rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE · on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. · Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt) · kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: · Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. · Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusad. *Kõrvallause võib asuda pealause järel, ees või sees
LIITLAUSE Liitlause väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist). Lausetevahelist piiri märgitakse sidesõnade ja kirjavahemärkidega. Rindlause ... on liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Andrus laulab hästi, Erikule meeldib tantsida ja Anne mängib alati klaverit. Rindlause kirjavahemärgid: *Osalaused ühendatakse/eraldatakse tavaliselt koma või sidesõnaga. __________ , _______________ . _______________ ja _______________ . Poisid mängivad palli, tüdrukud kastavad lilli. Poisid mängivad palli ja tüdrukud vaatavad pilte ning vanemad vestlevad toas. Ma pole Tiitu
Liitlause. Rindlause Liitlause ·Lauset mis väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist), nimetatakse liitlauseks: - Ants koorib kartuleid ja Külli teeb pannkooke. - Inimesed istusid ning vaikisid, sest kõik oli öeldud. - Märkasin koera, kes kõndis kahel jalal ja lõi trummi. · Suulises kõnes märgistab lausevahelist piiri lühem või pikem paus, kirjalikus tekstis aga kasutatakse lausete eraldamiseks ja ühendamiseks kirjavahemärke, sidesõnu ja siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal). Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada. Rindlause · Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetat...
Lihtlause (koondlause). Liitaluse - rind- ja põimlause (27 punkti) 1. Moodusta lihtlausest liitlause (põim- või rindlause) (4p). Näidis. Kooli talendikonkursi võitis Reena. Kooli talendikonkursi võitis Reena, aga maakondlikul ülevaatusel jäi ta teiseks. 1. Ahv kiikus köie küljes. 1. Ahv kiikus köie küljes; kuni ta sealt alla kukkus. 2. Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani. 2.Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani, ta pole varem kriminaalromaani lugenud. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa, aga mina jõudsin varem kohale. 4
TEKSTIÕPETUS 12. klass NIMI: Pillerin Pihelgas Asenda kõrvallause sobiva lauselühendiga ja pane vajalik(ud) koma(d). Kui raamatu kätte võtsin, unustasin kõik muu enda ümber. Raamatu kätte võtnud, unustasin kõik muu enda ümber. Töödejuhataja, kel oli käes ruupor, jagas meile pidevalt korraldusi. Töödejuhataja, käes ruupor, jagas meile pidevalt korraldusi. Post, mis eile püsti pandi, oli tänaseks viltu vajunud. Post, eile püsti pandud, oli tänaseks viltu vajunud. Ralliauto, mis kurvist välja kihutas, pidi võistluse katkestama. Ralliauto, kurvist välja kihutanud, pidi võistluse katkestama. Kui film oli lõpuni vaadatud, heitis isa puhkama. Film lõpuni vaadatud, heitis isa puhkama. Poisivolask, kes hoidis käsi taskus, vaatas ülemusele ülbelt otsa. Poisivolask, käed taskus, vaatas ülemusele ülbelt otsa. Kui lapsed saali jõudsid, hakkasid nad kärsitult eesriide ...
miks? Jaa, sest tegusõna on olemas Jah. Lause on siis, kui on tegusõna.Tegija pole nii oluline. Mis on siis lause kõige tähtsam osa? Tegusõna Sest tegusõna väljendab mida?Seega Tegevust igas lauses on tegevus. Vaata nüüd seinale. *liht, liitlause Loe vaikselt. selgitus Kas see on lause? mille järgi aru saad? Jaa, tegusõna on, 1, ei mitu tegusõna on? Rohkem pole?* ole Seega, kui lauses on ainult 1 tegusõna, nimetatakse seda lihtlauseks (tahvlile) Loe: lihtlause. Võtame järgmise. Loe vaikselt. Kas see Jaa, tegusüna, mitu, 2, on lause? mille järgi aru saad? mitu ei.
