1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused: Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem ju...
ALKOHOLID Koostajad: Riivo Mõttus Sander Lepp Jaanek Uustal MIS ON ALKOHOLID? Alkoholideks nimetatakse aineid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksuulrühmaga - OH (nimetuste lõpus seega –ool) ja seetõttu on alkoholid on hüdroksüülühendid. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust jaotatakse alkohole ühe- ja mitmealustelisteks. Alkoholide homoloogiliseks reaks on CnH2n+1OH. Küllastunud ühealuselisteks alkoholideks on metanool ja etanool, küllastumata alkoholideks on etenool ja vinüülalkohol, mittealuseliseks alkoholiks on glükool ning kolmealuseliseks alkoholiks on glütseriin. Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkohol on neutraalne aine, kuid ta on nõrgalt happeline, sest side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Olenemata...
KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- vä...
Ajaloo kordamine 1. Eesti maa/talurahvas keskajal. · Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade po...
Eesti asustuse kujunemine 12.märts Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj alguseni. Ajalooline piiritlus. 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene Impeeriumi Balti provintsid. Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte kõrtsmikele) kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside vahel linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi vastu). Ka juba rootsi ajast on kokku loetud oma 200 maakõrtsi (enne Põhjasõda). Olles vene riigi koosseisus on Eestimaal esimeste esialgsete andmete...
Kooli nimi
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...
Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid. Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (ürikuteadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vundamendiks, jne. Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korrald...
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
