jõge Albanyni (New Yorki osariigis), läbides 241 km 32 tunniga, seega kiirusega 7,5 km/h. Tagasiteel julges aurikule tulla ka üks reisija sellega oli tehtud algus reisiliiklusele aurikuga ja 1808. a avati esmakordselt laevaliikluse ajaloos kindla sõiduplaani järgi töötav laevaliin Hudsoni jõel New Yorgi ja Albany linnade vahel. Laevaliin sai lühikese aja jooksul väga populaarseks ja peagi telliti liinile juurde uusi laevu. Aurulaevad olid laeva meeskonnale rohkem meelejärele, sest auruga köeti kajuteid ning meestel oli hea soe olla. Edasine areng toimus kiiresti. Juba 1819. aastal sooritas aurupurjekas Savannah reisi Ameerikast Euroopasse (tõsi küll, aurumasinat kasutati vaid mõne tunni jooksul). Aurulaevade areng 19. sajandi keskel on lahutamatult seotud Isambard Kingdom Bruneli nimega. Inglismaa edelaosa hõlmava raudteekompanii Western Railways
Aurulaevad Tarvi Langus Mõniste kool 7.klass Sisukord Sissejuhatus Aurumasin Aurikud 1. Rataslaevad 2. Ahtri-rataslaevad .Kokkuvõte .Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesmärgiks oli leida endale meelepärane teema. Teemaks valisin aurulaevad. Miks ma sellise teema valisin? Mis oli selle töö eesmärk? Aurumasin Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad.
1.Perioodi Vanim,rä Inimesed Ühendati Ühiskond oli Tekkisid suured Kõrgtehnoloo lühiiseloom ndava jäid karjakasvat tark. Tekivad tööstuslinnad, giline ustus eluviisiga paiksetek us,põllundu seadusriigid. rajati korralik ühiskond, ,kuulus s, tegeledi s. Toodeti Sündis XV raudteesüsteem, väga mõnisada põllu juba.müügi Euroopas.Ma aurulaevad, arenenud. inimest.K majandus ks. Tekkis ailma ülemaailmne Tööstuse üttimine ega, käsitööharu kaubandus- kaubandus. hüppeline ning toidu kodustati . rohkem.seotu kasv. kogumine loomi, d. Masstoodang. metsas. arenes
raamatukogude kõrvale esimesed muud asutused, mis hakkasid osutama infoteenuseid. Leiutati uut tehnikat informatsiooni lihtsamaks käsitsemiseks (1924 - saadeti esimene faks, 1938 - valmis esimene kserokoopia, 1941 sai USAs alguse kommertstelevisioon). Seda perioodi nimetati imperialismiks,selle arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. Raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon – need on vaid mõned uued leiutised, mis ühiskonnas tõid käibele sõna „progress“. 20. sajandi algus käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult. Arenes ka lennundus. 1900. aastal tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev (tsepeliin), kolm aastat hiljem püsis tervelt 12 sekundit õhus
16. Itaallane Amerigo Vespucci uuris Lõuna 16. Ameerika on nime saanud indiaanlaste Ameerika rannikut. järgi. 17. Atlandi ookean on suurim 17. Euroopa on manner. 18. Pyteas kirjeldas Põhjamere saari umbes 300 18. Esimese ümbermaailmareisi viis lõpuni aastat eKr. portugallane del Cano. 19. Viikingite aurulaevad olid võimsamad kui 19. Hollandlase W. Barentsi uuritud Põhja Kolumbuse purjekad, seetõttu avastasid Euroopa meri sai hiljem tema nime. viikingid Ameerika paar aastat varem.
