Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Kõnetegevuse psühholoogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles see aga seisneb ?
  • Kuidas sa mõistad seda ?
  • Miks üldse keelt vaja on ?
  • Mida arvesse võtta, kui lapsele teadmisi anda (nt õpikutes kasutatav tekstiraskus) ?
  • Mille puhul keel ja kõne erinevad siis ?
  • Mida ta aru saab, kui ta kõnet kuulab ?
  • Missugusied keeleüksuseid kasutan, et kellelgi teadmisi/mõtet edasi anda ?
  • Mis on erienvus/sarnasus loomes ja tajust ?
  • Kui soodustame suhtlemist neil ?
  • Mis see siis tähendab, mis mõiste see on ?
  • Mille poolest erinevad ?
  • Kuidas siis üldse teadust arendab ?
  • Milles on häda ?
  • Kui palju see mistmisele kaasa aitab ?
  • Kuidas, mis tasandil need toimuvad ?
  • Mis keda mis viisil. ?
  • Kuidas? Kui oluline seee suhe ikka on ?
  • Mis on keeleüksuse tähendus ?
  • Kuidas tegevuses seosed kujunevad ?
  • Kus ja millal miski toimub ?
  • Kui küsitakse, kes on pildil ?
  • Mis tegevus soodustab uute keeleoskuste omandamist ?
  • Kust see psüholingvistika ikkagi tuli ?
  • Mis selle esile kutsub ?
  • Kes iis genereerib lause ?
  • Kui palju selles kultuuris on ?
  • Mis on oluline keeleteadlaste seisukohalt ?
  • Mis piirkond töötab või ei tööta ajus ?
  • Millest siis ütluseloome alguse saab ?
  • Kust arvatavasti algas Chomsky kõneloome mehhanism ?
  • Mida need uurivad ?
  • Mida selle puhul uurida ?
  • Midagi räägin. Nt tõsta jalg! Kas siis oma jalg või teise jne ?
  • Mis funktisoonis keeleüksusi kasutada ?
  • Mis põhimõtetel uuringud sooritatakse ?
  • Mis võtteid seal kasutatakse ?
  • Mis see endast kujutab metodoloogia ?
  • Mida endast dialektika kkujutab ?
  • Kuidas siis ikka last õpetada kõnelema ja kõnet mõistma ?
  • Mis funkid meil siis ikkagi on ?
  • Mis on siis ikkagi ühist kõikidel keeltel ?
  • Kui ütlen sõna ,,tee", mis assotsiatsoon sul tekib ?
  • Kuidas in rakendab seda suhtlemisel ?
  • Misa see meile pakub ?
  • Missugused keeleüksused on süsteemis, mis on struktuur ?
  • Mida siin vaja arvestada ?
  • Kui ta meile leivast räägib, siis mis ta sellest teab ja mis meie teame ?
  • Mida siis ikkagi tajuja sõna ,,koer" mälust üles leiab ?
  • Kuidas need liigenduvad kõnes segmentideks ?
  • Mis siis sellest kasu on ?
  • Kui vähemal/rohkem määral osalevad ...protsessid, tundemallid ?
  • Mida, kuna, mis järjekorras teha ?
  • Millest ja uidas kujunevad operatsiooni ?
  • Milleks on vaja meil asetada rõhku mõistmisele ?
  • Milleks? Ja miks see nii on ?
  • Kuidas hääldad ?
  • Kui palju siis neid on ?
  • Mis? Kus? Millal ?
  • Mille puhul tunnused on teadvustamata. Milleks meile need teadmised ?
  • Mis vahe on kontseptil ja keeleüksusel ?
  • Mis jääb verbaliseerimata ?
  • Mis on see tuum ?
  • Midagi kuulda on ?
  • Palju on tegemiskogemust ?
  • Millest?, tulistas millest ?
  • Mis reguleerib in tegeveust teadlikult ?
  • Kuidas reguleerida oma etgevust ?
  • Kui palju peame kõrvalt aitame reguleerida ?
  • Kus ja mis on kõne juhtivad piirkonnad ?
  • Millega saab õpilaste tp suuanta ?
  • Millese nad suhtuvad kuidas ?
  • Mis üksus siis aga imiteerimine toimub ?
  • Midagi saavad aru, mida nad siis teevad ?
  • Mis takistab sõnatöhenduse mõistmist ?
  • Millega lingvistika ehk keeleteadus pm tegeleb ?
  • Mille vastu tunneb huvi psüüholoogia ?
  • Millega tegeleb pragmaatika ?
  • Misee võib tähendada ?
  • MIs see olla võib ?
  • Kus, millal, kuidas ?
  • Mis laadi situatsioonidega lapsed esmalt kokku puutuvad ?
  • Mida tehti? Mis on teada ?
  • Mille hulk pole teada ?
  • Mida sai kodeerida ?
  • Millest inimene suudab ja saab kirjutada ?
  • Mida ta teab suhtlemisest ?
  • Kuidas süntaks ja sõnavalik omavahel lõimuvad ?
  • Mitu võimalust: kas alustab kujutusega lausemallist ?
  • Mile järgi see siis toimub ?
  • Millest realiseerimine sõltub ?
  • Kui laps tõstab häält ja teie ka tõstate, siis kes teglt juhib vestlust ?
  • Mis teemal räägin (TEEMA, millest, kellest ?
  • Mida poiss tegi? Mida poiss lauaga tegi ?
  • Mida teeme, vastab kavatsusele ?
  • Mis meil siis on mälus olemas ?
  • Mida tekstiloome endast siis kujutab ?
  • Kuidas kujundada minimaalset tekstiloomet ?
  • Kuidas see laspsel hakkab kujunema ?
  • Mis siis parem on ?
  • Mida ta siis õpib ?
  • Kuidas ja kui plaju mõistetakse seda, mida öeldi ?
  • Mis ta sellest aru saab ?
  • Mil viisil kõneareng ja psüügika areng üksteist mõjutavad ?
  • Mitmenda astme üldistusega on see seotud ?
 
Säutsu twitteris
Kõnetegevuse psühholoogia
1)loeng – SISSEJUHATUS
Termin ise pärineb Moskva koolkonnast . Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal?
„Psühholingvisika ja emakeeleõpetus“ – võta see raamat!!
Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda?
Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega,
Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse.
Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikumad.(naised sõnaga provotseerivad, mehed kehaga räägivad/ähvardavad).
Õpetajal tähtis oskus analüüsida ENDA ja LATSE kõnet ja siis seda ka suunata! Oluline ongi eesmärkide, strateegiate ,sõnastuse analüüsi:: sellepõhjla siis sobivaid vastuseid leida ja lahedust otsida.
Paremini mõjub ka TEE SEDA, mitte ÄRA TEE. Õpetaja kõnes oluline toon, tempo (naistel tav. kiirem kõne, samas liiga kiire kõne tekitab problasid), sõnastus, kui pikk lause, kui keerukas struktuur, abstraktse tähendustega sõnade arv.
Mida arvesse võtta, kui lapsele teadmisi anda (nt õpikutes kasutatav tekstiraskus)? Hea asi on lähtuda psühholingvistikast.
Mille puhul keel ja kõne erinevad siis?
Keel on vahendite süsteem, aga kõnes me kasutame neid vahendeid. Kõnearendamises ongi oluline lähtuda individuaalselt ja .... . Kuna on keeleüksused e vahendid ja kuna on tegemist nende kasutamisega. Mõistmine on olulisem. Kui ma pole aru saanud, siis ma ei saa ka sellest rääkida/ümber jututsada/ või lihtsalt pähe õppida.Kõne arengu seisukohalt on tähtis:1) Mida ta aru saab, kui ta kõnet kuulab? (mõistmine on oluline).
Kõne abil me reguleerime oma tegevust. Aga kui plaju me seda reguleerimist õpetame üldse? Aga kui regulatsiooni ei kujune, siis ta teeb seda, mis tal on meelde jäänud kuskilt lihtsalt/automaatselt/ei mõtle.
Kaasamine erivjadustga õpilastel ei ole Karlepi järgi väga hea asi, sest need õpilased vajadvad rohkem tähelepanu suunamisy, aga sageli õpetajale ei ole vajalikku aega ja tähelepanu , et temaga tegeleda piisavalt, mis ta vajab. Lapse arengupotesniaal ei arene siis nii palju välja, kui võiks , kui lapsele pühendada rohkem aega/tähelepanu/individuaalsust.
Psühholivgvistiku tegeleb ka veel kultuurimõjust kõnest arusaajale. Nt nägid mereääres kena neiut, ta oli palja peaga. Aga kui araablasele oleks seda öeldud, siis tema jaoks poleks see normaalne olnud. Nt egiptuses naised veed kleitidega, rätikutega, aga meil oleks see ebanormaalne .
Nt mõne jaoks on „ kukkumine “ üks protsess, teise jaoks on see ainult kukkumine, et maandumine/seismine on teine asi juba. („Haldur Õim“- uuri kes too veel on
Milleks mida tehakse? oLi mingi korraldus ja siis poiss jooksis kuuri juurde. Et isa palus puid tuua, poiss jooksis kuuri poole.) Kõne mõistmine sõltub tuletamisest, aga see omakorda sõltub, mis teadmised sel peas on, mida ta oma (kogemusest) teab.
Kui on keerukas lause kuskil tekstis, sis tuleks see osadeks jaotada. Ehk KOHANDAMINE – keerulise lause asendamine mitme lihtsaga.
Vähe on tihti semantikat ja pragmaatikat, aga formaalset asja oli liiga palju. Need esimesed aitavad mõista seda kolmandat. Sõnade mitmetähenduslikkus tekitab palju segadust !!
Keeleüksust ja objekti on vaja eristada (ehk sõna ja obkjekti) nt „tõmba õpetajale joon alla“ . Lastele tuleb seletada, et nt liitmine /lahutamine ei sõltu sõnadest rohkem/vähem, vaid sõltub situatsioonist.
Vahendil (keel) ja selle kasutamisel (kõne). Oluline pole, mis ma räägin, vaid kõne mõtesatud tajumine ja mõistmine. Suhtlemine pole lihtsalt etikett , vaud mis kavatsus partneril oli , millest ta tahtis rääkida, mis strateegiat ta kasutas, mis tal jäi ütlemata.
Kõik kokku koondub, et oleneb mis teadmised meil peas on, kui tühjus, siis on raske midagi mõista ja ise välja anda.)
Missugusied keeleüksuseid kasutan , et kellelgi teadmisi/mõtet edasi anda?? Kui palju on mul vahendeid/oskusi, et mõtet/teadmis edasi anda, kas on piisavalt??
----------------------------------
Tekkis vajadus PsL kujunemise järele, sest haridus arenes eelmine sajand tugevalt; arvutid hakkasid kujunema.
Puudus tervikteooria (sh poliitilised ja keelelised barjäärid).
Vajadus uurida:
  • künemehhanismi ja keelesüsteemis seost
  • küneloome ja –taju operatsioone, nende sõltuvust keelest
  • loome ja taju sarnasusi /erinevusi, suhtlemisakti tervikuna
  • kõnemehhanismi kujunemist
  • loomet ja taju sõltuvalt kõne funktsioonidest (kellele mida ma püüan seletadak; need protsessid sõltuvad kellele räägin)
  • keelelise ja metakeeleliste operatsioonide rolli (metakeeleline op, mis me teeme keele teadvustamiseks .) nt püüan häälikute järjekorda sõnas seada, siis on vaja häälida, nt l-a-u-d, , see ongi metakeelelin operatsioon , aga ka see kui hakkame süna tabeli järgi hääldama. Kõneprotsessi, -üksuse teadvustamiseks kõik mis teeme, ongi metakeeleline operatsioon
  • mõtte ja semantika vahekorda – vahetame mõtteid, mida võib nim, pragmatiliseks tähenduseks; nt erinevad võimalused kuidas öedlda, et aken klassis kinni panna, kuidas oma mõtet selles osas teistele edasi anda, samas sõltub kuidas inimesed siis ise mõistavad seda.
    Keel aitab seostada teavet, seda saada ja mõista. Meie teadmises maailmast sõltuvad väga suurelmääral keele olemasolust. Suhtlemine keele abil aitab ka neid teadmisi muuta (vahel valeks/õigeks).
  • kelle rolli inimesie maailmapildi kujunemisel/muutumisel
    Mis on erienvus/sarnasus loomes ja tajust? Vanasti neid uuriti eraldi, samas kui ei mõisteta juttu , siis on mõtettu rääkida. (see oli näide).
    2. loeng
    sPsühholivgvistika (PsL) eeldused
  • Sotsiaalne tellims: keeleõpe, arvutid, kõneälvete korrigeerimine jne.
  • Baasteaduste areng:
  • keeleteadus . Keel(t)e kirjeldamine  keele struktuur, kõneprotsess, tekstid (suulised, kirjalikud), kõnemehhanism
    Tähendus ja mõte ( pragmaatika )
    Integratsioon teiste teadustega (psühholoogia, semiootika , loogika )
  • Psühholooiga. Kõneprotsessi kirjeldamine  psühhofüsioloogiline mehhanism , teadmised, suhtlemissituatsioonid, isiksuse küsimus (motiivid, eesmärgid,; miks ja milleks ma midagi kõnelen ja kuulan), kognitiivsed protsessid (mõtlemine, taju, mälu)
  • Sideteooria. Teate kodeerimineedastamine  dekodeerimine (kommunikatiivne akt).
  • Muud semiootika, loogika, neuroloogia , logopeedia .
    Objekt keelematerjal  eri ainesed
    Kõnearendus, kui soodustame suhtlemist neil??

    Kokkuleppeline tava on, et ühel sõnal on mitu tähendust. Nt vana ja uus, erinevates kontekstides, on „uus“ mitu tähendust. Ehk siis kuidas nendest rääkida. Kuna teadmisi tuleb juurde, siis ka tähendus ajapikku muutub lihtsalt, nt „koer“ ajapikku tuleb inimesle temast teadmisi juurde. Aristoteles : „Kõneakt – seee on teglt tegu kellegi mõjutamiseks!“ Aristoteles rääkis ka , kuidas toimub tekstiloome .(tollel ajal oli see valdavalt suuline ), millest see koosneb tekstiloome, Algab see, et 1) millest ma kavatsen rääkida, kas mälus, või uurin, mis aknataga, 2) paigutus , millest alustab, millest jätkna 3) vormistamine, millised keeleüksused/ eh vahendid ma valin 4) ma pean seda meeles hoidma (nt ka mräkemet kasutus, aga ikkagi mälu on oluine + artikuleerimine (trükkimine nt tänapäeval).
    Arist. kirjeldas, mis on tektsid olulised osad: sissejuhatus, mingi ettepanek/hüpotees; selle seletus, järgneb kinnitamine/kummutamin, lõppeb kokkuvõttega. Heade küsimuste esitamine on ka oluline (aristotelese seisukohalt)! Agasiis peab mõtlema, millest sa küsimuse esitad. Nt kevade kohta küsimusi, aga sellele raske.vastata kui liiga üldine on küsimus. Küsimused peavad olema konreetsed! Ja kus ja millal miski toimub ( aegruum on oluline!) ning miks ja milleks. Last on vaja suunata. Pean endale teadvustama, et küsimustega suunata last, mida nt ta peab tektsist otsima , siis küsimused aitavad teda, aga ei ütle vastust kohe ette.
    Descartes ka oli tore mees, mingi osa oli tal, (igaks juhuks uuri tema kohta ka midagi) 
    Mingi mees Port- Royal ,Arnauld
    : „Lause võib sisaldada mitut väidet.“ Nt nähtamatu Jumal lõi nähtava maailma. Ehk raskem lause, mis sisaldab mitut väidetd, tuleks mitmeks lihtsamaks teha. Hiljem võib lihtsamatest teha keerulise, kui laps on piisavalt küps selleks.
