Keel · Keel on inimestele omane häälikutel põhinev märgisüsteem · Inimkeelel on 5 üldist omadust o Osutamine- keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi o Tähendus- iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust o Suhtlemine- keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda o Konstruktiivsus- keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide(tähed ja sõnad) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud o Reeglid- keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi · Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega o Häälikud ehk foneemid o Sõnad või sõnaosad(nt käändelõpud) o Laused
Inimkeele omadused Inimkeelel on viis üldist omadust: 1 osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ning sündmusi; 2 tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3 suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldades suhelda; 4 konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (sõnad ja tähed) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5 reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi.. 6 Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega. 7 Keele väikseimaks ühikuks on häälikud ehk foneemid, millest moodustatakse sõnu või sõnaosi (nt käändelõppe).
● Piiri nõrgenemine suhtlussituatsiooni eri tüüpide vahel. Millised on netikeele erijooned? ● Suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätmine sealt, kus saab ilma läbi, sümbolid sõnade asemel. ● Lühendid: kirjakeele tavalühendid (n-ö, st), suulise keele tavalised lühendvormid,netisuhtluses kasutatud erilühendused, mida iseloomustab täishäälikute maksimaalne ärajätmine, üksiktähed täheühendi asemel. ● Ühe postitusega saadetud lausungid on tavaliselt lühikesed Olema-verbi ärajätmine ka tavalistes lausetes ● Suulise keele jooned: häälduspärane kirjutusviis, suulised liitsõnad ja liitfraasid. ● Argisõnad, kirjakeele sõnadest argisõnade tegemine argituletuse abil. ● Mitteverbaalse tegevuse kirjeldused ja märkimised: naer, helide ja häälitsuste märkimine. ● Suulisele kõnele lähedane tugev emotsioonide väljendamine. Emotikonid. Sünkroone ja asünkroone suhtlus
asju nad ei taju. Autori arvates üks suur samm, mis kinnitab olulist arusaama, et loomad saavad oma omailma kaudu osa subjektiivsest maailmast, kuid neil pole aimu, et väljaspool on veel üks maailm subjektiivne maailm. Keele omandamine on võti, mis inimeste eluilma ukse avab. (Hoffmeyer 2014:381-386) 2 Primaatide osutamine Jesper Hoffmeyer mainib oma teoses, kuidas rohepärdikute hoiatushüüed oleksid nagu mingisugused primitiivsed lingvistilised lausungid. Rohepärdikute hüpotees, mis on välja toodud Robert Seyfarth'i ja Dorothy Cheney poolt, kõlab nii: looduslikult elavatel rohepärdikutel on kasutusel kolm erinevat hoiatushüüdu, millega hoiatatakse liigikaaslasi kotkaste, leopardide või madude eest. Hüpoteesi autorid märgisid ka seda, et need hoiatushüüed on analoogsed nende kiskjate nimedega, millele nad viitavad. `'Rohepärdikute hoiatushüüud erinevad lingvistilistest lausungitest ühe olulise tunnuse poolest: erineb ahvi viis
INDIA USUNDID Hinduism "hindu" tuleneb moslemitelt; üldistus India usunditele Hinduism jaguneb: · monoteism usutakse ühte jumalat · polüteism usutakse mitut jumalat · monism on olemas ainult üks jumal läbi teiste erinevate jumalate · ateism jumala olemasolu eitamine · panteism jumal on kõikjal ("tat tuam asi" sina oled jumalas) Linnad Induse kõrgkultuurist Harappa ja Mohenjo Daro Lehma austamine 2000 a. eKr tungisid Indiasse aarjalased. Tõid kaasa sanskriti keele. Tõid kaasa kastikorra, mis määras inimese positsiooni. Mitte-aarjalased jäid kastikorrast välja ja olid puutumatud. India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti, et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus · Brahmanism (nimetus tuleb India preestri nimetusest "brahm...