Tõnul tuleb mõte ehitada laev, aga üksi ei tahtnud seda teha, tahtis kambakesti. Uus laeva meistriks sai vanaõue Mihkel. Laeva nimeks sai ,, Kaugatoma ,, . Peagi algas pihta retk, meeskond aeti kokku, laeva kapteniks oli Tõnu. Laevaga anti kaasa ka kaupa, nagu näiteks kuivi halge millega veel äri sai ajada. Laevaga reisisid Tallinnasse hooajatööle minevad puutöömehed ja tosin tüdrukut, kes tööd lootsid leida. Laeva juhiti vahetustega. Sellel ajal hakkasid populaarsust koguma ka aurulaevad, mille auruvile tume röögatus kostus väga lähedalt, kuid siiski möödus. Tõnis lugemis tihti kaht kirja üks oli Liisu ja teine Anete oma. Üks öö lahkus Jaes salaja teise laeca CELEBESI peale, kuna seal oli suurem palk ja tasuta toit. Paljud saarlased läksid tallinnasse, kus nendesse väga hästi ei suhtutud. Tänavatelt karjuti, et elagu keisri võim ja, et nemad on maakad. Peetrile, hakkas meeldima neiu nimega Lonni. Naise isa
Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid kütuseid, sest vedelkütuseid sel aja enamasti ei tuntud. Aurumasinate kasutuselevõtt pani alguse tööstuse laiaulatuslikule arengule. Tööd, mis enne tehti käsitsi, oli võimalik teha masinaid kasutades. Kuna tööstus arenes, tekkis järjest suurem vajadus toodangut transportida ning tööstusettevõtetele toorainet tuua. Selleks oli tarvis transpordivahendeid. 1825. aastal valmistati esimene aurumasin-rong. Jõgedele ilmusid aurulaevad ja 1830. aastatel sai tänu auruveduri konstrueerimisele alguse raudtee võidukäik. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid. Majandusliku arenguga kaasnes kiire linnastumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks. 19. sajandil, kui võeti kasutusele vedelad kütused nafta ja bensiin, võeti auru abil töötavate masinate asemel kasutusele masinad, milles oli võimalik põletada vedelaid kütuseid.
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
Essee ´´Emajõe kaldal asuvad mälestusmärgid´´ Kabina Lastelaulupeo mälestuskivi 02. juunil 1870. a. toimus Tartumaal Kabinas esimine ilmalik lastelaulupidu. Selle ürituse idee tekkis Tartu ümbruse koolmeistril, kes innustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid aktiviseerida muusika õpetust koolides. Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode. Repertuaari küsimus lahendati: A.H. Willigerode võttis paarkümend saksa järelromantismi perjoodi laulukest, lõi nendele ilmaliku sisuga eestikeelsed tekstid ja avaldas need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis. Lastelaulupeost võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole...
Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp
Muutused maailmas 20. sajandi alguses Arutlus Ilmselt on igaüks ajaloo kulgu jälgides tundnud rõõmu, et elab 21. sajandi mugavusi ja piirituid võimalusi pakkuvas maailmas. Globliseerumise mõjud on jõudnud igasse maailma nurka ja uusi avastusi tekib nagu seeni pärast vihma. Veidi aega tagasi arvati, et 2000. aastatega saabki ajalugu läbi, et inimene on jõudnud oma kõrgeimale arengutasemele, kuid siiski ostutub selline arvamus valeks, sest kui juba praegusesse punkti jõudmiseks on inimkonnal tulnud kogeda nii mõndagi, võib ainult ette kujutada, millised raskused ootavad tulevikus. Siiani kõige rohkem imestusi, üllatusi ja vapustusi on minu arvates inimkonnale pakkunud 20. sajand. 20. asjandi algusperioodil eristusid selgelt 2 poolt: lagunemine, mis väljendus hirmasas esimeses maailmasõjas ja majanduskriisis ning ülesehitamine, mida iseloomustasid uued avastused, mõtteviisid ja ü...
1938 dets neutraliteedi kuulutamine. 1939 juunis mitte kallaletungileping Saksamaaga. Elu-olu Kortermajad- elektrivalgustus, keskküte, vesikäimlad, telefon, grammofon muutus igapäevaseks. Mööblivabrikud- tähtsaim Tallinnas Lutheri vabrik, tigudiivan, kaheinimesevoodid, linikud, diivanipadjad. Maaelamud- uut tüüpi hooned: laud vooder, põrand, suured aknad, väikse verandaga. Kodumasinad- hakklihamasin, õmblusmasin ,,Singer", Transport- jalgrattad, autod, aurulaevad. Toit- värske liha, aed- ja puuviljad, saiad, koogid, manna- ja riisipudru, kohvi keetmine, lauakombed peenemaks. Karikatuurid Soomes oli alkohol keelatud ja eestlased viisid sinna salaviina. Sedasi toimis ainult omavaheline koostöö. Loodeti, et Eesti-Rootsi koostöö muutub paremaks, sest kuningas oli nõus Eestisse tulema.