    Veel on need mehed (mees) öelnud: Ühte väljendit võib väljendada mitme sõnaga münes keeles vähemalt vahepeal . (oli õigesti kuuldud?)
    PsL-d küsimused keeleteaduses 1. (periood XXs-20 saj aaastateni)
    W.von Humboldt
    Keele kasutamine –tegevus. Uurida tulrb elavat keelt, mitte muumiat, et liiga palju uuritakse muumia-keelt („surnut“ keeleühiskonda)
    Tekstid – „muumiad“, kõne „elav organ“ Laps õpib kõnelema ja arendamist kui ta harjutab! Rahvas loob oma keele! (sõltub kultuurist ja rahvast, mis sõnu ja kui palju millegi jaoks tarvitatakse). Keel on kõneleja , maailma vaimu jäljend, sest kui ma kõnelen, siis ma lähtun oma arvamusest. Funktsioond- milleks saaab kasutada.: ehk mida tajun, seda saan ka nimetada. Nominatiivne funk -saan teistele ka teatada seda,mitte aint endale. Vahend mõtetete vahendamiseks ja intruktsioonide andmiseks . Enda ja teiste müjutamine (sise-ja välisküne). Sõna ja mõiste POLE sama! Mõiste baas on taju. Kõik algab sellest, kuidas me maailma tajume. Sõnavara õpetus tähenabki varajases klassides, et tutvustame objektide tunnuseid ja alles siis anname neile sõna. Reaalne keel avaldub ainult kõnes!! Tuleb eluskeelt uurida!
  • Potebnja
    Rõhutas kõne ja mõtlemise vahelisi seoseid .
    -Keel vahendab künelejat ja maailma.
    - sõnatähendus on mõtlemise ja teadmiste suhe. Oleme mingid teadmised saanud nt kõnet tajudes, nüüd peame seda seostama kuidagi tähendustega mingitega. Et ühte ja sama asja tajuvad lapsed erinevalt, see sõltub, mis teadmised neil on ja kuidas nad oskavad neid kasutada.
    - sõnu mõistetakse erinevalt. Lapsel pole algul mõisted (ei mõtle mõistetega), see kujuneb välja veidi hiljem. teame sõna „laud“, aga mis see siis tähendab, mis mõiste see on? ,et see on jalgadel plaat, millel saab erinevaid asju teha.
    - mõiste kujuneb sõna vahendusel. Sõna viib lapse kujutlusest mõisteni välja (kui jõuab siiamaani)
    Kõne on seotud kujutlustega, mõistetgea jne.
    F. de Saussere . Ta eristas keelt, kõnet ja künetegevuse mehhanismi. Keeleteadus hakkaski uurima aint keelt põhimõtteliselt. Tulemus on aga seepärast piiratud ikkagi. Siis uuritigi häälikuid, foneeme, sõnavorm, grammitlisi morfeeme.
    Keel( langue ) – kõne (parole)- kõnetegevuse mehhanism (sisemine „ lingvistika “)
    Keele – sotsiaalne märgisüsteem (struktureeritud). Süsteemil on oma kindel sisemine ehitus, kindel struktuur. Vähemalt formaalne struktuur peab olema üheselt mõistetav inimstele enamvähem.
    Märk - reaalsus  mõiste keeleüksus ( akustiline kujund  tähendus). Siin tekib jälle mõiste küsimus. Keegi on öelnud, et me enamasti opereerime mkujutluste tasandil mitte müiste tasandil. Märk on akustiline tähendus, keeleüksus. Aga keeleüksus tuleneb läbi mõiste „reaalsus“.
    Kõne- individuaalne muutlik nähtus
    Kõnetaju- passiivne(?) protsess. TEGELT pole kõne taju kunagi passiivne, ei tea kuidas ta nii valeleljärledusele tuli! 
    Üksuste seosed - süntagmaatilised ja assotsitiivseid (ühised tunnuseid)- Kui midagi teen , nt lugema, pean valima , mida loen , nt raamatut, siis peab õige tunnuse valmima“ loeN“ „raamatUT“.
    Ta ei pöranud kõne mõistmisele tähelepanu ja teadlased kaua aega jätsid selle kürvale pikaks ajaks Tõi välja samas, keel, kõne ja mehhanism, mis üimaldab kõnet kasutada.
    J.B.de Courtenay, Mati Veske (oli esimese õpilane)
    Häälik  foneem .Mille poolest erinevad? Kõnes esineb häälikud ja foneem on keeleüksus.
    Täht  grafeem . Tähed on need , mis on reaalselt tektsis,ja mida me kirjutame; grafeem on üldistus (nt A , a, kirja-a, ja veel kirja-suur-A, et sama täht on, üldistus on ikka A neil )
    Täht – hääliku sümbol
    Bloodfield: kõneakt on väga tihedas seoses praktilise tegevusega nt poiss ja T mööduvad õunapuust, t näeb õuna, reageerib ja tahab õuna, see on poisile stiimuliks ja poiss reageerib ja võtab ühe õuna puult ja annab tüdrukule. Siin välised ja verbaalsed stiimulid lõimuvad.
    Keeleüksuse tähendus keeles ja kõneaktis EI lange kokku.
    Segmendid kõnes ja need osad keeles ka Ei lange kokku. Kirjas me kodeerime keeleüksusi, aga kõnes me muudame neid. Reaalne keeleteaduse kirjeldus pole veel kõnearendus! Kõige olulisem on partneri tegevuse reguleerimine!
    E. Sapir – Grammatika ja sõnavara on seaotud maailmapildi ja käitumisega. Kui palju keel meie käitumist mojutab? Kas meie arusaam maailmast mõjutab ainult keel? Kui keel kõike väänab, kuidas siis üldse teadust arendab? Tõesti, keel suunab last ja viib edasi, aga sõltuvalt tegevusest on võimalik samm edasi astuda. Inimteadvus on seotud oluliselt hierarhilisusega. Päris teadvus on keeleüksustel ja sellele kõneleja toetub . Keel on seotud kultuuriga . Keel on üks suhtlusvahenditest ja märgisüsteemidest. Väikeste laste jaoks on füsiline kontakt on üks suhtlusvahenditest ja see on arendamiseks vajalik. (ka koolis oleks tgelt, aga seadused väga ei luba tänapäeval üldse).
    Kaheotsaga nooled tähendabvad seotust!!
    2 LOENG:
    Peame eristama vahendidt ja selle kasutamist ehk keelt ja kõnet!
    Üks asi on oskus teksti/lauset moodustada, aga sedda on tarvis meil suhtlemiseks, Milles seisneb see künesuhtlemisprotsess? Milles on häda? Keeleteadus analüüsib keelt formaalselt, (nt lauseliikmed jne) agga kui palju see mistmisele kaasa aitab? Pragmaatilisele tähendusele peaks pöörama töhelepanu. Mitte keeleteaduse ajalugu tervikuna, vaid psühholingvistika asjad... on meie eesmärgiks!
    I. Stserba – ei piisa formaalsest grammatikast, Kõne mehhanism e mis meil peas toimub,
    Ja olemasolevate teksite (materjali) analüüs. Ekperimentide seas kasutas nt Verifitseerimistenesekontrolli eeldus on see - Stserbal oli olulisel kohal. Meil on vaja õpetada lapsi vigu leidma ja neid parandama ja otsustama, mis on õige, mis on vale. Igal ühel on meil „Individuaalne keel“. Igal ühel oma sõnavara, sõnatähendused erinevad, suur osa on küll ühiist, aga alati on midagi individuaalset. Et ka õpetaja juttu mõistab inimene veidi erinevalt.
    Praha koolkond: Rõhutas, et keel pole lihtaslt abrtsarkne märgisteem, vaid suhtlemise vahend! See, mida kasutame, sõltub funktsioonist/kasutuseemärgist. Funktisoon on pm üldistatud eesmärk. Teema- reema vahekord : millest/keelest mida ma räägin. Oluline asi on see, et hankida uut teavet. Nt: mari läks metsa, seal korjas ta seeni (uus teave). (tava. soovitatakse uus teave panna lauselõppu, siis jääb paremini meelde).
