Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis
Talurahva vabastamise seadused (1802 – 1804 a. talurahva seisukohast) Nende seadustega kuulutati talupojad isiklikult vabadeks, talurahvaseisusse kuuluvateks isikuteks, kelle suhted mõisnikega pidid rajanema pooltevahelisel kokkuleppel. Maad talupoegadele kaasa ei antud, maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentijaiks. Kuna vastsetel rentnikel eriti muuga maksta ei olnud kui oma tööga, siis tähendas see, et teoorjus säilis või isegi raskenes, sest 1804.a seadustega koormistele pandud piirid kadusid. Ilma maata priikslaskmise teine loogiline tagajärg oli, et kadus talupoegade õigus oma talu pärandada. Seetõttu tekitas vabastamine vastakaid tundeid ja paljud leidsid põhjust pärisorjust hea sõnaga meenutada. Ka polnud vabadus täielik. Näiteks võisid talupojad küll teise mõisa kolida, kuid esialgu mitte linna või mõnda teise kubermangu. Kummatigi ei olnud "prii" inimese staatus siiski paljas sõnakõlks, isegi kui priius
Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile. Pärast kooli lõpetamist tegi ta riigiametniku karjääri (see oli aadlivõsukestel tüüpiline elukäik tol ajal). Muusikat õppis Glinka eraviisiliselt, üheks õpetajaks oli kuulus iiri päritolu pianist ja helilooja John Field. Muusikaliselt olid väga olulised aastad 1830–34, mil Glinka õppis Itaalias ja Saksamaal. Seal kujunes Gli...
kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse lastele vene nimede panemist, asjaajamine muutub venekeelseks, koolide õppetöö läheb üle vene keelele ja propageeritakse õigeusku. Keelati luua uusi luterikogudusi ning valdadel keelati anda luterikogudustele toetusi. Riik sekkus aktiivselt kirikuasjadesse. 2. Talurahva rahutused 19. sajandi I poolel. 1804. a vastu võetud seadused ei rahuldanud ei mõisnikke ega talupoegi. Mõisnikud leidsid, et seadused neid liialt seovad, talurahvas ootas aga eelkõige teokoormiste vähendamist. Levisid jutud, et seadus võltsiti. Liivimaal alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Talupoegade rahustamiseks saadeti kohale sõjaväeosad. Suurem väljaastumine toimus Harjumaal Kose-Uuemõisas. Ohvreid oli mõlemal poolel. Alles pärast suurtükkidega varustatud väeosa
3) Kuulujutud kaotada pärisorjus Balti kirjameeste, vaimulike ning üksikute mõisaomanike seas levisid. 4) Olukord polnud halb kuid alati oleks olnud olla parem. 5) Paljud mõisnikud olid võlgades ning talurahvas oli raevunud. 6) Aleksander I ei tahtnud Venemaa mainet kahjustada ning pidi muutusi ellu viima. Eeldused: 1) Kaotada pärisorjus 2) Saada sama elatustase ning elustiil mis Euroopas ja Saksamaalgi. 3) Kõrgendada Venemaa mainet Euroopa vaates. Talurahvaseadused 1802/1804, 1816/1819 ja 1849/1856 2.1802/1804 talurahvaseadus von Bergi poolt pkutud talurahvaregulatiiv, ,,Iggaüks...". Tähtsaim säte oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. 1804 alustati Liivimaal ka koormiste normeerimist. Keelati talupoegade müümine, piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati selle alt sootuks. Vallakohtute moodustamine
Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. Jacques Louis David. Paris ja Helen. Jacques Louis David. Tapetud Marat. Jacques Louis David. Napoleon I ja Josephine´i kroonimine Pariisi Notre Dame´i katedraalis 2. dets. 1804. a. Jacques Louis David. Vasakul fragment Napoleoni kroonimisest ..., paremal Napoleon Alpe ületamas. üle 6 meetri kõrge ja üle 9 meetri lai Jacques Louis David. Madame Recamieri portree. Jacques Louis David. Napoleon I. Jean Auguste Dominique Ingres. Odalisk. Jean Auguste Dominique Ingres. Vasakul Türgi saun, paremal Madame Rivier´i portree. Jean Auguste Dominique Ingres. Napoleon keisritroonil.
