Meenutusi Balti ketist Õpetaja: Võttis ise Balti ketist osa. Õpetaja oli sel ajal üliõpilane ja umbes 20 aastane Balti ketist sai teada sedasi, et kõik rääkisid sellest, olid suures eufoorias ja tahtsid vene võimust vabaneda. Balti ketile sõitis Ziguliga, koos ema, isa ja vennaga. Vanaema ei saanud kaasa tulla, sest oli liiga vana. Seisid kuskil Käru ja Lelle vahel. Inimesed olid piirkonnati ära jaotatud, kes kuskil seisma peab. Inimestele öeldi, mis kellaajal peab kätest kinni võtma. Väga kihvt oli, emotsioonid olid head ja uhke tunne oli. Hiljem sai telekast vaadata, kuidas see kõik välja nägi. Ema: Võttis samuti Balti ketist osa. Oli siis 23 aastane. Läksid sinna koos minu isa, õe ja vanaemaga. Vanaema võttis väikse Eesti lipu kaasa ja hiljem hoidis Mairit seda kärus olles käes. Läksid sinna jala. Seisid Viljandi maantee ääres, näoga Tohisoo mõisa poole. Inimesi oli väga tihedalt. Ilm oli il...
konstruktsioonis avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi Tsernobõli palve: Tuleviku kroonika Pariisis elav valgevene kirjanik Svetlana Aleksijevits on lindistanud kümne aasta jooksul viiesaja inimese vapustavaid lugusid ja valinud neist raamatusse sadakond Meenutusi, mõtteid, viha, muret, hirmu ja lootust sisaldav raamat võitis 2006. aastal Ameerika raamatukriitikute auhinna dokumentaalkirjanduse vallas "Üks asi on lugeda tuumaajastu rängima õnnetuse kohta mõnest teatmeteosest arvude ja terminite keeles. Teine asi on lugeda nende inimeste meenutusi ja mõtteid, kes ise või kelle lähedased on selle katastroofi tõttu kannatanud, tunda nende viha ja hirmu, kuulda muresid ja lootusi." Üksildane inimhääl
Uurimistööde võimalikke teemasid * Antud teemad võivad anda mõtteid uurimistöö kirjutamiseks. * Kõiki antud teemasid võib muuta, täiendada,... * Õppija ei pea antud teemade hulgast valima. 1.Eesti keel ja kirjandus 1. Kohanimede kujunemine ...külas/vallas vm 2. Rahvalik keel J. Smuuli monoloogides. 3. Släng noorte kõnepruugis. 4. Vanaisa (või kellegi teise) meenutusi kolhoosiajast. 5. Meenutusi Balti ketist. 6. Kirja- ja murdekeel J. Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14. Saaremaa talunimede päritolu. 15. Minu koduküla släng. 16. Saaremaa looduse kujutamine eesti lüürikas.
Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Teine maailmasõda . 18
mälestusfotod. *Foto justkui registreerib maailma, toob meieni kauged ja tundmatud paigad ning põnevad uudised. Pildil saab olla vaid see, mis jääb objektiivi vaatevälja, seega on foto usaldusväärne. *Foto abil saame nautida ajaloolisi vaatamisväärsusi, arhitektuurimälestisi, kujutava kunsti teoseid ja kunstitegijaidki. *Piltide vaatamine on tore ajaviide. Kui tihti sa vaatad oma perealbumit või reisifotosid? Need toovad kaasa üllatusi, meenutusi, rõõmu ja kurbustki. *On fotosid, mis jäävad kauaks meelde, nad on mõjuvad, on meile tähtsad. See tuleneb fotograafi võimest näha ja tunnetada maailma ning oskusest seda vahendada. Feed fotod sisaldavad mingit sõnumit.
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat
saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. 2 Autorist endast ning raamatu kirjutamisest. Pariisis elav valgevene kirjanik Svetlana Alekseijevits on lindistanud kümne aasta jooksul viiesaja inimese vapustavaid lugusid ja valinud neist raamatusse sadakond Meenutusi, mõtteid, viha, muret, hirmu ja lootust sisaldav raamat võitis 2006. aastal Ameerika raamatukriitikute auhinna dokumentaalkirjanduse vallas. "Üks asi on lugeda tuumaajastu rängima õnnetuse kohta mõnest teatmeteosest arvude ja terminite keeles. Teine asi on lugeda nende inimeste meenutusi ja mõtteid, kes ise või kelle
kriitilise olukorra lahendamiseks minna reisima .Ringi rännates pani ta kirja ``Reisimuljed`` ja ``Memuaarid``.Reisilt naastes polnud tal enam näitekirjanikuna edu ja Dumas otsustas vahetada zanrit..Järjejutud.Dumas hakkas kirjutama järjejutte.Tuntuim neist ``Musketärid``.Trioloogi 1 osa ``Kolm musketäri`` sai alguse kui Dumas oli kogunud ajaloolisi andmeid ``Louis XIV ja tema sajand`` tarbeks.Ta luges igasuguseid meenutusi ning kui musketäride intriig oli paigas sattus ta lugema teost``D´Artagnani mälestusi``,kust on pärit romaani tegelaskujud(nimed). Perekond.1 veeb .1840 abiellus ta näitleja,Ida Ferreriga(1811- 1859),kuid hoolimata oma abielust jätkas ta armuafääre teiste naistega.Abieluväliselt võis Dumas olla vähemalt 4 last. .Elurännaku lõpp.Dumas suri 5 detsembril 1870 aastal(68 aastaselt)Ta maeti kohta kus ta sündis ,Aine külla Prantsusmaal, kus asusid tema säilmed 30 novembrini 2002
Minu vanaema meenutusi lapsepõlvest, noorusaastatest ja sõjaajast. Mina Kristel Saareleht kuulasin oma vanaema meenutusi lapsepõlvest,koolipõlvest ja järgnevast iseseisvast elust.Otsustasin,et see on nii põnev ja panin kuuldu kirja. Vanaema sündis 1935. a. Harjumaal, Rae vallas, Arukülas, kus tol ajal oli ka turbatööstus.See oli nagu väike ,,linnake",kus oli viis elumaja, mitu vrakki elamiseks, töökojahoone, laudad (tööliste loomade tarvis), saun, laohoone, pritsikuur, kaks tiiki, klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see
Minu Soome 1. Raamatu pealkiri on ,,Minu Soome", mille autoriks on Kaja Saksakulm Tampere ning kirjastuseks Petron Print OÜ, 2009. 2. Mõtteid ja meenutusi on raamatus aastatest 2004-2009. Kirja on see pandud vahemikus 2008 kevadest kuni 2009 kevadeni. 3. Euroopa, Soome, kesk-Soome, Jyväskylä, Mannila tänav. https://www.google.ee/maps/place/Jyv%C3%A4skyl%C3%A4+sub-region, +Soome/@62.1748457,24.3376055,7z/data=!4m5!3m4! 1s0x468579f90d8b943d:0x1d2eeb4469b9a10c!8m2!3d62.2426313!4d25.7473596 4. Autori eesmärgiks oli olla vahetuspedagoog ühes Soome külas ja samas õppida tundma soomlasi, nende kultuuri ning loomust
Käisin teisipäeval, 16. veebruaril Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas ,,Lapimooride lapitöönäitust", mille autoriteks olid Kaie Allvee, Vaike Kask, Anneli Õun, Maret Suik, Maie Tang, Leeni Uljas, Jaanika Vakker, Liivi Järvalt, Kaie Keskküla ning külalistena Kuressaare päevakeskuse lapitööringi liikmed. Kultuurikeskuse suure saali ukse peal oli näituse kirjeldusena öeldud, et käsitöölised soovivad keset jäist talve tuua külastajateni meenutusi või unistusi soojast suvest, rohelisest kevadest, sinisest sädelevast veest, leebest liivarannast ja paljust muust. Sellega said nad minu meelest hakkama, kuna kohe sisse astudes hakkas silma tagumine sein. Hiljem sealseid kirjeldusi lugedes võis teada saada, et tolle seina peal paiknesidki nn. ,,suvetekid". Tegemist polnud aga mitte ainult suvalistest värvilistest kaltsudest kokku pandud tekkidega, vaid oli mõeldud ka toonide paigutamise peale. Tumeduse ja süngusega ei hiilanud mitte
Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. /--Uus slaid--/ Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Paatoslik- vaimustatud pidulikkus, kõrgelennuline väljenduslaad. /--Uus slaid--/ Luulekogud Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu. o "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) o "Mängumees" (Stockholm 1948) o "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) o "Kivimurd" (Lund 1958) o "Öötüdruk" (Tallinn 1992) o "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000)
Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Luulekogud Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu. o "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) o "Mängumees" (Stockholm 1948) o "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) o "Kivimurd" (Lund 1958) o "Öötüdruk" (Tallinn 1992) o "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Tunnustused o 1990: Juhan Liivi luuleauhind o 1991: A. H
aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". · Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. · Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. · Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. · Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. · Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt. Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi.
1. Kaur Kender ,,Iseseisvuspäev" Koostas: Kaido Rannu 2. Tegevusaeg on enne Eesti iseseisvumist ja pisut ka pärast seda, aga mitte väga täpselt määratav, põhiliselt on hommik, õhtu, hiljem ja sellised ajad. 3. Tegevuskoht on põhiliselt Tallinn, hiljem mõnda aega Soome ja aeg-ajalt meenutusi sõjaväe päevilt 4. Kaks sõpra, Karl ja Marks, arutlevad kogu aeg, kuidas raha teenida, ise sealjuures joovad kogu aeg viina. Jubedad joodikud on, hommikul on paha olla ja hakkavad jälle peale võtma. Vahel neil õnnestub ka mingit moodi raha teenida, aga need ei ole eriti pikaajalised teenistused, lähevad vett vedama kogu aeg. Karlil on ka naine, keda ta väga halvasti kohtleb, kamandab ja peksab, ahistab vaimselt ja seksuaalselt. Mingi aeg põgeneb
nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust vabanes 1942. 1945, suri ülekuulamisel Looming luule Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on realistlik. 1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste realistlikus luules etendab olulist osa autobiograafiline aine. Esikkogu „Rahutus“(1928) on omamoodi värsipäevik või memuaar. Lühipoeem „Avang“ esitab meenutusi lapsepõlvest ja noorusest. Poeemis „Enese eest“ kirjutab endast ja oma kaaslastest, kes läksid võitlema Vabadussõtta. Autobiograafiline teos „Tartu ja Tallinn“ jäi tal lõpetamata. Looming, näidendid Esimene näidend „Jumalate mäss“, mis oli luulevormis, kujunes ebaõnnestumiseks. 1945, ilmus „Ristikoerad“, hilisema pealkirjaga
Inimene suures ajaloolises plaanis ei ole keegi, ta on miski, mida valitsevad jõud saavad oma äranägemise järgi kujundada ning oma kasuks tööle panna. Bolsevike võimuletulekuga lootsid inimesed võrdseid tingimusi kõigile, ning nad saidki need, kuid mis hinnaga? Nad muutusid vaid eikellekski ning suur osa neist leidis oma tee mõnes töölaagris, nagu ka Larissa. Filmi lõpus, kui Yevgraf räägib oma meenutusi Tonyale ütleb ta lause ,,A nameless number on the list that was afterwards mislaid. That was quite common these days."(1) See on miski, mis võtab kokku suhtumise inimellu tolle ajastu lõpul. Antud filmist olin ma eelnevalt kuulnud ja seda ka osaliselt, kuna tegu on suurteosega mis on jäänud ajas inimestega kaasas käima, nüüd avanes võimalus see tervikuna ära näha. ALLIKAD Film ,,Doktor Zivago" 1965 1. Yevgrafi tsitaat filmist, 3.06.20
teatrisse teksade ja Puma tossudega. See kehtib ka mehe kohta. Loomulikult vajatakse suhtes ka veidi vabadust. Kui tahad sõpradega baari lällama minna, siis ära keela oma kaaslasel sõbrannadega vahel klubitamas käia. Usaldus on suhte alustala kui pole usaldust siis pole ka suhet. Hingamisruumi on vaja ka naisel. Tuleta meelde, mis tunded möllasid erinevatel hetkedel, kui proovisid oma teist poolt võrgutada ja jaga neid meenutusi temaga. See näitab kui oluline naine sulle on ja et jagatud hetked ka sulle midagi tähendasid. Ära karda olla loov. Mõtle välja midagi huvitavat ja teosta need mõtted koos kaaslasega. Elu ei saa olla rutiin ja teineteise mõistmatus. Selle asemel, et küsida mida naised tahavad, küsi endalt mida naine tahta võiks ja katseta, kas panid täppi.
Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos
"Linn"(1957) "Armastus"(1988) Hälin ja raev Romaan on jaotatud neljaks osaks. Algab sissevaatega kahe venna- idioodist Benjamini ja ülitundliku morbiidse Quentini teadvusesse. Tegelasteks on Composoni perekond: Quentin Maclachan, Charles Stuart, Jason Lycurgus, Quentin, Candace, Jason, Benjamin, T.P, Frony, Luster, Dilsey, Roskus, Vesh Raamat on päevikuvormis, kirjeldab päeva algusest lõpuni, kuid vahepeal on meenutusi minevikust ning teeb teose raskesti arusaadavaks. Sageli kirjeldavad üht olukorda mitmed inimesed. Tegevus võtab aset Yoknapatawphas 20. sajandi alguses. Kirjanikku köidavad ajaloo sõlmperioodid ning kolm sotsiaalset gruppi: plantaatoraristokraadid, maainimesed ja neegrid. Tunneb ka pidevat huvi kujunemisjärgus noorukite vastu. Ideaaliks on universaalsed tõed. Eesmärgiks oli transformeerida Yoknapatawpha maailm mikrokosmoseks.