    Fonoloogia uurib foneeme, mis moodustavad (sama) rühma, mille abil tunneme midagi ära või eristame. Foneem on üldistus, millele peame vastava grafeemi tähe ulatuses valima. Et kuigi kirjutame a-d eriviisil, siis a on ikka A.
    Turbetskoi rühutas et kõikidel keeletel on midagi ühist. Millest tuleneb vene keelneinimene, kes õppinud eesti keelt, hääldab valesti sõnu palju, et neil on sünadel rõhk essal silbil pm. Et siis ta kannab selle eesti keelde üle, kui ta pole ka väga kindel, kuidas see sõna veel hääldatigi.
    L. Hjelmslev: Keeleüksuses on FORMAALSED JA SEMANTILISED tunnused. Liiga vähe aga pöörati vanasti tp semantikale.
    L. Tensiere: pööras tp, mis seosed on sõnadel just semantika seisukohalt.
    K. Bühler: Keeleüksuses vahendatakse mõtteid (mitte töhendusi), et tähendused on abiks, et oma mõtet edastada /selgeks teha.
    1) mõtteid väljendada 2) tajujat mõjutada 3) arusaadavalt neid mõtteid väljedada (siis on võimalik ka mõjutamine). Metafoorsus – eeldab mõtte tuletamist.
    Kes keegi on, mis positsioon tal on, arvestada partneri positsiooni, ja mis rollis oleme meie ja kõneleja?
    Teine on aines ehk sisu ehk millest mida räägitakse! Mõlemad on olulised suhtlusakti õnnestumise seisukohalt, Sisuline õigsus ei pea alati grammatilise õigsusefga kokku langema , sest kõnekeel ongi palju vigasem. (muidugi mida vähem vigu seda parem).Meie keelt reguleerib keele süntaks ja sõnavara (nii keele sõnavara kui ka konreetse inimese oma). Keelte kaupa sõnade tähendused erinevad palju. !Sõnu tuleb valida ja sobitada – kaks olulist toimingut – valik ja sobitamine!
    Ellipsid – midagi jääb välja ütlemata, me midagi pidevalt tuletame juurde. Nt kus sa käisid eile? Kinos . („Eile käisin“ jääb välja ütlemata. Tuletame tavasuhtlused „ehk siis eelmine lause“ situatsiooni põhjal või konteksti põhjal.
    Veel asju: Tähenduse muutumine inimese mälus. Lähtuti sõnaraamatu tähendusest tihti. Aga need 2-5 ja meie jaoks on see täiesti erisugune teave. Kõnelemine, tajumine, milllal, kuidas, mis tasandil need toimuvad? Mõistmisele päööras keeleteadus vähe tp. Kuidas seee kõik on seatud meie tp, mõtlmeisega, emotsioonidega. See seos emotsioonidega jäi täitsa välja. Just vene Võgotski koolkod rõhutas emotsioniga jne asja.
    Sapiirmofr - kas keel kultuuri või kultuur keelt mõjutab, ja mis keda mis viisil.?
    VASTA SELLELE KÜSIMUSELE!!!!
    Oskus keelt kasuatda ja suhelda, aga kuidas? Kui oluline seee suhe ikka on?, Psühholingvistiline probleem on see. Kuna peaks rõhutama suhtlusoskust ja kuna keele kasutusoskust. Ja lõpuks, mis on keeleüksuse tähendus? Kes vastas, et aistingut, kes mälukujutisi, kes mõistet. Nüüd teame, et nt mõisteid on meie peas vähe ikkagi suhteliselt. Konsept on teabeüksus. Konseptsioon peaks koosnema konseptidest.
    Teabeüksused koosnevad: 1) meeltele toetuv teave 2)Verbaalselt omandatud teave, mis võib ollaka mõiste tasandil, 3) meie hoiakud ja emotsioonid .
    TEOORIA ASSOTSIATSIOONIDEST
    Seos kujutluste vahel sh sõna ja mingi ese. Me tuletame olemasoleva teabe põhjal uusi teadmisi. Kuidas tegevuses seosed kujunevad? Katseeksitusmeetodil nt. Et see õnnestumine on seoseloomise tingimus. Arvati et mõtlemine on sõnadega kombineerimine ja kujuneb seosteahel.
    Sõnadevahel on seosed selle toeooria põhjal. Üks sõna on seotud paljudega, aga kuidas saada see õige sõna kätte saada? Seos on tõesti olemas aga see teooria ei seleta, kuidas vlaikut teha, ehk mille alusel see õige sõna leida.
    Kus ja millal miski toimub? Ehk ajasuhe on tähtis. Sellest hakkab üldse lapse maailmamõistmine peale. Tuul-kuul on sarnased, (häälikuline kõla sarnane), et kui mingi
    sõna öelda, siis mis sulle meenub sellega, ehk mida üks sõna aktiveerib.
    Saksa WÜEZBURGI koolkond
    Inimese tegevusakt algab peale motiivist ( hoiakust veidi ka).Kas kujutlus on kogemuste põhjal või vaimsed kontrukstioonid.? Mõlemad vist nende kooolkonna järgi. Mõtlemine ei seostu konkreetse tegevusega, et mõtlemise ja tegevuse seos jäi nende koolkonnas segaseks. Aga väitsid: mõtlemine ja assotsiatsioonid pole üks ja sama asi, Mõtlemine pole alati loogiline.
    GESTALTPSÜHHOLOOGID
    Gestalt kui Tervik meie mälus kujtab vähe tunnuseid meie ajus. Ehk see äratundmine. Mis on siis sõna semantiline baas „koer“ lapse jaoks, Sõnavara petus ei seisne selles, et viiakse kokku sõna ja asi, vaid kujunevad teadmised koerast!! GP on seotud ka tänapäevaarusaam, et mõtlemises kasutame ka kujutlusi ja opereerime nendega. (kaemuslik = kujundiline) Verbaalne teave ja kujundiline teave – töömälu rõhutab mõlemaid. Et töömalus on need mõlemad olemas, samas, teglt need lõimuvad ja moodustavad ühe terviku. Nt kui küsitakse, kes on pildil? Siis tuleks alustada tervikust, et see on pilt suusatamisest; kass ajab koera taga jne. Siis tekib paremini see tervik!
    Vene relfektroorne psühholoogia
    Rõhtutati, et kui mingit tegevust kutsutakse esile mingi välise stiimuliga, peab see situatsioon peegelduma meie ajus. Sellest peegeldusest lähtuvalt toimub reakstioon . Nt kui laps tõstab häält, siis ka õps vahel tõstab hält, seega nagu laps reguleerib seda asja.
  • esmased signaalid ; Kus otseselt tajume maailma meeltega /või keha tajume meeletga
  • teisesed signaalid - märgid , sümbolid on seotud kultuuriga,
    Meid huvitab : Kõne funktsionaalsüsteem , mis kujuneb kõnearengukäigus.
    Sõna nende arvates võrdub motoorse aktiga. Aga kas ikka on alati, tekib küsimus? Õppimine on nende jaoks assotsiatsioonide kujunemine (kas ainult nii lihtne?), oluline on kordamine.
    UusBIHEIVORISM
    Olulised ka motiivid kuidas midagi teha. On olemas küll , aga nad ei tea kuidas see toimib. Ja see vajab operantset tingitust. Nõrk koht biheivokatel: leidisd, et inimeste käitumine on peaaegu nagu koera käitumine. Et inimesed teavad,mis vanasti toimus, koer vist mitte.
    Ütleisd, et tegevusakt jaotub operatsioonideks. Programmõpe põhineb ka sellel. Ja eripedagoogikas peaks tegelt veel rohkemateks aktideks jagama . On vaja teada, mis astmed läbib mingi toimingu osatoiming?, kahjuks biheiroristid ei osanud/ei tahtnud sellest rääkida.
    TEADLASED:
    W. Wundt – kõneloome – kujutluse liigendamine ja verbaliseerimine. Et, koera kirjledama, peame selle kirjeldamise osadeks jaotama ja tunnused meelde tuletama . Vaja oleks ka erisuguseid pilte koertest, et laps märkaks erisuguse liigendamise vajalikkust (ja erinevust?). Konkreetne kujutis ja üldistatud kujutis erinevad. Nüüd oleneb mis mu peas aktiveerub, kui kuulen sõna „mänd“. Lausemudel e mõistekaart, - ehk mis järjekorras a midagi sõnastan; ehk kellest millest mida ma räägin. Nt mari mängis nukuga pöösa taga: ehk mari; mängimine; see koht.
    Mõtlemsieks kasutab inimene kujutlusi ja sturktureerib neid.
    J. Piaget – kõne uurija, uuris endale suunatud kõne lapsel. Ta mõtles, et see kaob ära lapsel, teglt see muutub sisekõneks. Egotsentriline kõne. Kõne funktisoonid – kui hakkab kujunema mingi uus funk, siis tuleb omandada vahendeid, et laps ei omanda lihtsalt kõike vaid selles järjekorras, mis on esmalt vajalik, Et kui midagi on vaja, siis selleks on vaja leida õige „tööriist“, ehk siis mis tegevus soodustab uute keeleoskuste omandamist? Et kõne areng sõltub kognitiivsest arengust. Piaget ütles et tuleb intellekti ja siis tuleb kõne, nüüd teatakse, et need on omavahel seoses, üks müjutab teist, mitte, et intellekt mjutab kõne aint. Tegevusskeem , nt situastioon – andmine – kellelt kellele mida antakse. Kujultus nendest situdest peab olema baas, et kujuneksid lausemallid. ET jõuda keeruliste ütlusteni, on vaja neid kombineerida./muuta. Ehk lausete ühendamine, nt see toimus aias. Siis liidetakse laused .
    L. Võgotski. – Loome algab motiivist, mille põhjal kujuneb mingi mõte, järgneb mõtte vahndamine tähendustega, mille põhjal valitakse sõnavormid. Ja siis nagu tähendus moodiusytab silla sõnade vahel. Et sõnatähendus areneb edasi! Ehk tähenduse ja mõtlemise vorm on omavahel vastasikkuses seoses. Tähendus on mõtlemisvorm, et mis tähendusi ma kasutan, kas verbaalseid teabeütlusi või kujutlusi.
    Mõte on tervik, aga kui küneleme, siis on vaja muuta see tervik lineaarseks. Ühe ja sama mõtte väljendamiseks on eirnevad võimalused. Kui ma ütlen eri, siis seee tähendab erinevad. Kõne on nagu rändamine ajas. Nt saame võitlus ristirüütlitega, pandi kirja, samas koerad oli ka olemas siis, aga nad ei tea sellest midagi. KÕne on väga oluline tegevuse planeerimiseks: „ma oletan, et see asi saab nii ja sellel ajal tehtud“. 11-13a tavaarengukorral hakkab kujunema verbaalne mõtlemine, Samas vaimselt alama arenguga lapsel ei jõuagi kujutlus sinna maale, võo piiripeale maksimaalselt.
    ...Võib jõuda mõisteni see laps! Mida teglt selle terminiga tähistatakse (nt ajakirjanduses ka) kas päris mõistet või lihtsalt kujutlust .
    Mõiste eeldab ülidastamist, olulise tunnuse fikseerimist, seega vaja leida need olulised tunnused, millele toetudes, seda rühma moodustada. Nt köögilaud, et seal on oluline funktisoon, milleks seda kasutada. Püüdke alati mõelda, mida meõldakse mingi mõiste/termini alla.
    A. Luria . – Rõhutas,et psüühilised prostessid vahendavad keskkonda ja kõnet, et keskkonna nähtusest koneleda, peab neid kuidgai tajuma , mõtestama, meelde jätma.
    Ajupiirkondade küsimus – 6 piirkonda ajus, mis tegeleb kõnega. Mõista, mis on alakõne, mis on kõneafaasia, mis tagajörjel tekivad kirjuamis/lugemiskahjustused.Kõne ja psühika areng mõjutavad lapse arengut. Just see kõneroll on VÄGA tähtis.Kõne reguleeribv funk: just küne abil reguleerib/konrtollib/planeerb oma tegevust. Uuriti kõneloomet ja künetaju eraldi, kkuigi tavaelus on need väga palju koos.
    Ainutl + vähesed psühholoogid uurisid koos tundevalda ja motiive .
    Kust see psüholingvistika ikkagi tuli? Lähtuti tekstidest, kas siis suuvliselt või kirjalikutl. Keeleteadlased kirjlasid kõnet kui keelt ja selle strukutuuri, neuroloogiad püüsid künemehhanismi kirjeldada, mis roll on erinevatel aju osadel. Kõik kippus eraldi jääma, teglt neid oligi vaja ühenda, kuidas kõne on ühendatud keelesüsteemiga ja teiselpoolt kõneprostsessiga. Kõik kokku aitab seletada kust see pärineb ja mida nendega peale hakata. (VAATA ÕIS-s slaide)
    Psühholingvistika arenguetapid :
  • biheivoristlik psühholingvistika (Osgood, Skinner ). Teoreetiline baas: biheivorism (käitumisteooriast), kirjeldav keeleteadus, kommunikatsiooniteooria,  matkimine , assotsiatsioonid, peamine operatiivüksus – sõna nende jaoks.
    Verbaalne käitumine nende arust: in, sooritab samaaegselt mitut laadi operatsioone (nii kõneledes kui ka kuulates), 1) taju: verbaalsete stiimulite kodeerimine närviimpulssideks  üksuse äratundmine „gestaldina“  assotsiatsioon mitteverbaalse stiimuliga („tähendus“) Kõik see toimub neljal tasandil sama aegselt (tänapäeval sellega nõus ei olda, et operatsioondiel on ka mingi järjestus.
  • loome: „tähendus“ + enesestimulatsioon  alternatiivse „gestaldi“ valik  motoorne kood artikuleerimiseks ja  realiseerida see.
    ET mõte on olemas, seda on vaja nüüd kodeerida ainult.
    Toimub kodeerimine ühelt tasandilt teisele. Problaks selles tänapäeval on nüüd, et lause on valmis enne kui seda hakatske sõnastama, et mõte ja semantika langevad kokku, aga nüüd on et mõtte produtseerimine toimub samal ajal.
    Osaliselt on assotsiatiivne seos on olemas, nt keegi ütleb tere, ütled kad kohe, ei pea mõtteid hakkama mtlema, mida nüüd öelda. Biheivoristidhe häda,et ei teata mis peas toimub, et võib ainult oletada.
  • Ratsionalistlik psühholingvistika e generatiivne grammatika ( Chomsky , Miller ). Lähtusid, et mõistus on looduse poolt antud, et praktiline tegevus aint aktiveerib olemasolevat. Operatiivüksused ei olnud enam tema jaoks sõna, vaid LAUSE; mis oli väga oluline, sest kõne areng toimub tõesti lause kaupa. Me kõneleme lausindite kaupa ja kirjutame ka, aga tihti väljendame oma mõtet rohkem kui ühe lause kaupa. Keele kasutamine ei toimi ainult eraldi lausetes. Eeldused hakata kõnelema on geneetilised (koer, kass ei hakka kõnelema). Kuidas iis Chomsky ini. künet ette kujutas? Kõigepeal moodustatkse lause süvastruktuur. Aga millest see moodusttkse, mis selle esile kutsub? Esialgu, tema esimesed tööd olid täiesti semnatsilselt vähesed. Siis ta lisas hiljem semnatiliust sinna. Muuteoperatsioonid on olulised, et süvaoppidest jõuda pindstruktuuri, et moodustada keelesüsteemile sobiv süntaktiline struktuur. Chomsky 1)pööras tp lausele, ka tekst moodustab lausetest, ja et 2) on vaja muuteoperatsioone. Need on väga olulised asjad! ET grammatika on tähtsam kui semantika, selle ple on palju vaieldud, Pragmaatikast see midagi ei räägi. Chomsky on öeldnu, et ei uurinud kõnet kui sellist, vaid keels , et mis oppe vaja sooritada , et jõuda reaalseid lauseid . (mitte reaalset keelekasutust, vaid protsessi, mis vüimaldab moodustada igati normikohased laused.) Küsimus siit, kes iis genereerib lause? Chomsky järgi grammatika. Aga mida ja milleks ma kõnelen, kui palju jääb teavet varjatuks.
    Kirjuta siis ÕIS_st juurde...
    3. LOENG!
    Kumb sis mõjutab rohekem kumba – kas keel /kõne kultuuri või vastupidi. Nt need, mis on kultuuris olulised, seda nad kõnelevad. Keel sõltub omakorda kultuurist nt lumenimetusi kui palju selles kultuuris on?
    Mis on oluline keeleteadlaste seisukohalt? No see, mida eristadada, kõnet, kühemehhanisme jne. Tõstatati probleem katsetes, et uuriti,mis meie peas toimub. Ja mis imeasi see verifitseerimine on? ära tunda õige/vale, on see! (ehk mis sobib, mis ei sobi), Verif. on olulin , et sooritada enesekontrolli, et viga/vale ära tunda. Meie jaoks oluline veel see, et indiviuaalne keel ja päris keel ei ole üks.üheses vastavuses. ET keegi ei tea kõiki sõnu sõnaraamatust, Aga need on ometi olemas.
    Õpetatatkse küll keelesüsteem, aga funkid jäävad unarusse . Keelefunktsioonid: ET keele üksuste vahel on 2 laadi seosed, millest tulenevad kaks rõhku/operatsiooni. Nt mööbli nmetuste hulgast valid , mis on laud,mis on tool . Aga nüüd pean selle lauses /teksis midagi millegagi siduma. Nt üksasi on jalg, teine asi on toolijalg.
    Oluline asi on muuteoperatsioonid – st me ei pea pärhe õppima üht standardlauset, vaid peame oskama seda muuta jnejne erinevates kontekstides ehk eriviisil väljendada mõtet!!
    Füler rõhutas, et meie kõnet müjutab konkreetse keelesüsteem – grammatika, sõnavara. Sõnatõlge annab tihti arusaamatu tulemuse. Et tõlkel on vaja mõtete mitte ei saa tõlkida sünahaaval. Assotsiatsioonide olemus (mälus peavad olema mingid seosed) on oluline asi!. Seoste olemasolu annab võimaluse valida/toimetada. Teine asi on et miks? Milleks? Midagi ma teen,
    Chomsky - ta motiividest ei rääkind (puudus oli tema teoorias), et miks vahepeal läheb mõte rändama, vahel kuularakse õpsi vahel mitte, vahel mutub muu asi olulisemaks.
    Gestaldiprobleem e tervik.! Ehk lausetähendus on midagi muud, kui üksiksõnade summa. Ei teadvustata küiki tunnuseid alguses (lapsed). Nt kõik õhus olevad asjad pole linnud.
    Mis piirkond töötab või ei tööta ajus? (eripedaliest tähtis küsimus). Inimesel sõnatähendus muutub, areneb. See tähendus, mille juurde sõna viib, o n väga erimahuline.
    (uuri kellel eelmisest loengust). Rõhuasetus oli neil assotsiatsioonidel sõnade vahel. Selleks et in saab sõnu öelda, peab lauset tajuma. Hiljem on teistmoodi arvatud.
    Rõhuasetus oli lausesl (kellel), loodus andis grammatika inimesele. (aga see on küsitav)
    Hiljem selguski et grammatikad on nii erinevad, ,et kuidas ikka loodus selle annab.
    Kirjeldadti neid häid operatsioone sooritades : kõnet tajudes, kõneloomes. Künearenguseisukohalt on oluline muuteoperatsioonid!!
    --------- -------------------- ------------------ ---------------- ---
    Kolmandaks ! Hakkas kujunema kognitiivne psühhoigvistika. See on omakorda hargnenud nüüd. Toetuvad kognivtiivsele psühhooogiale. Et nt millest kõneakt koosneb jne. Kognitiivne semantika – (kognitiivne see uurib: teabe omandamist, töötlemist, kasutamist). Tähelepanu pole siia alla kuuluv!
    Situatsionist sõltuvalt on lausete tähendus erinev (nt laual on 4 jalga)
    Rõhutab ütlust (see on operatiivüksus). Nt „mis on tähestikus essa täht? „ A.“ Se on siis ütlus, lausung . Et kõneledes kõnet tajudes sooritame keelelisi operatsioone, tegeleme keeleüksustega, aga et teadvustada , mida teeme on vaja metekeelelisi operatsioone. Metakeeleline ei kindlusta veel kasutamist! Ja lõpuks kõneareng sõltub: 1) suhtlemisest ja 2) kognitiivsest arengust. Et mõlema valdkonnaga on kõneareng seotud.
    Millest siis ütluseloome alguse saab? Peab olema mingi motiiv . „Saan aru, et isegi kui ei meeldi, on mul seda vaja.“ Kavatsus – e eesmärk ja strateegia. Et kavatsen millestki rääkida, kasutan selleks mingit strateegiat(küsitlust, käsutust jne).
    Mõttesüntaks ehk mõtendisüntaks; kus opereerime kujutlustega, mis lõimub verbaalse teadmisega . Suund jõuda semantilise süntaksini. Et semantiline süntaks, mõttendid jne asendada verbaalse teadmisega ja muuta lineaarseks. (süntaktiline prognoos = kujutan ette lause süntaktiklist konstruktsiooni. Öeldut enam parandada ei saa, aga kirjuattud küll enamasti, ehk süntaktiline kontroll on vajalik! + VAATA ÕIST; kastidega slaidi.)
    eelviimane samm - vt kastidega slaidilt – õis-st!!). Viimane samm on hääldada või kirjeldada.)
    Kust arvatavasti algas Chomsky kõneloome mehhanism? Algas peale süvastruktuurist e semnatilise süntaki juurest (kui võrrelda,“ kastislaididga“). Kokkuvõtteks, mis on psüüholivngistika aines? Mida need uurivad? Uurimsiobjekt on kõneaktid loomes ja tajus , Aga mida selle puhul uurida? eri valdkondi ja tunnuseid. Asi algas peale, et uuriti kodeerimise ja dekodeerimise protsesse, et nrt ütlus on valmis aga on vaja see veel kodeerida. (võrreldav masinatöödega, kus põhiliselt toimub kooduvahetus.) Samm edasi hakatu huvitama, kuidas keel omandatakse ja arendatakse, mis operatsioone kasutatkse (Chomsky koolkond uuris seda ). Jõuti edasi et kõne sõltub situastioonidt, et mis olukorras, ma midagi räägin. Nt tõsta jalg! Kas siis oma jalg või teise jne?
    Keele kasutusvõime on individuaalne. Mmillest see võime siis seinseb? Mis võimaldav halvemine/parmeini künelda, kirjutada, mõista jne. Siis hakati neid küsimusi aju tegevusega seostama.
    Kõnetegevus ja selle modelleerimine – püüti kirjeldada kõnetegevuse erinüansse. Jõuti järledusele, et peab uurima 3 asja: kõnevõime mingil määral eirneb (et eri rahvustel keele/hultetöö erineb), nt meil ei ole sõnajärg nii tähtis kui inglisekeeles.
    Mis funktisoonis keeleüksusi kasutada? See on reaalselt kõnearendamise seisukohalt oluline!). (vt see punkt slaidilt üle!!)
    PsL peaks uurima a)inimesie kui isiksuse suht künetegvuse struktuuri (kindlate op-de järjestus) ja funtkisoonidega. Et mis suhe ühel või teisel in on sellega, kui palju ta neid valdab /rakendab b) meie suhe keelega „kui maailmapilti“ kujundavate orientiirdega. Et minu otsus kas liigun orientiirist lähtuvalt või mitte. Tekstide kaudu, kui palju teada saame, mis maailmas toimub. („võgotsiki: keel võimaldab ajas rännata“).