Gümnaasiumid 19. Sajandil 19. sajandi alguse koolireformi käigus rajati Eesti linnades aastail 1804- 1805 Rahvahariduse Ministeeriumile alluvate avalike koolide võrk, mille üheks koostisosaks olid kubermangugümnaasiumid Tartus ja Tallinnas. Tartu Kübermangugümnaasiumi asutamisel peeti silmas Liivimaa kubermangu suurust, mis eeldas kahe seda tüüpi õppeasutuse olemasolu (üks Riias, teine Tartus). ning taasavatud Tartu ülikooli soovi luua kohapeal keskkool kõrgemasse õppeasutusse astujate ettevalimistamiseks. Esimestena võeti uude
Vennastekogudused: kust sai alguse, mida positiivset, mida negatiivset tõi kaasa? Vennastekogudused said alguse Saksimaalt. 1730. Aastate algul toodi see Eestisse. Negatiivne- paljudes kohtades läks vennastekoguduse liikumine usulistest piiridest välja ja tekkisid äärmuslikud kõlbsustaotlused. Positiivne- see aitas suuresti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, eestlased hakkasid omandama rohkem kirjutusoskust, koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levik. 1802/1804. aasta seadused. Milline tähtsus oli talupoegadele: a) talude pärandataval kasutamisõigusel, b) teokoormiste normeerimisel, c) vallakohtute loomisel? a)talupojad said talude pärandamise õiguse, ja seda ei tohtinud talt ära võtta b)Koormiste tõstmine keelati c)vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, ilma kohtu loata ei tohtinud ükski mõisnik talupoega talust välja tõsta ega maata müüa.' Pärisorjuse kaotamine 1816/1819: muutused talurahva ja mõisnike elus?
peahoone Kunda mõis 17. sajandil Balti kubermangud kui Venemaa häbiplekk Euroopa silmis valgustajate tegevuse tulemus Garlieb Merkeli 1796. aastal avaldatud teos: "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" Aleksander I Tahab näida edumeelse valitsejana ja avaldada muljet Napoleonile Eestimaa rüütelkond tahab Vene riigilt laenu hea võimalus midagi vastu küsida 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused 1802 Eestimaa kubermangu talurahvaregulatiiv "Iggaüks..." 1804 Liivimaa kubermangu talurahvaseadus Mis oli nendes seadustes? Talude pärandatav kasutusõigus Õigus omada vallasvara Liivimaal ka teokoormiste normeerimine, s.o nende vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega (sama 1804 ka Eestimaa kubermangus) Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine Piirati mõisnike kodukariõigust kahepäevane
Pärisorjuse kaotamine Eestis. Esimesed kriisinähud mõisamajanduses: · Balti mõisnikud ei olnud huvitatud majandusuuendustest. · Kriis sundis neid jälgima Saksamaa elustandardit · Kõik maksis palju ja palju võeti võlgu. Reformide taotlused: · Talurahva olematud õigused seadsid Vene riigi halba valgusesse. · Petri ,,Eestimaa ja eestlased" kritiseeris pärisorjust Eestimaal. · 1801. võimule Aleksander I 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused: · ,,Iggaüks..." eesti keelse teksti algussõna. · Talupojad said õiguse talusid edasi pärandada. · Teokoormiste normeerimine (1804). · Vallakohtutes kohtumeesteks talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis: · 1804. aasta seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti:
1757-13 okt.1822 ) Tuntuim varaklassitsistlik skulptor, kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. Tegi peamiselt marmorkujusid. Õppis ja töötas Veneetsias, aastatest 1779 elas peamiselt Roomas. Tuntuim teos on ,,Kolm graatsiat". Autoportree 1792 "Kolm graatsiat" 1814-1815 "Armastus ja Psyche" 1972 ,,Paolina Borghese Veenus" 1801 "Magav nümf" u.1820 "Paris" 1822-1823 "Perseus Medusa peaga" 1804-1806 "Vestal" "Orpheus" BERTEL THORVALDSEN (1770-1844) Kõrgklassitsismi kõige kuulsaim esindaja, kes viis kõige järjekindlamalt ellu klassitsistlikke põhimõtteid. Õppis Kopenhaageni Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias 1805. aastal valiti ta akadeemia professoriks ja 1833-1844 oli Thorvaldsen akadeemia direktor. Temaatika oli tüüpiline: antiikmütoloogia, ajalugu, mõned usuteemalised teosed.