Hea reklaam peab olema nii pikk kui tarvilik ja nii lühike kui võimalik. REKLAAMIS PEAB VALITSEMA KOOSKÕLA REKLAAMELEMENTIDE VAHEL;REKLAAM KUJURAGU ENDAST LÕPETATUD TERVIKUT. Taotleda seesmist mittevastuolulisust. Harmooniline kogum. Erand sihipärane vastuolulisus. TOOTE JA/VÕI FIRMA NIMI PEAB MUUTUMA TARBIJA PÜSIMÄLU JA SEEGA KA TEADVUSE ÜHEKS OSAKS "NENDE PÜSIASUKAKS". Hästi sissetöötatud firmamärk kutsub esile suure hulga meenutusi, mõtteid, soove, suhtumist. Reklaamüritused. Sponsorlus. Igal firmal peab olema läbimõeldud ja pidevalt elluviidav tegevusprogramm üldsusega suhtlemisel. EI TOHI REKLAAMIS KUJUTATUD PEATEGELAST NAERUVÄÄRISTADA. Inimene samastab end peategelasega. Keegi meist ei taha olla naeruväärne. VÄLTIDA REKLAAMI KULUMIST, SEDA TSÜKLILISELT ESITADES VÕI TEOSTUSE OSAS VARIEERIDES. Nõuab lisakulutusi ja spetsialisti abi, et
Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt. Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Oma hilisemas loomingus suhtub ta eitavalt iga
Tegevuse lühikokkuvõte- Armsad eesti vennnad ja õed, teie Kalevipoeg tervitab teid põrgust! Meil on siin parajasti õhtune aeg. Selleks korraks on tervitused toimetatud ja askeldused askeldatud. Mis täna tegemate jäi, tuleb homse varna visata. Veel mõni hiline pillikääksatus lõikab videviku katki- ei ole ju noortel inimestel kusagil voodisse pugemisega ruttu- aga kohe puhun ma oma sarvel öömärguannet ja Põrgu vajub rahulisse unne. Põrguväravas seisva Kalevipoja meenutusi maapealsest elust, kus ta kommenteerib eeposesse kirja pandud sündmusi ja tegelasi. Kalev lendas Viru rauda kotka seljas, võttis naiseks tedremunast sündinud Linda. Kalev suri ja Linda nuttis mehe surma üle ja pisaratest tekkinud Ülemiste järv. Lindal ja Kalevil sündis kolm poega, viimane oli kõige tugevam, vägevam ja suurem- Kalevipoeg. Ühel päeval olid vennad jahil, tuli Soome Tuuslar, kes tahtis Lindat röövida. Uku nägi seda pealt ning muutis Linda kivisambaks
mida ta sügavalt imetles. Liszt soovis saada "klaveri Paganiniks". Armastas suurt publikut ja suurt lava. Programm- muusika viljeleja Listi loomingus asetus pearõhk sümfoonilisele ja klaverimuusikale. Ka heliloojana võitles ta kirglikult uue eest. Lisztist sai programmilise muusika veendunud pooldaja ja arendaja. Tema kolme klaveripalade tsüklit "Rännuaastad" võib pidada muusikalisteks reisikirjeldusteks. Nad kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaalia- reisidelt. Siin on meenutusi loodusest ("Äike", "Allikal", Wallenstadti järve ääres" jne.), kuulsatest kunsti- ja kirjandusteostst (Raffaeli maalist "Kihlus", Michelangelo skulptuurist "Mõtleja", Dante ja Petrarca teostest), itaalia rahva elust. Programmpealkirjad on ka peaaegu kõikidel Liszti sümfoonilistel teostel. "Fausti- sümfoonia" kolm osa "Faust", "Margareete" ja "Mefisto" kehastavad Goethe teose peakangelasi. "Dante-
Domineerib assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu · "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985)
Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet ("Minul on karvased sääred"). Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine ("Õrn ööbik"). Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi.
Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt.
teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist 3 ängistustunnet. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978)
Tema ilu oli lapselik, aga rind juba hästi välja arenenud." Diegoja Frida lugu see revolutsiooniusust lahutamatu armastuslugu on elav veel tänagi, sest ta on seotud Mehhiko erilise säraga, igapäevaelu meluga, tänavate ja turgude lõhnaga, vaeste kvartalite laste iluga, selle erilise nostlgilise igatsusega, mis mässib endasse päikseloojangul iidsed monumendid ja maaailma kõige vanemad puud. Arvamus ja meenutusi elust Niisiis, on see vist viimane raamat kunstiajaloos, mida lugema pidin. Nüüd on varsti kõik läbi ning ei kujuta ette, kes mind edaspidi selliseid harivaid raamatuid lugema sunnib. Valisin selle raamatu, kuna huvi tekkis juba kaua aega tagasi. Meenub, et vist esimest korda kuulsin pikemalt Frida Kahlost Sally Stuudios. Tol hetkel ei olnud mul erilisi teadmisi tema kohta ning üks hetk ütles sõbranna Kadri (käis Sallys ja põhikoolis ka 21-ses) pärast esmaspäevast kunstiajaloo tundi,
Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepik kasutab oma luules palju tsitaate. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Tema loomingus leidub isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Aastatel 1948 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi modernismi. Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud ,,Öötüdruk" ja ,,Pihlakamarja rist" on kirjutatud Tallinnas.
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistj...
Maal on mõnus värske õhk , linnas seda võimalust kahjuks ei ole . Sellepärast lähevadgi paljud pered suveks linnast välja maale puhkama kuna nad tahavad puhkust sellest hallist massist mis on kogunenud meie ümber 9 kuuga . Raamat räägib samuti ka sellest mis juhtub meie ümber kui me jääme vanemaks mis on teistmoodi ja mis igatsus peale tuleb , mis seonduvad ja mis on see mis tegelikult vaevab meid traagiliste sündmuste puhul kui ka meenutusi headest aegadest. Soovitan raamatut lugeda kõigil sellepärast , kuna see raamat on huvitav ja paneb asjade üle mõtlema sisu on samuti hästi maheda ja mõnusa tekstiga. KARL RISTIKIVI (16. X 1912 19. VII 1977) Sündis Läänemaal. Õppis Tartu ülikoolis geograafiat. 1943-ndal aastal siirdus Helsingisse ja 1944-ndal aastal Rootsi. Ristikivi esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid ajalehtedes ja ajakirjades 1920-ndate aastate lõpul
Osaliselt põhjendaksin ma väikelaste ahistamist aastate tagant pärit arusaamade kinnistumisega inimeste teadvusesse. Meil valitseb ikka veel arvamus, et laps peab tingimusteta alluma täiskasvanu tahtele- tal pole õigust sõna võtta, oma arvamust ja soove avaldada. Eks ole sellised ka meie vanasõnad, näiteks: ,,Laps räägib siis, kui kana pissib", ,,Mida armsam laps, seda valusam vits" jne. Olen kuulnud vanemate inimeste meenutusi, et laps oli põllu- ja kodutööde ajaks seotud pika köie otsa, kuna tema jälgimiseks polnud kellelgi aega. Ega tolleaegne talurahvas ei teadvustanud endale, et ka väikelaps väärib tähelepanu ja tunnustust. Elu maal oli raske ning lapsed omandasid alles siis mingi tähtsuse, kui nendest talutöödel mingit abi oli. Tänapäeva ühiskond on tekitanud peresid, kus lapsed elavad ebainimlikes tingimustes- vanemad
Sellise sündmuse lõpus oli emtsioone palju ja samuti sagimist kuid pealtvaatajad jäid rahulikuks. Mina lahkusin koos sõbrannaga, kellel kaasaelamas käisin kõige lõpus ehk välja saamine ei olnud mingi probleem. Järelkaja oli sellel mängul aga pikalt. Kõigepealt kuulasin pikalt ja laialt muljeid ja mõtteid mängust oma mängijalt ning kodus sain lugeda Sparta naiskonna facebooki lehelt superfinaali kohta ning sellest jagavad nad mõttesähvatusi ja meenutusi veel tänaseni sotsiaalmeedias. Sparta fännina jälgisin mängus rohkem neid ning sündmuskäiku oskan läbi nende jutustada. Sparta jäi küll kiirelt tagaajajarolli, kuid mängisid kindlalt oma mängu ja viigistasid mängu 11. minutil, millele Saku kiirelt vastas, minnes 2:1 juhtima. Esimese poolaja lõpusekundite väravast viigistas Sparta seisuks 2:2. Teise kolmandiku kuuendal minutil lõi Sparta värava, mis jäi ka teise kolmandiku ainsaks väravaks
aastal konkursi Uma laul võitja lauluga "Näkinäkjä" Valisin Contra loomingust kaks luuletust. Mulle meeldib, et tema luuletused riimuvad, on andekalt kirjutatud ja seal on peidus sõnum. Contra loomingut iseloomustavad võrukeelsed luuletused ja neid on ilus kuulata. Luuletus “Terminaator” Pole sõber igaüks kes hõikab sulle “Hõi!” iga libe moodustis ei ole taluvõi iga ilus tütarlaps ei ole Maarja-Liis iga linn kus kõrge torn ei ole veel Pariis . „Urvaste laul“. Meenutusi Urvaste ajaloost. Kogu eesti rahvas muutunud on kurvaks sest nad veel pole kuulnud laulu Urvastest ehkki auklikud ta kruusateed ülihead meile need eesti inemise´ olli väega õnnõtu´ laulu urvastest näil kullõlda es õnnõstu 3 kuigi mulkliku mi ruusatii´ meile hää´ na ummõti. Kasutatud kirjandus : http://lib.werro.ee/index.php/contra.html http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://www
Sõjasuvi Ruhnul Saksa-Nõukogude sõja algul oli Ruhnu saarel 14 vene sõdurit 79.laskurroodust. Juuli esimestel päevadel said kümme neist käsu lahkuda. Sõideti tuletorni paadil ja tõenäoliselt oli sõidusihiks Saaremaa, sest Ruhnu garnison allutati Lääne- Eesti saarestikult värskelt formeeritud Balti Piirkonna Rannakaitse (BPR) komandandile kindralmajor A.Jelissejevile, kelle staap oli Saaremaal. 8.juulil said ruhnulased raadiost teada, et sakslased on vallutanud Pärnu. Seega oli sakslaste käes kogu Riia lahte kaarena ümbritsev rannik. Ruhnu aktiivsemad ja mõjukamad mehed tulid nüüd kokku nõupidamisele, mida juhtis endine Eesti mereväeohvitser, Ruhnu tuletornivaht Johan Merend. Nõupidamisest võtsid osa ka mandrimehed-koolijuhataja Johannes Dants ja ...
Edasi areneb lugu vestluseks, kus tulevad välja tegelased. Pinge hakkab juba varakult tõusma, kui lugejani tuuakse rida sündmusi, mille järel on ka kulminatsioon ehk lugeja hakkab mõistma loos toimuvat olukorda. Pööre toimub üheaegselt lõpp-pingega ning lugeja emotsioonid on haripunktis ega tea, millise lõpuga on lugu. Seejärel saabub väga ootamatu lõpplahendus. Sündmused toimuvad ajas, kuid kaks tegelast toovad sisse oma meenutusi. Esimesel korral jääb see vaid ühe tegelase mõtetesse, kuid edaspidi jagab teine tegelane oma lugusid kõigiga. Seega toimub teoses ka tagasiminekuid. Tegelased liiguvad ajas(välja arvatud meenutused), kuid kohad muutuvad. Kuna lugu on esitatud selliselt, pole lugejal raske toimuvast aru saada. Esimeseks kohaks on kodu, kust lugu pihta hakkabki ning sündmused alguse saavad, siis on kohaks kolmanda tegelase kodu, kuhu teised suunduvad ning kus sündmused haripunkti jõuavad
lõpus ka lootus – lootus, et lähedased paranevad ning et katk lõpuks lõppeb. Muidugi on ka pessimiste, kes ei julge veel loota, kuid mida aeg edasi, seda paremaks läheb olukord. Surnuid veel on, kuid kuna inimesed paranevad, siis sellest tehakse järjest vähem välja. Selline loogiline järjestus on oluline, et katkust ning selle mõjust inimestele kõige paremini aru saada – muidugi on tekstis ka tegelaste minevikust juttu ning meenutusi (nt Tarrou mälestus isast), kuid need ei sega kuidagi teksti kulgevust ning on väga sobilikult ning oskuslikult jutu sisse kirjutatud. Ajaline distants sündmuste ja jutustamise vahel on väike – raamatu päris lõpus tunnistab jutustaja, et ta on doktor Rieux ning ta otsustas n-ö kroonika kirjutada just viimasel tegevusel, mis raamatus on kirjeldatud. Nimelt siis, kui ta istus astmaatiku rõdul, kus oli kord varem katku surnud Tarrouga olnud
Inglismaal kujunes romantismi üheks osaks sentimentalism, mida iseloomustas moraliseerimine, ülim halemeelsus, religioosne värving. See kõik tõi esiplaanile kannatava inimese rahvahulgast ning kurjus leidis alati karistuse. George Gordon Byron: Ta pärineb aristrokraatsest suguvõsast, sündinud Londonis, kuid lapsepõlve veetis sotimaal. Byron sai hiilgava hariduse, käis ka Cambridge´i ülikoolis. Byroni esimene luulekogu ,, Jõudetunnid" sisaldas nooruslikke armuelamusi ja meenutusi lapsepõlvest Sotimaa looduse keskel. ,,Laps olla muretuna veel" räägib muretust elust Sotimaal. ,,Mu hing on morn" viiul. Byroni küpse loomingu järk algas püroeetilise poeemiga ,, Childe Haroldi palverännak"(ränd), mis räägib üksikisiku konfliktist ühiskonnaga. See on poeetiline reisipäevik, mis ülistab vabadust, peategelaseks maailmavalu käes piinlev uhke ja üksildank aristrokraat, kes on vaenujalal nii ühiskonna, kui iseendaga