1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas? Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile
1834 M.H.Jacobi alalisvoolu mootor 1837 T.Davenport kasutuskõlbulik mootor 1888 Nikola Tesla vahelduvvoolu mootor 1889 M-Dolivo-Dobrovovolski 3-faasi mootor VEETRANSPORT JA VEESÕIDUKID LAEVADE LIIGITUS Otstarbe järgi: Sõjalaevad Transpordilaevad Püügilaevad Tööstuslaevad Teenistuslaevad Teeninduslaevad Sportlaevad Ujumisala järgi: Merelaevad (avamere- ehk ookeanilaevad) Reidilaevad Sisevetelaevad Jõuseadme järgi: Sõudelaevad Purjelaevad Aurulaevad Mootorlaevad Turbiinlaevad Aatomilaevad Ajami järgi: Rataslaevad Sõukruvilaevad Tiiviklaevad Kere järgi: Puitlaevad Teraslaevad Plastlaevad Raudbetoonlaevad LAEVADE LOOMISLUGU 1783 de Joffroy d´Abbans (FRA) sõurattaga aurulaev 1836 Francis Pettit Smith (ENG) sõukruvi 1863 Le Plongeur mootorallveelaev 1864 Lenoir mootorlaev 1886 Daimler bensiinimootoriga laev 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud
1. Millised olid maailma üldised arengujooned 20. saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20
aastal mõisnikele ja 1812. aastal talupoegadele antud kaubandusega tegelemise luba. Nii kuulus 1819. aastal Tallinna kaupmeestele 19 laeva, Haapsalus oli registreeritud viis laeva, Suuremõisa, Vormsi, ja Virtsu mõisnikud olid ehitanud kokku 13 laeva. Laevaehitus ja meresõit hakkas randades kiiresti arenema alles järgmistel aastatel: 1887. aastal oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud juba154 laeva ja 1900. aastal 335 laeva. Kuid 20. sajandi alguses hakkasid aurulaevad purjelaevasid vaikseld välja sööma. 5 Kombed ja tavad Laevu ehitati eesmärgist lähtudes. Läänemerel sõitmiseks valmistati enamasti kahemastilisi aluseid, mille meeskonnad oli neli kuni üheksa meest. Laeva sõiduomadused olenesid meistri oskustest ja kogemustest, sellest, millise kuju ta laevale andis. Ehituskunsti hoiti saladuses. Seda anti meamiselt edasi isalt pojale
vähenes, tekitas Euroopas kaose ja vägivalla. 9. KAPITALISMI ARENG (õpiku II osast lk 6-13) Uute masinate leiutamine ja nende kasutusele võtt-masinatootmine. 18 saj keskel Inglsimaal sai alguse. Peamised leiutised olid ketrus-ja kudumis masinad, aurumasin, auruhaamer,auruvedur, telefon, autode kasutusele võtt ja elektri kasutus. 19 saj tulid kasutusele raudtee, aurulaevad, autod, telefon, raadio, telegraaf. Tööstusliku põõrde tagajärjed: Positiivne: Rahvaarvu suurenemine, alanesid kaupade hinnad, paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad, kiirenes ühiskonna areng, elamistingimused paranesid, sissetulek oli suurem, hariduse levik. Negatiivne: Paljud käsitöölised olid töötud, tööpuudus, väike palk, nigelad tingimused. Linna koondus üha rohkem inimesi. Linnaelu oli algul väga nigel. Tänavad kitsad ja räpased. Aja jooksul tingimused
ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi ning kui kogu inimkonna tuleviku. Igasugune Euroopa omast erinev ühiskondlik ja poliitiline kord tundus olevat mittetsiviliseeritud ja elust maha jäänud. Euroopa kultuuri ja teadvuse vorme, mille aluseks olid positiivsed teadmised ja ratsionaalne mõtlemine, austati kui ainuõigeid ja teaduslikke. Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku tootmise ja materiaalse heaolu kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon- kõike seda vaadeldi kui uue korra võidukäigu tulemust. Sõna ,,progress" muutus üheks kõige sagedamini kasutatavaks sõnaks. Progressi käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest keerulisemate juurde, madalamalt tasemelt kõrgemale ning inimkonna edusammud tundusid igaveste ja pöördumatute saavutustena. Tunnistati kehtetuks keskaaegsed seadused, mis piirasid inimest elukoha ja tegevusala
nägi rambivalgust ka Jules Verne'i esimene ühevaatuslik värsskomöödia "Murtud kõrred" ("Les pailles rompues", 1850), millele järgnes kohe ka operett "Pimesikk" ("Colin-Maillard"). Edu algus XIX sajandi keskpaik oli suurte murrangute aeg. Sotsiaalsed revolutsioonid, üllatavad avastused teaduses ja tehnikas. Sooritati sentsatsioonilisi retki maakera senitundmatuisse paikadesse. Õhupallid tiirutasid taeva all. Elekter tõotas muinasjutulisi väljavaateid. Gigantsed aurulaevad ja usinad auruvedurid muutsid põhjalikult inimeste ettekujutust võimalikust liikumiskiirusest. Ahv osutus inimese sugulaseks. Fourier ja Saint-Simon ei olnud veel kaugeltki unustatud ja Karl Marx hakkas kuulsaks saama. Selline miljöö, iseäranis teaduse ja tehnika peadpööritav areng, avaldas Jules Verne'ile nii tugevat mõju, et ta loobus libretodest (vahepeal oli ta abiellunud Honorine Morel'iga ja mitu aastat töötanud börsil) ja süvenes teadusesse.