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele
68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808 o 7. sümfoonia A-Duur, op. 92, 1811/12 o 8. sümfoonia F-Duur, op. 93, 1812 o 9. sümfoonia d-moll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823 · 5 klaverikontseti o 1. klaverikontsert C-Duur op. 15, 1795-1801 o 2. klaverikontsert B-Duur op. 19, 1788-1801 o 3. klaverikontsert c-moll op. 37, 1800-1803 o 4. klaverikontsert G-Duur op. 58, 1804-1807 o 5. klaverikontsert Es-Duur op. 73, 1809 · Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806 · Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole C-Duur op. 56, 1804-1805 · Koorifantaasia c-moll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 1808-1809 · Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814 · Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 1809-1810 · Balletid o "Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791 o "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 1800-1801 · Laulumängud
Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Vallakogukond talurahva kui seisuse kogukond Magasivili magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja Vaestehoolekanne kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid Talitaja valla juht Eestimaal 1816. a. Riiklikud koormised koormised riigi heaks Vallavanem valla tähtsaim ametimees Vallavalitsus selle moodustas vallavanem koos abilistega Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost
o 6. sümfoonia F-Duur, op. 68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808 o 7. sümfoonia A-Duur, op. 92, 1811/12 o 8. sümfoonia F-Duur, op. 93, 1812 o 9. sümfoonia d-moll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823 * 5 klaverikontseti o 1. klaverikontsert C-Duur op. 15, 1795-1801 o 2. klaverikontsert B-Duur op. 19, 1788-1801 o 3. klaverikontsert c-moll op. 37, 1800-1803 o 4. klaverikontsert G-Duur op. 58, 1804-1807 o 5. klaverikontsert Es-Duur op. 73, 1809 * Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806 * Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole C-Duur op. 56, 1804-1805 * Koorifantaasia c-moll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 1808-1809 * Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814 * Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 1809-1810 * Balletid o "Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791 o "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 1800-1801 * Laulumängud
19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1799. aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks, kuid Napoleoni autoriteet rahva hulgas aina kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale ning kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaale jäi aga siiski üks peamine vastane- Inglismaa
1. Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus)
GEORGE SAND (1804 - 1876) Deivid Armulik 11. Klass George Sand Amantine-Lucile- Aurore Dupin 1. Juuli 1804 8. Juuni 1876 Prantsuse kirjanik Maurice Dupin Sophie-Victoire Delaborde Looming Novellid Näidendid “Consuelo” (1842) “Gabriel” (1839) “La Petite Fadette” (1849) “Claudie” (1851) “Indiana” (1832) “Le Pressoir” (1853)
02.09.1791 Asutav kogu võttis vastu Pr. Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, algab jakobiinide terror 09.1793 kahtlaste seadus 28.07.1794 Robespierre & Saint-Just hukati 1794-1799 Direktoorium 9.11.1799 Riigipööre 1799-1804 Konsulaat 1804-1814 Keisririik 1814-1815 Viini kongress Tagajärjed: · Turumajandus · Seisuste kaotamine · Inimõigused · Natsionalism · Maade riigistamine · Kultuuri (osaline) hävitamine · Kiriku riigistamine · Ateismi levik
20. Talurahvareformid 19. sajandil. (1802/1804, 1816/1819, 1849/1856/1865) 1802 Eesti aladel ja 1804 Liivimaal jõustunud talurahvaseadused. 1. Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus 2. Teokoormised viidi vastavusse talude majandusliku kandevõimega 3. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine 4. Kodukariõigus oli kahepäevane arest või 15 kepihoopi 5. Seati sisse vallakohtud 1816. (Eesti) JA 1819. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Eesti rahvas kuulutati pärisorjusest priiks 2. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. 3
lõplikult maas. Louis XV (1715 1744) XIV lapselaps, pärast mind tulge või veeuputus. Louis XVI (1774 1792) paks ja lühinägelik, Marie Antoinette, 1791 üritas põgeneda, tapeti 21 jaan 1793 Louis XVIII (1814 1824) XVI vend, Charles X (1824 1830) ultrarojalist, 1830 revo. Kukutati, Louis Philippe (1830 1848) sama dünastia kõrvaline vend. Kodanlaste toetaja. Napoleoni ümberkorraldused: 1804 tsiviilkoodeks (eraomandi puutumatus), uute ettevõtete soodustamine riigi poolt, kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus (alexander I ), 1812 juuni tungib venemaale, venelased taganevad, septembriks jõuab moskvasse. Vene talv aga on karm, hakatakse põgenema ja tagasi jõuab 600000 asemel 100000. 1813 Leipzigi lahing (rahvaste lahing), Saksmannid annavad Napoleonile tappa. 1814 märts Punaarmee Pariisis, Napoleon väikse armeega Elba saarele. 30
Umbrüche durch die Französische Revolution Weltanschaung der Romantiker Gesellschaft - gewinnstrebend, an s. selbst denkend alles ist nicht mit dem Verstand erklärbar Alltag zu eintönig an der Macht des Intuitions glauben (=>Individualismus) Idealisierung der mystische Welt der Religion Romantisierung von Wirklichkeit Phantasie Dunkle Erleben Nacht Dämonische Leidenschaft Schönheit u. Wildheit der Natur Frühromantik (1795-1804) Wichtigste Autoren: Novalis, Schelling, Tieck, Schlegel Veränderung des Denkens, Weltwahrnehmung Romantisierung der Wirklichkeit, Weltverzauberung, Wortspiel, Erzeugung von Stimmungen progressive Universalpoesie Hochromantik (1804-1815) Clemens Brentano, Achim und Bettina von Arnim, der Gebrüder Grimm Flucht von rellen Problemen ->romantische Vergangenheit Rückbesinnung auf die altdeutsche Sprache u. Literatur Volkspoesie (Märchen), Volkslieder => nationaler Selbstbewusstsein
aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale. 1796-1797 saavutas Itaalias võidu ja sai vabariikliku kindrali kuulsuse. 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. oli ta Prantsusmaa valitseja, sõlmis rahu Austria ja Inglismaaga. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud (Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni siht oli muuta vallutustega suurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809
Kõikides kolooniates oli keelatud viinamarjade, oliivide ja mooruspuude kasvatus. Seetõttu tekkis salakaubandus, mille arvelt kasvasid Caracas, Buenos Aires ja Montevideo. Tööstuses domineeris hõbeda, ja tekstiilitööstus. Iseseisvumine LadinaAmeerikas sai alguse Haiti saarel 1791.aastal, kui seal toimus Francois Dominique Toussaint L'Ouverture juhtimisel neegriorjade ülestõus. F.D.T L'Ouverture ühendas saare ning kuulutas ennast selle eluaegseks valitsejaks. 1804.a, pärast Napoleon I vägede väljaajamist, kuulutati välja Haiti iseseisev riik, mis oli esimene omataoline LadinaAmeerikas. Haiti iseseisvumine 1804. aastal andis eeskuju teistele LadinaAmeerika riikidele. Irena Kustova 8b
XX , 1918 . 1918 . , 1918 . «». 1918 - 1919 .. , 1 1919 . . 2 1920 . , 14 - . - , «». 1938 . 1940 . . 9 1941 . . 1944 1991 .. . 1951 . . - «». , 1990 , . 1991 . . , . 90- , , . - : (1789) , , (XIV ), (1804--09). ( ) ( ) (XIII--XV , 1804--07 , ), (1803--05) . -- (1936), «» (1967) . : . . -- (1849, . . - ), . . (1886, . . ), . . , . . (1983, . ), . . (1952), . . (1952), - . (1953). - (1975). « » (1998), . P , , . , . Y 1)http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0%B0%D1%80%D1%82%D1%83 2) http://www.tartu.ee/?lang_id=5&menu_id=32&page_id=2435 3) http://www.eki.ee/dict/evs/evs.html
Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804
Missugused muutused toimusid talupoegade õiguslikus seisundis talu- rahvaseaduste vastuvõtmise järel? Kirjutage märksõna number tabeli õigesse lahtrisse. (3p) 7-8 õiget 3 p, 5-6 õiget 2 p, 3-4 õiget 1 p 1.Järkjärguline liikumisvabaduse andmine 2.Vallakohtute loomine 3.Talude pärandatav kasutusõigus 4.Talude kruntiajamine 5.Pärisorjuse kaotamine 6.Perekonnanimede panek 7.Talude päriseksostmise korra kehtestamine 8.Üleminek raharendile 1802/1804. a 1816/1819. a 1849/1856. a talurahva- talurahva- talurahva- seadused seadused seadused Seadustele Talude pärandatav Pärisorjuse Perekonnanimede iseloomuliku kasutusõigus. kaotamine. Üleminek panek (1835). Talude märksõna raharendile. Järk- kruntiajamine.