Üllar Kersna elu. 1962. Aastal Võrus sündinud Vahur Kersna jagab teoses oma elu märkimisväärsemaid sündmusi kuni tänapäevani. Teose alguses kirjeldab ta lühidalt oma vanemate lapsepõlve ja liigub seejärel ajateljel edasi, meenutades oma enda elu meeldejäävamaid hetki alates lapsepõlvest kuni praeguse ajani. Teoses on vahepaladena Kersna juttudele ka heade sõprade, tuttavate, koleegide, elukaaslase kirju, mõtteid ja arvamusi Kersnast, meenutusi ja mälestusi koos veedetud aegadest. Teos maalis minu jaoks Kersnast meeldiva ja sooja ausa mehe pildi. Tema elu on siiani olnud seikluste-, saavutuste- ja kogemusterohke. Oma eluloo jutustamist alustab ta lapsepõlvest, meenutades aegu, mil õppis Varstu keskkoolis, joonistas hulgaliselt karikatuure ja tegeles tipptasemel spordiga(saavutas vasaraheites Eestis teise koha). KERSNA KARIKATUUR
tulid talle siin vaieldamatult kasuks. Järjejutuna ilmunud romaanisest on kahtlemata tuntuim "Musketärid" (Les Mousquetaires, 1844- 1850). Triloogia esimene osa "Kolm musketäri" sai alguse, kui Dumas juba pikemat aega oli kogunud materjali ajalooalase publitsistika "Louis XIV ja tema sajand" (1844-1845) tarbeks. Ta luges mitmesuguseid mälestusi, muuhulgas Louis XIV sekretäri, krahv de Brienne'i, meenutusi, kes peatus pikalt teemantripatsite lool ning Buckinghami hertsogi ja Austria Anna suhetel. Tõenäoliselt alles hiljem, kui "Kolme Musketäri" intriig oli juba paigas, sattus ta lugema Courtilz de Sandras'i poolt kirja pandud "Härra d'Artagnani mälestusi" (apogrüüf), kust on pärit romaani tegelased. Sellega on seletatav ka ajaline nihe ajalooliste tegelaskujude vanuse ja sündmuste toimumise vahel (d'Artagnan, kes Dumas' järgi sõidab Pariisi oma kaheksateistkümnendal
Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolilastele ka õppimise tähtsust selgitada. Seega on õppimine mingis vanuses lihtsalt kohustus ning vajalik tegevus, et kasvada asjalikuks täiskasvanuks. Ometi omandavad needsamad üldised fraasid meie elus ühel hetkel teise, sügavama tähenduse. Need laused muutuvad meile tähenduslikeks ning igaühel on kindlasti enne seda saabunud ,,tähendushetke" juba hulgaliselt erinevaid õpi- ja elukogemusi, sügavalt isiklikke meenutusi, mis algul mosaiigikildudena meie peas ja hinges ringi keerlevad, oodates seda hetke, mil me endast ise terviklikku pilti näha oskame. Siis algab minu arvates meie teadlik õppimine. Tekib kujutus iseendast sellisena, milline tahaks olla ja mida tahaks teha. Õppimine on liikumine selle minapildi suunas ning ühe osa õppimisest moodustab enda jälgimine ja enesesse süüvimine. Ma leian, et edukas õppimine algab iseenda heast tundmisest. Kui ma ütlen ,,edukas õppimine", ei
"Ressource´i" aias laulsid hommikupoolikul koorid eraldi, vahelduseks mängisid Väägvere ja Kärkna pasunakoorid. Kell 2 pärast lõunat algas "Vanamuise" aias võistulaulmine. Esikoha võitis Tallinna "Estonia" seltsi meeskoor. Pidu oli lõppenud. Külalised hakkasid lahkuma: "Vanemuise" selts saatis "Estonia" seltsi meeskoori lehvivate lippudega Tallinna maanteeni. Peale selle on ka veel inimesi kes meenutavad esimese laulupeo kohta oma helgemaid ja kurvemaid meenutusi esimesest laulupeost ja ka järgnevatest pidudest... Heinz Valk meenutab "Kõik see, mis lauluväljakul toimus, oli romantilist vabadusvõitlust parimal kombel täis. Öösel pandi üleval laulukaare servas põlema prozektorid, need valgustasid rahvamassi. Soe valge suveöö kõigi oma mõjude ja meeleoludega. Voogavad sinimustvalged lipud, siia-sinna liikuv ja õõtsuv rahvahulk. Mäletan, taevas tiirles kogu aeg
,,Tal olid suurepärased marineeritud seened, sellised pisikesed nööbikesed." ( M.Talvik, Õhtuleht, 2005.) 1.4 Abikaasa, ema, vanaemana ,,Ruth oli väga hoolitsev, tubli, hoidis alati kodu korras. Ta ei olnud uhke. Oma positsiooni ei kasutanud ära, et midagi saada. Vestles kõigiga võrdselt ja suhtus kõiki võrdväärselt." (abikaasa Arvi Püssi mälestused, 2009) ,,Ruth Peramets Püss ei suhtunud minusse mitte kui rohelisse algajasse, vaid vestles kui võrdne võrdsega." (E.Viilup, Meenutusi tädi Ruthist, Õhtuleht, 2005) 3 ,,Hoolitsev, poputas palju. Mõnikord isegi liiga palju. Kippus veidike üle pingutama. Hommikuti tegi alati võileibu, isegi kui ma ei tahtnud. Ema tahtis alati kõike teha kõige paremini. Mida vanemaks sai, seda rohkem sai temaga rääkida. Oli nagu sõbranna eest. Hea ema oli, vanaemana isegi veel parem" (tütre Mari Püssi mälestused, 2009)
Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet ("Minul on karvased sääred"). Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine ("Õrn ööbik"). Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi.
Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet ("Minul on karvased sääred"). Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine ("Õrn ööbik"). Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi.
1938. aasta üldlaulupeo järelkajana ilmus tema analüüsiv artikkel ,,Muusikalehes", kus tuleb selgesti esile ,,rahva laulmapanemise küsimus", aga ka hulk ideid muusikaelu paremaks korraldamiseks tulevikus. Aastakümnete jooksul on Ernesaksa sulest pärit aukartust äratav hulk innustavaid artikleid, mõtteavaldusi. q Avaldas ka mitu raamatut. v Suu laulab,süda muretseb (1971) v Nii ajaratas ringi käib (1977)sisaldab muhedaid meenutusi eesti kultuuritegelastest. v Kutse (1980)autobiograafiline teos v Laul,ava tiivad (1985) Tunnustused q 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass q 1942 ENSV tnl. Kunstitegelase aunimetus q 1946 Tööpunalipu orden q 1947 ENSV rahvakunstniku aunimetus q 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi ja q interpreteerimistegevuse eest q 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi q
Referaat Nürnbergi protsess Sisukord Kohtuprotsessi eelnõu...........................................................3 Koht..........................................................................3 Kohtuprotsessi läbiviijad..............................................3 Kohtuprotsessist lähemalt.................................................4-7 Võitjate kuritegusid ei arutatud.....................................8 Lääneriigid kandsid kommunismi kuriteod maha............9 Nürnbergi kohtu alla olnud natsikurjategijad.................10 Kohtuotsuse kokkuvõte..............................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................11 Kohtuprotsessi eelnõu 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et ...
meenutavad häid aegu, ilusaid külastatud kohti ning inimesi, kellega neid elamusi jagati. Tihtilugu toovad suveniirid esile nostalgiapuhanguid, mis võivad olla nii positiivseid kui ka negatiivseid. Suveniirid aitavad taastada psühholoogilist ja sisemist tasakaalu. Näiteks kui meel on kurb, siis vaadates suveniire meenuvad positiivsed mälestused ning meeleolu läheb jälle paremaks. Samuti võib suveniire käsitelda kui meenutusi elu olulistest etappidest. (Kozak, Kozak 2011, 29) Teiseks oluliseks motiiviks suveniiride ostmisel on reisi pikendamise võimalus. Selleks on mitmeid viise, esiteks läbi toidu ja riideesemete tekib tunne, et puhkus veel kestab, sest neid tarbitakse hiljem, kui ollakse juba kodus tagasi. Teiseks sisekujunduselemendid nagu maalid, keraamika jms pikendavad samuti puhkusega seotud tundeid. Kolmandaks pikendamise variandiks on sotsiaalne jagamine ehk
Miniatuur - eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. [Lydia Koidula "Talvine metsasõit" või Tammsaare "Poiss ja liblik" Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. [Juhan Smuul "Muhu Monoloogid" ja Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjutu sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. [ rebane - kaval inimene]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