põhjust, on mingil moel hingestatud. Tegevust peetakse elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub · Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget' arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist Kõne areng 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid AGRESSIIVSUS Suhted eakaaslastega Sõbrad: kaldutakse sõbrustama omasugustega (Haselager et al.,1998) ja võimendama üksteist, eriti tõrjutud agressiivsed (Dishon, 1990 jt) Vaenlased: vastastikune antipaatia. Vaenlaste vahel on erinevused agressiivsuses suuremad kui mittevaenlaste vahel (Hartup et al., 2002). Seosed suhete vahel. Ühise vaenlasega sõbrad on agressiivsemad. Kui vaenlasel on ka sõber, on ta vähem agressiivne
Kõne arengu perioodid - 3. kuu algul koogamine - 4. kuul lalisemine - 6. kuul tunneb mõne sõna ära, 8. kuu mõnda ütleb - 9. kuu ehholaalia periood (jäljendab teisi, küsib, jutustab), asju nimetama - 9-18 kuu holofrastiline kõne kogu lauset ühe sõnaga väljendav Telegraafiline kõne - 1.5 a 20-50 sõna - 2 a u 250 sõna - 18-24 kuu enesest kui tegijast rääkima - 30. kuu u 500 sõna, kolmesõnalised lausungid - 3-4 aastastel lastel erandsõnade ülereguleerimine: ,,Kevad tulevad, palju palju." Lapsevanemale: - 1 aastaselt esimesed sõnad - 2 aastaselt 2 sõnalised lausungid Suured individuaalsed erinevused - Soolised erinevused - Pere suurus pole võimalust väiksele nii palju pühenduda - Sünnijärjekord esimene laps omandab rohkem nimisõnu - Vanemate haridustase Murdeiga Põlvkondade lõhe
Sõnastusest või teksti liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa. Viite kuju Viidatava osa järel on sulgudes viidatava teksti autori perekonnanimi, teksti ilmumise aasta ja kooloni järel lehekülje (lehekülgede) number; nt: (Tamm 1998: 48–50). - Lehekülje täpsusega tuleb tekstis viidata otsesed tsitaadid, teistelt saadud tabelid, joonised ja skeemid, väited, oletused, lausungid. - Lehekülge ei märgita artiklite puhul, aga ka juhul, kui viidatakse uurimusele/teosele tervikuna. - Kui allikal puudub autori nimi, asendatakse see kirjutise pealkirjaga. Viitesulgudes olev (pealkiri v selle esimesed sõnad) langeb kokku allikakirje algusega; nt: (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 2002) või (Põhikooli... 2002). Viidataval allikal võib olla mitu autorit - Kui autoreid on kaks, nimetatakse alati mõlemat
Nt 18. kuul 20 sõna, 24. kuul 250 sõna, 30. kuul 500 sõna Kahesõnaliste lausungite periood · Algus umbes 1,5-aastaselt · Telegraafistiil kasutab ainult kõige informatiivsemaid sõnu (emme auto; veel juua; tädi papu) kontekst mõistmisel oluline · Kõik lapsed hakkavad nii rääkima, hoolimata emakeelest, kuigi suurem osa neist pole kunagi kedagi nii rääkimas kuulnud Lausetega rääkimine · 2 2,5-aastaselt pikemad ja keerulisemad lausungid Oskab vastata küsimustele kes? kus? mis? Oskab vastata jah-ei küsimustele · 3-aastaselt kasutab liitlauseid Oskab vastata küsimustele kuidas? miks? millal? Hakkab pidevalt küsima miks? · 3 4-aastase jutus sageli ülereguleerimist teeb vigu, mida varem ei teinud kasutab grammatikareegleid ka erandsõnadel (,,Isa tulis") · Kolmeaastastel hakkavad keeleoskuse suured individuaalsed erinevused kaduma Keele omandamise teooriad
Seepärast võib kõnelda keelest üldiselt. Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on viis üldist omadust: 1) osutamine keelemärgid tähistavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi; 2) tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3) suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne: see võimaldab suhelda; 4) konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (tähed ja sõnad) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5) reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide sõnade jne) järjestusi. Peale eeltoodu on kõik keeled hierarhilise ülesehitusega. Keele väikemaks ühikuks on häälikud ehk
Vähelaiendatud lihtlaused Lumememme-lugu - Palli-lugu 1 Vanatädi-lugu 2 Tuvi-lugu 2 Tekstiloomeoskuse õpetamine 24 Ahellausungid Lumememme-lugu 1 Palli-lugu 1 Vanatädi-lugu 1 Tuvi-lugu 1 Elliptilised lausungid Lumememme-lugu 2 Palli-lugu 1 Vanatädi-lugu 1 Tuvi-lugu 1 Vahendatud jutustused oli inforohkemad ja hargnenumad kui vahendamata jutustused Mõned lausungitest olid täpsustavad küsimused (Mis selle nimi oligi? Uurija: Mati. Laps: Mati tegu suule palli Ja siis...tüdluku nimi?). Jutustamisel kasutas laps keskmiselt 5- ja 6-sõnalisi lausungeid
· eelteema tähistab teemat (=see, mille kohta midagi öeldakse), mis antakse omaette nimisõnafraasiga, mis on pigem tekstuaalsetes kui süntaktilistes suhetes järgneva lausega. · järgneb lause, kus sama teema on esitatud samaviitelise asesõnaga · K: aga see pilusilm (.) see nüd küll sinna viie hulka ei kuulu ma peaks ütlema /---/. Lausesulamid: · kaheverbilised lausungid, mis moodustavad prosoodiliselt voolava terviku, kuid rikuvad põhimõtet, et lauses võib olla vaid üks finiitverb · Samad verbid või sünonüümid/erinevad verbid · Ühine osa lõpetab alguslause/ei lõpeta · Ühine osa samas rollis verbide juures /erinevas rollis Peegelkonstruktsioonid: · kule ma ei `tea `täna oli täitsa jube `trenn oli. · /--/ (0.8) no ta oli kaksteist aastat istus `kinni. (.) Kahele poole vaatavad konstruktsioonid:
MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud...
