
spontaane levimine(1740 kokku kuni 12 000)
Alles nüüd võttis suur osa eestlastest vaimustusega 
omaks kristluse põhitõed
• Rahvalik ja optimistlik:
Hindas   isiklikku  usuelamist ja aktiivsust ja soodustas 
kirjakultuuri levikut tp hulgas
• Andis pärisorjadele uue eneseväärtustunde
• Saksamaal Zinzendorfi mõisas ökumeeniline „vendlus Issanda kaitse all“ ja oma 
demokraatlikum kogudusekorraldus:
Ametliku luteri kiriku tauniv suhtumine ja 
keelustamine mitmel pool
• Baltikumis vastuseis ametliku kirikuga  ja samas jätkuvalt  pooldajaid baltisakslaste 
hulgas
Konkurent ja sõltumatu koguduselu ja õiguslikult 
ebaselged suhted luteri kirikuga
• Ühiskondlike rahutuste  kartuses   keelustati  hernhuutlus  1743 :
Tegevuse jälitamine lõpetati 20 a hiljem ja piirangud 
kaotati 1817
• Liikumise tipp 1839(50 000) ja hääbumine 19 saj II poolel
• Rajas teed rahvuslikule liikumisele ja soodustas säästliku taluperemehementaliteedi 
arengut
Hariduselu: talurahvakoolid
• Põhjasõda peatas algtasemel oleva talurahvakoolide arengu:  taandareng
• Peale sõda tugevdas pietism rahvahariduse võimalusi
I LM luteri kiriku rahvakoolikorralduse projekt 1736:
-kuigi ei saanud maapäeva heakskiitu, rakendati ellu
Rahvahariduse sisu( kontrollis  pastor):
1. Luteri katekismuse põhipunktid
2. Piibli lugemisoksus ja lauluraamatu kasutamine
•  Talvine  koolikohustus puudutas vaid neid 7-12 a, kes ei õppinud kodus lugema
• Puudus koolmeistritest ja finantsidest
*K II soosis hariduselu  arendamist : 1764 asutatud aadlipreilide Smolnõi instituut
II LM luteri kiriku koolikorralduskava esitati maapäevale(paralleelselt „positiivsete 
määrustega“)1765:
-võeti vastu ja v Browne avaladas koolipatendina
• Sisu sama kui a 1736 kaval
• Uuendus: maapäeva toetus võimaldas rahastuse:
Igasse üle 5 adramaa suurusesse mõisa tuli asutada 
külakool ja igas kihelkonnas pidi olema 
kihelkonnakool(väikeste mõisade lastele)
• Kehtis vaid LM mandriosas
III Saaremaa
•  1784 hakati nõudma koolide asutamist mõisades
IV Eestimaa
• Luteri kiriku talurahvakoolikava esitati maapäevale 1768:
Lükati tagasi rahapuuduse tõttu
•  1786 asehalduskorra ajal(G. v Browne) laiendati LM koolipatent EM-le ja 17-aastased 
pidi käima leerikoolis
Tulemus:
• 1780ndate lõpus oli eestlaste alal ligi 550 talurahvakooli:
Järgmise sajandi alguses taandareng
• Uus jõudne areng peale pärisorjuse likvideerimist kui talurahvakoolide asutamine ja 
ülalpidamine läks maakondadele
• Pärustp-de hulgast pärit koolmeistritest hakkas kujunema kaader, mis mängis olulist 
rolli rahvusliku liikumise mobiliseerumises 19 saj II poolel.