Mihhail Ivanovits Glinka 1804-1857 Click icon to add Click iconpicture to add picture Mihhail Ivanovits Glinka Elulugu Glinka sündis 20. mail 1804 Juba sündimisest peale oli aristokraatlikku perekonda. väike Glinka oma vanematest Tema isa Ivan Nikolajevits lahutatud. Vanaema võttis ta Glinka oli Smolenski mõisnik ja enda hoole alla sel põhjusel, et erukapten. noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti.
Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma ka vapruse ja määratu tahtejõuga. Kui ta 1796-1797 Itaalias võitis, sai ta vabariikliku kindrali kuulsuse. Ta oli Prantsusmaa valitseja alates 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul ning kehtestas uue riigikorra. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat, tegi lõpu kodusõjale. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799.aastal riigipöördega Prantsusmaal võimu. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu, nn. Napoleoni koodeksi, mis tühistas sünnipärased õigused ning tagas kõigi prantslaste ühetaolisuse seaduse ees. Pärast võidukaid
Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis viib inimeste hävitamisenigiljotiin- mehaaniline hukkamismasi, nime sai inseneri järgi, mõeldi välja et timuka tööd kergendadasankülotid- kõige radikaalsema vabariigi pooldajate hüüdnimi prantsuse revolutsiooni päevildirektoorium- Prantsuse valitsus 1795-1799, tugenes eelkõige uusrikastele, kes olid revolutsiooni ajal varanduse kogunudkonsulaat- 1700-1804 vaheetapp prantsuse vabariigi ja napoleoni keiserriigi vahelSeadusandlik Kogu- riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut.Rahvuskonvent-kuulutas Prantsusmaa vabariigiks, sinna kuulusid jakobiinid, soo, zirondiinidSeadusandlik korpus- seadusandliku kogus olevad kõik liikmed kokku,,Marseljees" - laul millest on saanud prantsuse hümniks, loodud 1792 aastal,,Tsiviilkoodeks"- 1804 kehtestatud
Third level Fourth level Fifth level Haridus Autuni usklik kool Brienne-le-Château sõjakool École Militaire Konsul Konsulisse kuulus ta 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799. Konsulisse kuulusid veel Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. Keiser 1804 aasta 18 mail lasi ta end keisriks määrata ja muutis oma nime Napoléon Bonaparte'ks. 1814 aasta 11. aprillis lõppes tema valitsemis aeg keisrina. Põhimõtted. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1. Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. 2. Vabaturumajanduse kehtestamine. 3. Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4
Rahvusvahelised suhted 19. saj I poolel Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp • 1799 – 18. bümääri riigipööre • 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus
NAPOLEON 1799-1816 Sai võimule 1799. Lasi seadusandlikukorpuse, kui ka direkrooriumi laiali saata. Võim ei läinud täielikkult Napoleonile vaid kolmele konsulile. *Napoleoni võimul oleku ajajärku on võimalik jagada kolmeks: 1) Konsulaadi 1799-1804 2) Suur impeerium 1804-1814 3) Sada päeva 1815 Konsuli ajal pidi võim olema kolme konsuli käes reaalselt oli napolioni käes 1799 Põhiseadus.Oli koostatud vastavalt Napoleoni näpunäidetele. a 39 oli kirjas, et võim kuulub Napoleonile. Valimisõigus meestel, alates 21-st eluaastast, va need, kes teenisid palga eest. Konsulaadi ajal valitses Prantsusmaal nn näiline demokraatia. 4 osaline seadusandlik võim, koosnes Senatist, Seadusandlikust Korpusest, Tribunaadist, Riiginõukogust. (Tähtsuse järjekorras)
valdusi Indias. Moodustati II Prantsusmaa vastane koalitsioon kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi. 22. September 1792- Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Aasta jagati 12 kuuks milles on 30 päeva. Kasutusele võeti meetermõõdustik. Päevas oli 10 tundi, tunnis sada minutit ja minutis sada sekundit. Hakati kasutama sõna kodanik. Revolutsiooni juhiks oli Robespierre. Üritati vähendada kiriku mõju. 1804- Napoleon kuulutas end keisriks. Võeti vastu Tsiviilkoodeks. 1807- Tilsiti rahu... Venemaa ja Prantsusmaa jagasid omavahel ära Euroopa. 1813- Saksamaa vabanes võõrvõimust 1814- liitlasväed vallutasid Pariisi ja Napoleon loobus troonist ning ta saadeti Elba saarele. 1815- Napoleon lahkus Elba saarelt 1100 mehega ja maabus Prantsusmaa lõuna rannikul. Ta tõusis troonile 100 päevaks. Ta tahtis uut rahulepet aga teised polnud sellega nõus. Tekkis sõda