Personaalsed reeglid: pärast 6te ei söö Üksimäng-pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu uitamine ega korduvad motoorsed tegevused) Laps tuleb hästi/kergemini välja traumadest. 3.kuu algul on koogamine 4.kuul lalisemine 6. tunneb mõne sõna, 8.kuul ütleb mõnda sõna 9.kuu ehholaalia periood (häälitseb nagu inimene räägib, sama häälekõla) 9.kuu asju nimetada 9-18.kuu holofrastiline-ühe lauseline periood 1.5 aastane-20-50 sõna 24.kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid Kooliareng sõltub sõnavarast, jutu ja suhtluse kvantiteedist. Kooliedukust ennustavad IQ ja sõnavara suurus isegi paremini kui vanemate haridustase ja sotsiaalmajanduslik staatus. Murdeiga on 200 aasta vanune. (muutused füüsilises kasvus, seksuaalses küpsuses, emotsionaalses arengus, suhetes) Varane puberteet algab enne 8.elusaastat. Füüsiline muutus pakub muret rohkem tüdrukutele, aga ka poistel (söömishäired jne). Arenguprobleemid
Eesti keele allkeeled Transkriptsioon 17.09.2013 Litereerimine (10 min) põhitasandil Esitamise tähtaeg 20. november! CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb litereerida Transkriptsioon · Kasutatakse vestlusanalüüsi transkriptsiooni · Kirjutatakse nagu kõneldakse · Tuuakse välja need seigad, mis on olulised suhtluse jaoks Transkriptsioon · sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused · suhtlusüksused · pausid · kõne omadused (intonatsioon, venitused, katkestamised, rõhud, valjus jne) · pealerääkimised ja haakumised · transkribeerija kahtlused (nt halvasti kuuldud sõnad) · niisuguste nähtuste kirjeldused, mille kohta puudub transkriptsioonimärk või mida ei taheta transkribeerida, kuid mida on vajalik ära näidata (hääle omadused, kõrvalised hääled, nutt vms). Litereerimisel tuleb igal juhul ära märkida järgmised nähtused: · sõnad (vastavalt hääld...
millega laps parajasti kokku puutub), kuid grammatikareeglite õp.on eraldi ülesanne. R.Brown uuris süntaktilist arengut: lapsed omandavad teadmisi keele erin.aspektide kohta sarnases järjekorras, kuid kiirus ja viisid on erinevad. Dunlea uuris pimedaid: sõnade omandamine sarnane, kuid sõnakasutus laieneb aeglasemalt (nägijatel sõnakasutus algusest peale kontekstipaindlik); sõnavara kasvus puudub spurt, st. Visuaalsel kogemusel on arengus suur mõju. Mitmesõnalised lausungid aga samal ajal nägijatega tõuge ei sõltu leksikaalsetest teadmistest. Seega on süntaktiline areng keele-spetsiifiline, mida ei mõjuta sots.kogemus ega kognit.areng. Sümolilised representatsioonid - MÄNG: Võgotski: mängus esemetega domineerivad tähendused füüsiliste tunnuste üle; Piaget: assimilats.domineerib akkomodats.üle laps assimileerib mängus maailma enesesse, mitte ei vii oma ideid reaalsusse. Mäng vastand reaalsusele. Piaget mänguteooria I staadium (1-4a) 1
Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Taoism 3 3. Õpetuse alused 4 4. Taoistlikud tavad, traditsioonid ja kombed 5 5. Jumalad 6 6. Kaanon 7 7. Daodejing 8 8. Taoistlikud pühad 9 9. Pildid 10 10. Kokkuvõte 11 11. Kasutatud kirjandus ...
6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel: "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Omadused: · Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi. · Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. · Suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda · Konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole · Reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi. 7) Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses? Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada? 8) Kirjeldage levinumaid sõnade tähenduse esitamise teooriaid. Mis on nende tugevused ja
intonatsioonilise terviku. Lause koosneb fraasidest. 6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel: "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritsevat maailma, seisundeid ja sündmusi. Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. Suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldab suhelda. Konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole. Reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi. 7) Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses? Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada? Aju teeb sõnade vahele pause, võõrkeele puhul ei tea aju, kuhu pause teha.
