Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. MUINASAE VANAAEG KESKAEG UUSAEG KAASAEG G u. 10 3,5 u. 3000 a. 476 a. 15/16 saj. 20. sajand mil. a tagasi tagasi vahetus Ajaloo allikad on materjalid, mille põhjal uuritakse inimkonna ajalugu. Ainelised allikad ehk muistendid: Kinnismuistised paiksed
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2
annab muistse Eesti kohta kõige rohkem informatsiooni Läti Henriku kroonika. Muinasaja periodiseerimine. Muinasaeg hõlmab kogu eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi- VIII aastatuhande keskpaigast eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr. Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eestimaa ajaloost. Inimeste elus toimunud märgatavate muutuste põhjal saab muinasaja jagada perioodideks. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel alaperioodideks. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhande teise veerandini eKr. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande
Nendele iseloomulikuks olid ka nöörijäljendiga savinõud ja omapärased matmiskombed. Surnud asetati haudadesse külili, justkui nad magaks ja kalmistud paiknesid asulast veidi eemal mõne veekogu lähedal või kõrgema künka otsas. Hõimud hakkasid tegelema karjakasvatusega ja nende inimestega seostatakse ka maaviljeluse algust Eestis. Nende lähteala paikneb Dnepri ja Reini vahel. Tegemist oli indoeurooplasega. Muinasaja periodiseerimine Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alamperioodideks. Kiviaeg Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskelt kuni IV aastatuhande teise veerandini e.Kr
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
..........................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Treeningprogramm terveks aastaks on treenerile kõige tähtsam, et planeerida sportlase edasist arengut. Treeninguprogrammi koostamisel peab treener lähtuma treeningu põhiprintsiipidest ja periodiseerimise kontseptsioonist. Treeningu planeerimine nõuab kindlaid teadmisi, mida soovitatakse saavutada ja kuidas selleni jõuda. Tänapäeva võrkpallur peab olema kõrgel tasemel tehnilis-taktikalises, psühholoogilises ja kehalises plaanis. Vastasel juhul ei olda piisavalt konkurentsivõimeline, et tippvõrkpallis läbi lüüa. Võrkpallur vajab kehalistest võimetest peale mänguoskuste veel kiirust, vastupidavust ja jõudu
Namibi kõrbe busmanid ja Austraalia aborigeenid. Hõim (tribe) : liikmeid kuni mõned tuhanded; sotsiaalse organiseerituse alusel segmentaarne sootsium, mille tegevuspiirkond on laiem. Väiksemad rühmad võivad korraldada röövretki; majandusliku organisatsiooni poolest paiksed põlluharijad ja karjakasvatajad; asustuse tüübiks külakogukond; usuelus kalendaarsed riitused, religioossed juhid; eluasemeks püsivad elamud; arheoloogilise periodiseerimise alusel kuuluvad neoliitikumi; kaasajal kuuluvad siia Uus-Guinea mägismaade elanikud, Nueri ja Dinka suguharud Sudaanis. Suguharu (chiefdom): liikmeid 5000 20 000 ja enam; sotsiaalse organiseerituse alusel veresugulusel põhinev juhtimine, kõrgetasemelised võitlejad; majanduslikult akumuleerimine ja redistributsioon (ümberjaotamine), esineb käsitöö alast spetsialiseerumist; asustuse tüübiks kindlustatud keskused; usuelus päritav religioosne juhtimine; arhitektuuris võib esineda
Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr.