Napoleon - väejuht ja riigimees Referaat Juhendaja: Marju Pehlak Autor: Magnus Lehiste Kambja 2012 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Napoleon väejuht ja riigimees 4. Pilte Napoleonist 5. Kasutatud kirjandus 2 Napoleon väejuht ja riigimees 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks ning parlament saadeti laiali. Sellest ajast peale hakkas ta tegema palju ümberkorraldusi. Ta kaotas revolutsioonikalendri ning pöördus tagasi kristliku ajaarvamise juurde, lisaks sellele tegi ta Prantsusmaast monarhistliku riigi ning võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Tänu sellele kuulutati enamus prantslaste usuks katolik usk
PÄRISORJUSE KAOTAMINE JA TALURAHVA LÕPLIK VABANEMINE Pärisorjuse kaotamise põhjused: 1. Senine mõisapidamisvorm oli iganenud ja mõisnikud ei suutnud oma kulutusi katta 2. Talurahva halb seisuslik olukord kiskus alla Venemaa mainet Euroopas 3. Keiser Aleksander I oli innustatud valgustusideedest ja liberaalse mõtteviisiga 4. Mõisnike omavoli piirati ja talupoegade õigusi ja kohustusi reguleeriti 1802. aasta ja 1804. aasta talurahvaseadustega 5. Vene keskvalitsus käis rüütlitele peale, et nad leevendaksid talupoegade olukorda 6. Liberaalsed mõisnikud olid pärisorjuse kaotamise poolt 7. Talurahva seas oli pidevalt rahutusi ja nende haridustase oli tõusnud 1802. aastal kinnitati Eestimaa talurahvaregulatsioon ,,Iggaüks", millega mõisnikud kitsendasid veidi oma õigusi. Talupoegade koormiste määra ja kodukari piire aga ei täpsustatud. Sellepärast koostasid rüütelkonnad 1804
-kodukariõigus – Mõisniku õigus talupoega karistada Balti erikord - Ei toimunud venestamist ja siinne ametnikkond jäi alles. Vene võim ei tundnud ennast vallutatud aladel kindlalt ja tahtis mõisnikud enda poolele saada, mistõttu algas restitutsioon ehk mõisate tagastamine algsetele omanikele. Mõju talupoegadele oli halb kuna sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Balti erikorraga oli Eesti rohkem seotud Euroopaga ja sisserännet venemaalt ei toimunud (usk ja keel). *1804 talurahva õigused ja millal kaotati pärisorjus, anda hinnang - 1804. aasta 20. veebruari Liivimaa talurahvaseadusega jäid Liivimaa kubermangu talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. 23. mai 1816 võeti vastu ja 1819. aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega
q 24 aastasena ülendati kindraliks q Jakobiinide Klubi liige EDULUGU q Touloni vallutamine, 1793 q Rojalistide mässu mahasurumine, 1795 q Sõjakäik Põhja Itaaliasse, 1796 1797 q Sõjakäik Egiptusesse, 1798 1799 q Kaheksateistkümnes brümaari riigipööre, 9 10. 11. 1799 ja kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi LAHINGUTEGEVU q S Marengo lahing, 1800 q Koalitsioonisõjad q Eluaegne konsul, alates 1802 q Uus seaduste kogu, 1804 q Prantsusmaa keiser, 1804 1814 q Austerlitzi lahing, 1805 q Trafalgari merelahing, 1805 KEISRIKS KUULUTAMINE q Friedlandi lahing, 1807 q Sõjakäik Venemaale, 1812 q Borodino lahing, 1812 q Leipzigi lahing, 1813 q Prantsusmaa keiser, 1815 (100 päeva) q Waterloo lahing, 1815 VIIMASED ELUAASTAD q Leipzigi lahing q Pagendati Elba saarele q Valitses keisrina 100 päeva q Waterloo lahing q Troonist loobumine q Saadeti Saint Helena saarele TIITLID
päris korralikult prantsuse keeles hääldama. Peale lõpetamist läks ta edasi eliitsõjaväekooli, kus ta käsitlema suurtükke. Eriti tugev oli Napoleon ka matemaatikas ja geograafias, mistõttu ta lõpetas 2- aastase kursuse hoopis ühe aastaga. Aastal 1786, kui Napoleon oli 16 aastane sai temast suurtükiväe ohvitser. 11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast kuni 11. aprillini 1814 Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. 31. märtsil 1814 vallutati Pariis ning 11. aprillil sunniti Napoleoni lahti ütlema oma tiitlist kui keiser. Napoleon pagendati Elbale, väiksele saarele 20 kilomeetri kaugusel mandri-Itaaliast.