», «seis» -- kaheteistkümne signaali abil. Niisiis, luuletus on keerukalt ehitatud mõte. See tähendab, et luuletuse ühtse tervikstruktuuri koosseisu lülitudes osutuvad keele tähenduselemendid seotuiks korrelatsioonide, kõrvutamiste-vastandamiste keeruka süsteemiga, mis tavalises keelekonstruktsioonis ei ole võimalikud. See annab nii igale elemendile eraldi kui ka kogu konstruktsioonile tervikuna täiesti erilise semantilise koormuse. Sõnad, laused ja lausungid, millel puuduvad sarnasuse jooned, mis grammatilises struktuuris asuvad erinevates ja järelikult vastastikku suhestamata positsioonides, osutuvad kunstilises struktuuris kõrvutatuiks ja vastandatuiks, samasuse ja antiteesi positsioonides olevaiks, ning see asjaolu toob neist esile ootamatu, väljaspool värssi mittevõimaliku, uue semantilise sisu. Enamgi: nagu me püüame näidata, omandavad semantilise koormuse need elemendid, millel see puudub tavalises keelestruktuuris
4. Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid 5. Strateegia kavandamine 6. Strateegia elluviimine 7. Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on nägemus tulevikust, üldine eesmärk annab ettevõttele arenguuuna. Misioon on organisatsiooni olemasolemise põhjuste ning tema ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõte. 7. Mis on kriitilised edutegurid? Kriitilised edutegurid on lausungid, mida sõnastatakse organisatsiooni tegevuse võtmealade kohta, kus on kõige rohkem vaja saavutada positiivseid tulemusi oma eesmärkide realiseerimiseks. 8. Mida tähendab PEST-G? 6. loeng 1. Defineeri organisatsiooni disaini mõiste. Organisatsiooni disain on organisatsiooni kujundamise protsessi produkt. Ettevõtte org. peaks aitama olemasolevate vahenditega saavutada parimat võimalikku tulemust. Selle saavutamiseks on vaja: · Ettevõte ratsionaalselt üles ehitada struktuur
Lapse kõne ja suhtlemise areng · 3. kuu algul koogamine , 4. kuul lalisemine , 9. kuu ehholaalia periood (e. kajakõne: sõnade ja fraaside kasutamine mitteadekvaatselt valedes situatsioonides) , 9. kuu asju nimetama , 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood , 1.5aastaselt 20-50 sõna, 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid , 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid · Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani.Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees poissid eelistavad selliseid mänge, kus pole vaja rääkida. (2/3 tüdrukutest alustavad vara rääkida, 2/3 poistest hilja). · Uurimismeetodid: testid laspele ja vanematele nt Reynell test (ekspressivne kõne, arusaamisül, imeteerimisül) , vaatluse päevikud, spontaanse kõne
Kogu universum on tõlgendatav märkide kogum. Kõige levinum märgisüsteem on keel, veel on märgisüsteemid näiteks liiklusmärgid, noodikiri. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega ,,Cours de linguistique générale" mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Esimese süsteemi igale elemendile vastab ainult üks teise süsteemi element ja ühe süsteemi igale seosele ainult üks seos teises - ja vastupidi. nt. kaks graafi on isomorfsed, st. omavad ühesugust struktuuri vaatamata erinevale välimusele.
kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ 4.kuu – lalisemine, silbid, ei sõltu, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ alates 6.kuust hakkab areng sõltuma sellest, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ 9.kuu – ehholaalia periood – imiteerimine, kõla sarnane, kuid sõnad mitte ◦ 9.kuu – asjade nimetamine, esimesed sõnad ▪ kõige populaarsemad esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm, anna, issi ◦ kuni teise aastani – ühesõnalised lausungid – üks sõna võib tähendada mitut eri asjad, nt „emme“ võib tähendada „emme tuli“ või „emme, anna“ ◦ 1,5- aastaselt 20-50 sõna ◦ 2-aastaselt umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid, tavaliselt üks korduv sõna ja teine pool muutub ◦ 2,5 a – umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid ◦ 3-4-a – grammatiline ülereguleerimine, nt „ma tulesin“, „kevad tulevad“ ▪ sõnade väljamõtlemine
Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, 8. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Homomorfism on kujutus ühest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad seosed. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Kui teisendus ei
empaatiavõime jne. 19. Keel. Lapse kõne areng. Keel on inimestele omane häälikul põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on viis üldist omadust: 1) osutamine keelemärgid tähistavad ümbritseva maailma asju, seisundeid, ja sündmusi; 2) tähendus iga süna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3) suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne: ta võimaldab suhelda; 4) konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (tähed, sõnad) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5) reeglid keeles on piirangu, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi. Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega. Kõige väiksemaks ühikuks keeles on häälikud ehk foneemid, millest moodustatakse sõnu või sõnaosi. Sõnad on lausete ehituskivideks.