Namibi kõrbe busmanid ja Austraalia aborigeenid. Hõim (tribe) : liikmeid kuni mõned tuhanded; sotsiaalse organiseerituse alusel segmentaarne sootsium, mille tegevuspiirkond on laiem. Väiksemad rühmad võivad korraldada röövretki; majandusliku organisatsiooni poolest paiksed põlluharijad ja karjakasvatajad; asustuse tüübiks külakogukond; usuelus kalendaarsed riitused, religioossed juhid; eluasemeks püsivad elamud; arheoloogilise periodiseerimise alusel kuuluvad neoliitikumi; kaasajal kuuluvad siia Uus-Guinea mägismaade elanikud, Nueri ja Dinka suguharud Sudaanis. Suguharu (chiefdom): liikmeid 5000 20 000 ja enam; sotsiaalse organiseerituse alusel veresugulusel põhinev juhtimine, kõrgetasemelised võitlejad; majanduslikult akumuleerimine ja redistributsioon (ümberjaotamine), esineb käsitöö alast spetsialiseerumist; asustuse tüübiks kindlustatud keskused; usuelus päritav religioosne juhtimine; arhitektuuris võib esineda
Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Omakroda on ka abiks täppis ja loodusteadused. Ajaloo abiteadusteks on veel dendrokronoloogiline skaala. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad rahvaluule,keel janaabrite vanemad kirjalikud allikad, nt Läti Henriku kroonika. 3. Muinasaja periodiseerimine (koos aastaarvudega) Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Kiviaeg, mesoliitukum (9000-4900 ekr) Neoliitikum (4900-1800 eKr) Pronksiaeg (1500- 500 eKr) Rauaaeg Varane rauaaeg 6. sajand eKr 1. sajand Vanem e. rooma rauaaeg 1. sajand 5. sajand Keskmine rauaaeg 5. sajand 8. sajand Noorem rauaaeg 9. sajand 13. sajand 4. Mesoliitikum Eestis 8 aastatuhande keskpaigast pärineb praegu vanim teadaolev inimeste pesitsuspaik Eestis nimega Pulli asula
ja eriti Kagu-Eesti loodusvaimud tunduvad vähemalt vanemas kihistuses olevat enamasti naissoost, emad (ka eided, memmed jne). Kokkuvõte Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost kõige pikema perioodi - üheksandast aastatuhandest e.Kr. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.Kr. Pika esiaja vältel toimus inimeste elus märgatavaid muutusi, mille põhjal saab seda jagada perioodideks. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Kasutatud kirjandus: http://www.kke.ee/index_bin.php?action=REF&fname=575_ajalugu7-2.pdf http://www.ai.ee/failid/67.pdf www.google.ee http://www.ai.ee/failid/357.pdf KESKAEG II. Ajalooõpik 7.klassile
Nii algab kasvuprotsessi kolmas etapp, millele suguküpsuse saavutamise kõrval on iseloomulik eneseteadvuse eristumine teadvusest. Hindamisvõime omakorda põhineb kooliküpsuse ja murdeea vahelisel ajal jõuliselt areneval tundeelul. Täiskasvanuea mõisteline mõtlemine kujuneb elavaks, liikuvaks ja loovaks vaid siis, kui eelpool kirjeldatud kasvuea perioodid on olnud täidetud neile kohase sisuga. Niisuguse teoreetilise periodiseerimise abil võib jõuda väga täpselt piiritletud ajavahemikeni, kuid tegelikus kasvupraktikas on sellest kõigest kasu vaid juhul, kui neid perioode osatakse vaadelda õigesti. Steiner-pedagoogiline kasvatus ja õpetus kujundab omad meetodid vastavuses arenguperioodide teadvusastmetega ning püüab toetada ja tugevdada igale arenguetapile omast eripära. Tahte, tunde ja mõtlemise edendamise hooletussejätmise nende võimete
objektiivse ajalooteooria - Objektiivse ajaloo teadvuse teooria tugineb võimalusele, et leitakse vaatenurk, mida ajaloolased oleks valmis tunnistama. .Ajalugu on mineviku mõtestamine olevikus, mis omakorda mõjutab ajaloo kulgu tulevikus. Narratiiv jutustus. Globaalajalugu uurib inimtegevuse kõiki valdkondi ühekorraga. Ajaloo periodiseerimine võib olla kas laiem või kitsam, globaalsem või lokaalsem. epohh- pikem ajaloojaotus, mis tähendab ajalõiku kahe pöördepunkti vahel. Ajaloo periodiseerimise aluseks on sügavad muutused: tootmises, tarbimises, hariduses, vaimelus.Kõige üldisem maailma ajaloo jaotus on vana-, kesk- ja uusaeg
ümber käsiraamatuks Hexabiblos, mis jäi Kreekas kehtima kuni 1941 kaasaegse tsiviilkoodeksi vastuvõtmiseni.9 6 Raulpage 2010. – Rooma õigus - ülevaade. //raulpage.org/koolitus/roomaoigus.html 7 Ibid 8 Ibid 9 E. Anners, 1995. Euroopa õiguse ajalugu. Lk 34-74. Tartu: Fontes Iuris 8 3. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud Eelmises sisuosas mainis töö autor põgusalt kahte Rooma õigusajaloo periodiseerimise alust. Selline nimekiri ei ole enesestki mõistetavalt ammendav, vaid üksnes põgusalt kirjeldav. Sellest johtuvalt on autor siinkohal loetlenud tänapäeva õigusõppes kõige populaarsemad Rooma õiguse periodiseeringud, mis ajaloo jooksul käsitletud on. Erinevatel periodiseeringutel on erinev loomelugu. Autorite seisukohad ei lange enamasti teiste rivaalide omadega kokku ning ühiskondlikud lähtekohad võivad kergesti olla teineteist välistavad või vastuolulised
Riik peab Hegeli järgi hoolt kandma ka selle eest, et inimesed saaksid tegutseda vastavalt oma tahtmistele ja et nad oleksid seotud riigiga ning nad võtaksid seost riigiga kõrgeima kõlbelise paratamatusena, mis tähendabki vabadust. Vabadus ei ole võimalik ilma seaduseta ja igal pool, kus on seadus, on ka vabadus. Poliitika sügavaimaks seaduseks on seega vabadus - vaba tee muudatustele. Ajalugu on vabaduse kasvamine ja riik ongi organiseeritud vabadus. Hegel võttis maailmaajaloo periodiseerimise aluseks maailmavaimupoolse vabaduse mõistmise olemuse. Hegeli arvates algab maailmaajalugu idast ja lõpeb läänes. Inimkonna ajalugu algab riigi tekkega kõige idapoolsemas osas - s.o. vanas Hiinas, mille rahvas kehastub esimesena ka maailmavaim. Edasi kehastub ta teistes idamaa rahvastes - India, Pärsia ja Egiptuse omades. See on esimese etapi kehastus. Kuna Idamaa rahvad ei tea, et vaimu või ka inimese olemus on vabadus, siis ei ole nad vabad. Nende arvates on vaba vaid
ning korralik saunatamine võib taastava efekti asemel mõjuda lisakoormusena ja pikendada taastumise aega. 35 Kokkuvõte Uurimistöö teoreetilise osaga täideti töö peamine eesmärk: anti mõõdukalt põhjalik ülevaade üldtunnustatud treeningu monitooringu põhimõtetest vastupidavusspordis lähtuvalt murdmaa- suusatamise eripäradest. Tutvustati treeningu periodiseerimise põhimõtteid, organismi energiatootmismehhanisme, südame löögisageduse jälgimise põhimõtteid ja vajalikkust ning erinevate intensiivsuste tundmist treeningul. Seejärel tutvustati vastupidavusspordis levinumaid treeningmeetodeid. Teoreetiline osa kujunes vastavalt töö põhieesmärgile ulatuslikumaks, kui nõuab praktilise osa mõistmine. Uurimistöö praktilise osaga täideti töö lisaeesmärk: anti mõõdukalt põhjalik ülevaade saunast
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastö...
Enam kui 8000 a tagasi eKr toimus Billingeni katastroof ja Läänemere pind langes korraga 20.30 m võrra - Eestimaa pindala suurenes märgatavalt. Soojenes kliima, ilmusid kase ja männimetsad. Sisse rändasid põdrad, karud, koprad jm loomad.. sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis. 2)Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle 8,5 at pikkuse perioodi. VIII at keskpaigast eKr XIII saj I veerandini pKr. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjalid, millest valmistati tööriistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi-, ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes P-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mis kestis Eestis VIII at keskpaigast kuni IV at II veerandini eKr, valmistati töö-ja tarberiistu kivist ja luust.
Nii et ajaleht ja ajakiri viisid meie rahva maailma. Välissõnumite esialgset ülekaalu põhjendatakse maailmapraktikas ka sellega, et trükikojad said tegutseda lubade alusel ja hoiduti igasuguste ettekäänete andmisest võimudele, et trükikodasid sulgeda. Talurahvakoolid kasvasid lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks, mis aitas ajakirjandust muutuda kahepoolseks. Periodiseerimise võimalused Kommunikatsiooniajaloo ja ajakirjanduse arengu periodiseerimise võimalused Igasugune periodiseerimine tuleb kõne alla teatud kokkuleppel, olenevalt, millisest vaatevinklist teemat vaadata. Teadusuurimustes aitavad perioodid paremini aru saada nähtuste vastastikustest seostest. Igal nähtusel, mida ajakirjanduses uurima asume, on kindlasti oma ajalooline põhi või taust, mis tuleks alati enne oma probleemi lahkamise kallale asumist endale selgeks teha. Võibolla leiame uusi seoseid avastades hoopis
Faktid peavad olema otse asja kohta käivad ja selgeid, üheselt tõlgendatavaid järeldusi võimaldavad. Tähenduse omistamine minevikule toimub olevikus. Ajalugu on mineviku mõtestamine olevikus, mis omakorda mõjutab ajaloo kulgu tulevikus. Ajaloo periodiseerimine võib olla kas laiem või kitsam, globaalsem või lokaalsem. Pikemaid ajaloojaotusi selgelt määratletud tunnustega on epohhid, mis tähendab ajalõiku kahe pöördepunkti vahel. Ajaloo periodiseerimise aluseks on muutused inimolemuse kõigis sfäärides: tootmises, tarbimises, hariduses, vaimelus. Kõige üldisem maailma ajaloo jaotus on vana, kesk ja uusaeg, mis kõige laialdasemates joontes peegeldab põhimõtteliselt erinevaid ajajärke lääne tsivilisatsioon.
Faktid peavad olema otse asja kohta käivad ja selgeid, üheselt tõlgendatavaid järeldusi võimaldavad. Tähenduse omistamine minevikule toimub olevikus. Ajalugu on mineviku mõtestamine olevikus, mis omakorda mõjutab ajaloo kulgu tulevikus. Ajaloo periodiseerimine võib olla kas laiem või kitsam, globaalsem või lokaalsem. Pikemaid ajaloojaotusi selgelt määratletud tunnustega on epohhid, mis tähendab ajalõiku kahe pöördepunkti vahel. Ajaloo periodiseerimise aluseks on muutused inimolemuse kõigis sfäärides: tootmises, tarbimises, hariduses, vaimelus. Kõige üldisem maailma ajaloo jaotus on vana, kesk ja uusaeg, mis kõige laialdasemates joontes peegeldab põhimõtteliselt erinevaid ajajärke lääne tsivilisatsioon.
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest,
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud.
funktsionaalset süsteemi). 5.2 Treeningu periodiseerimine Sporditreeningu ülesehitus jaguneb sõudmises järgmisteks struktuurideks: 1. mikrostruktuur: üksiktreeningu või väikese e. mikrotsükli (koosneb mitmest treeningust) struktuur; 2. mesostruktuur: keskmiste e. mesotsüklite (koosneb teatud arvust mikrotsüklitest) struktuur; 3. makrostruktuur: suurte e. makrotsüklite (koosneb teatud arvust mikrotsüklitest) struktuur. Treeningu periodiseerimise kõige väiksemaks osaks on treeningtund, mis koosneb kolmest osast: ettevalmistavast osast, põhiosast ja lõpposast. Samas jagatakse treeningtunnid oma suunitluselt peamisteks (sooritatakse põhiosa töö mahust, seotud ettevalmistusperioodi peamiste ülesannete lahendamisega) ja täiendavateks (loovad soodsad tingimused adaptatsiooniprotsesside kulgemiseks, vähendavad psüühilist pinget ja stimuleerivad taastumisprotsesse) treeninguteks
Basilica 889 Eparhi raamat X saj. Hexabiblos 1345 Kaasajani on säilinud vähe Bütsantsi õiguspraktikat peegeldavaid juriidilisi ürikuid, mistõttu on õigusajaloo uurimisel peamine allikas just juriidiline kirjandus, millest sageli ei ilmne rooma õiguse või keiserlike seaduste rakendamise sotsiaalne relevantsus. Järgnevalt toodud õigusajaloo periodiseerimise aluseks on samuti juriidilise kirjanduse arenguperioodid. Õigusarengu periodiseering 1. Constantinusest Justinianuseni 4. saj. algus 6. saj. algus Antud periood kuulub õigusajaloolises mõttes Rooma õigusajaloo juurde, kus seda sageli tähistatakse järelklassikalise perioodina. Taolist lähenemist õigustavad põhjused ja seosed leidsid käsitlemist Rooma õiguse vaatlemisel. Õigusallikad olid sel perioodil ikka veel ladina keeles, ehkki praktiline õiguselu, s.h.
Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu:
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...
millesse ta haigestus. · Numismaatika uurib vanu münte ja aitab välja selgitada nt kaupade liikumist eri rahvaste vahel · Etnograafia uurib vanu kombeid, tööriistu, rõivaid. MUINASAJA PERIODISEERIMINE Muinasaeg on Eesti (ja teiste rahvaste) ajaloos kõige pikem aeg. Siin maal algas ta umbes 8000 a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr ehk muinasaeg kestis umbes 9300 aastat. Seetõttu on tark teda omakorda alaperioodideks jagada. Tavaliselt võetakse periodiseerimise aluseks materjal, millest on valmistatud peamised tööriistad. Selle põhjal jagatakse muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks. · Paleoliitikum e vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes jääaja lõpuga. Andmed inimasustuse kohta Eestis puuduvad. · Mesoliitikum e keskmine kiviaeg algas Eestis umbes 8000 a e.Kr ja kestis kuni 3000 e.Kr. · Neoliitikum e noorem kiviaeg - 3000 e.Kr - 1500 e.Kr. Jätkuvalt valmistati tööriistu kivist, kuid
* konkreetsete oppide periood (kuni 11-12 a): sõna, seejärel lause seostamine situ ja/või kogemustega. Kõne omandatud tegevusskeemid. Kõne on suurem määral seotud praktiliste kogemustega. * Formaalsete oppide periood: vabanemine situ ja kogemuse mõjust orienteeritus grammatikale, abstraktsete suhete verbaliseerimine (ehk verbaalne mõtlemine) Intellekti mõju kõnele (oli pIaget aga vastupidi ta pm ei räääkinud üldse) KÕNEARENGU PSÜHHOLOOGILISeD ALUSED (slaid olemas) 1) periodiseerimise teoreetilised alused 2) perioodid (imikuiga, väikelapseiga jne) KÕNEARENGU LINGVISTILISED SEADUSPÄRASUSED 1) kõneeelne periood: kisa, koogamine, lalisemine. Kujuneb silbimoodustamismehhanism. Mõnel on ülekaalus ühesilbilised sõnad ja kahesilbikombinatsioonid. Raske on võõral aru saada, kellest/millest räägitakse. 2) Grammatika-eelne periood:*süntagmaatiline foneetika: ühesilbilised sõnad (iss), mitmesilbilised sõnad (titii ehk biskviit)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