4) võitlemine rev vaenlastega - aadlike ja vaimulike riigist välja saatmine; rev sõdade pidamine Eur 5) katoliikluse mõju vähendamine - kiriku maade riigistamine; kiriku varandustest said rahvuslikud varandused; kaotati mitmed ühiskondlikud funktsioonid; dekristianiseerimine (138-142!) 6)kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine 4. Napoleon. 1799-1815(valitsemisaastad) suri 1821. Püha Helena saarel. 3 perioodi : 1) Konsulaat - 9 nov 1799-1804. 1804 krooniti keisriks. 2) Suur Impeerium e keisririigi aeg 1804-1814. Napoleon loobub esimest korda võimust. Saadetakse Elba saarele ja antakse kaasa 1000 meest. Toimub Prantsusmaa kuningavõimu taastamine. Boubounide restauratsioon (?). 3) Napoleoni 100 päeva. 1815 märts. 18 juuni 1815 toimub Waterloo lahing (Belgia), kus Napoleon saab lõplikult lüüa ja ta saadetakse Püha Helena saarele, kus ta 1821 aastal sureb. Sisepoliitilised ümberkorraldused: 1
Nimest ja olemusest Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tnapeva uurijate arvates tsiseid probleeme. Tihti polemiseeritakse selle le, kas seda saab vtta htse sndmusena vi puudus selle "osade" vahel ldse seos, veelgi enam aga algus- ja lpudaatumite le. Enamik Euroopa ajaloolasi on ksitlenud Prantsuse revolutsiooni kestusena aja Bastille'i vallutamisest 14. juulil 1789 kuni Napoleon Bonaparte'i vimuletulekuni 1799. aasta 9. novembril, ksikud ka keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid enamikus nukogude ja seetttu ka Ida-Euroopa ajalooksitlustes thistab revolutsiooni lppu hoopis jakobiinide diktatuuri kukutamine 27. juulil 1794. Mned lne ajaloolased on ka vlja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal notaablite kogu kokkukutsumisega, teised, et alles siis, kui kuningas kukutati. Siiski on jtkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 17891799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' vttis kasutusele tuntud vene anarhist
3.Talurahva olukord 18. 19. saj. vahetusel. Peale Roseni deklaratsiooni langesid talupojad Eestis õigusteta pärisorja seisusesse.Talupoegi kaitses ainult mõisnike majanduslik huvi. 1765. aastal võeti vastu Browne positiivsed määrused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. 1795. a. Eestimaa maapäeval kukkus aga talurahvaküsimuse arutamine läbi. Aleksander I võimule tulekuga hakkasid asjad liikuma ja 1802. ja 1804. aastal võeti talurahva olukorra parandamiseks vastu talurahvaseadused. 4.Kartulikasvatus. Jõudis Eestisse esmakordselt 18. saj. keskel ja oli põhiliseks tuluallikaks Põhja- Eestis, mille abil osteti päriseks talusid. 5.Talupoegade elu-olu. Talurahvaseisus jagunes mõisa- ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majandamine. Nende lapsed töötasid enamasti koos sulasrahvaga, tehes teotööd. Suuremate talude äärealadel
a. põhiseadus • Kuulutati välja poliitiline amnestia • Revolutsiooni taandumine • 1795. Rahvuskonvent võttis vastu uue põhiseaduse- seadusandlik võim kuulub Seadusandlikule Korpusele (alamkoda 500 nõukogu; ülemkoda Vanemate Nõukogu) Vabariik säilis • Täidesaatev võim kuulus direktooriumile ( riiki valitsesid 5 direktorit) • 1795 Napoleoni karjääri algus- surus maha rojalistide ülestõusu Konsulaat- Prantsusmaa valitsus 1799-1804 • 9. novembril 1799 Napoleoni väed hõivavad Seadusndliku Korpuse hoone • Saadikud otsustavad sõjaväe survel saata direktoorium laiali • Täidesaatevvõim läheb kolmele konsulile • Esimene konsul on Napoleon • 1802- Napoleon kuulutatakse eluaegseks konsuliks • 1804- Napoleon kroonitakse keisriks • Revolutsiooni lõpp Prantsuse revolutsiooni tähtsus, tagajärjed. • Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati • Valgustusideede levik
............................................................ 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."...................................................................5 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................5 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................7 2.5 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................8 3. PÄRISORJUSE KAOTAMINE LÕPLIKULT..................................................................9 Kasutatud kirjandus:..............................................................................