    Keeleüksuste tähendus on seotud teadmistega. Et mis teadmistekimbuni meid üks või teine sõna viib. Tähendus ei ole (alati) in. peas sama, mis sõnaraamatus. Paljud sõnad on oma elu momentidega/mälestusetega seotud, nt sõna vend seotsub/tuleb meelde kohe oma vend.
    Mis põhimõtetel uuringud sooritatakse ? Mis võtteid seal kasutatakse? Igasuguse teaduse alustalasid on metodoloogia . Mis see endast kujutab metodoloogia? Kujutab enast neid baasteadusi/teadmisi, mida arveastatakse uurimusi sooritades, tulemusi kirjeldades. Kõrgem/abstraktsem tasand on filosoofiline tasand. Mida endast dialektika kkujutab? See on areng/muutumine.
    Vt slaidi PsL metodoloogia
    Mosva koolkond lähtub A) tegevusteooriast. B) teooria FS-st (Anohhin)
    B) Teooria funktisonaalsüsteemidest (Leontjev) C) teoria psüühiliste funktida lokalisatsioonist (ajus), nt Luria D) teooria lapse kognitiivse arengu seaduspärasustes. (Piaget)
    PsL ja Filosoofia.
    Filosoofia – on teaduste teadus. Kuidas on korras terminoloogia + Kas pks või teine teadus on reaalne? Filsoofia teine nimetus on mõtteteadus. Püüab välja selgitada ühiskonna tunnetusprotsesside (looduse arenduse?) üldisemaid seisukohti. Kas see, mis me peas timub, on reaalne või materiaalne? Tänapäeva neuroteaduses ütleb, et see on seotud materiaalsete neuroprotsessidega. Saaame mõista seda, mille kohta meil baasteadmised on olemas.
    Kuidas siis ikka last õpetada kõnelema ja kõnet mõistma? Filosoofia sotsiaalne pool tegeleb kultuuriprobladega, suhtlusprobladega jne.
    PsL ja keelefilosoofia .
    Kirjleda kus on keeleüksuse tähendus ja selle pragmaatika. See on probleemiks.
    Armastus – kust ma tean,et ma kedagi armastan.
    Vastavus tegelikkusele. KAS see, mis räägime on tõde või ei ole tõde.
    Kõneaktid inimtegevuses. ET mis funkid meil siis ikkagi on?
    Päritolu. kust keelsüsteem pärineb, ja selle mõju lapse arengule.
    Verifitseerimine - kas ültus ise on õige /vale oma struktuurilt /sisult
    Mis on siis ikkagi ühist kõikidel keeltel? Kas üldse on? Vist midagi ikka on. Nt foneemide süsteem( reaalsed häälikud), moodustame mingit moodi lausungeid.
    Milleri Uurimisprintsiibid
  • keeleüksuse tähendus ja füüsikalised tunnused ei ole üksüheses tähenduses. ET juba hääldame kõik veits teistmoodi + kirjuattud tähed ka on erinevad meil käekirjas. Kui ütlen sõna „tee“, mis assotsiatsoon sul tekib? ET füüsikaliselt on sama asi tähistab mitut asja, semantiliselt on erinevad asjad need (tee, tee, tee,)
  • Eristatakse keeleüksuse tähendust ja esemelist vastavust. Nt nimetame teist presidenti Meri. Et Meri oli EW teine president . Samaviipeliste sõnade kasutamine. Probleemid lastel palju, et sina, mina, tema. Aga nt raamatus kes on „tema“ jne
  • Ütluse tähendus ei võrdu sõnatähenduse summaga. Kuidas sõnatähendus ütluses muutub. „minu parema käe väike sõrm on kõver“, et juttu on ainult sellest väiksest sürmest, mitte tervest paremast käest ega „tervest „minust“.
  • Sõnavalik ja –järg sõltub süntaktilisest struktuurist. Sõltuvalt lausemudelist, me valime palju sõnu.Lähteüksus kõnearengus on lause! Vaaja lähtuda lausemallidest. Situatsiooniseisukohalt on selleks ütlus, aga...
  • Verbaliseeritavate mõtete ja genereerivate lausete arv on n+1. Ehk neid lõputult on ja pole võimalik nt pähe õppida kõiki.
  • Tithi ei tehta vahet, keele kirjeldust ja keele kasutamise kirjeldust. KAS formaalset grammatikat või kasutamisõpetust on lapsel rohkem vaja? Need on eri asjad!
    Moskva koolkonna uurimisprintsiibid
  • Kõnetegevust uuritakse tegevusteooria mõistetest lähtudes. Et on tegevus, toimingud , operatsioonid . See üldine põhimõte kehtib ka siin.
  • Analüüsi objektiks on kõnealalüüsi üksussed, mitte elemndid! Kuidas seda mõista? Et nt kui tahame uurida vett, siis uurime nt piisku, sest keemia/jne uurib vee keemilist koostist.
  • Kõnetegevus sõltub sotsiaalsetest tingimustest, Mida kellelegig räägime mingis olukorras.
  • Kõne on kogu psüühikat läbiv ja integreeriv protsess. Kõne abil seostame mälu mõtlemisega, tajumisega, emotsioonidega jne.
  • Kõneoperatsioonid sõltuvad keelest. Et lätlane, venelane ....erinevalt.
  • Loome ja taju idividuaalsed heuristilised protsessid. Stereotüüpsus on ohtlik asi. Kui erivajad . koolieelikule öeldi, et tõsta käsi üles, siis mõni tõstis teise käega kätt.
    PsL uurimismeetodid
    Suures osas võeti metoodikad üle sealt, (kust sealt??) Et samad meetmete puhul võib TP pöörata küll ühele ja teisele asjale(asjaolule). Uurimine tähendab materjali kogumist katsete teel ja modelleerist, et modelleerida katsetulemust.
    Levinud metoodid on: assotsiatiivne eksperiment , verifitseerimine, vaatlus , kõnelome ja -taju muutuvates tingimustes.
    Peamised uurimismeetodid.
  • teoreetilised mudelid  üldised teooriad
  • Eksperimendid:
    Assotsiatiivne eksperiment - kas vaba või suunatud. (vaba, et vasta seda, mis teatud sõnaga meelde tule, suunatud; et vasta tegusõnaga).
    Verifitseerimine- valida õige või vale; seda korrigeerida ,
    Keeleüksuste valik ja sobitamine: sõnaühendite moodustamine, lausete täiendamine (aga millele toetud laiendatud/täiendatud lause moodustamine; oskusele moodustada baaslauseid ja siis nende ühendamine), lünkade täitmine.
    Samatähenduslike keeleüksuste leidmine: parafraasid, sünonüümid jne. Otsida teiste sõnadega ütlemise, kuidas asja teisiti öelda, et mõte jääks samaks.
    Verbaalsete instruktsioonide täitmine (muudetakse sõnastust): piltide valik, praktilised toimingud.Kuidas suudetakse täita üks või teine ülesanne.
    Kui palju kasuatakse vorme/muutevorme, seejuures samatüvelisi sõnu, liitsõnu jnejne Sellised küsimused pakuvad väga keeleteadlastele huvi.
    (PsL-kutele) Neid huvitab semantiliste seoste liigid. Sellised funktisonaalsed seosed nt sõna kask , meenub restoran Kaseke. Kask vs sookask (kas üldine või konkreetne), mis tunnused on, väike roheline kõver. Ehk mis laadi teabeüksused seostuvad!!!
    PsL-le pakub huvi: mis on eirnevat Jüti ja Mari vastustes, ka kultuuride kaupa, kudias vastatakse sõnadele „kodu“.
    Mis on tüüpilised vastused sõnale KASk ja mis on harvaesinevad. Puudub suhtlemine. Kuidas in rakendab seda suhtlemisel? Seda kahjuks ekspermentaalne eksperiment ei anna teada./ei uuri.
    Ütluse mõistmise uurimise metoodika!
    Lauseloome uurimise metoodika:et kirjaldda kus miski asub. Kas koosta mitu baaslauset, laiendatud lihtlause jne. ET küsimuste abil saab last aidata ja suunata nt veel mis on kolmnurga kõrval/üleval jne.