1836. Aastal tuligi ta välja peamiselt puidust valmistatud jalgrattaga, millel oli tagaratast kepsude kaudu käivitav pedaalajam. Rakendatud oli edasi-tagasiliikumist. Ratastel olid raudrehvid, tagaratta läbimõõt oli 40 tolli, esiratta oma 30 tolli. Kaua aega oli jalgratas liiga raske. Ning kui ta veeres siledal teel allamäge, polnud n-ö pastlapidurdus just alati kõige tõhusam viis sõiduki ohjeldamiseks. Maailm oli vahepeal jõudnud 19. Sajandi teise poolde. Hakkasid tulema aurulaevad ja auruvedurid. Kuid selle peale, et nii levinud sõidukile korralik pidur teha, polnud keegi tulnud! Lõpuks siiski- vastavalt 1853. ja 1855. aastal-sakslane Philipp Moritz Fischer ning prantslased Pierre ja Ernest Michaux oma pedaalesiveoga ratastele pidurid, millele inimkond võlgneb tänu lugematute lõhkilöömata peade ja murdmata kontide eest. Nüüd olgu aga öeldud, et jalgratas hakkas naljanumbrist muutuma päris tõsiseks asjaks.
Kui kirjanikust minister 1928. aastal oma raamatus "Järelmäng" kirjutas tabas teda eelaimdus, et on juhtumas midagi halba. Oma raamatus ta kirjutaski ta, et inimese kõige sügavamad voorused ongi massilise hävitusvõime tugevdamiseks. Kui on hästi toimiv rahandus, mis seob kogu maailma rahvast. Kuna toimus rahva harimine said kodanikud aru, mis maailmas sündinud. Ajakirjandus ühtlustas ja õhutas ka samas rahvast. Inglismaal toimisid raudteevõrgustikud, moodsad aurulaevad, mootorveokid tõid kohale miljoneid sõjariietuses ja sõjavarustuses mehi erinevatelt lahinguväljadelt kuna oli arenenud meditsiin. Ta sai isegi 1953 10. detsember Nobeli kirjanduspreemia Rootsi kuningalt Gustavilt. Preemia tulenes teose "Teine maailmasõda" eest. Seda preemiat pidas ta tunnustuseks teisele ametiajale. Churchill aga kartis, et kõik need head asjad on millegi halva alguseks. Ja järsku on see lihtsalt sõja eelmäng, mis oli kestnud juba neli aastat.
Paigal
seistes täidavad oma ülesandeid ujuvkaid, ujuvtöökojad, ujuvelektrijaamad,
ujuvhotellid (flotellid), ujuvdokid ja paljud muud
Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad, telegraaf-infokommunikatsioon) ja teiseks tööstus mis meelitas töökohtadega linna ja kolmandaks infotehnoloogia, mis aitas ehitada linna kiiremini ja kõrgemale. Vajati paremat linna, palju inimesi = palju probleeme. Kuidas tekitada linn kus inimesed oleks vähem haigemad - kanalisatsioonide kasutuselevõtt (maa alune). Pariis oli hästi teljeline, siis Viin oli nagu ringtee (hooned olid pigem hõljuvad, polnud ühist ehitusjoont). Rongid ühendasid aedlinnad kõrghoone piirkonnaga.
lugemisest hoiduda. Kui kirjanikust minister 1928. aastal oma raamatus "Järelmäng" kirjutas tabas teda eelaimdus, et on juhtumas midagi halba. Oma raamatus ta kirjutaski ta, et inimese kõige sügavamad voorused ongi massilise hävitusvõime tugevdamiseks. Kui on hästi toimiv rahandus, mis seob kogu maailma rahvast. Kuna toimus rahva harimine said kodanikud aru, mis maailmas sündinud. Aiakirjandus ühtlustas ja õhutas ka samas rahvast. Inglismaal toimisid raudteevõrgustikud, moodsad aurulaevad, mootorveokid tõid kohale miljoneid sõjariietuses ja sõjavarustuses mehi erinevatelt lahinguväljadelt kuna oli arenenud meditsiin.Ta sai isegi 1953 10. detsember Nobeli kirjanduspreemia Rootsi kuningalt Gustavilt. Preemia tulenes teose "Teine maailmasõda"eest. Seda preemiat pidas ta tunnustuseks teisele ametiajale. Churchill aga kartis, et kõik need head asjad on millegi halva alguseks. Ja järsku on see lihtsalt sõja eelmäng, mis oli kestnud juba neli aastat.
muu maailmaga ja võttis üle laene mujalt maailmast. 19.saj selgelt maailm globaliseerub, tekib rahvusvaheline maailmamajandus, enam integreeritud maailm ja kui Euroopa jõudmise väljaspoole Euroopat oli alguse saanud 16.saj Ameerikaga, siis nüüd jõuab see uuele tasemele. Põhjused, mis võimaldasid maailmakoloniseerumist: kõik 19.saj industriaalse ühiskonna tulemid, telegraafi areng, raudteevõrgustik, aurulaevad kõik muutis transpordi, maailmakaubanduse odavamaks. Kiiresti kasvas investeeringute arv Euroopast väljas poole. Oma rolli mängis migratsioon, tung Euroopast välja Euroopa ülerelvastatatuse tõttu. Ka indialased ja hiinlased hakkasid üha enam ülemeremaadesse minema, eriti Ameerikasse. Migratsioon omakorda kasvatas teadmiste kasvu selle kohta, inimeste huvi teiste alade vastu. Väga suurt rolli mängis 19.saj toimunud kirjaoskuse levik, suuline uudiste levik
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. ...
Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasutusala laienemine. 1800. aastal ehitas A. Volta galvaanielemendi, mis andis esmakordselt alalisvoolu. 1820. aastal avastas M. Faraday elektrimootori ja elektrigeneraatori põhiprintsiibid. Majanduse arengut kiirendas tehnika täiustamine. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimus pööre laevaehituses. Aurulaevad tõrjusid välja puust purjelaevad. Ettevõtete liidud (kartell, sündikaat, trust, kontsern) Majanduses hakkasid juhtivat osa etendama suurettevõtted. Hakati koondama kapitali kontsentreerima ja tsentraliseerima. Aktsiaseltside loomine muutus massiliseks. Suurettevõtted jagasid omavahel mõjusfäärid. Tekkisid monopolid: kartellid, sündikaadid ja trustid ning kontsernid. Monopoolsed ühendused tekkisid kõigepealt tööstusharudes, kus tootmise
tarbimisühiskond. Tööstusrevolutsiooni mõjul algas linnastumine (urbaniseerumine): enne elas 2/3 inglastest maal, paralleelselt tööstusrevolutsiooniga toimus Inglismaal ,,põllumajanduslik revolutsioon". Saagimaht kasvas oluliselt ja seal vajati vähem tööjõudu. 19saj põllumajandus sektori osatähtsus Euroopas hakkas kahanema ja Euroopas algas muutus põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonnaks. Liiklussektoris algasid pöördelised muutused 19saj alguses: Esimesed aurulaevad (1810.-tel), oluline oli raudteede ehitamine (1830 ja 1840.-tel). 19saj moodsa urbaanse turumajandusliku tööstusühiskonna kiire areng lahendab Lääne- Euroopas (koos väljarändamisega USA'se) elanikkonna plahvatusliku juurdekasvu ehk ,,üleliigse elanikkonna probleemi" (Traditsiooniline põllumajandussektor ei oleks suutnud pakkuda neile tööd) 34
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
nõnda suredki sinna, nagu selleks, et teistel oleks hõlbus sind välja tõmmata. Mina isegi vedisin ühe niisukese rabandusemehe kuivale, alles siis läksin politseisse. Ja keda ei võta kramp ega rabandus, see saab aeruga pähe või jääb mõne aurulaeva alla. Sest ühte pead sa teadma: aerutajaid on siin ilusa ilmaga nagu sipelgaid mere ääres. Aerud muud kui välguvad aina, nagu lendaksid luiged. Ja aerude vahel tiirlevad aurulaevad, ikka üksteise järele, üksteise järele või teineteisest mööda, aina mööda. Ütle nüüd ise, kuidas sa seal ujud, kus niipalju aurulaevu. Juba paljast hirmust saad krambi jalga või rabanduse südamesse. Jah, oleks veel suine aeg, siis sa näeksid. Soojaga aina tudengid, tudengid, tudengid... venelased, sakslased, poolakad... kõik särgiväel, õllekorvid lootsikus... ise trimpavad, laulavad. Rahvas istub kaldal, kuulab. Mine katsu veel seal ujuda! Kohe mõlaga pähe, muud midagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