• Elementaarne  lugemisoskus  eestlaste hulgas 18 saj lõpus:
LM-l 66% ja Eestimaal üle 50 %
• Linnakoolid allutati 1803 Venemaa rahvahariduse ministeeriumile
Tartu Ülikool
• Kuna Põhja-Baltikumis puudus oma ülikool(1710-1802), omandasid baltisakslased 
(1700) akadeemilise hariduse saksa ülikoolides
• Ülikooli taastamist soovisid linnad, rüütelkonnad ja v Browne ja takistuseks rahapuudus
• Pr revolutsiooni mõjude kartuses keelas Paul I välismaa ülikoolides õppimise ja andis 
loa Läänemere provintside rüütelkondadele protestantliku ülikooli avamiseks( 1798 )
• Alternatiivid Tartu, Pärnu ja Miitav(Kuramaal):
Uus  keiser  Aleksander otsustas Tartu kasuks
• 1802 TÜ asutati keiserliku riigiülikoolina, mis Venemaa rahvahariduse ministeeriumi 
alluvuses, samas ulatuslik autonoomia
4 teaduskonda( teoloogia , filosoofia,  meditsiin  ja 
juura)
• 1802-1889 kõrgetasemeline saksakeelne „saksa ülikool“ ja  vahendas teadust Lääne-
Euroopa ja Venemaa vahel ja euroopaliku kõrgkultuuri levitamine
• Esimesed eestlased TÜ-s: F. R. Faehlmann , K. J. Peterson ja 1820ndatel F. R. 
Kreutzwald, P. Karell :
Eestlastest  haritlaskonna  kujunemise algus
Valgustusajastu kultuurielu
• Valgustus levis kiiresti Saksamaalt Baltikumisse 18 saj keskpaiku(pietismi ja 
hernhuutluse  järel):
Põhjuseks baltisaksa kõrgeima ja harituima kihi 
tihedad suhted Saksa alade vaimueluga(ka kirjanduse 
vahendusel)
• Mõned edumeelsed aadlikud-raehärrad ja saksa(sisserändajatest)  pastorid ja 
literaadid(„kirjamehed“ ehk haritlased): koduõpetajad, arstid, juristid ja ametnikud
• Rahva põhimass oli tegevuse objektiks, mitte subjektiks
* Garlieb  Merkeli  radikaalne  pamflet „Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi 
lõpul“(1796)
- süüditas otseselt aadlit. Eestlased ja lätlased sunniti pärisorjusesse.
Baltikumis:
• Saksamaal seotud protestantliku kiriku ja valgustatud absolutismiga
• Ulatuslik sotsiokultuurne liikumine Baltikumis:
1. Üldine  ratsionaalne  kultuuri levimine
2. Usulline sallivus ja teoloogiline  ratsionalism  ja ilmalikustumine
3. Ühiskondlike puuduste  kritiseerimine : inimõigused, eelkõige pärisorjuse probleem:
Probleemi teadvustamine ja selle kujundamine avaliku 
mõttevahetuse teemaks
Siinsed valgustuslikud publitsistid olid enamuses 
ettevaatlikud ja pidasid kohest pärisorjuse 
likvideerimist enneaegseks.
• Literaadid soovisid enamasti tp koormiste kindlaks määramist ja vähendamist ja 
pärisorjade  koolihariduse  tõhustamist(teostusid)
• Sõnumit levitati raamatute ja ajakirjanduse abil
• Institutsioonideks saksa klubid ja seltsid ja Tallinna I kohvik (1770):
I moodne  valgustuslik klubi Tallinnas 1781
Nt Tartus eraldi aadlike, kodanlaste-
literaatide(Bürgermusse) ja üliõpilaste (1802) klubid
Vabamüürlaste tegevus algas Tallinnas
I amatöörteater tegutses Tallinnas 1784-95: saksa komöödiakirjanik August von Kotzbur
Saksakeelne  perioodika
• Riias mitmeid, Tallinnas(1772), Tartus(1789), Pärnu(1811)
August Wilhelm Hupel( 1737 -1819)
• Baltikumi valgustuse võtmeisik:
Kirjanik ja kodu-uurija ning teadlane
• Tuli Saksamaalt 1757 ja Põltsamaa pastor(1764-1804)
• Saksakeelne 4-osaline topograafia Eesti- ja Liivimaa kubermangudest:
Väärtuslik pilt provintside valitsemisest, rahvastikust, 
rahvakommetest, geograafiast, loomadest, taimedest
Kaastöölised edastasid materjale
• Eraldi valgustuslik ajakiri-jätkuväljaanne(1781-89)
Kaastöölised
Provintside ajalugu ja  kaasaeg : etnograafia, 
keeleteadus , statistika, majandus, loodus
• Soosiv suhtumine tp-sse(eestlastesse ja lätlastesse):
Soovis parandada nende igapäevaelu ja maj. 
