Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kõnetegevuse psühholoogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles see aga seisneb?
  • Kuidas sa mõistad seda?
  • Miks üldse keelt vaja on?
  • Mida arvesse võtta kui lapsele teadmisi anda nt õpikutes kasutatav tekstiraskus?
  • Mille puhul keel ja kõne erinevad siis?
  • Mida ta aru saab kui ta kõnet kuulab?
  • Missugusied keeleüksuseid kasutan et kellelgi teadmisimõtet edasi anda?
  • Mis on erienvussarnasus loomes ja tajust?
  • Kui soodustame suhtlemist neil?
  • Mis see siis tähendab mis mõiste see on?
  • Mille poolest erinevad?
  • Kuidas siis üldse teadust arendab?
  • Milles on häda?
  • Kui palju see mistmisele kaasa aitab?
  • Kuidas mis tasandil need toimuvad?
  • Mis keda mis viisil?
  • Kuidas Kui oluline seee suhe ikka on?
  • Mis on keeleüksuse tähendus?
  • Kuidas tegevuses seosed kujunevad?
  • Kus ja millal miski toimub?
  • Kui küsitakse kes on pildil?
  • Mis tegevus soodustab uute keeleoskuste omandamist?
  • Kust see psüholingvistika ikkagi tuli?
  • Mis selle esile kutsub?
  • Kes iis genereerib lause?
  • Kui palju selles kultuuris on?
  • Mis on oluline keeleteadlaste seisukohalt?
  • Mis piirkond töötab või ei tööta ajus?
  • Millest siis ütluseloome alguse saab?
  • Kust arvatavasti algas Chomsky kõneloome mehhanism?
  • Mida need uurivad?
  • Mida selle puhul uurida?
  • Midagi räägin Nt tõsta jalg Kas siis oma jalg või teise jne?
  • Mis funktisoonis keeleüksusi kasutada?
  • Mis põhimõtetel uuringud sooritatakse?
  • Mis võtteid seal kasutatakse?
  • Mis see endast kujutab metodoloogia?
  • Mida endast dialektika kkujutab?
  • Kuidas siis ikka last õpetada kõnelema ja kõnet mõistma?
  • Mis funkid meil siis ikkagi on?
  • Mis on siis ikkagi ühist kõikidel keeltel?
  • Kui ütlen sõna tee" mis assotsiatsoon sul tekib?
  • Kuidas in rakendab seda suhtlemisel?
  • Misa see meile pakub?
  • Missugused keeleüksused on süsteemis mis on struktuur?
  • Mida siin vaja arvestada?
  • Kui ta meile leivast räägib siis mis ta sellest teab ja mis meie teame?
  • Mida siis ikkagi tajuja sõna koer" mälust üles leiab?
  • Kuidas need liigenduvad kõnes segmentideks?
  • Mis siis sellest kasu on?
  • Kui vähemalrohkem määral osalevad protsessid tundemallid?
  • Mida kuna mis järjekorras teha?
  • Millest ja uidas kujunevad operatsiooni?
  • Milleks on vaja meil asetada rõhku mõistmisele?
  • Milleks Ja miks see nii on?
  • Kuidas hääldad?
  • Kui palju siis neid on?
  • Mis Kus Millal?
  • Mille puhul tunnused on teadvustamata Milleks meile need teadmised?
  • Mis vahe on kontseptil ja keeleüksusel?
  • Mis jääb verbaliseerimata?
  • Mis on see tuum?
  • Midagi kuulda on?
  • Palju on tegemiskogemust?
  • Millest tulistas millest?
  • Mis reguleerib in tegeveust teadlikult?
  • Kuidas reguleerida oma etgevust?
  • Kui palju peame kõrvalt aitame reguleerida?
  • Kus ja mis on kõne juhtivad piirkonnad?
  • Millega saab õpilaste tp suuanta?
  • Millese nad suhtuvad kuidas?
  • Mis üksus siis aga imiteerimine toimub?
  • Midagi saavad aru mida nad siis teevad?
  • Mis takistab sõnatöhenduse mõistmist?
  • Millega lingvistika ehk keeleteadus pm tegeleb?
  • Mille vastu tunneb huvi psüüholoogia?
  • Millega tegeleb pragmaatika?
  • Misee võib tähendada?
  • MIs see olla võib?
  • Kus millal kuidas?
  • Mis laadi situatsioonidega lapsed esmalt kokku puutuvad?
  • Mida tehti Mis on teada?
  • Mille hulk pole teada?
  • Mida sai kodeerida?
  • Millest inimene suudab ja saab kirjutada?
  • Mida ta teab suhtlemisest?
  • Kuidas süntaks ja sõnavalik omavahel lõimuvad?
  • Mitu võimalust kas alustab kujutusega lausemallist?
  • Mile järgi see siis toimub?
  • Millest realiseerimine sõltub?
  • Kui laps tõstab häält ja teie ka tõstate siis kes teglt juhib vestlust?
  • Mis teemal räägin TEEMA millest kellest?
  • Mida poiss tegi Mida poiss lauaga tegi?
  • Mida teeme vastab kavatsusele?
  • Mis meil siis on mälus olemas?
  • Mida tekstiloome endast siis kujutab?
  • Kuidas kujundada minimaalset tekstiloomet?
  • Kuidas see laspsel hakkab kujunema?
  • Mis siis parem on?
  • Mida ta siis õpib?
  • Kuidas ja kui plaju mõistetakse seda mida öeldi?
  • Mis ta sellest aru saab?
  • Mil viisil kõneareng ja psüügika areng üksteist mõjutavad?
  • Mitmenda astme üldistusega on see seotud?
Vasakule Paremale
Kõnetegevuse psühholoogia #1 Kõnetegevuse psühholoogia #2 Kõnetegevuse psühholoogia #3 Kõnetegevuse psühholoogia #4 Kõnetegevuse psühholoogia #5 Kõnetegevuse psühholoogia #6 Kõnetegevuse psühholoogia #7 Kõnetegevuse psühholoogia #8 Kõnetegevuse psühholoogia #9 Kõnetegevuse psühholoogia #10 Kõnetegevuse psühholoogia #11 Kõnetegevuse psühholoogia #12 Kõnetegevuse psühholoogia #13 Kõnetegevuse psühholoogia #14 Kõnetegevuse psühholoogia #15 Kõnetegevuse psühholoogia #16 Kõnetegevuse psühholoogia #17 Kõnetegevuse psühholoogia #18 Kõnetegevuse psühholoogia #19 Kõnetegevuse psühholoogia #20 Kõnetegevuse psühholoogia #21 Kõnetegevuse psühholoogia #22 Kõnetegevuse psühholoogia #23 Kõnetegevuse psühholoogia #24 Kõnetegevuse psühholoogia #25 Kõnetegevuse psühholoogia #26 Kõnetegevuse psühholoogia #27 Kõnetegevuse psühholoogia #28 Kõnetegevuse psühholoogia #29 Kõnetegevuse psühholoogia #30 Kõnetegevuse psühholoogia #31 Kõnetegevuse psühholoogia #32 Kõnetegevuse psühholoogia #33 Kõnetegevuse psühholoogia #34 Kõnetegevuse psühholoogia #35 Kõnetegevuse psühholoogia #36 Kõnetegevuse psühholoogia #37 Kõnetegevuse psühholoogia #38 Kõnetegevuse psühholoogia #39 Kõnetegevuse psühholoogia #40 Kõnetegevuse psühholoogia #41 Kõnetegevuse psühholoogia #42 Kõnetegevuse psühholoogia #43 Kõnetegevuse psühholoogia #44 Kõnetegevuse psühholoogia #45 Kõnetegevuse psühholoogia #46 Kõnetegevuse psühholoogia #47 Kõnetegevuse psühholoogia #48 Kõnetegevuse psühholoogia #49 Kõnetegevuse psühholoogia #50 Kõnetegevuse psühholoogia #51 Kõnetegevuse psühholoogia #52 Kõnetegevuse psühholoogia #53 Kõnetegevuse psühholoogia #54 Kõnetegevuse psühholoogia #55 Kõnetegevuse psühholoogia #56 Kõnetegevuse psühholoogia #57 Kõnetegevuse psühholoogia #58 Kõnetegevuse psühholoogia #59 Kõnetegevuse psühholoogia #60 Kõnetegevuse psühholoogia #61 Kõnetegevuse psühholoogia #62 Kõnetegevuse psühholoogia #63 Kõnetegevuse psühholoogia #64 Kõnetegevuse psühholoogia #65 Kõnetegevuse psühholoogia #66 Kõnetegevuse psühholoogia #67 Kõnetegevuse psühholoogia #68
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 68 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 396 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor estoonian Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
78
doc