Lapse kõne areng. Keele omadused ja struktuur- Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on 5 üldist omadust. 1) Osutamine- keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi; 2) Tähendus – iga sõna sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3) Suhtlemine – keel on inimeste vaheline ehk kommunikatiivne: ta võimaldab suhelda; 4) Konstruktiivsus – keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (tähed sõnad) kombineerimise tee, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista loosungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5) Reeglid – keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestust. Keele struktuur – Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega. Keele väiksemamaks ühikuks on häälikud ehk foneemid, millest moodustatakse sõnu või sõnaosi
· vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes/mis. Laps muutub iseseisvamaks ning hakkab täitma lihtsamaid ülesandeid. Ta kasutab mängimisel kõnet ning talle meeldib kuulata lühikesi jutukesi. Laps tahab igapäevastes toimingutes aktiivselt osaleda. 3-4 aastaste kõne areng Smith' ja Cowie (2008) sõnul on 3 aastase kõne üldjuhul mõistetav täiskasvanutele ka väljaspool perekonda. Sõnavara sisaldab umbes 1000 sõna, lausungid on muutunud pikemaks ja keerukamaks, laps suudab teatud piirangutega osaleda vestluses, kuigi teemakäsitlus toimub olevikus. Sõnavara sisaldab omadussõnu, sõnu tervikobjekti osade tähistamiseks; ajaga (pärast, enne jms), ruumiga (sees, peal, koos) seotud sõnu. Vilumustest hoolimata leiab aset lingvistiliste süsteemide pidev täiustamine. Kolmas ja neljas eluaasta ongi grammatika kujunemise aeg. Lapsed hakkavad kasutama kolme neljasõnalisi
omistatakse lingvistiliselt konstrueeritud ühiskonnategelasele?(predikatsioonid) 3. Milliste argumentide ja skeemide alusel teatud inimesed või sotsiaalsed grupid püüavad õigustada või põhjendada väiteid, mis sisaldavad spetsiifilisi nominatsioone ja predikatsioone (näiteks väide diskrimineerimise kohta)? 4. Millisest seisukohast lähtudes on need nominatsioonid, predikatsioonid ja argumendid tehtud (perspektiiv)? 5. Kas nimetatud deklaratsioonid, lausungid (nominatsioonid,predikatsioonid,argumendid) on väljendatud avalikult, kas on nad suurendatud või on nad pehmendatud (pehmendamine vs suurendamine)? Selles osas illustreerib autor mõningaid analüütilisi kategooriaid võttes näiteid populistlikust retoorikast Austrias. Kuidas juhtida poliitilise retoorika poliitlingvistilist analüüsi teoreetiline vaade praktilisele teadustööle Analüüsi diskursuse sissejuhatavat osa kuulavad või analüütilisi tekstiraamatuid
Keel, erinevalt kõnest, on objekt, mida on võimalik uurida eraldi. Keeleteadus mitte ainult, et võib mööda minna teisi keeletegevuse elemente arvestamata, vaid ta on võimalik üksnes siis, kui teised elemendid on välistatud. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on 22inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse esinemiskuju. Invariantsus on suuruse-võrrandi muutumatus matemaatilise teisenduse suhtes
Viipekeele õppimine on sarnane keele arenguga. Laps õpivad viipekeele paremini kui tema vanemad. · Pimedate keele areng- kuulevad, kuid puudub info sellest, millest räägitakse. Perioodid toimuvad samamoodi, kuid sõnavara on puudulik ja sõnad ei oma talle mingisugust tähendust nt sinine taevas. Nad pole oma kõnes vabad. Sõnatähendused võivad olla erinevad. Nt vaata nüüd üles, meie pöörame pea aga pimedad tõstavad üles oma käed. Lausungid kujunevad samamoodi, kui sõnavara on 100 sõna hakatakse kasutama telegraafkeelt. · Kõne areng mudeli puudumisel- keelekeskkond pole kättesaadav. Nt kurtide laste koolkond, kus ei hakata viipekeelt arendama vaid kasvatatakse last nii, et nad oskaks lugeda huultelt. Kriitiliste perioodide hüpotees · Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks. Pakuti välja , et igal elusolendil on olemas periood, kus ta on võimalik õppima.
referendiga infiks e. siseliide, käib tüvisõna sisse infinitiiv e. tegevusnimi infiniitne vorm- osutab sellele, et vormid on enamasti määratlematud nende muutumiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele iseloomulikud informatsiooniteooria- uurib erinevaid sidesüsteeme, mille hulka kuulub ka loomulik keel inherentne omadus- iseloomulik omadus inkorporeerivad e. polüsünteetilised keeled- neis keelis pole iseseisvaid sõnu õieti olemaski, vaid lausungid moodustatakse sõnatüvede ja eriliste liitetaoliste elementide ahelaist. intensioon- lause tõestustingimused, mis moodustavad justkui selle põhitähenduse. interjektsioon e. hüüdsõna, tihti tundeid, tundmusi või isiklikke seisukohavõtte väljendavad hüüatused intonatsioon- prosoodiliste tunnuste koostoime intransitiivlause- lause, mille struktuur on Lyonsi kirjelduse järgi NP + V, ehk lause koosneb ühest noomenmoodustajast ja predikaatverbist.
Uurija esitleb teiste uurijate seisukohti, kasutab neid oma mõtete toetamiseks või väitleb nendega, hindab ja kommenteerib neid oma uurimuse seisukohast. 3.1.1 Viite kuju Viidatava osa järel on sulgudes viidatava teksti autori perekonnanimi, teksti ilmumise aasta ja kooloni järel lehekülje (lehekülgede) number; nt: (Tamm 1998: 48). - Lehekülje täpsusega tuleb tekstis viidata otsesed tsitaadid, teistelt saadud tabelid, joonised ja skeemid, väited, oletused, lausungid. - Lehekülge ei märgita artiklite puhul, aga ka juhul, kui viidatakse uurimusele/teosele tervikuna. - Juhul, kui allikal puudub autori nimi, asendatakse see kirjutise pealkirjaga. Viite- sulgudes olev (pealkiri v selle esimesed sõnad) langeb kokku allikakirje algusega; nt: (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 2002) või (Põhikooli... 2002). - Kui ühel leheküljel viidatakse ühele ja samale allikale mitu korda järjest, võib (nt
*Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile erinevad normid. Kõne arengu aeglustumine 24kuusel lapsel on:
alistus, rektsioon-ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaks käsitleb lauseid,mis on lause jne. Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Lausung - mingis kontekstis öeldud lause kus tõuseb oluliseks suhtluseesmärk. üksikud laused pole lausungid! Voor - algab siis kui üks hakkab rääkima ja lõppeb kui teine hakkab rääkima. Fraas - lause osa, ühte süntaktilist rolli täitev osa lauses, lause ehituskivi . Võib olla ühe sõna pikkune, fraas aga pole terviklik lause - ei tule tervet mõtet, ta on osa sellest. Transitiivne-intransitiivne - sihiline (sihitist sisaldav lause)-sihitu. sihilised verbid - nõuavad enda juurde sihitist. Sihilist verbi võib kasutada ka sihitus lauses jms. Süntaktilised seosed:
Otsused tehakse enamasti konsensuse alusel, välja arvatud juhtudel, kus Euroopa Liidu alusleping nõuab ühehäälset või kvalifitseeritud häälteenamusega otsust. Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president hääletusel ei osale. Ülemkogul on kolme tüüpi kohtumisi: korralised, erakorralised ja mitteametlikud. Kuigi ka mitteametlikud kohtumised kavandatakse 1,5 aastat ette, ei võeta nende lõpul vastu ametlikke järeldusi, vaid laiemad ja mitteametlikud lausungid valitud poliitilistel teemadel. Erakorralised kohtumised lõppevad alati ametilike järeldustega, kuid neid kohtumisi ei kavandata tavaliselt ette pikemalt kui üks aasta. Näiteks toimus erakorraline ülemkogu sügisel 2001, kui koguneti arutama Euroopa Liidu reaktsiooni 11. septembri terrorirünnakutele. Tavaliselt toimuvad kohtumised Brüsselis Justus Lipsiuse hoones, mis on ühtlasi Euroopa Liidu Nõukogu ja selle peasekretariaadi ametlik asukoht.
(nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja kultuuris eristatavad nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Struktualistlik lingvistika Enne Saussure'i uuriti keelt diakrooniliselt. Saussure: keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. sünkrooniliselt. Hakkas eristama langue - keele süsteem ja parole - üksikud lausungid. Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega, me tajume neid ainult läbi selle, kuidas need erinevad teistest elementidest. Saussure eristas ka tähistajat (akustiline kujund) ja tähistatavat (millele viidatakse). Tähistaja ei viita maailma asjadele, vaid kontseptidele meie peas. Struktrualistlik antropoloogia Lévi-Strauss: kultuurid on erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemusi, toimivad kõikjal sarnaselt
18.ja 20.elukuu vahel suureneb lapse sõnavara 20 sõnast 200 sõnani. Umbes 18. Elukuul hakkab laps üksikutest sõnadest lausungeid moodustama. 24-27 kuune laps räägib kolme- ja neljasõnaliste lausetega.Paljud laused ei ole veel grammatiliselt veatud, kuid on selge, et laps kasutab kõnes süntaksi reegleid. 3-aastase kõne on üldiselt mõistetav täiskasvanutele ka väljaspool perekonda. Sõnavara sisaldab umbes 1000 sõna, lausungid on muutunud pikemaks ja keerulisemaks, laps suudab teatud piirangutega osaleda vestluses, kuigi teemakäsitlus toimub olevikus. Samuti hakatakse kasutama liitlauseid. 5.eluaastaks saab laps aru ja oskab ennast ka väljendada põimlausetega ning tema keelekasutus sarnaneb täiskasvanu omaga. Julgustades lapsi lugusi rääkima ja kirjutama, loovad vanemad ja õpetajad lapse maailma-tajumise arenguks soodsa keskkonna, võimaldades lapsel
· "Toores" (brute ) on väärtussõna, väljendab pahameelt. · Seda saab aga kasutada vaid teatud juhtudel, mis on kirjeldatavad: toores on miski, mis põhjustab solvangu lugupidamatuse näitamise teel. · Järelikult teatud kirjeldustega kaasuvad väärtusotsustused. Eetika alused, 10. loeng:MORAALIREALISM JA SKEPTILINE VÄLJAKUTSE Realismi antirealismi probleem moraalifilosoofias · Kas moraalilausungitega püütakse edasi anda fakte , mille valgusel need lausungid saavad olla tõesed või väärad? · Kas mõned moraalilausungid on tõesed? Moraalirealism · Moraalirealist vastab mõlemale eeltoodud küsimusele jaatavalt. · Moraalirealism on teooria, mille kohaselt moraalilausungite sihiks on raporteerida fakte. S.t moraalifaktid on olemas. Moraalilausungid on tõesed juhul, kui annavad neid fakte õigesti edasi. Mõned moraalilausungid seda tõesti teevad. Antirealismi versioonid:
lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja kultuuris eristatavad nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Strukturalistlik lingvistika Enne Saussure'i uuriti keelt diakrooniliselt. Saussure: keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. sünkrooniliselt. Hakkas eristama langue - keele süsteem ja parole - üksikud lausungid. Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega, me tajume neid ainult läbi selle, kuidas need erinevad teistest elementidest. Saussure eristas ka tähistajat (akustiline kujund) ja tähistatavat (millele viidatakse). Tähistaja ei viita maailma asjadele, vaid kontseptidele meie peas. Strukturalistlik antropoloogia Lévi-Strauss: kultuurid on erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemusi, toimivad kõikjal sarnaselt
Esimesed sõnad kümnendal kuul. Sage variant. 1,5 aastaselt - laps oskab juba umbes 20-50 sõna. Vaikselt hakatakse rääkima kahesõnaliste lausungitega 7 Sageli on esimesed sõnad sellised, mis on hästi suupärased või tulevad elus kohe ette. Sõnavara kasvab väga kiiresti, 24. kuu ümber on sõnavara spurt umbes 250 sõna, tekivad kahesõnalised lausungid. 30. kuud - osatakse umbes 500 sõna, tekivad kolmesõnalised lausungid. 3-4. aastastel lastel erandsõnade kasutamise ülereguleerimine. Hakkavad sageli tegema hästi imelikke grammatikavigu, kasutatakse erandsõnu nagu oleksid need reeglipärased. Nt kevad tulevad palju, palju. Samuti moodustavad ka ise üsna naljakaid sõnu. Keelelise arengu verstapostid: aastaselt esimesed sõnad ja 2-aastaselt lausungid.
Süsteem on paljuaspektiline, vastavalt eesmärgile võib selle elemente eristada erinevatestaspektidest, sellel võib olla erinevaid funktsioone jne. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega „Cours de linguistique générale“ mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Iso- ja homoformism iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel. Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Esimese süsteemi igale elemendile vastab ainult üks teise süsteemi element ja ühe süsteemi igale seosele ainult üks seos teises - ja vastupidi. nt. kaks graafi on isomorfsed, st.
lauseid. - Diskursus - ühe või mitme inimese järjestikulisi suulisi või kirjalikke lausungeid. Keele arenguetapid: 3. elukuu - koogamine (крик, издавать звуки). 4. elukuu - lalisemine (болтовня). 6.-7. elukuu - häälemäng. 9. elukuu - kajakõne- ehk ehholaaliaperiood (imiteerib täiskasvanu kõnet). 10. elukuu - esimene sõna (ühesõnalise lausungite periood). 1,5 aastat - kahesõnalise lausungite periood. 2-2,5 aastat - keerulisemad lausungid (oskab vastata küsimustele). 3-4 aastat - üleleguleerimine (teeb vigu). - Keeleorganiteooria - teooria, mille kohaselt inimese ajus on sünnist saadik kõnelemis- ja kõnest arusaamise organ. - Keelelise relatiivsuse oletus (hüpotees) - hüpotees, mille kohaselt eri keeltes räägivate inimeste mõtlemisviis ja ettekujutus maailmast erinevad. Keel peaks määrama maailma nägemise ja maailmast mõtlemise viisi. Kokkuvõtte:
mõtestatud keelekatke saab teistest erineda. Nt. veri ja vari Morfeemideks (pm. silp) nimetatakse keele väiksemaid tähenduslikke ühendeid. Süntaks on reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. Leksikaalse sisu analüüs huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse, samuti sõnade suhtelistest sagedustest. Süntaktilist sisu analüüsides pööratakse tähelepanu, kuidas sõnadest moodustuvad fraasid ja lausungid. 9.2. Laste keele areng Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Neljandal kuul algab lalisemine. Lalisemisel kasutab laps peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. 6.-7. elukuul hakkab lalin muutuma, tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma- ma-ma. Viie kuu vanune laps on võimeline kohe pärast kuulmist mõnda
Teksti pikkusvõib olla ühest sõnast terve raamtuni. Tekst võib olla suuline või kirjalik, monoloogiline või dialoogiline. Argikeeles (intuitiivselt) tähendab tekst tavaliselt kirjalikku üksust, mis on pikem kui lause, näiteks peatükk või koguni terve raamat. Nii kaustatakse teksti mõistet tüüpiliselt ka lingvistikas. Dialoogilise suhtluse või paari sõna pikkused lausungid võib siiski samuti lugeda tekstideks. 1970. aastatel tekkis lingvistikas haru, mid uuris tekste ja mida hakati nimetama tekstilingvistikaks. Tekstilingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib teksti kui suurimat suhtlemise üksust. Tekstilingvistika lähtub lause aktuaalse liigenduse teooriast ning tegeleb teksti ja selle fragmentide sisuliste ja struktuuriliste tunnuste analüüsiga.