Tingimusi
Samas ei nõudnud pärisorjuse kaotamist ja polnud 
radikaal
• Omandas eesti keele oskuse
Avaldas eesti keele grammatika(1780)
• Valgustuslik ratsionalism
Eestikeelne ilmalik valgustus
• Sai alguse eestkeelne ilmalik kirjandus:
Tp suunatud rahvavalgustuslik kirjandus, mille 
eesmärgiks vahendada talurahvale nendele 
arusaadavas vormis praktilisi teadmisi
• Oluline tervishoiuline kirjandus
1. Kalendrid(algus 1719? Või 1731):
„Eesti-Ma  Rahwa  kalender ehk Täht- Ramat “ (1740: 
20 000)
Taskukohased valgustajad(praktilised nõuanded, 
ajalugu, geograafia, ilukirjandus) ja ajalehtede 
asendajad ja olulised veel 19 saj I poolel
2. Aabitsad ehk ABD-raamatud
3. Valgustuslik jutustav kirjandus
4. Eestikeelse ajakirjanduse algus 1766-67:
Populaarmeditsiiniline nädalaleht „Lühhike öppetus“ 
ilmus Põltsamaal(arst  Wilde , tekstid eestindas Hupel)
Ravimtaimed , alkoholi taunimine, põllumajandus, 
aiandus
• 1806 I Tartu eestikeelne ajaleht „ Tarto  maa rahwa Näddali-Leht“(avaldasid pastorid):
Välisuudised ja praktilised nõuanded
• Saksastunud eestlastest pastori Otto Wilhelm Masingu „Maarahwa Näddala-
Leht“(1821-23, 1825, 250-450)
„Talupoegade entsüklopeedia“
18. sajandi  histograafia
I 19 saj baltisakslaste üldkäsitlused:
Nt Leonid Arbusow vanem(1889)
• Saksakeelsed üldkäsitlused ka peale II MS:
Nt Reinhard Wittram(1953)
• (Balti)sakslaste vaatenurk ja Balti erikord/Venemaa tsentraliseerimistaotlused ja 
positiivne hinnang
II Eesti rahvusliku ajalookirjanduse seisukohad erinesid baltisakslaste  omadest :
• Wilhelm  Reinman (+ 1917) tõi käibele mõiste „vana hea Rootsi aeg“, millele järgnes 
trööstitu 18 saj Vene võimu all
• Negatiivne hinnang 18 saj-le(kuni II MS-ni)
III Stalinismi ajal Eestis postiivne hinnang: ühendumine Venemaaga kooskõlas eestlaste 
huvidega  ja Venemaa ajalooline õigus Baltikumile
IV 1989 aastast mitmekesistumine ja kaasajastumine:
• Nt Mati Laur: Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800

Document Outline

• EESTI UUSAEG I   
  • SISSEJUHATUS
    • Altmargi vaherahu 1629
  • Rootsi sõjad (1630-1661)
  • Liivimaa jaotatuna Taani, Rootsi ja Poola vahel
    • I Poola-Leedu Liivimaa (1561-1629)
      • Jesuiidid Liivimaal (1583-1625)
    • II Taani Saaremaa (1559-1645) 
    • III Rootsi Eestimaa hertsogkond sõdade perioodil (1561-1629) 
  • Rootsi läänistuspoliitika 
  • Pinge Rootsi keskvõimu ja Eestimaa kohaliku aadli vahel 
    • Rootsi keskvõimu I luhtunud reformikava 1601 
    • Rootsi keskvõimu II luhtunud reformikava 1626