Õpiraskuste psühholoogia

Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968.  National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which

Eripedagoogika
thumbnail
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia
thumbnail
21
doc

Psühholingvistika kujunemise eeldused

· kuidas kõne funktsioneerib ühe viisina suhtlemisviisina. - keel kui märgisüsteem, milliseid kõneakte esineb ja kuidas neid kujundada. · Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat- mida eesti teadlased teevad eesti keele osas kõneuuringus. PSL arenguetapid 1 · 3 põhilist etappi, lisandunud kognitiivmingiakt.. · 1. etapp- biheivioristlik psühholingvistika- põhineb psühholoogilisel ja keeleteaduslikul teoorial. Selles etapis tugev psühholoogia osa · iseloomulik- käitumisele põhinemine- ütlesid, et käitumine on väliselt vaadeldav ja suunatav, vaatasid kõnet kui verbaalset käitumist- kõne kui reaktsioon stiimulile. Probleemiks- ei selgitatud, kuidas tekib spontaanne, omaalgatuslik kõne. · Keskendus teadete kodeerimisele ja dekodeerimisele suhtlemise käigus- põhines sideteoorial. · Piiratud nägemus- arvasid, et kõne areng toimus sõnade kaupa, uurisid ainult sõnu,

Pedagoogika
thumbnail
31
doc

Erivajadustega laste Identifitseerimine

Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak

Erivajadustega laste...
thumbnail
56
doc

Semiootika konspekt ja küsimused

vaid ka loomad ja masinad) suhtlusprotsessis kasutavad Mõistmise probleem, informatsiooni edastamine Strukturaallingvistika, informatsiooniteooria, küberneetika ja loogika ristumiskoht Ferdinand de Saussure 1857-1913 Cours de linguistique générale 1916 Semioloogia -- teadus märkidest (märgiteooria). "Teadus, mis uurib märke ühiskonnas: see kuuluks osaliselt sotsiaalpsühholoogia ja seeläbi ka üldise psühholoogia alla; mina nimetan selle teaduse semioloogiaks." Üldprintsiip -- märgi pidevus ajas, mis on seotud tema muutlikkusega ajas. Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Kõne -- realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage)

Semiootika
thumbnail
78
docx

Neuropsühholoogia

Loeng 1  Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid  Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem  Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas

Psüholoogia



Lisainfo

Karl Karlepi loengumaterjal. Siin on 80% tema ainest kirjas. Esineb trükivigu, sest on kiiresti trükitud.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun