Keskendusid käitumisele, vaatasid kõnet kui käitumist. Probleem seisnes selles et koolkond ei selgitanud kuidas tekib spontaanne kõne, nad käsitlesid kõnet kui reaktsiooni millelegi(inimesel aga tekib ka ise reaktsioon/stiimul midagi öelda ilma et keegi peaks teda n.ö pudeliga viskama Ratsionalistlik PSL See koolkond ei nõustunud et kõne tekib assotsisoonidena(üks sõna kutsub esile teise). Järgisid lühimälu(7 pluss 2) lastel. Muuteoperatsioonid on vajalikud selle jaoks et laps oskaks oma mõttest või nt pildi järgi moodustada lause. Baaslause ehk tuumlause. Lause mis koosneb vaid kohustuslikest lauseliikmetest(mari istub: sajab: too vett) ehk sealt lausest ei saa enam midagi ära võtta. Tuletatud lause. Baaslausele lisatakse liikmed lause täienduseks.( too klaas külma vett: mari istub kollasel toolil). Kognitiivse PSL käsitlus kõneloome ja taju protsessist. põhiseisukohad: keele
ja samas vanuses võetakse kasutusele ühesõnalause ja kahesõnalised struktuurid. Laps peab omandama emakeele muutereegilid, et moodustada pindstruktuuri lauseid, kuid see on seostud aju küpsemisega. Kui saabub õige aeg, teeb laps vajalikud üldistused ja omandab lausete koostamise oskused. Nende teooria järgi semantikat õppida pole vaja, sest semantiline baas on bioloogiliselt juba olemas, samuti sooritatakse alati ühes ja samad muuteoperatsioonid,nagu teeb arvuti. Keskse üksusena vaadeldakse lauset ning muuteoperatsioonide omandamist käsitsetakse lapse aktiivse ja konstruktiivse tegevusena, mitte lihtsalt maatkimisena. Kognitivistide põhiseisukohad: keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust, intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride(kujutluste) omandamisest. Kujuneb seos
Miller- 7+-2 mees. Lühimälu maht!! Ratsionalistlik psühholingvistika ehk generatiivne grammatika. Tugev keeleteaduslik suund. Teooria seletas seda, kuidas tekivad laused- kõneloome seisneb lausemoodustuses. Muuteoperatsioonide käsitlus- neid moodustame alateadlikult. Mitmeid erinevaid operatsioone kasutades keerukate lausete koostamiseks. Nt sõna istub mitmes lauses järjest. Muuteoperatsioone tuleb õpetada. Sh asendustegevused jms. KARLEPI RAAMAT LK 20-21. Vt ka kõneloome teema. Muuteoperatsioonid- operatsioonid, mille abil muudetakse süvastruktuur (tähendused, mõtted). Selleks, et baastähendustest moodustada mõtestatud lause, tuleb kasutada muuteoperatsioone. Lause keerukus sõltub sellest kui palju ja milliseid operatsioone on sooritatud. Jaotatakse kohustuslikeks/obligatoorseteks (moodustatakse baaslause/tuumlause/elementaarlause koosneb ainult kohustuslikest lauseliikmetest, vabu laiendeid ei ole. "Too vett", "Sajab", "Mari istub"), vabatahtlikeks (fakultatiivsetest) osadest
lause kaupa. Keele kasutamine ei toimi ainult eraldi lausetes. Eeldused hakata kõnelema on geneetilised (koer, kass ei hakka kõnelema). Kuidas iis Chomsky ini. künet ette kujutas? Kõigepeal moodustatkse lause süvastruktuur. Aga millest see moodusttkse, mis selle esile kutsub? Esialgu, tema esimesed tööd olid täiesti semnatsilselt vähesed. Siis ta lisas hiljem semnatiliust sinna. Muuteoperatsioonid on olulised, et süvaoppidest jõuda pindstruktuuri, et moodustada keelesüsteemile sobiv süntaktiline struktuur. Chomsky 1)pööras tp lausele, ka tekst moodustab lausetest, ja et 2) on vaja muuteoperatsioone. Need on väga olulised asjad! ET grammatika on tähtsam kui semantika, selle ple on palju vaieldud, Pragmaatikast see midagi ei räägi. Chomsky on öeldnu, et ei uurinud kõnet kui sellist, vaid
Lauset tajudes on õpilastel esialgu raske eristada sõnu, mille vahel pole pausi. Nt lause Poiss magab voodis kohta öeldakse kaks sõna. Sõnade eraldamiseks ja äratundmiseks ning järjestuse määramiseks hääldab Õp lauset pausidega sõnade vahel. Seejärel lauset korrates “joonistatakse” lause (lauseskeem) ning sõnad (sõnaskeemid). 4. Sama suhet väljendavate lausete mõistmine ja koostamine, samuti lihtsad muuteoperatsioonid omandatud lausemallide piirides. Muuteoperatsioonid on vajalikud väitlausete muutmiseks küsi- ja käsklauseks, jaatava lause muutmiseks eitavaks ja vastupidi, ka baaslausete ühendamiseks ja sisestamiseks. Lausete analüüsi liigid: Lauset analüüsitakse formaalsel (sõnavormid, nende järjestus, arv) ja sisulisel ehk semantilisel tasandil (sõnavorm ja selle tähendus lause kontekstis). Formaalne analüüs toetub graafilistele skeemidele kui orientiiridele või joonistatakse
annaabi.ee 