• 1798 Egiptuse sõjakäik • 1799 Pariisi komandant, I konsul • 1800 võit Austria vägede üle • 1805 Trafalgari ja Austerlitzi lahingud . Napoleoni ümberkorraldused • 1799, riigipöörde järel, I konsul. Mingi osa revolutsiooni saavutustest säilib. • Tegelik võim koondub Napoleoni kätte • Napoleon hakkab teostama ulatuslikke ümberkorraldusi, mis tugevdasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. • Koostati mitmeid seaduste kogusid, 1804 Tsiviilkoodeks ,millel oli suur mõju Euroopa õigusajaloole. Eraomandi puutumatus, kirik lahutatakse riigist. • Taastab monarhia 1804. • Rajab Euroopa võimsaima sõjaväe • Parandab riigi suhteid kirikuga • Kontinentaalblokaad, Reini Liit Suhted • 1794 Napoleon Bonaparte kihlus jõukast Marseille kaupmeheperekonnast pärit Désirée Claryga • Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (1763–1814),
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Napoleon rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Napoleon abiellus uuesti 1810.aastal Austria keisri tütre Maria-Luisega. Nende
John I Charles IX 1574-89 Henry III Bourbon Dynasty Henry IV, the Great 1589-1610 Marie de Medici (Regent) 1610-17 Louis XIII, the Well-Beloved 1610-43 Anne of Austria (Regent) 1643-51 Louis XIV, the Great 1643-1715 Philip of Orleans (Regent) 1715-23 Louis XV, the Well-Beloved 1715-74 Louis XVI, the Beloved 1774-1792 Louis XVII 1793-95 First Republic Napoleon Bonaparte (First 1799-1804 Consul) 1804-14 Napoleon I (Emperor) 1814 Napoleon II (Emperor) Bourbon Dynasty, Restored Louis XVIII 1814-24 Charles X 1824-30 Louis-Philippe I, the Citizen King 1830-48 Second Republic Charles Louis Napoleon 1848-52 Bonaparte (President) Second Empire Napoleon III (Emperor) 1852-71
Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli raamat, mis jõudis ka Vene troonipärija Aleksandri lauale. See mõjutas tema edaspidiseid otsuseid Eesti- ja Liivimaa agraarolude muutmiseks. 1802.-1804. aastal jäi pärisorjus siiski püsima, kuid taastati kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Talurahva olukorrale hakkasid tähelepanu pöörama rüütelkondade tasnadil. Ideeks oli valgustusideede levik ning taheti tähelepanu pöörata inimõigustele. 1804. kiideti Liivimaal heaks keskvalitsuse poolt rüütelkonnas valminud talurahvaseadused. Suurt midagi ei muutunud, ainult et nüüd keelustati talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus. Samal aastal võeti vastu ka
Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli raamat, mis jõudis ka Vene troonipärija Aleksandri lauale. See mõjutas tema edaspidiseid otsuseid Eesti- ja Liivimaa agraarolude muutmiseks. 1802.-1804. aastal jäi pärisorjus siiski püsima, kuid taastati kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Talurahva olukorrale hakkasid tähelepanu pöörama rüütelkondade tasnadil. Ideeks oli valgustusideede levik ning taheti tähelepanu pöörata inimõigustele. 1804. kiideti Liivimaal heaks keskvalitsuse poolt rüütelkonnas valminud talurahvaseadused. Suurt midagi ei muutunud, ainult et nüüd keelustati talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus. Samal aastal võeti vastu ka
(13 (24) 1782 -- 5 (17) 1836) -- , , . , . . , 13 (24) 1782 ( , ). . , 1788 . 1803 . (1809 ), (1811 ), (1812 ), 1816--1822 1828 -- . « . » (1804), « . . » (1809), « » « » ( -- 1831 ). -- . . (1810--1811), (1809) (1814), , (1808), . . (1815, , ), . . (1816) . . (1827). 1836 - , . 17 1836 ---. : « , , , , , , ...»
annaabi.ee 