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist )
Pead õlgade vahele tõmmates jooksis tüdruk vette. Kodus sobivat rakendust leidmata kolis vanaisa maale. Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks. 2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit): Vend läks ennast sauna pesema. Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. LIITLAUSE Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause.Terviklik lause koosneb öeldisest ja selle laienditest. Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist, nt Poiss mängibjalgpalli ja tüdruk loeb raamatut. Liitlause osalaused seob tervikuks rinnastusseos või alistusseos. Liitlause liigid Liitlaused jagunevad rindlauseteks ja põimlauseteks. Rindlause Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud:
1 Mis on lause? Lause on keelelise suhtluse põhiüksus ja ühe mõtte terviklik väljendus. 2 Millised on lause liigid suhtluse järgi Lause liigid suhtluse järgi on väit-, küsi-, käsk-,soov-ja hüüdlause. 3 Millised on lause liigid ehituse järgi? Lause liigid ehituse järgi on liht- ja liitlause. 4 Mis on lihtlause? Lihtlause on lause, milles on üks öeldis 5 Mis on liitlause? Liitlause on lause, milles on kaks või rohkem öeldist. 6 Mis on lihtlause alaliik? Lihtlause alaliik on koondlause. See on lause, kus on üks öeldis, kuid korduvad teised lauseliikmed ( alus, sihitis, määrus, täiend, lisand, öeldistäide). Korduvad lauseliikmed vastavad samale küsimusele. 7 Mis on rinnastav seos? Rinnastav seos on võrdväärne seos osalausete vahel. 8 Mis on alistav seos? Alistav seos on, kui üks osalause sõltub teisest
KIRJAVAHEMÄRGID LIHTLAUSE 1. Koondlause Euroopa, USA, Hiina, Jaapan ja Brasiilia kõik (kokkuvõttev fraas) on kaasa haaratud Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös on kaasa haaratud järgmised (kokkuvõttev fraas) suured riigid: USA, Hiina, Jappan, Brasiilia kui ka Euroopa riigid. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse töös on kaasa haaratud USA, Hiina, Jappan, Brasiilia, ent ka Euroopa riigid. Koondlause sidesõnad on ja, ning, ega, ehk, või, kui ka (komata), aga, ent, kuid, vaid (komaga). 2. Lisand Euroopa Tuumafüüsika Keskus (eeslisand) CERN asub Sveitsi ja Prantsusmaa piiril. CERN, Euroopa Tuumafüüsika Keskus (järellisand), asub... CERNi, Euroopa Tuumafüüsika Keskuse (järellisand om k) eesmärk on avastada uusi aineosakesi. CERN kui Euroopa Tuumafüüsika Keskus on koondanud üle 7000 teadlase. 3. Üte Tule Karksi mägedele, rändaja, ja vii kaasa Kitzbergi legend!...
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatak...
KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt); kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusad. Kõrvallause võib asuda pealause järel, ees või sees. (Me kohtusime, kui päike loojus. Kui
Lihtlause Liitlause Sisaldab ainult ühte öeldist ja kõiki mõistmiseks Liitlause koosneb mitmest öeldisest. tarvilikke komponente. Lihtlausete ühendamine liitlauseks: Minul on õde. 1.Komaga Sa jalutad koeraga. Mina käin koolis, ema käib tööl, vanema on kodus. Minu isa töötab pangas. 2. a)sidesõna ei nõua koma ja, ning, ehk, või, kui.
..võib puududa ...näitab kes?, mis? või missugune? on alus. (Heikki on noor(öt). Ants ja Jaan on head sõbrad(öt).) MÄÄRUS (m) ...kuulub tegusõna juurde. On olemas: KOHAMÄÄRUS (kus?, kuhu?, kust?), mis näitab KOHTA (km) AJAMÄÄRUS (millal?), mis näitab AEGA (am) VIISIMÄÄRUS (kuidas?), mis näitab VIISI (vm) HULGAMÄÄRUS (mitu?, kui palju?), mis näitab HULKA (hm) (Ma jooksin eile(am) kiiresti(vm) kooli (km), kuid hilinesin ja kohtasin kahte(hm) õpetajat. 7.Lauseliigid. Liitlause = Rindlause ja Põimlause LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST
detsembril 1913.aastal kell 13.00. (võrdle: Me puhkasime detsembris, jaanuaris ja veebruaris; Ta sündis kadripäeval, 25. novembril.) Ta sündis Saaremaal Kärla kihelkonnas Jaagu talus. (võrdle: Ta puhkas Saaremaal, Hiiumaal ja Muhumaal.) 1.8 erilaadiliste täiendite vahele. Väike must karvane koer klähvis kurjalt. (võrdle: Koertenäitusel võis näha nii väikesi, keskmisi kui ka suuri koeri.) 2. Liitlause 2.1 Rindlause koosneb kahest või enamast sõltumatust, võrdväärsest osalausest (lihtlausest). Rindlause kirjavahemärgid: 2.1.1 Sidesõnade ja, ning, ega, või ette rindlauses koma ei panda. Ta ei teinud hüüdest välja ega vaadanud hüüdja poolegi. . 2.1.2 Sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse rindlauses koma. Ta lubas minna, aga mõtles ümber. (NB! Toivo aga pidi koju jääma
PÕIMLAUSE Liitlause, st mitu osalauset, st mitu öeldist Pealause, kõrvallause Mari küsis, miks Joosep teda ei armasta. Kust aed on madal, sealt astutakse üle. Rebane, kellel oli kõht tühi, läks kanavargile. Rebane läks kanavargile, sest tal oli kõht tühi, kuna ta oli kolm päeva söömata olnud. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi, ja varastas priske kana. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi ja meel kurb. Joosep ütles Marile, et ta teda armastab. RINDLAUSE Liitlause, mitu öeldist, osalaused on võrdsed Kõige osavamalt panevad jalga taha kääbused - see on just nende tegutsemiskõrgus. Rebane sõi kana ja hunt vesistas suud. Rebane sõi kana, aga hunt vahtis niisama pealt. NB! Hunt aga ei tahtnudki kana . LAUSELÜHEND Läinud metsa, hakkas mees puid langetama. Metsa läinud, ….. Vaadates kõrgele taevasse, tundus, et hakkab sadama. Kõrgele taevasse vaadates tundus, et …. mata- ll sama nagu des-ll NB! koma ei ole: ho...
Mõttekriips ja koolon Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse mõttekriipsu ning kui tahetakse eriliselt rõhutada eelmise osalause tähendust: Opossum, kaamel, känguru ja jääkaru need loomad mulle meeldivad. Rebane jäi magama ta oli väsinud. Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse koolonit ning kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Juku, Eku ja Puku. Kõik olid õnnelikud: karu sai terveks. Rindlause Liitlause, mis koosneb üksteise järele trükitud võrdväärsetest psalausetest, mis võiksid olla ka iseseisvad laused: Kokk küpsetab saia, koristaja küürib põrandat, elektrik parandab veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öel...
viisi, hulka. Mruseks vib olla kndsna kigis knetes, nimisna ja kaassna hend vi mrsna (Eile kndisin katusel). Nimi- kindlale olendile, isikule, kohale, tootele, asututusele, perioodikavljaandele antud nimi, mis kirjutatakse lbiva suurthega (Artur, Eesti, Miisu, Reks). Otsekne- lause, kus kellegi kne on edasi antud kneleja enda snastuses (Ema tles:" Hakkame teatrisse minema."). Pealkiri- on teosel, dokumendil, sarjal. Kirjutatakse esisuurthega ja jutumrkides ("Kevade"). Pimlause- liitlause, mis koosneb pealausest ja hest vi mitmest sellele alistatud krvallausest (Muutusin rmsaks, kui teda ngin). Rektsioon- alistusseos, kus verb (tegusna) mrab selle, missuguses vormis on teised ema juurde kuuluvad snad (phinema millel?). Rindlause- liitlause, mis koosneb kahest vi enamast krvuti asetsevast samavrsest osalausest (Mesilased sumisevad ja ssed pinisevad). Samaliigilised mrused- samale ksimusele vastavad mrused (Hommikul, peval ja htul kisin trennis).
Lause vahemärgistus LISAND: 1)kui lisand on põhisõna ees, komaga ei eraldata Kingid anti lapselastele Toomale ja Kadrile. Remonti tehti omanik Maarika Muru soovil. 2)lisand asub põhisõna järel, eraldatakse mõlemalt poolt komadega Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on kogu maailmas tuntud. 4)kui-, nagu-lisandit komaga ei eralda Mina kui ajalooõpetaja pean tähtsaks õpilaste maailmavaate kujundamist. 5)Olevas käändes lisand koma ei vaja. Riho hea jalgpallurina on neidude seas kõrgelt hinnatud. KOONDLAUSE: 1)korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga Tüdruku seelikul on punased, kollased ja sinised lilled. 2)eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata Isal on kapis ilus sinine ülikond. 3)hõlmatud määrusi komaga ei eraldata Elan Piibel...
LAUSELIIGID LAUSE LIHTLAUSE LIITLAUSE LIHTLAUSEs on 1 õeldis. 1) TAVALINE LIHTLAUSE kõik lauseliikmed esinevad ühekordselt Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult
Diskmatt terminid Lausearvutus Disjunktsioon: liitlause on tõene, kui vähemalt üks osalause on tõene Ekvivalents: liitlause on tõene, kui osalaused on sarnased Implikatsioon: liitlause on tõene, kui esimene muutuja on väär või teine muutuja on tõene Inversioon: eitus Ja-tehe: konjunktsioon Konjunktsioon: liitlause on tõene, kui mõlemad osalaused on tõesed Lause: iga lause, mille puhul saab rääkida tema vastavusest tegelikkusele (millel on tõeväärtus) Olemasolu kvantor: näitab, et predikaat kehtib oma määramispiirkonna vähemalt ühe muutujate puhul Predikaat: lause, mis sisaldab ühte või enamat muutujat Samaselt tõene predikaat: predikaat, mis kehtib kogu määramispiirkonnas Samaselt väär predikaat: predikaat, mis ei kehti kusagil määramispiirkonnas Tautoloogia: samaselt tõene lause
Kirjavahemärgid Mõisted Rindlause - on liitlause, kus on korduvad lauseliikmed. NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus)
ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad tegevuste aega, kohta, viisi ja hulka. Kus?kuhu?kust? sisseütlev,seesütlev,seestütlev,alaleütlev,alalütlev,alaltütlev. Täiend Nimisõna täiendus Nt: alus, õeldis kelle?mille?missugune? enamasti omadussõna. Lisand Aunimi: kapten, hertsog Amet:direktor,arst elukutse:tantsija,arst sugulust:õde,mees Lausetüübid.Koondlause lihtlause, liitlause on lausetüübid. lihtlause - 1 öeldis liitlause - 2 v rohkem öeldist. koondlause - loeteluga lause. Koolon ja mõttekriips 1) Kokkuvõttev sona: loetelu metsas kasvavad karusmarjad: tikrid ja karusmarjad 2)Loetelu - kokkuvõttev sõna Liiliad,nelgid,roosid-need kasvavad aias. Hõlmavad määrused Enamasti aja- ja kohamäärused Nt: ta sündis 1991. aastal 12. detsembril kell 14.20 Nt: ta sündis Eestis Harjumaal Maardus Punasel tänaval majas nr. 7 Samaväärsed määrused(täiendid)
Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele. Lambad, kitsed, põdrad sõid aasal rohtu. Kes sõid? Rindlauses on osalauses võrdsed. Lambad sõid rohtu, kitsed jooksid mööda karjamaad ja põdrad kaklesid omavahel. Põimlauses on kõrvalause allutatud pealusele.
teoste eneste mahu. Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta või väljendada üllatust. Suvi on kätte jõudnud aeg on maale sõita. Semikoolonit kasutatakse siis, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta või väljendada üllatust. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt. 5 PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil. Sidendiks võivad olla · alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sest need ei maitse talle.
Lauseliikmed ALUS -näitab lauses tegijat või olijat . Küsimused :kes ? mis ? kelle ? Miille ? Keda ? Mida ? ( nim.,osa, om, kääne.) Nt ema luges raamatut. ÖELDIS -Väljendab lauses tegevust , kõige tähtsam lauseliige , igas eestikeelses lauses PEAB olema vähemalt 1 öeldis küsimus :mida teeb ? SIHITIS - Väljendab kellele või milleleon lauses tegevus suunatud . Küsimus : Keda ? Mida ? kelle ? Mille ? Kes ? Mis ? MÄÄRUS -Väljendab lauses muid täpsustavaid asjaolusid . Põhiliigid : Kohamäärys (kus?) Ajamäärus (millal ? ) Viisimäärus (kuidas ?) Hulgamäärus (kui palju `?) Nt. Ta tuli eile kiirusttades maale kaasas kolm valget lille. Lauseliigid *Lihtlause -lauses on ainult 1 öeldis *Koondlause (alaliik) *Liitlause -Lauses on 2 või enam öeldist *Rindlause (alaliik) *Põimlause --------------------- Alus ============ öeldis - - - - - - - - - - - Sihiitis ~~~~~~~~~~~~ Määrus
.. Mitu iseloomustavat sõna -> Pikk kollane rüüsidega seelik Pikk kollane, roosa seelik Rind- ja põimlause R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) Otsekõne · Lauseühendiga lause (nähes lähenemas Kiillause (tema, peab ütlema, tuleb suuri äikese pilvi, teadsin et pean pesu ära omadega toime) tooma
4) kiilud, nt Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt Ilm oli palav, tuuletu; asfalt kleepus taldadele; kõik teelised olid kurnatud, janused. MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt Vanemad rügasid hommikust õhtuni rikkust ei toonud aga kumbki neist koju. 2) pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke, nt. Meie uus sekretär kuidas ta nimi nüüd oligi? näeb päris hea välja
Põimlause Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st. Kõrvallause eraldame pealausest alati koma(de)ga, nt Kui ta koju minema hakkas, oli väljas juba pime. Osalaused ei saa iseseisva lihtlausena esineda. Kõrvallause alguses võivad olla 1) sidesõnad et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui, nt Me kohtusime, kui päike loojus. 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et..., nt Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. 3) küsisõnad, nt kes, kelle, keda, kellesse, kuhu, kus, kust, mis, mille, mida, millesse, milline, millise, millist, nt Jalgpallurid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka. Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma, nt Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassi tagasi minna.
LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle ...
Lausearvutus lause peab omandama ühe tõeväärtuse nendest kahest alternatiivist. Millised tõeväärtused on olemas? Kuidas neid tähistatakse? On olemas kaks tõeväärtust, 0 ja 1 ehk vastavalt kas väär või tõene. Milline lause on lihtlause? Lihtlaused on lihtsaimad lausearvutusvalemid.Neid ei saa jagada enam veelgi lihtsamateks lauseteks. Kuidas lausearvutuslauseid tavaliselt tähistatakse? Lausearvutus lauseid tähistame formaalselt suurtähtedega A,B,P,Q..... . Mis on liitlause?Kuidas ja millest neid moodustatakse? Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loogiliste konstruktsioonide abil liitlauseid. Lihtlaused seotakse liitlauseks 5 loogikatehte abil, millest 4 on binaarsed, 1 on unaarne ja selleks on eitus. Millised on lausearvutuse loogikatehted? Nende tähistused ja verbaalsed tähendused? Verbaalne esitus: Formaalne tähistus: Eitus: Mitte P, pole õige, et P. ~P, on ka teisi alternatiive.
Kirjavahemärkide kordamine LIHTLAUSE (sisaldab ühte öeldist): Ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette koma ei panda! Kui sidesõnadele kui, nagu, otsekui, kuni järgnevas lauseosas puudub öeldis, siis sidesõna ette koma ei panda! Koondlauses (sisaldab loetelu) eraldatakse loetelu ja kokkuvõttev sõna mõttekriipsu või kooloniga. N: Ema, isa lapsed- kõik rõõmustasid. Kõik rõõmustasid: ema, isa ja lapsed. Ilma märgita: Ema, isa ja lapsed rõõmustasid. 1. Korduvad täiendid, mis iseloomustavad ühte ja sama objekti, on ilma komadeta. 2. Korduvad täiendid, mis väljendavad eri objektide tunnuseid, on komadega. 3. Kui täiendid on tähenduselt täpsustavad võrdsed, eraldatakse nad komaga. 4. Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega. N: Kell, ilus, vanaaegne ja väärikas, jäi seisma. Lisand 1. Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komadega. 2. Kui järellisand on omastavas käänd...
FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik (konventsioon) morfonoloogia ENERGEETILINE TASAND Morfeem morfoloogia (Silp) Sõna (grammatika osa) Kõnetakt, foneetiline sõna OPERATIIVMÄLU TASAND Lihtlause, fraas süntaks, semantika Foneetiline fraas Liitlause (grammatika osa), leksikol Foneetiline lause Tekstilõik hüpersüntaks, tekstoloogia Kõnelõik Tekst Kõne Kõneakt Kõneleja mõte: koostamine morfidest, holofraasidest ja sõnadest (vt. Ameerika loomulik fonoloogia), mõistestamine, keelendamine, luuakse kõneplaan Edasiandmine närviimpulssidena kõneorganitele ja moodustus. Virtuaalne akustiline struktuur teadvuses (nt
Vormimoodustus toimub kas käänates või pöörates. Pööre on kas mitmuses või ainsuses, ehk mina, sina, tema, meie, teie, nemad. Aeg jaguneb olevikuks ja minevikuks, minevik jaguneb omakorda lihtminevikuks, täisminevikuks ning enneminevikuks. Kõneviisid on kindel, tingiv(ks), kaudne(vat), käskiv. Tegumood on kas isikuline, st poiss viskas kivi üle oja või umbisikuline, st kivi visati üle oja. Kõneliik on kas jaatav või eitav. 12) Lauseliigid: liht- ja liitlause ning nende jagunemine. Lihtlause jaguneb tavaliseks lihtlauseks, koondlauseks, lisandiga lauseks ja lühendiga lauseks. Liitlause jaguneb rindlauseks ja põimlauseks. 13) Too näiteid keeltest, mida tead veel peale inimkeele. Kehakeel, matemaatika keel, kunstikeel, füüsika keel, teaduse keel, arvuti keel. 14) Inimkeele areng. Inimkeel arenes koos inimeste enda arenguga. Inimeste areng on toimund järgmiselt: inimahvlased-Aafrikast, lõunaahvlased-Aafrikast, osavinimene,
Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega.
Loogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kuntslikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. Klassikaline loogika puhul võib eristada kahte formaalset keelt – lausearvutust ja predikaatarvutust. Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest.Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises. Predikaatarvutus on lausearvutuse laiendus, milles kasutatakse täiendavalt redikaadi, inviidi ja kvantori mõisteid. Lausearvutus Lausemuutujad: A, B, C, ... Loogikatehted: &, V, , , Kirjavahemärgid: () Loogikatehted Konjunktsioon - &, AND
1. intelligents 34. brosüür 67. balansseerima 2. taburet 35. potentsiaalne 68. Schopenhauer 3. Kreutzwald 36. ressursid 69. mateeria 4. kaheksateistkümneaastane 37. mehhanism 70. boheemlane 5. karameljas 38. efektne 71. Sisyphos 6. professionaalne 39. Faehlmann 72. saslõkk 7. familiaarne 40. kurioossed 73. portsjon 8. annulleerima 41. mahhinatsioonid 74. sedööver 9. rezissöör 42. palsam 75. bestseller 10. atentaat ...
EESTI KEELE REEGLID 6. KLASS 1. Hlikud jagunevad tishlikuteks ehk vokaalideks ja kaashlikuteks ehk konsonantideks. Hlikud jagunevad veel helilisteks (a, e, i, o, u, , , , , j, l, m, n, r, v) ja helituteks (k, p, t, g, b, d, f, h, s, , z, ). 2. Silbitamise reeglid. 1) ksik kaashlik tishlikute vahel kuulub jrgmisse silpi. 2) Kui krvuti on mitu kaashlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 3) Kui krvuti on kolm tishlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 4) Liitsnas silbitatakse iga sna eraldi. 3. Poolitamise reeglid. 1) hte thte ei jeta ksinda rea lppu ega kanta le jrgmise rea algusse. 2) Liitsna on hea poolitada koostisosade vahelt. 4. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat kaashlikut moodustavad kaashlikuhendi. Kaashlikuhendis kirjutatakse iga kaashlik he thega. Erandlikult vib kaashliku kirjutada hendis kahe thega: a) liitsnades, b) liitega snades, kui liide algab sama thega, millega sna lpeb, c) pingsalt...
· Rindlause osalausete vahele pannakse koma, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Nt: Väljas sajab vihma, puhub tugev tuul Väljas sajab vihma ja puhub tugev tuul. · Kui järgnev lauseosa seletab eelnevat, siis pannakse nende lauseosade vahele koolon. Nt: Külalised ei jõudnud õigeks ajaks: buss hilines rikke tõttu. VII. PÕIMLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja sellega seotud kõrvallause(te)st. · Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Nt: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Maja, mis asub mere ääres, on kollane. Lugesin läbi raamatu, mis oli väga huvitav ning mida soovitas mulle meie ajalooõpetaja, et rohkem teada saada eestlaste vabadusvõitlusest.
tsitaat on täpne autori lause. Refereerimisel võib lause mõte muutuda ja refereeringut tuleks kasutada siis, kui tsitaat ei sobi sinu teksti konteksti. Komad panen tunde järgi Üte, kiil, lisand, täiend, liitlause, põimlause, lauselühend. Eesti keeles on palju reegleid ja ka erandeid, mida tunde järgi ei ole võimalik õigesti panna. Ükskõik, mis aasta ÕS- i võib kasutada Keeleseaduse järgi on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006" normide järgimine Eesti Vabariigis ametlikes tekstides
küllaldase aluseta. Näide Maril on täna hea tuju Kui Maril on hea tuju, siis on Jüri õnnelik ------------------------- Jüri on täna õnnelik Lauseid.... Elu on elu Tööpäev kestab reedel kella poole viieni Jüri on ja ei ole mees Lausearvutus Boole algebra Jagamine lauseteks ja osalauseteks Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest. Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises. Konjunktsioon &, , AND Konjunktsioon kahe lause vahel on tõene täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on tõesed. Jüri õpib ja Mari õpib Jüri ja Mari õpivad Nii Jüri kui ka Mari õpivad ... Eitus ¬, NOT, ~ Tõese lause eitus on väär ja vastupidi. Jüri
LAUSEARVUTUS 4 sidumiskonstruktsiooni seovad igaüks kahte lauset ( binaarsed loogikatehted) ja 1 tehe viiest on rakendatav üksikule lausele ( unaarne Ü loogikatehe) T Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. T Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles verbaalne esitus formaalne tähistus väljendatud) väide, millele saame omistada tõeväärtuse — tõene või P eitus ( inversioon ) : __ vale. " mitte P "; " pole õige, et P " ...
Ning mäng kestab, kuni oma vastused jõuavad ringiga tagasi. (kui seda mängu kasutada kunsti tunnis, siis võiks neid situatsioone rääkimata läbi mängida ja teised õpilased võiksid arvata millega tegu. Kehalise kasvatuse mängus teeksin kas sarnast kunsti tunniga või siis teatejooksuna, et lõppu jõudes pane üks paar kokku, kus on kõik küsimused ja vastused näha. Eesti keele tunnis oleks võimalik selles mängus õpetada/kinnistada õpilastel liitlause koostamist.) Maarja Lepind Kolm aastat nooremal poisil on ununenud ........................................................................... koolikoti lukk lahti ja tema pinal ja mõned . vihikud on kukkunud välja. Kas kõnnid ........................................................................... niisama edasi või aitad (kuidas)? ...............
sidesõnade või komadega. Päike paistab, ilm on soe. Päike paistab ja ilm on soe Päike paistab, aga õues on külm. Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui
Lausearvutuse tehted, 3. KT Eitus ¬p Konjunktsioon p & q. (korrutustehe) Loomulikus keeles on konjunktsiooni indikaatoriteks ja, ning, ent, kuid, aga, nii...kui ka...; vahel võib konjunktsiooni tähistada ka punkt või koma. Disjunktsioon p ∨q. Või (liitlause) Lause on tõene parajasti siis, kui vähemalt üks lausetest p ja q on tõene. Lause on väär vaid siis, kui mõlemad p ja q on väärad (0). Implikatsioon p →q. Lause on väär ainult siis, kui p on tõene ja q on väär. Implikatsioon on tõene parajasti siis, kui tehte esimeselt komponendilt teisele liikudes ei teki tõekadu. Lühemalt: lausearvutuses on kasutusel materiaalne implikatsioon, mis on alati tõene, välja arvatud siis, kui alus on tõene ja tagajärg on väär. Ekvivalents p↔q. Loomulikus keeles on ekvivalentsi indikaatoriteks väljendid … siis ja ainult siis, kui … ; … parajasti siis, kui … ; tarvilik ja piisav tingimus; ühekorraga. Lause on tõene ...
INTERPUNKTSIOON I KOONDLAUSE Koondlause on lause, milles on üks öeldis ja korduvad lauseliikmed (korduda võivad sihitis, alus jne aga kui lauses on mitu öeldist, on ta juba liitlause) 1. Korduvad alused (A), sihitised (S) ja öeldistäited (Öt) eraldatakse ALATI komaga. nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2. Korduvate täiendite puhul tuleb mõelda, kas need on samalaadsed või erilaadsed. • Erinevaid omadusi väljendavaid/erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Erinevad keerulised mitmetahulised ideed läksid luhta. • Samalaadsed täiendid eraldatakse komadega. nt Kollased, punased, sinised ja mustavalgekirjud roosid meeldisid Joosepile. • Kui täiendid on lauses pärast põhisõna, siis eraldatakse need, olenemata laadist, alati komadega. ...
Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!
KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt) kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusaks. Rindlause kirjavahemärgid: 1)Osalaused ühendatakse kas... a)komaga b)sidesõnaga
KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam ...
"Daigi, esita oma töö kohe!" 19. "Otsekõne,?!" saatelause. nt "Karoliina, kas sina osaled töömessil?" küsis Kairi Käsk, Töötukassa ametnik. 20. "Otsekõne,!?" saatelause+uus saatelause: "otsekõne jätkub.!?" nt "Ma ei tule," ütles mees ja lisas: "mine üksi või jäta minemata!" 21. "Otsekõne,!?" saatelause, "otsekõne.!?" nt "Otsusta ära, millist teost soovid lugeda," ütles kirjandusõpetaja, "mina soovitan Gailiti teost." V. LIITLAUSE. RINDLAUSE Rindlause- lause, mille erinevad lauseosad on võrdsed, rindlause osad JA, NING, EGA, EHK, VÕI - koma pole KUID, VAID, ENT, AGA -koma on nt Ma ei teadnud ta nime ja otsustasin temalt küsida, ent majja sisenes võõras ja meie vestlus katkes. VÕIB kasutada ka mõttekriipsu või koolonit. Koolon on lause esimeses pooles ja sellele järgneb pikem seletus. nt Me tegime täpselt juhise järgi: kaevasime augu, vooderdasime selle, lisasime aarde auki ja kaevasime uuesti kinni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