Soolised erinevused sõnavara suuruses alates 1,5aastaseks saamisest (u 50 sõna, millele järgneb sõnavara kiire suurenemine, mil laps võib õppida u 9 sõna päevas) Kuni 3aastane laps õpib u 3 sõna päevas Lasteaiaealine laps u 5-8 sõna päevas; 5. aastaseks saades u 10000 sõna Koolieas õpime 10-15 sõna päevas; täiskasvanuks saades u 65000 sõna Grammatika areng Teise eluaasta teises pooles kahe-kolme-sõnalised lausungid ja lapsed räägivad spontaanselt objektidest ja sündmustest, mida parasjagu näha pole; jäljendavad teistelt kuuldut, eriti lause viimast sõna; küsivad lihtsamaid küsimusi (kes, kus) Telegrammstiil 3aastaseks saanuna kasutavad lapsed juba liitlauseid (ja, et, kui) ja esitavad mitmekesisemaid küsimusi (millal, kuidas, miks) 3-5aastaselt esineb grammatikareeglite üleüldistamist ehk ebareeglipäraste
Keele 5 üldist omadust • Osutavus - Tervikobjekti eeldus, vastastikuse välistamise eeldus. Keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi. • Tähendus – Kõik eri tähendused kokku on sõna mõisteruum ehk mõte. Iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. • Suhtlemine - keel on inimestevaheline e. kommunikatiivne : ta võimaldab suhelda • Konstruktiivsus – keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud • reeglid - keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi. Keele hierarhiline ülesehitus • Foneemid e häälikud - väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda
lähtudes keele muutumisest ajas
Saussure > Keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st.
Sünkrooniliselt. S. lõi süsteemi, mis määrab selle, kuidas keel funktsiooneerib.
Langue keele süsteem (S. keskendus eelkõige sellele), kirjandusteaduses uuritakse
süsteeme, mis keskenduvad `keelele', mis struktureerib üksikuid kirjandusteoseid ja sellele,
kuidas on struktureeritud kirjanduse süsteem.
Parole (kõne) üksikud lausungid
Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega, S. > inimene suudab eri elemente
tajuda läbi selle, kuidas need erinevad teistest elementidest, sageli erinevus läbi binaarsete
opositsioonide, hea >< kuri, mees >
lähtudes keele muutumisest ajas
Saussure > Keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st.
Sünkrooniliselt. S. lõi süsteemi, mis määrab selle, kuidas keel funktsiooneerib.
Langue – keele süsteem (S. keskendus eelkõige sellele), kirjandusteaduses uuritakse
süsteeme, mis keskenduvad ‘keelele’, mis struktureerib üksikuid kirjandusteoseid ja sellele,
kuidas on struktureeritud kirjanduse süsteem.
Parole (kõne) – üksikud lausungid
Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega, S. > inimene suudab eri elemente
tajuda läbi selle, kuidas need erinevad teistest elementidest, sageli erinevus läbi binaarsete
opositsioonide, hea >< kuri, mees >
John Searle • Süstematiseeris Austini mõtted. • Raamatus “Speech Acts” (An essay in the philosophy of language) 1969 defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: – lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad (utterance act, lausumisakt) – viitab ja preditseerib (propositsiooniline akt) – taotleb mingit eesmärki (illokutiivne akt) nt küsimus, palve, väide Searle jagas kõik lausungid viide tüüpi: (I) representatiivid, näit väitmine, järeldamine (K(kõneleja) seob end propositsiooni tõeväärtusega). (II) direktiivid, näit küsimus, taotlus (K püüab mõjutada Vastuvõtjat tegema A). (III) komissiivid, näit lubamine, ähvardamine, ettepanek (K seob end millegi tulevikus juhtuvaga). (IV) ekspressiivid, näit tänamine, vabandamine, tere tulemast, õnnitlemine (K väljendab oma emotsionaalset seisundit)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