    Ükski teadus pole üksinda, ta on kas kuskilt eraldunud, eraldi, aga ikkagi kuidagi on ta millegagi lõivunud. Nt keeleteadus ja psühholoogia on lähenenud tänapäeval.
    PsL >--- keeleteadus
    Misa see meile pakub?
    Kirleldav, Missugused keeleüksused on süsteemis, mis on struktuur? Nt mis sõnaliigid, lauseliikmed on olemas, et
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Kõnetegevuse psühholoogia #1 Kõnetegevuse psühholoogia #2 Kõnetegevuse psühholoogia #3 Kõnetegevuse psühholoogia #4 Kõnetegevuse psühholoogia #5 Kõnetegevuse psühholoogia #6 Kõnetegevuse psühholoogia #7 Kõnetegevuse psühholoogia #8 Kõnetegevuse psühholoogia #9 Kõnetegevuse psühholoogia #10 Kõnetegevuse psühholoogia #11 Kõnetegevuse psühholoogia #12 Kõnetegevuse psühholoogia #13 Kõnetegevuse psühholoogia #14 Kõnetegevuse psühholoogia #15 Kõnetegevuse psühholoogia #16 Kõnetegevuse psühholoogia #17 Kõnetegevuse psühholoogia #18 Kõnetegevuse psühholoogia #19 Kõnetegevuse psühholoogia #20 Kõnetegevuse psühholoogia #21 Kõnetegevuse psühholoogia #22 Kõnetegevuse psühholoogia #23 Kõnetegevuse psühholoogia #24 Kõnetegevuse psühholoogia #25 Kõnetegevuse psühholoogia #26 Kõnetegevuse psühholoogia #27 Kõnetegevuse psühholoogia #28 Kõnetegevuse psühholoogia #29 Kõnetegevuse psühholoogia #30 Kõnetegevuse psühholoogia #31 Kõnetegevuse psühholoogia #32 Kõnetegevuse psühholoogia #33 Kõnetegevuse psühholoogia #34 Kõnetegevuse psühholoogia #35 Kõnetegevuse psühholoogia #36 Kõnetegevuse psühholoogia #37 Kõnetegevuse psühholoogia #38 Kõnetegevuse psühholoogia #39 Kõnetegevuse psühholoogia #40 Kõnetegevuse psühholoogia #41 Kõnetegevuse psühholoogia #42 Kõnetegevuse psühholoogia #43 Kõnetegevuse psühholoogia #44 Kõnetegevuse psühholoogia #45 Kõnetegevuse psühholoogia #46 Kõnetegevuse psühholoogia #47 Kõnetegevuse psühholoogia #48 Kõnetegevuse psühholoogia #49 Kõnetegevuse psühholoogia #50 Kõnetegevuse psühholoogia #51 Kõnetegevuse psühholoogia #52 Kõnetegevuse psühholoogia #53 Kõnetegevuse psühholoogia #54 Kõnetegevuse psühholoogia #55 Kõnetegevuse psühholoogia #56 Kõnetegevuse psühholoogia #57 Kõnetegevuse psühholoogia #58 Kõnetegevuse psühholoogia #59 Kõnetegevuse psühholoogia #60 Kõnetegevuse psühholoogia #61 Kõnetegevuse psühholoogia #62 Kõnetegevuse psühholoogia #63 Kõnetegevuse psühholoogia #64 Kõnetegevuse psühholoogia #65 Kõnetegevuse psühholoogia #66 Kõnetegevuse psühholoogia #67 Kõnetegevuse psühholoogia #68
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 68 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 177 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor estoonian Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Karl Karlepi loengumaterjal. Siin on 80% tema ainest kirjas. Esineb trükivigu, sest on kiiresti trükitud.

    Märksõnad

    Mõisted

    sna tähendust, kohandamine, keele kasutamine, funktsioond, nominatiivne funk, kõnetaju, üksuste seosed, sapir, sõltuvalt tegevusest, inimteadvus, füsiline kontakt, stserba, verifitseerimist, funktisoon, foneem, metafoorsus, ellipsid, sapiirmofr, psühholingvistiline probleem, konsept, õnnestumine, sõnadevahel, wundt, kõne funktisoonid, mõtlemise vorm, mõtte väljendamiseks, ajupiirkondade küsimus, kõnelema, chomsky, üksuste vahel, nt üksasi, chomsky, künearenguseisukohalt, kognitiivne semantika, mõttesüntaks, eelviimane samm, keele kasutusvõime, alustalasid, baasteadmised, verifitseerimine, lähteüksus kõnearengus, situatsiooniseisukohalt, stereotüüpsus, uurimine, assotsiatiivne eksperiment, verifitseerimine, psl, lauseliikmed, kognitiivne keeleteadus, arvutilingvistika, psl, psl, sotsiokultuuriline tegevusteooria, arengupsühholoogia, neuropsühholoogia, kujundid, sümboolsed märgid, psl, psühhopatoloogia, sõnavaraarendus, hääle järgi, sihtrühma arvestamine, kõneldes, kõnetakt, biheivoristid, nt ahvil, lapse tegevus, vajalik abi, tihti rõhuasetus, õigekirjaajal, vilumus, osutamine protsessis, psühhofüsioloogiline alus, teisene süsteem, keelemärgi funksioon, keelenorm, motiviivid, tõsine probla, keele üksused, põhifunk, kõnevõime, kõnevõime kujunemine, impressiivne, eksperssiivne, kõnetakt, süntagma, sõna tähendus, keeleüksuste vahel, motivatsiioon, skeemid, afektiivne, igapäevane sõna, sõnatähendus, derivatsiooniseosed, semantika, sõnadel, semantikat, kõinevõime taliktuslikalus, otsustus, tulemuseaktseptor, otsustus, ajul, tajukujutlused, piirkondadel, blokk, blokist, valikuprobleem, retikulaarformatsioon, ammu, tajumiseks, neeluõõs, neel, resonaatorkambrikesed, mõitsimine, õpsil, mõistmiseks, loomiseks, alt, heuristika, heuritiline, asemel l, sõnatähenduse seostamine, produktprodukt, probla, sidususel, sidususe näitajaks, sündmuste puhul, paralleelseos, aegruum, biheivoristidele, laused, teksti mõisymine, esmane, pragmaatiline, eeldatavad teadmised, tesktülesanne, kõneloome teooria, süntagma, nt õpilane, prospositsoon, kõneprotsess, süntaks, sest süntaksil, keeletel, lõplik variant, mõttesüntaks, keeleväline käändegrammatika, situatsion, kaasneb kirjeldus, mingit tegevusakti, kõnel, sisekõne, nt endale, väliskõne, enamvähem, alakõne probleem, suhtlemise aluseks, reguleerivast funk, tajujast, repliik kontekstita, sisekõneroll, pilkkontakti puudumine, situatsiooniväline, liigselt käsutatakse, situatsiooniväline, sageli iseloomulik, negatiivsele, intellekt, pragmaatika, leitakse põhjuse, pav, ajuaktiivsus, jääb välja, keeleüksuste seoseid, välised abivahendid, gestalditasandil või, kaemuslik, viimane loeng, sisekõne, sisekõne, abstraktsioon, nt ki, asendamien, segistamine, moonutamine, koera jalg, teadvustatus, hoidekeel, rühmitamisel oluline, postpositsioon, sellel asjal, selleks algeks, lauseseisukohalt, tegusõnal, lauseloome puhul, sõnaloome areng, tuletamine, liitmine, kuuse oks

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    78
    doc
    Õpiraskuste psühholoogia
    50
    pdf
    Pedagoogiline psühholoogia
    148
    docx
    NEUROPSÜHHOLOOGIA
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    21
    doc
    Psühholingvistika kujunemise eeldused
    31
    doc
    Erivajadustega laste Identifitseerimine
    56
    doc
    Semiootika konspekt ja küsimused
    78
    docx
    Neuropsühholoogia





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun